Juhataja Rasmus Ruuda
Tere päevast, head ajakirjanikud ja ülekande vaatajad! Valitsuse istung on praeguseks lõppenud. Täna on laua taga peaminister Kaja Kallas, kultuuriminister Tiit Terik, riigihalduse minister Jaak Aab ja justiitsminister Maris Lauri.
Peaminister, palun!
Peaminister Kaja Kallas
Aitäh! Tere päevast!
Sõda Ukrainas on kestnud juba ligi 100 päeva, täpsemalt 99 päeva. Ülemkogul, mis toimus esmaspäeval ja teisipäeval, jõudsime kokkuleppele kuuendas sanktsioonide paketis. Sanktsioone rakendatakse naftale, Vene naftaimpordile järk-järgult ja selle aasta lõpuks väheneb Vene naftaimport Euroopa Liitu ligi 90%.
Oli probleemiks see, et on teatud riigid, kellel ei ole merepiiri, ja seetõttu tuleb teha lisainvesteeringuid taristute valmimiseks. Need riigid said teatud üleminekuaja. Aga selge on see, et kõigil oli ikkagi soov loobuda Vene sõjamasina rahastamisest ja teha seda võimalikult kiiresti. Nii kaua kuni see sõda kestab, ei ole me ikkagi teinud piisavalt.
Oluline on ka see, et siit ja sealt on kosta sõnumeid, mis survestavad Ukrainat tegema rahulepingut, aga rahu saab olla ikkagi ainult Ukraina tingimustel.
Meie peame jätkama Ukraina aitamist ja Venemaa isoleerimist kõikidel tasanditel. Aga eks on tulemas ka sõjaväsimus ja seda teha on järjest keerulisem.
Ukraina võitleb euroopalike väärtuste eest ja seetõttu on ülioluline, et me anname Ukrainale ka lootust. See lootus võiks olla Euroopa Liidu kandidaatriigiks saamiseks, mida me arutame juunis toimuval ülemkogul.
Otsustasime ka Ukrainale makromajandusabi andmise. See tähendab seda, et täiendavalt üheksa miljardi euroga toetatakse Ukraina eelarvet ja antakse humanitaarabi.
Otsustasime veel seda, et tuleb leida liikmesriikidele veel võimalusi sõjapõgenike vastuvõtmisel, aidata neid finantsiliselt. Siin just näiteks Eesti on olnud väga kiire ka registreerima ajutise kaitse menetlusi. See tähendab seda, et meil on sõjapõgenikke juba 3% rahvastikust.
Nüüd, selle kuu lõpus on tulemas ka ülioluline NATO tippkohtumine, ja seetõttu läheb see kuu nende ettevalmistuste tegemise tähe all.
Esmaspäeval olen töövisiidil Londonis, kus on kavas kohtumised nii peaminister Johnsoni, kaitseminister Ben Wallace’i kui ka välisminister Elizabeth Trussiga. Teisipäeval oleme koos kolme Balti riigiga kohtumisel Olaf Scholziga. See toimub Vilniuses. Kolmapäeval on Eesti-Soome ühine valitsuste ühisseminar Soomes koostööraporti teemadel, mis on jällegi väga ammu ette valmistatud.
Nüüd sõjapõgenikest. Sellest nädalast hakkas vastuvõtt Ukrainast saabunud õpilastele Tallinna Vabaduse kooli õppima asumiseks. See on riigikool, just oluline seetõttu, et aidata ukraina lapsi Eesti ühiskonda lõimuda. Seal on Eesti riiklik õppekava, see toimub keelekümbluse alusel, kus 60% õppest toimub eesti keeles. Kool võtab vastu ligi 800 õpilast 7. kuni 12. klassi. Õppetöö algab nii nagu alati septembris.
Homme lõpeb ametlikult ka suurõppus Siil, kus enam kui 15 000 inimest ühiselt pingutas selle nimel, et [õppida,] kuidas Eestit kaitsta. Käisin ka ise tutvumas nii kaitseliidu tegevustega maakaitses kui ka strateegilise kommunikatsiooni õppusega, samuti lahinglaskmistega, mis toimusid eelmisel nädalavahetusel. Suur aitäh kõigile, kes pühendasid oma aega! Ja suur aitäh ka perekondadele, kes lasid enamasti oma isal nendel õppustel osaleda!
