Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://youtu.be/QIT1vFnS-Ec
Juhataja Rasmus Ruuda
Tere päevast! Valitsuse istung on tänaseks lõppenud, kabinet ka. Teie ees on peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Riina Solman ja siseminister Lauri Läänemets.
Peaminister, palun!
Peaminister Kaja Kallas
Aitäh! Tere päevast kõigile!
Tänasel valitsuse istungil kinnitasime valitsuse tegevusprogrammi. Arvestades seda, et see valitsus on ametis kuni valimisteni, on meil väga ambitsioonikas tegevusprogramm. Kolm põhilist ülesannet: esiteks, Eesti riigi julgeoleku tagamine, kõige tähtsam; teiseks, üleminek eestikeelsele haridusele; ja kolmandaks, meetmete rakendamine inimeste toimetulekuks ehk energiakriisi ohjeldamine, et aidata toime tulla sõjast tingitud hinnahüpetega.
Meie ühine soov on see, et Eestis oleks jätkuvalt turvaline elada, et kõik Eestis elavad lapsed saaksid hea hariduse ja et Eesti inimestel oleks kindlam minna vastu talvele.
Nii et kuna meil on vähe aega, peame tegutsema väga tõhusalt. Toon lihtsalt mõned näited sellest pingelisest ajakavast.
Kõigepealt eestikeelne haridus. Juba augustis peab minister tulema välja eestikeelse hariduse ülemineku ajakava ja tegevuskavaga. Seaduseelnõud peavad olema valmis juba septembris.
Laiapindsest riigikaitsest. Augustis juba kaitseminister esitab ettepanekud õhu- ja ballistilise kaitse, kaugtulevõime ja maakaitse tugevdamise kohta.
Energeetika. Valitsus soovib arutada elektrituru seaduse muutmise eelnõu juba lähiajal. Nii et need on samuti inimeste toimetulekuga seotud teemad.
Pöörame valitsuse tegevusprogrammis tähelepanu ka Ukraina abistamisele. Aitame Ukrainat nii kaua, kui Ukraina seda abi vajab. Siin samamoodi peaks olema septembriks valmis tegevuskava, kuidas Ukrainat toetada, sealhulgas teekonnal Euroopa Liitu, samuti see, kuidas aidata kaasa Ukraina ülesehitamisele. Ka ettepanekud, mis puudutavad põgenike toimetulekut, samuti programm, kuidas aidata Ukraina põgenikel tagasi pöörduda kodumaale.
Samuti rahvusvaheliselt toetame rahvusvahelise tribunali loomist Venemaa Föderatsiooni agressioonisõjas ja sõjakuritegudes süüdi olevate isikute vastutusele võtmiseks. Nii et see tegevuskava peaks ka valmima kuu aja pärast.
Valitsuse istungil võtsime vastu kaheksa otsust. Nagu ma ütlesin, kiitsime heaks selle tegevusprogrammi seitsmeks kuuks. Lisaks kiitsime heaks riigi eriplaneeringu, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise, et ühendada Liivi lahe meretuulepark maismaa põhivõrguga. Selle planeeringuala suurus on kokku 5404 ruutkilomeetrit, aga sellest räägib täpsemalt juba regionaalhalduse minister.
Valitsus eraldab ka kultuuriministeeriumile 3,4 miljonit eurot Film Estonia toetusmeetme suurendamiseks ja seda põhjusel, et rahvusvaheliste audiovisuaalsete suurprojektide huvi Eestisse tulla on kasvanud. See on paljuski seotud sellega, et filmitööstuse taaskäivitamisega seoses on pärast koroonapandeemia madalseisu leitud Eesti kui hea asukoht.
Valitsus sai ülevaate ka stabiliseerimisreservi varade koosseisu väärtuste kohta. Stabiliseerimisreservi maht 30. juuni seisuga on 426,3 miljonit eurot. Eelmise kvartali lõpu seisuga võrreldes on see kahanenud 1,3 miljoni euro võrra.
