Juhataja Rasmus Ruuda
Tere päevast, head ajakirjanikud ja ülekande vaatajad! Valitsuse istung on tänaseks lõppenud. Pressikonverentsil on peaminister Kaja Kallas, justiitsminister Maris Lauri ja maaeluminister Urmas Kruuse.
Peaminister, palun!
Peaminister Kaja Kallas
Aitäh! Tere päevast!
Kõigepealt sellest, et meil on käimas koalitsioonikõnelused Isamaa ja sotsiaaldemokraatidega. Aga kuivõrd sellest me anname hiljem ülevaadet, siis ma pikalt sellel ei peatu. Jätkuvalt on meil ühisosa täiesti olemas ja otsime konkreetseid kokkuleppeid. Nii et see protsess läheb veel edasi.
Sel nädalal möödus 81 aastat päevast, mil nõukogude võim sundis kodudest lahkuma umbes 10 000 eestimaalast. Sel aastal on sellised küüditamise aastapäevad eriti valusad, kuna me näeme täpselt sama asja kordumas Ukrainas, Venemaa katseid hävitada ühte rahvast, ühte kultuuri, Ukrainat ja ukrainlasi. See on täiesti uskumatu, et me tegelikult näeme seda toimumas 2022. aastal. See on inimsusevastane kuritegu ja seda tuleb ka niimoodi käsitleda. Tänapäeva maailmas ei tohiks sellisel asjal olla kohta.
Täna kiitsime ka heaks valitsuses NATO tippkohtumiseks Eesti seisukohad. Tippkohtumine toimub juba ülejärgmisel nädalal. Esiteks, Eesti seisukoht on see, et liitlastel tuleb anda selge sõnum Ukraina toetuseks, sest NATO riigid peavad Ukrainat toetama, et ta saaks ennast ja oma kodu kaitsta. Ukraina peab ise olema see, kes saab määrata rahutingimused.
Meie peamine eesmärk on muidugi suunatud sellele, et idatiib saab parema kaitse. Selle jaoks me teeme pingutusi. Uus julgeolekuolukord nõuab, et NATO looks valmisoleku ka Balti riikide kaitseks, et me oleks võimelised otsekohe igasuguse agressiooni tagasi lööma. Selleks on vajalik püsivalt tugevdatud liitlasvägede ja sõjaliste võimete kohalolu nii maal, merel kui ka õhus. Ja on oluline ka toimiv juhtimisahel.
Töötame liitlastega eesliini kaitse loomiseks. See peab olema pikaajaline protsess. NATO tippkohtumine on ainult üks samm sellel teekonnal, mitte teekonna lõpp. Me oleme juba kokku leppinud Suurbritanniaga selle diviisi tasandi juhtimisstruktuuri loomiseks ja töötame nende detailidega.
Oleme väga tänulikud nendele liitlastele, kes juba teenivad Eestis ja kelle lennukid kaitsevad Eesti õhuruumi. Liitlaste suurem kohalolek on ka heaks lähtekohaks püsiva selle eesliini kaitsehoiaku loomiseks siin.
NATO-s kinnitatakse ka uus strateegiline kontseptsioon, mis suunab NATO strateegilist visiooni järgmisteks aastateks ja peegeldab ka adekvaatselt julgeolekuolukorda. Eelmine kontseptsioon võeti vastu 2010. aastal.
Jätkuvalt toetame Soome ja Rootsi liitumist NATO-ga. Tähelepanelikult jälgime Türgiga dialoogi ja küsime või vaatame ka, kuidas me saame ise sellele kaasa aidata.
Eelmisel suvel toimunud NATO tippkohtumisel kuulutati välja ka selline uus asi nagu DIANA ehk NATO innovatsioonikiirendi. Meie kui väga innovaatiline riik mõistsime kohe, et see on midagi, mis on Eesti jaoks, ja koos Suurbritanniaga me oleme seda asja ajanud. Ongi hea, et Eesti loob koos Suurbritanniaga DIANA Euroopa peakorteri.
Mida see siis tähendab? Rajatakse siia NATO iduettevõtjate kiirendi. Ja selle DIANA-ga ühendatakse mitu siinset uue tehnoloogia testimise keskkonda.
See on igal juhul hea meie kaitsetööstusele, see on hea meie tehnoloogiatööstusele ja IT-sektorile. See on ka suur tunnustus meile, et see asi siia tuleb.