Tänasest valitsuse istungist. Kiitsime heaks kümme otsust. Muu hulgas kiitsime heaks otsuse, millega anname 75-le kohalikule omavalitsusele täiendavalt 10,9 miljonit eurot selleks, et kohalikel omavalitsustel jaguks vahendeid toimetulekutoetuste rohkemaarvuliseks maksmiseks. Sellest räägib Jaak Aab täpsemalt.
Andsime nõusoleku Linnamäe paisu tegevuse jätkamiseks. Kultuurimister saab sellest täpsemalt rääkida.
Ja kiitsime heaks ka haldusmenetluse seaduse muudatused, millega riigiasutused saavad tulevikus teha automaatselt otsuseid seal, kus pole vaja ametniku sekkumist. Sellest räägib siis lähemalt Maris Lauri.
Kiitsime veel heaks ühe valitsuse otsuse, mis puudutab sanktsioonide erandit. See tähendab seda, et me oleme humanitaarkaalutlustel lubanud Eestisse Vene ajakirjanikke, kes oma kodumaal enam seda tööd teha ei saa. Andsime loa nendel Vene ajakirjanikel, kes on saanud välisministeeriumi akrediteeringu, siin seda tööd edasi teha. Eelkõige see puudutab Associated Pressi, ajakirjanikud saavad nüüd Eestis tööle asuda.
Sama põhimõtet laiendasime Valgevene kodanikele, kelle elu kodumaal oleks ohus ja kes on lubatud Eestisse humanitaarkaalutlustel, kuid on töötanud siin IT-sektoris. Nemad saavad tööd jätkata. Neil on olnud viisa, aga nad on andnud sisse ka elamisloa taotluse. Mäletatavasti meil on sanktsioon, et me Vene kodanikele ja Valgevene kodanikele enam elamislubasid ei anna.
Ja midagi südantsoojendavat ka, minule kui rahvatantsijale. (Naer.) On see, et kultuuriminister teeb ettepaneku ka üldlaulupeo ja tantsupeo päeva ning noorte laulu- ja tantsupeo toimumise päeva lipupäevaks kuulutada. Nii et sellest saab kultuuriminister täpsemalt rääkida.
Ja sellest, mis teid tegelikult huvitab, ma saan rääkida siis, kui küsimused on.
Juhataja
Aitäh! Järgmisena palun, Jaak Aab.
Riigihalduse minister Jaak Aab
Tere päevast! Nii nagu peaminister ütles, valitsuse istungist üks punkt, mis puudutab minu haldusala, on valitsuse eraldatavad vahendid kohalikele omavalitsustele. Konkreetselt on juttu toimetulekutoetuse maksmiseks vajalikest vahenditest.
Vastavalt seadusele on niisugune jagatud kohustus, et riik rahastab täismahus toimetulekutoetuse. See antakse omavalitsusele ning omavalitsus vastavalt seadusele ja ka oma kordadele, kus on mingid määrad kehtestatud, maksab need toimetulekutoetused välja.
Tavaliselt tehakse seda rahaeraldust kohalikele omavalitsustele kaks korda aastas, aasta alguses ja teisel poolaastal, kui on selgunud, palju on kulunud. Vastavalt kuludele seda ka eraldatakse, need on nn tärniga kulud, seega nii palju, kui kulub, tuleb ka riigil eraldada.
See aasta on veidi erakorraline. Aasta alguses kandsime omavalitsustele 14,7 miljonit ja eelmise aasta jääk oli ka 1,9 miljonit, asjaolude tõttu, millest põhiliselt nimetaksin kolme asja.
Kõigepealt, kommunaalkulude ja erinevate energiahindade tõus, mis näitas, et märtsis-aprillis päris tugevasti muutusid just toimetulekutoetuse ühe toetuse summad suuremaks, taotlejaid palju rohkem ei olnud.