Kabinetis arutasime põhjalikult, kuidas edasi minna okupatsioonivõimu sümboleid kandvate hauatähiste ja mälestusmärkide eemaldamisega avalikust ruumist. Neid on üle Eesti kokku hinnanguliselt 200–400. Kuna me oleme teinud üleskutse, et nendest antakse teada, siis tõesti on tulnud isegi neid välja veel rohkem, kui me esialgu teadsime.
Põhiline asi on meil juba otsustatud: punamonumendid tuleb avalikust ruumist teisaldada ja seda me teeme kiiremas korras. Konkreetne aeg ja järjekord sõltub kohalike omavalitsuste valmisolekust ja ka logistilisest plaanis, sest see logistika nõuab täpselt samamoodi läbimõtlemist ja korraldamist, samuti erasektori kaasamist.
Eraalgatuslikult, nii nagu see oli ka Auvere elektrijaama haubitsa puhul, võib iga omanik oma territooriumilt need monumendid teisaldada, see on igati kiiduväärt. Selleks ei ole vaja mingeid valitsuse otsust ega kohaliku omavalitsuse otsust, kui see on kellegi oma eraterritooriumi peal.
Eraldi teema on Narva tank, millest on palju juttu olnud. Praegu see Narva tank kuulub Narva linnale. Praeguses õigusruumis on see olnud keeruline, aga kuna on selge, et Narva seda ise ei tee, me näeme, et seal on tekkimas ka pinged, siis Eesti riik ja valitsus peab selle otsuse ise tegema, teisaldama nii selle kui ka teised sümbolväärtusega monumendid.
Oluline on veel üle rõhutada see, mida me rõhutasime ka 9. mai puhul. Nimelt, hukkunute mälestamine ei ole kuidagi keelatud ja see ei hakka ka edaspidi olema keelatud, aga seda peaks tegema seal, kus on õige koht, ja see on kalmistu. Seal saab seda väärikalt teha.
Tank on taparelv. See ei ole mälestusobjekt. Tankidega tapetakse Ukraina tänavatel praegu inimesi. Seal [Narvas] ei ole ka ühtegi sõjahauda all. Nii et see on selge.
Lõppeesmärk on selge: Narva tank kui ka teised punamonumendid peavad senistest asukohtadest kaduma. Valitsus oli selles küsimuses täiesti üksmeelne. Aga arusaadavalt täpsemat ajakava me kuidagi hetkel avaldada ei saa. Me liigume sellega nii, nagu on võimalik logistiliste ülesannetega lõpule jõuda.
See on oluline, et pinged ei eskaleeruks ei seal piirkonnas ega ka igal pool mujal. On selge ka see, et Venemaa agressioon Ukrainas on rebinud lahti meie ühiskonnas haavad, mis on pikalt olnud, mida paraku kõik sellised punamonumendid meelde tuletavad. Seetõttu on nende avalikust ruumist teisaldamine vajalik täiendavate pingete vältimiseks. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Palun, Lauri Läänemets!
Siseminister Lauri Läänemets
Aitäh! Kõigepealt alustan positiivsete sõnumitega, mis puudutab isikut tõendavate dokumentide väljastamist. Ehk ID-kaardid ja passid. Peatselt sõlmib politsei- ja piirivalveamet koostöölepingu AS-iga Hansab. See tähendab seda, et lähitulevikus, alates selle aasta lõpust ja järgmise aasta algusest on võimalik isikut tõendavaid dokumente kätte saada suuremates kaubanduskeskustes ehk Prismades ja Selverites üle Eesti. See puudutab umbes 50 teeninduspunkti lisandumist.
Me teame senistest PPA teenuse osutamise kohtades võib-olla on olnud vahetevahel pikad järjekorrad. Nüüd see peaks inimeste vaeva ja ootamisaega oluliselt lühendama. Seda tehakse turvaliselt, selle jaoks on juba ette valmistatud koolitused, inimesed üle Eesti on kas juba koolitatud või tegeletakse nende koolitamisega.