Tänasest valitsuse istungist ja kabinetinõupidamisest. Kõigepealt kiitsime heaks veel otsused lisaks nendele seisukohtadele kaheksa teema kohta. Kehtestasime kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu, see on kaitseväe kõige suurem harjutusväli. Seda ala on vaja uuesti planeerida, et meie kaitseväel, kaitseliidul ja NATO liitlastel oleksid ajakohased väljaõppe võimalused.
Sellele keskpolügoonile ei ole alternatiivi, sest mujal Eestis sellised võimalused puuduvad. See on piisavalt suur ja vajaliku reljeefiga harjutusväli kaitseväel.
Valitsus kiitis heaks ja saadab parlamendile korteriomandi ühistute seaduse muudatused. Maris Lauri räägib sellest pikemalt.
Siis kiitsime heaks ka valitsuse seisukohad „Eesmärk 55“ kliimaeelnõude kokkulepete kohta. Need on väga olulised otsused, see läbirääkimine käib Euroopa tasandil ja me oleme neid Eesti seisukohti kaitsnud. Eestit esindab kohtumisel minister Kruuse, kes ka keskkonnaministrit hetkel asendab.
COVID-i seisust. Kabinetinõupidamisel tunnistasime kehtetuks korralduse, millega nõuti kolmandatest riikidest saabunud isikutelt COVID-i tõendit. Terviseameti hinnangul ei ole praegu tõenäoline, et kolmandate riikide kodanike hulgas on märkimisväärselt rohkem nakatunuid ja et see mõjutaks epidemioloogilist olukorda Eestis.
Praegu oleme riskimaatriksis rohelisel tasemel. Meie haiglates on 65 inimest COVID-iga. Eelmisest augustist saadik ei ole meil nii vähe inimesi haiglas olnud. Loodame, et see haiglaravi langeb peagi alla 50, aga terviseamet hoiatab, et juuni lõpus ja juuli alguses võib see arv jälle kasvama hakata, sest me näeme seda kasvamas ka igal pool mujal Euroopas. Nii et oluline endiselt on see, et haigusjuhtude puhul jäädakse koju ja välditakse kontakte teiste inimestega, sest endiselt haigus levib inimeselt inimesele, mitte institutsioonide vahel. Ja muidugi kõigil neil, kes ei ole tõhustusdoosiga veel vaktsineerinud, tasub lasta seda teha, sest see aitab vältida rasket haigestumist. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Palun, Maris Lauri!
Justiitsminister Maris Lauri
Tere! Valitsus kiitis heaks korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Millega tegemist on? See seadus võeti vastu 2014. aastal ja jõustus neli aastat hiljem ehk 2018. aastal.
Selge see, et nüüd on viimane aeg lahendada need probleemid, mis on rakendamisel ilmnenud. Põhjalike konsultatsioonide ja arutelude käigus on valitud mõned muudatused. Tegelikult on neid päris palju. Aga väga lihtsalt kokkuvõttes räägiksin mõnest.
Väiksem muudatus, mis võib jääda isegi tähelepandamatuks, on see, mis puudutab olukorda, kus inimesed, kes annavad või müüvad oma elamispinna tingimusega, et nad saavad eluruumi kasutada kuni surmani. On lugusid sellest, et neid võidakse seejärel välja puksida oma elukohast. Et seda mitte teha, kinnitatakse siis seaduses muudatus, et sellist kasutusõigust võib lõpetada üksnes notariaalselt tõestatud vormis. Ehk siis notaril on n-ö lisasilmapaar, kes kontrollib ja veendub, et inimene teeb selle loobumise otsuse tõesti teadlikult ja eakat inimest ei kasutata pahatahtlikult ära.
Aga siis võib-olla eelnõus võtavad mahuliselt rohkem ruumi küsimused, mis puudutavad korteriomandi moodustamist. Edaspidi on see võimalik üksnes notariaalselt. Ja põhjus on selles, et see on väga spetsiifiline protsess, võrdlemisi keeruline tehing. Selleks, et tagada, et täidetaks kõik vajalikud nõuded, ongi vajalik notariaalne tõestamine.
Ka küsimus, kui luuakse uusi korteriomandeid, siis olemasoleva korteriomandi jagamise teel kehtestatakse, et edaspidi on nõutav kõigi teiste korteriomanike nõusolek, kuna uute korteriomanike lisandumine mõjutab olemasolevate korteriomanike õigusi ja vara väärtust.