Siis aprillis, nagu ka kõik teised õigused toetustele ja teenustele, laienes toimetulekutoetus ka Ukraina sõjapõgenikele, nii et siis taotlejate arv suurenes.
Ja kolmas põhjus on see, et lisaeelarvega ja ka vastava seadusega me tegime otsuse, et toimetulekutoetuse piiri tõstetakse 150 eurolt 200 eurole esimese leibkonnaliikme kohta ja vastavalt siis ka teistele leibkonnaliikmetele. See toob kaasa suuremaid kulutusi.
Lisaeelarvega kogu summa, mis on ette nähtud toimetulekutoetuseks, mis varem oli 28,6 miljonit eelarves, tõsteti 46,1 miljonile. Kindlasti me jälgime seda olukorda ja vajaduse korral eraldame lisavahendeid.
Näiteks, see suurenemine aprillis oli selgelt kaks korda rohkem kui eelmise aasta aprillis, aga põhjuseid oli mitu, nagu ma ütlesin. Selles suhtes on Vabariigi Valitsus ja riik oma kohustused kohalike omavalitsuste ees täitnud.
Nüüd rahandusministeeriumi üks teema, mida muidu oleks rääkinud siin Keit Pentus-Rosimannus. Eile avaldas statistikaamet andmed eelmise aasta rahvaloenduse tulemustest. Need on ameti kodulehel üleval. Need on leidnud ka kommenteerimist.
Mis siis võib öelda? Mille poolest oli see rahvaloendus teistsugune kui eelmised? Põhilised andmed saadi registritest. Seda täiendati küll küsitlustega. 43% elanikest vastas küsimustikule, mille kohta rahvaloenduses otsiti andmeid. Teatud osa küsimustikku oli suunatud ka sellisele valimipõhisele teadasaamisele, mõningate küsimuste puhul, aga igal juhul see süsteem toimis.
On ka natuke rõõmustavaid sõnumeid. Kümne aastaga on Eesti elanike, Eestis elavate inimeste arv kasvanud ligi 3%. No me mäletame neid rahvastikuteadlasi, kes siin umbes paarkümmend aastat tagasi ennustasid palju hullemaid numbreid.
Nii et ütleme, et kõige hullemad stsenaariumid ei ole käivitunud. No nagu te teate, muidugi on ka see põhjus, et n-ö laulva revolutsiooni lapsed on jõudnud sünnitusikka. Laste arv on ka suurenenud 9% selle kümne aastaga.
Samas muidugi näitavad arvud, et üldiselt ikkagi elanikkond meil vananeb, keskmine vanus tõuseb. Need väljakutsed on meil nii või teisiti lähiaastatel ja aastakümnetel ees. Tööealiste elanike arv kipub vähenema.
Mis siis veel? Riigihalduse minister on ka regionaalpoliitika ja piirkondade arenduse eest vastutav minister. Siiski jah, kümne aastaga on suurenenud või kasvanud elanike arv kolmes linnas: Tallinnas, Pärnus ja Keilas. Linnalistes piirkondades elab 61% rahvastikust, see on 4% rohkem kui aastal 2011.
Aga ma pean täiendama seda sellega, et viimase viie aasta jooksul see lõhe ei ole suurenenud. Kui me vaatame neid inimesi, kes tulevad Harjumaale ja Tallinnasse juurde või lahkuvad siit mujale Eestisse, siis need numbrid on juba väga palju üksteisele lähenenud. Ühelt poolt, tegelikult aastate jooksul väheneb see hulk elanikke, kes tulevad elama Harjumaale ja Tallinnasse, aga teiselt poolt suureneb see hulk inimesi, kes läheb Tallinnast ja Harjumaalt väljapoole.
Sellel on ka erinevaid põhjusi. Me oleme päris tugevalt tegelikult panustanud ju ka riiklike otsustega omavalitsuste kompetentsi tõstmisse, raharessursside suurendamisse, mis on piirkonna arengu mõttes väga oluline, aga tegelenud ka erinevate regionaalsete meetmetega.