Järgmises etapis, mis jääb järgmisesse aastasse, on sedamoodi võimalik isikut tõendavaid dokumente kätte saada ka Soomest, kus on väga suur eesti kogukond.
Nüüd, mis puudutab aga punamonumente ja Narva tanki, siis eilne kogunemine seal tanki juures toimus alusetu kuulujutu tulemusena. Politsei oli kohal, suhtles inimestega, intsidente ei olnud. Seletati, et keegi seda tanki sealt öösel ära ei vii ega ka päeval ära ei viida. Niimoodi oli.
Noh, vaat, alati on neid, kes proovivad provotseerida, inimeste muret ära kasutada. Aga mina soovitan olla tähelepanelik ja valeinfoga mitte kaasa minna. Kui midagi toimub, siis seda ütleb Vabariigi Valitsus. Sellised asjad salaja kuskil vaikuses toimuda ei tohiks.
Mis puudutab punamonumente või sihukese olulise sümbolväärtusega monumente, siis tõesti valitsus täna seda küsimust kabinetinõupidamisel arutas. Mina siseministrina tegin oma ettepanekud ja esitasin oma nägemuse, mis nende monumentide teisaldamise võimalikku ajagraafikut ja tegevust puudutada võiks.
Loomulikult me oleme arvestanud kõigi võimalike vahejuhtumitega, loomulikult neid aset leiab, aga ma võin kinnitada, et siseturvalisus ja avalik kord saab tagatud. See on praegu niimoodi ja see hakkab ka edaspidi niimoodi olema.
Me kõik teame, et Eesti jaoks ei ole tegemist vabaduse sümbolitega, pigem punamonumendid iseloomustavad seda perioodi meie jaoks, eestlaste jaoks vähemalt, kus Eesti oma vabaduse kaotas. Nüüd, kui arvestada neid hetki, mis 24. veebruaril Ukrainas aset leidsid, siis see toob seda kõike valusamalt Eesti ühiskonnale meelde.
Aga kõiki neid asju tehes peame me silmas pidama, et Narva peab ka hiljem Eestile jääma, mentaalses mõttes. Ma olen varem välja öelnud, et meil on mõned ettepanekud, ka tänasel kabinetinõupidamisel ma ütlesin, et need ettepanekud on. Aga neid ettepanekud, mis siis hiljem tuleb teha ja kuidas midagi teha võiks, me täna esitama ei hakanud. Neist pikemalt praegu pole õige aeg rääkida. Täna tegeleme nende monumentide küsimustega.
Aga oluline on, et Narva on strateegiline piirilinn Eesti, Euroopa Liidu ja NATO jaoks ja see peab olema selles mõttes kindlates kätes meie jaoks. Ja mentaalselt tegelikult võimalikult palju peavad Narva inimesed lõpuks ka meiega kaasa mõtlema. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Palun, Riina Solman!
Riigihalduse minister Riina Solman
Jah, aitäh! Nii nagu peaminister juba sisse juhatas, aga ka koalitsioonipartner rääkis, tõepoolest ka meil, Isamaal on samasugune nägemus, et punamonumendid ei kuulu sellise sümbolväärtusena meie kultuuriruumi ja need tuleb tõepoolest eemaldada. Toetame koalitsioonipartnerit ja pöörame ka tähelepanu piirkonna eripärale.
Aga nii nagu peaminister juba ütles, ma tutvustan teile tänast valitsuse otsust, et me algatame riigi eriplaneeringu Liivi lahte elektriühenduse kavandamiseks, et Eesti Energia rajatav meretuulepark oleks võimalik ühendada maismaapõhivõrguga.
Kuna ka meie koalitsioonilepe nägi ette, et aastaks 2030 toodetakse meil sama palju taastuvenergiat kui tarbitakse, siis on ka meie valitsuse üheks prioriteediks praeguse energiakriisi lahendamisele kaasa aitamine.