Võib-olla kõige värvikam juhtum siin on mõne aasta tagune Liivalaia juhtum, kus loodi kummalisi korteriomandeid. Ka korteriomanikele luuakse võimalus saada ühistult teavet. Tihtipeale korteriomanikud kurdavad, et nad ei tea, mida korteriühistu teeb, milliseid otsuseid langetab. Ka see nõue tehakse selgemaks.
Lisaks puudutab küsimus väiksemaid ühistuid, kus lihtsustatakse raamatupidamisnõudeid. Praegu on päris väiksed korteriühistud ja nendel ei ole juhatust, sest nad ei pea majandusaasta aruannet kehtestama. Edaspidi on nii, et kui on kuni kümme korteriomandit, kui ka nendel on juhatus olemas, siis nad ikkagi võivad raamatupidamise majandusaasta aruannet mitte esitada. Aga see on kindlasti valik.
Teine ja veel üks oluline asi on see, et selle eelnõuga suunatakse osapooli kohtuväliseid lahendusi pakkuma ja leidma. Korteriühistutes on hästi palju vaidlusi. Üks võimalus on see, et omavalitsused võivad edaspidi moodustada lepitusorgani, et neid vaidlusi lahendada, ja see toimiks lepitusseaduse alusel.
Võib-olla veel praktilises asjas tekkinud küsimus, kus on ka võla sissenõudmise küsimused, aga näiteks ka see, kui on hüpoteek seatud, siis edaspidi ei pea alati pöörduma taotlusega hüpoteegi tühistamiseks, kui kohustused on täidetud ja hüpoteegi vajadus puudub. Nii et sellised praktilised mugavuslahendused.
Ja omalt poolt tahaksin osutada veel kord tähelepanu kahele asjale, mis küll juba on ajakirjanduses tähelepanu leidnud.
Esiteks, 1. septembrist on soov kaotada äriregistris tehingu- või päringutasud. See on päris oluline muudatus.
Ja teiseks, see on võib-olla väiksem muudatus, aga sisuliselt väga väärtuslik, edaspidi hakkab olema patendiametil esindus ka Tartus. Me teame, et Tartus on palju teadlasi, tehakse innovatsiooni, ja kindlasti on oluline, et seal intellektuaalomandi puhul nõustataks ja aidataks sellest protsessist üle. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Palun, Urmas Kruuse!
Maaeluminister Urmas Kruuse
Aitäh! Tere!
Tõepoolest, et nii nagu peaminister märkis, pean mina asendama ka keskkonnaministrit ja täitma neid kohuseid, mida keskkonnaministril on vaja teha.
Üks osa, mida valitsus täna tegi, on see, et kiitis heaks meie seisukohad eelolevaks nõukoguks 28. juunil Luksemburgis. Need heaks kiidetud seisukohad lähevad veel esmaspäeval Euroopa Liidu asjade komisjoni arutelule. Ja kui küsida, mis meile seal praegu kõige rohkem muret valmistab, siis saan öelda, et kõige suurem mure on seotud just nendele LULUCF-i eesmärkidega, mis puudutab kliimaneutraalsuse eesmärke maakasutus-, metsandus- ja põllumajandussektoris. See sihttase, mis meile 2030. aastaks on pandud, see on 2,5 miljonit ekvivalenttonni CO2, on selgelt meile üle jõu käiv. Sellel võivad olla ka sotsiaalmajanduslikud negatiivsed tagajärjed. See ei ole meie vaatest nii kiiresti saavutatav.
Murelikuks teeb ka see, et sellel üldeesmärgil, mida Euroopa Liidu tasandil jagatakse, on meie arvates meie teatud eripärad ja võimekused jäetud arvestamata. Me kindlasti ei vaidlusta kogu seda eesmärki tervikuna, mis puudutab kliimaneutraalsuse poole liikumist ning selgelt jätkusuutlikku ja keskkonnasõbralikku majandamist üle välja. Aga see valmistab meile tõsiselt muret. Meil on veel aega natukene üle nädala tegeleda sellega, et oma seisukohti veel kaitsta.
Esmaspäeval on mul plaanitud ka video teel kohtumine keskkonnavolinikuga, et Eesti positsioone veel selgitada. Sest Prantsusmaa eesistuja on võtnud selliseks sihiks, et üldkokkulepet selgelt saavutada.