Juulikuus peaks tulema valitsusse regionaalarengu tegevuskava, kus kõik ministeeriumid kirjeldavad ära oma meetmed ja programmid, mis on prioriseeritud piirkondade arengule. Lihtsamalt seletades: soodsamad tingimused, väiksemad omaosalused kohalikele omavalitsustele ja ettevõtjatele. Kõik regionaalse arengu raha läheb väljapoole Tallinna, Harjumaad ja Tartu linna piirkonda. See on üks lähenemisnurk Euroopa Liidu rahale, rääkimata õiglase ülemineku fondist, mis läheb täielikult Ida-Virumaale.
Kohtusin ka Euroopa Komisjoni asepresidendi Frans Timmermansiga, kes on üks volinik, kes peaks noogutama õiglase ülemineku kavale. Selline juhtumipõhine protsess on. Ma väga loodan, et lähiajal see noogutus tuleb, see on selline mitteametlik lootus, mille peale Vabariigi Valitsus saab kinnitada siis kõik Euroopa Liidu struktuurifondide kavad siseriiklikult. Sellele järgneb septembris loodetavasti Euroopa Komisjoni viimane ametlik tempel.
Aga näiteks ka õiglase ülemineku kavas on planeeritud kolm meedet rakendada kohe, nii et põhimõtteliselt on meede rakendamiseks valmis. Kui Vabariigi Valitsuses juunis kinnitus saadakse sellele kavale, millele eelneb mitteametlik noogutus Euroopa Komisjonilt, siis ettevõtluse toetusmeetmed Ida-Virumaal käivituvad vahetult kohe, juunis, juulis ja augustis.
Me oleme teinud väga palju tööd, et ka ettevõtjad nendest tingimustest teaksid. On võimalus seal ka kohaliku omaalgatuse programmis erinevaid tegevusi teha, nii et see on väga suur pakett abiks Ida-Virumaa regioonile, et õiglasemalt üle minna fossiilsetest kütustest ja sellest sektorist teatud aja jooksul teistele tootmisaladele.
Pean ära mainima ikka ka Linnamäe paisu. Ise elan Jõelähtme vallas, nii et sellest mitte kaugel. Kui te arvate, et kõik on ühel arvamusel, [siis te eksite]. Muidugi ei ole. Need arvamused on vastakad ja avalikud huvid, mille pärast see valitsusse jõudis, on ühelt poolt selle ajaloolise hoone, muinsuskaitselise hoone säilitamine, hüdroenergia tootmise säilitamine, ning teiselt poolt kalad, ja see probleem.
Noh, täiesti loomulik on, et siin ka eri ministeeriumid ja isegi ministrid on vastakatel seisukohtadel. Sellisel juhul peab valitsus tegema kaalutlusotsuseid. Valitsus kaalus ja tegi otsuse teha siis erand Naturale selles piirkonnas, et säiliks nii see hüdroelektrijaam, elektri tootmine, kui ka paisjärv.
See on minu poolt kõik.
Juhataja
Aitäh! Maris Lauri, palun!
Justiitsminister Maris Lauri
Aitäh! Veel kord: tere! Justiitsministeeriumi valdkonnast sai valitsuse heakskiidu tegelikult kaks eelnõu: esiteks, krattide eelnõu, ja teiseks, kohtuarenduse eelnõu.
See krattide eelnõu võimaldab haldusmenetluses kasutada automatiseeritud lahendusi. Mida see tähendab? See on siis see, kui on olemas piisavalt andmeid, ei ole tegemist kaalutlusotsusega ega ole ka vaja midagi täiendavalt uurida, saab teha n-ö masinliku otsuse.
Ma tooksin näite. Kui sünnib laps ja see sünd registreeritakse, siis iseenesest ju võiks olla kena, kui see toetus laekuks vanema pangakontole ilma, et tehtaks eraldi avaldus või taotlus.
Samas, muidugi on loogiline, et näiteks relvaloa taotlemisel sellist automatiseeritud asja ei saa olla, sest seal tuleb hinnata, seal tuleb kaaluda ja kaalutlusvajadus, inimese sekkumise vajadus on täiesti olemas.