Liivi lahe meretuulepargi arendus on olemasolevatest projektides Eestis hetkel kõige kaugemale jõudnud. Juba käib hoonestusloa menetlus, alal on kehtiv tuuleenergeetika mereplaneering ning on ka kinnitatud keskkonnamõjude hindamise programm.
Seal nüüd siis elekter tuulikutest tuuakse mööda merekaablit maismaani ja selleks ka maismaal trassi paigaldamiseks on vaja eriplaneeringut, et määrata ära, kus liikumine kulgeb ning millises maismaa punktis põhivõrku elektrikaablid ühendatakse.
Nagu juba öeldi, planeeringuala suurus on ligikaudu 5404 ruutkilomeetrit ja see hõlmab Eesti merealal Liivi ja Pärnu lahte ning maismaal, Pärnu maakonnas Häädemeeste, Tori, Kihnu ja Saarde valda ning Pärnu linna.
Tuuleparki kavandatakse meil siis tuhat megavatti ja see katab tegelikult ära poole Eesti elektritarbimisest. Selles eriplaneeringus viiakse läbi kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine. Samuti uuritakse laiemalt majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja ka looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Mõjude hindamise ja selle vajalike uuringute eriplaneeringu koostamise kulud kannab huvitatud isikuna Eesti Energia.
See oleks lühidalt kõik, olen valmis hiljem täpsemalt vastama.
Juhataja
Aitäh ministritele! Nüüd palun küsimused. Öelge oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud. Nii, palun!
Ulla Länts, Postimees
Proua peaminister, te ütlesite küll, et seda Narva tanki teisaldamise ajakava te ei saa avalikustada, aga ikkagi, missugusest ajalisest perspektiivist me räägime? Kas see on nädal, kaks nädalat, kuu, kaks kuud?
Kaja Kallas
Nii kiiresti kui võimalik.
Grete Põlluste, Delfi
No Eesti Päevalehes kirjutati täna, et ikkagi üks Narva poliitik oli öelnud, et mida kauem edasi, seda segasemaks inimesed peast lähevad. Eile oli seda juba näha. Võltsinfo läks liikvele, inimesed läksid tanki kaitsma enda meelest. Kas te ei tunne, et ikkagi see paneb mingisuguse ajalise määratluse kaela?
Urmas Reinsalu ütles ERR-is, et kuu aja pärast peaks olema tank läinud. Aga kas ei peaks nagu valitsus enne sellega tegelema?
Kaja Kallas
Me tegeleme sellega kogu aeg. Me oleme tegelenud nende punamonumentidega juba alates maikuust, mai lõpust. Esimesed otsused oleme juba siis teinud. Nii et nii nagu ma ütlesin, me teeme seda nii kiiresti kui võimalik.
Enamikus kohtadest me räägime sellest, et kohalik omavalitsus töötab kaasa ja me saame toimetada kiiresti. Aga on kohad, kus on teistmoodi. Lihtsalt seal on väga palju logistilisi ülesandeid, mis on vaja lahendada ja mida me järjepanu ka lahendame.
Aga me teeme seda nii kiiresti kui võimalik. Uskuge mind, ega meie ka ei taha, et pinged eskaleeruvad. Me tahame seda teha võimalikult kiiresti, võimalikult valutult ja võimalikult vähese pingete eskaleerumisega.
Lauri Läänemets
Jah. Selles mõttes tõesti, nii nagu peaminister äsja ütles, selle küsimusega on pikalt tegeletud ja loomulikult viimastel nädalatel väga intensiivselt. Selles mõttes, et meil on ülevaade sellest meelsusest ja olukorrast, kuidas ja mida inimesed mõtlevad Narvas, mida nad tunnevad. Me seda kõike jälgime ja oleme sellest teadlikud. Ja Loomulikult suheldakse kohapeal ka inimestega.