Teine, mis võib-olla esmapilgul tundub mastaabilt vähe olulisem, puudutab metsade raadamist ja laiemas mõttes ka seda, millist toodangut ja kust seda toodangut Euroopasse tuleb, kaasa arvatud see, kuidas me ise käitume, kuidas meie kaubanduspartnerid käituvad. On teada seda, et teatud metsade raadamise tagajärjel toiduainete võimalik eksport ei ole ühelt poolt nagu soositav.
Aga Eesti eripära on see, et kui me räägime näiteks poollooduslikest kooslustest ja nende taastamistest, siis üks osa sellest on teatud raadamine. Kui juhtuks nüüd niimoodi, et ühel hetkel seal pinnal kasvatatud maheveised või puit ei oleks enam ekspordivõimeline ja seda ei saaks eksportida, siis see kindlasti ei ole väga mõistlik, arvestades ühelt poolt seda, et Eesti näol on tegemist metsarikka riigiga, teiselt poolt seda, et kui me vaatame liigirikkust, mis on üks oluline aspekt ka keskkonnahoius ja looduskaitses, siis nendel poollooduslikel kooslustel on ruutmeetri peal ligi 76 liiki. Nii et tegeleme jõudsalt ka sellega.
Teine punkt, mis täna minu haldusalas oli, mida valitsuskabinet käsitles, on seotud Eesti taimekasvatuse Instituudi ja Põllumajandusuuringute Keskuse ümberkorraldamisega. Sain ka kabinetisilt sellise toetava positsiooni.
Tõepoolest, maaeluministeeriumi haldusalas on plaan need kaks asutust liita ning tõsta nende kompetentsi ja ka teadusvõimekust, selleks et teenindada ja olla heades partnersuhetes ettevõtjatega ning viia ellu ka neid eesmärke ja aidata ellu viia neid eesmärke, mis puudutavad nii tulevasi keskkonnanõudeid kui ka ühtse põllumajanduspoliitika strateegiakava. See on üks osa maaeluministeeriumi haldusalas toimuvast struktuurimuutusest. Me oleme alustanud ka näiteks laborite konsolideerimist, selleks et pakkuda ühelt poolt paremat teenust, aga teiselt poolt mitte dubleerida, ja leida võimalusi ka selle kaudu efektiivsuse tõusuks.
Need on lühidalt minu punktid. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Nüüd palun küsimused. Öelge palun oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud.
Allan Muuk, TV3
Head naabrid lätlased on väga kiiresti asunud mootorikütuste hinnatõusu kompenseerima, vähemasti need sammud on neil astutud. Meil on sellest palju räägitud. Kui kaugel me sellel teel oleme ja mis võiks olla ikkagi meie vaatevinklist see võimalik lahendusvariant?
Kaja Kallas
Jaa, aitäh! Tõesti, kütusehinnad on väga kõrged ja need on igal pool väga kõrged. See on paljuski seotud ka selle sõjaga, mis on käimas.
Nüüd, Läti, mida on Läti teinud? Esiteks, Läti majandusminister on öelnud, et ta ei saa täpselt öelda, kui palju ja kuidas see meede, mis nad on teinud, üldse hindu mõjutab ja kuidas see ostja jaoks tanklas kajastub. Sest need hinnad muutuvad väga dünaamiliselt.
Aga mida Läti siis tegi? Läti alandas kütusele lisatava biolisandi nõuet. Aga meie biokütuste kohustus on Läti omast oluliselt erinev. Kui lätlastel oli vaja aasta jooksul lisada kütustele biokütust konkreetses ulatuses ehk 10%, siis meie puhul on see võimalus oluliselt paindlikum, st lisaks biokütuse lisamisele on võimalik kohustus täita ka biometaani või elektrienergiaga. Seetõttu see ei ole nagu üksüheselt ülekantav.
Eesti variant on soodsam kui lätlaste kohustus. Ja teiseks panustab see tugevalt ka taastuvenergia arengusse transpordisektoris. Sellest loobumine ei tooks sellist võitu, nagu Läti puhul välja käidud.
Aga nagu ma ütlesin, Läti minister on ise ka tunnistanud, et tegelikult nad ei tea, kas sellel on mingi efekt või ei ole. Nii et selles mõttes me väga pingsalt jälgime, mida kõik riigid teevad. Saksamaa alandas kütuseaktsiisi ja käibemaksu, minu teada, ja efekt oli kaheks nädalaks. Kaks nädalat ja see tõusis uuesti. Poolas oli täpselt samamoodi. Nii et tegelikult see tarbijani ei jõudnud. Aga riigieelarvest viib see tohutu summa välja.