Nii et neid variante on väga palju. Ja olukordi on väga erinevaid, mistõttu alati tuleb kaaluda, millises olukorras võiks teatud sellist automatiseeritud lahendust kasutada. Aga selle eelnõu mõte ongi see, et tuleb seada need piirid väga täpselt paika.
Sealjuures seatakse juurde meetmed, mis tagaksid, et see asi oleks läbipaistev, et inimesed saaksid aru, kuidas otsuseid langetatakse. See ei saa olla niimoodi, et inimene ei saa teada, kuidas sellist automatiseeritud otsust tehakse.
Ja veel, inimesele jääb alati võimalus automatiseeritud teenustest loobuda. Kui ta teatab, et ta ei soovi sellist olukorda, kus tema kohta tehtud või teda puudutavaid otsuseid langetab masinaid, vaid ta soovib kindlasti inimesega ise suhelda ja ta kindlasti ei soovi suhelda näiteks juturobotitega.
Nüüd, kohtuarenduse eelnõu suurendab kohtunike spetsialiseerumist sarnaselt advokaatide ja prokuröridega. Kohtuasjad on läinud järjest keerulisemaks. See on toonud kaasa selle, et advokaadid ja ka prokurörid spetsialiseeruvad teatud valdkondadesse. Kohtutes on see tagasihoidlik olnud ja eesmärk on selle eelnõuga sellist spetsialiseerumist laiendada, luua selleks võimalused.
Selle kaudu saab suurendada ka kohtute kohtunike teadmisi väga keerulistest valdkondadest, mis puudutavad näiteks majandusteemasid või krüptovaluutat või mingeid selliseid asju, et siis see oleks hästi selge. Need ei ole väga kergelt õpitavad, peaks olema spetsialistid seal juures.
Seal juures on eelnõus veel sellised sammud, mis aitavad luua sellise tagasisidemehhanismi kohtunikele. Me teame, et meil on väga palju edasikaebamisi. Selleks tuleb luua see tagasisidemehhanism, mis ütleb kohtunikele, mis on hästi läinud, mis on halvasti läinud, et tõsta kvalifikatsiooni. See ei puuduta mitte ainult kohtunikke, vaid see puudutab ka teisi kohtuametnikke. Sellega saab seda asja korraldada. Hõlbustatakse ka kohtusüsteemis liikumist.
Lisaks on veel üks nüanss kohtunikele, mis lisatakse, see on ametitagatis. Kohtunikel teatavasti on karjäärivõimalusi väga vähe. Noh, natuke saab osakondades liikuda kõrgemale kohtutasandile. Aga me leidsime, et väga kasulik oleks see, kui kohtunikud aeg-ajalt liiguksid kohtusüsteemist välja. Praegu on tõrkeks saanud see, et nad tagasi tulles ei pruugi alati saada kohtuniku kohta, aga nüüd luuakse seadusesse võimalus, et nad saavad selle koha. Kus kohtunikud käivad? Vahetevahel riigiametites, aga näiteks ka ülikoolides õppejõuna töötamas.
Ja veel üks teema, mis valitsuses kinnitati, oli naistevastase vägivalla tõkestamise direktiivi Eesti seisukohad. See seisukohtade kujunemine algas märtsis. Eesti toetab kahtlematult seda, et võidelda tõhusamalt naistevastase ja perevägivallaga, lähisuhtevägivallaga. See on väga suur probleem. Sellega toime tulemine ja selle vähendamine on ühiskonnale ülimalt oluline.
Nii et panime paika need seisukohad, kuidas sellega edasi minna. Me eeldame suuremat paindlikkust. Me eeldame seda, et lähtutakse ka riiklikest eripäradest, sest riigid on sellest seisukohast teatud mõttes erinevale kaugusele jõudnud ja probleemid pisut nüansiliselt erinevad. Ja kindlasti meie pingutus, et sellega edasi minna, on väga suur. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Tiit Terik, palun!