Tõsi on see, et viimased päevad on näidanud, et monumentidest on saamas avaliku korra küsimus ja selles mõttes tuleb selle teemaga võimalikult kiiresti edasi liikuda. Aga tõesti, see võimalikult kiiresti ei tähenda seda, et homme või ülehomme või öösel kuskil salaja keegi midagi tegema läheb. Me tahame teha seda korrektselt, tahame teha seda läbimõeldud. Meil tuleb mõelda, mis sellele kõigele järgneb.
Võimaluse korral tuleb kohaliku kogukonnaga dialoogi pidada. Ja dialoogi pidamise all ma mõtlen seda, et meil on vaja seletada ka neid seisukohti, mis on riiklikud seisukohad, kuidas me seda ajalugu näeme, mida meile tähendas okupatsioon ja kõiki neid küsimusi. Nii et selles mõttes me tegutseme.
Grete Põlluste
Ja küsiks Riina Solmanilt. Teie haldusalas tegeletakse selle õigusliku küsimusega. Kuidas see edeneb?
Riina Solman
Jah, aitäh! Ilmselgelt tegelesid kõik ministeeriumid õigusliku lahenduse leidmisega vastavalt oma haldusalale, nii ka riigihaldusaparaadis. Meie inimesed vaatasid läbi kohalikku omavalitsust puudutava seadustiku, aga tegelikult õigusliku lahenduse töötab välja siiski riigikantselei juures olev komisjon ja teeb seda ka lähiajal.
Grete Põlluste
Ja üks teine teemaplokk, mida ma tahaks puudutada, puudutab Parvel Pruunsilda. Eesti Ekspressis tehti eile avalikuks üks niisugune suur uurimus, mis näitab, et üks koalitsioonierakond on vähemalt näiliselt väga tugevalt mõjutatud selle ärimehe rahakotist.
Küsiks Kaja Kallaselt, kuidas teie selle peale vaatate, et on see uurimus Ekspressilt ja asjaolu, et tegemist on teie koalitsioonipartneriga.
Kaja Kallas
Jaa, ma lugesin selle läbi, see oli tõesti väga põhjalik. Need küsimused on eelkõige Isamaale muidugi. Isamaa peab näitama, et otsused ei ole konkreetselt ühe inimese mõjutatud. See on jah pigem pigem küsimus neile.
Riina Solman
Soovite vastust?
Grete Põlluste
Jaa, soovin teilt ka vastust.
Riina Solman
No isikust, kellest te kõnelete. Tegemist on ju Isamaa liikmega, väga pikaajalise liikmega, kes on isegi enne mind olnud selle erakonna liige. Ja Isamaa poliitika on ju aastast 1992 olnud perepoliitika suurperede toetamine.
See lugu keskendus inimesele, kes on kogu oma elu pühendanud Eesti jätkusuutlikkusele. Tegelikult oli seal ka väga positiivseid noote. Aga mina saan küll kinnitada, et Isamaa ministrid, Isamaa poliitikud ei ole mõjutatavad.
Grete Põlluste
Mida saab Isamaa teha, et selline pilt välja ei paistaks siis, kui nii päris pole? Sest see ju õõnestab praegusel juhul valitsuse usaldusväärsust.
Riina Solman
Mina arvan, et selliste lugude puhul tuleks küsida asjaosaliste enda arvamust ka. Kui te uurite midagi, siis annate sõna ka osapoolele, kellest te räägite. Ilmselgelt ta jagaks ka kommentaare.
Mina näiteks vastasin. Mulle helistas teie grupi ajakirjanik ja ma selgitasin kõiki tahke. Selgitasin ka, miks ma arvan, et see tähelepanu on nüüd ootamatult tekkinud. Aga sellest kahjuks seal loos sõnagi ei olnud. Võib-olla saab siis teisele poolele nüüd sõna anda, nii et me saame jätkuloo.
Grete Põlluste
Minu teada Pruunsild ei olnud väga kontaktialdis sellisel juhul. Aga selge. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi? Tundub, et rohkem küsimusi ei ole. Siis aitäh teile!