Nii et me peame vaatama, kuidas me saaksime just aidata inimesi, kelle sissetulekust väga suur osa läheb ikkagi kütuseenergia peale. Kuidas neid inimesi aidata? Aga samal ajal on siin terve rida praegu riigikogus ka menetluses olevaid kulude tõstmise eelnõusid. Ehk siis sa ei saa samal ajal tõsta kulutusi nii palju, kui soovitakse tõsta, ja alandada makse, sest kuskilt peab see raha tulema.
Nii et tegelikult peaks valima, kas üks või teine. Praegu meil on need läbirääkimised käimas, et mida me ikkagi siis saaksime teha. Varasemad näited, kui me oleme aktsiisi alandanud, mis on toonud efekti, praegu selliselt ei tööta, lihtsalt sellel põhjusel, et siis oli hind stabiilne. Praegu ta ei ole absoluutselt stabiilne, vaid ta tõuseb.
Kui kaugemasse tulevikku vaadata, siis lootus on selles, et kogu maailma tarbimine ei ole tegelikult suurenenud. Kui need tarneahelad muutuvad, siis võiks olla nii, et tegelikult hinnad kokkuvõttes ikkagi tulevad alla, kui see olukord rahuneb.
Aga jah, mõtleme selle peale, kuidas inimesi aidata, sest tõesti on kõigil raske.
Urmas Kruuse
Kui tohib peaministrit täiendada, siis ütlen, et siin on ju meil tegelikult mitu aspekti. Tõepoolest, esiteks see, kas see lõpuks jõuab tarbija rahakotti, teine on see, et kui me räägime ka võimalikest sotsiaalsetest pakettidest, mida me tahaksime perekondade ja inimeste jaoks aitamiseks anda, siis need eeldavad ikkagi teatud makse.
Kui me võtame sellesama kütuseaktsiisi, siis diisli puhul meil seal nagu põhimõtteliselt enam mingit erilist ruumi ei ole, isegi kui me langetaksime ta miinimumtasemele. Seda me tegime ja see on otsustatud kuni aasta lõpuni.
Mis puudutab toidujulgeolekut ja põllumajandust, siis me oleme eridiisli puhul viinud selle Euroopa miinimumtasemele. Teine on see, et kindlasti teistes riikides [on maksud, mida meil ei ole], meil ei ole automaksu, näiteks, mis võiks selles mõttes mingil määral kompenseerida seda. Ja keegi ei aruta praegu automaksu üle ka, rääkimata teedemaksudest.
Nii et selles mõttes alati need kogemused, mida me nendest teistest riikidest vaatame, peab väga taustsüsteemis läbi hindama ja vaatama, kas sellest kasu on. Sest Eesti Pank on meile ju mitmeid kordi öelnud, et isegi siis, kui riigieelarve võidab sellest hinnatõusust, mis on tervikuna olemas maksudena, siis ei oleks väga mõistlik rohkem laiali jagada, kui me oleme võitnud.
Aga kui me mäletame ka neid eelmise pakette, siis suhe oli tegelikult teistsugune, nii et meil on vaja seda riiki üleval pidada. Ongi hämmastav, nagu ka peaminister mainis, see, et kuigi kütuse esindajad minu arust siin mõnes intervjuus on öelnud, et eraisikute tarbimine on mingil määral langenud, siis tegelikult näitab see, et hind on kõrgel, pigem nagu ühelt poolt seda tarneahelat ja seda probleemi ja teiselt poolt ka seda defitsiiti, et ei suudeta toota. Ja nii palju, kui siin ajakirjandusest on ka lugeda, viidatakse hoopis sellele, et need, kes toornaftat ümber töötlevad, nende kasumid on väga jõudsalt kasvanud.
Nii et selles suhtes me peame väga tähelepanekult vaatama, kuidas me otse tarbijat ikkagi kõige õiglasemalt saaksime toetada. Ja me kõik tunnetame seda, et see on keeruline olukord. Aitäh!
Mai Brit Jürman, Delfi toimetus
Küsimus peaminister Kaja Kallasele. Täna on ka koalitsioonikõnelused, kuid kohtumine kestab vaid tund aega ning siiani ei ole midagi konkreetset otsustatud. Kas te ei leia, et te ei pruugigi jõuda jaanipäevaks koalitsiooni loomiseni sellises tempos?
Kaja Kallas
Kust te võtate, et see kohtumine on tund aega? Esiteks, me hommikul kaheksast kümneni istusime, see on kaks tundi, ja me alustame uuesti kella kolmest. Nii et planeeritud on vähemalt kaks ja pool või kolm tundi igal juhul.
Me töötame küll täpselt nende aegadega, mis on võimalik, ja eks jaanipäevani on veel aega. Arvestades ka seda, et see koalitsioon tegelikult asub ametisse ja siis see valitsus on üheksaks kuuks, kui nendest maha võtta kaks suvekuud ja ka üks jõulukuu ja üks valimiseelne kuu, siis tegelikult meil jääb viis kuud, me arutame neid teemasid ja neid väljakutseid, mis sellel ajal ette tulevad.
Aga tõsi ta on, et kõik partnerid on väga põhjalikud ja need arutelud on väga põhjalikud ja detailsed. See on mõnes mõttes hea. Võib-olla, kui me saame need teemad arutatud, siis ei teki meil suuri vaidlusi enam valitsuse laua taga ja need otsused lähevad libedamalt.
Minu soov on endiselt, et me jaanipäevaks saaksime need kokkulepped tehtud, aga eks see sõltub kõigist kolmest partnerist. Igal juhul ma ei näe mingit tahtlikku venitamist, vaid sisulisi arutelusid, mis võtavad aega.
Indrek Ojamets, Kuku raadio
Küsimus Maris Laurile. Riigikogu õiguskomisjon on algatanud eelnõu, mille eesmärk on, et eesti keelt vaid heal tasemel valdavatele välismaalastele saab tagada relvaloa taotlemise võimalust. Siseministeeriumi ja justiitsministeerium toetavad seda esitatud seaduseelnõu. Selgitage, miks just see keeleoskus seatakse relvaloa taotlemisel niivõrd olulisele kohale. Kas te näete keeleoskuses kuidagi julgeolekugarantiid relvaloa taotlemisel?
Maris Lauri
Jah, aitäh! Eks selle eelnõu algatasid riigikogu liikmed ja nemad oskavad võib-olla detailsemalt ja põhjalikumalt seda selgitada, nii et teatud mõttes ma püüan vahendada seda, mida nad ilmselt selle eelnõu algatamisel kaalusid.
Selleks, et relvaluba saada, tuleb läbida eksamid. Ja ka relva kasutamisel on olukordi, kus sul tuleb teisi inimesi näiteks hoiatada. On ülimalt oluline, et sellise ohtliku esemega käitlemisel saadaks väga täpselt aru, mida tehakse, miks tehakse, ja saadaks aru ka sellises olukorras, kui näiteks tulevad hoiatused, et pane maha või muud asjad. Inimesed peavad saama täpselt aru, mida nad teevad.
Kui kasutatakse eksamite tegemiseks tõlkide abi, siis praktikas võib juhtuda nii, et kõigest ei saada päris täpselt aru. Meil ei ole olemas kindlat veendumust sellisel juhul, kas see relvaloa omandanud isik saab ikkagi täpselt aru, mida ta teeb, kas tema teadmised on adekvaatsed ja kas ta keerulistes olukordades suudab adekvaatselt käituda. See on see põhjus.
Kaja Kallas
Ma täiendan ka. Kui minna ajaloos tagasi, siis reformierakond oli ainuke, kes oli selle vastu, et see keelenõue ära kaotada relvaeksamil. Kõik teised olid selle poolt ja leidsid, et eesti keelt ei pea oskama, kui sa endale relvaluba teed. Me leidsime juba siis, et see ei ole mõistlik.
Aga nüüd selles julgeolekuolukorras, kus me oleme, eks meil on küsimus ja ärevus sellega seoses, et meil on siin inimesi, ka teiste riikide kodanikke relvadega. Eriti Vene Föderatsiooni kodanikud, kui neil on relvad, teevad meile muret. Nii et jah, see eesti keele eksami nõue on üks asi mis, mis relvasid puudutab. Aga eks julgeolekuolukorra mõttes me peame vaatama, kuidas me nende asjadega edasi läheme.
Praegu politsei- ja piirivalveamet saab iseenesest julgeolekust tulenevalt ka relvalubasid tühistada, kui see on ohuks julgeolekule, aga lihtsalt siis peaks kõike nagu läbi vaatama ükshaaval.
Juhataja
Suur tänu! Kuna järgmine nädal on pühad, siis kohtume kahe nädala pärast.