Kultuuriminister Tiit Terik
Aitäh! Kaks olulist punkti, mis eriti meie ministeeriumi vaatest on täna fookuses. Esiteks, juba mainitud Linnamäe hüdroelektrijaama pais. Tegu on olulise mälestisega meie kultuuripärandis. Ja loomulikult kultuuripärand on taastumatu ressurss, mida ei saa ju uuesti üles ehitada. Kui see üks objekt hävib, siis seda enam tagasi ei saa. Tänane valitsuse otsus oligi nõusolek tegevuse jätkamiseks Linnamäe paisul, see puudutab paisutamist ja hüdroelektrijaama töös hoidmist. Muinsus püsib kõige paremini siis, kui ta saab toimida oma algupärasel moel ja oma põhifunktsioonis. Loomulikult selle korralduse vastuvõtmise järel saab keskkonnaamet juba sobilikud asendusmeetmed välja pakkuda, et seesama vaidluskoht, mis on siin olnud muinsuskaitse ja looduse ja kalade vahel, saaks võimalikult hästi ära tasandatud.
Tuleb tunnistada, et et siin on olnud ka päris kirglikke vaidlusi nii minu kui ka hea keskkonnaministri vahel, igaüks oma valdkonna eest seistes, ja loomulikult, kui kahe peale kaubale ei saada, siis tulebki valitsuse tasandil otsustada.
See tänane korraldus ongi jätkuks 5. mai kabinetinõupidamisele, kus leiti, et Linnamäe hüdroelektrijaama paisu puhul kaaluvad kultuurilised ja sotsiaal-majanduslikud väärtused üles muu avaliku huvi, mida loomulikult ei ei taha me ka kuidagi pisendada.
Hea meel, et me saame lõpuks liikuda lahenduse poole, mis aitab kultuuripärandit säilitada. Kindlasti on see oluline ka kohaliku omavalitsuse vaatest ja piirkonna elanike vaatest.
Teine oluline teema, mille ka peaminister siin juba viitas, on rahvatantsijate ja ka lauljate poole pealt. On väga sümboolne, et siin vahetult Eesti lipupäeva eel Vabariigi Valitsus otsustas anda heakskiidu ja parlamendi poole teele saata lipupäeva ja riikliku tähtpäeva eelnõu.
See tähendaks seda, et lisaks sellele, et tulevikus võiksime me heisata oma trikoloori nendel päevadel, kui toimuvad laulu- ja tantsupeo sündmused, oleme me teise olulise tähtpäevana Tallinna kirjanduskeskuse ettepanekul ette valmistanud ka seadusemuudatused, mis muudaks 30. jaanuari, arvestades Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäeva, eesti kirjanduse päevaks.
Eesti kultuuri ja iseolemise jaoks on väga olulised need tekstid, mis meie kirjanikud on kirja pannud. See aitab hoida vaimset sidet olnu ja praeguste põlvkondade vahel. Loomulikult on eesti kirjandus meie jaoks ääretult oluline.
Need eesti kultuuri jaoks olulised sündmused ja tähtpäevad võiksid tulevikus olla märgitud ka lipupäevana ja riikliku tähtpäevana. Nii et loodame, et ka parlament sellele oma heakskiidu annab. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu ministritele! Vähemalt selle kabineti koosseisuga saame päris kiiresti jutud pressikonverentsil räägitud.
Aga nüüd palun, ajakirjanikud, küsimused. Nagu ikka, öelge oma nimi ja väljaanne. Kuna küsimusi on ilmselt palju, siis teeme nii, et maksimaalselt kaks küsimust on igaühel võimalik küsida. Pärast saab edasi rääkida veel ministritega.
Sander Punamäe, Postimees
Küsimus minister Aabile. Kuuldavasti olite teie just see inimene, kes keskfraktsioonile andis sellise suunise või mõtte või idee, et alushariduse eelnõu vastu hääletada. Miks te niiviisi talitasite, kui valitsuses leidsite konsensuse ja olite sellega nõus?
Jaak Aab
Aitäh küsimuse eest! Ma lootsin, et see tuleb ära, siis saab põhjendada, miks see niimoodi oli.
Ei, mingit suunist mina ei andnud. Fraktsiooni arutelu oli ja kõik ütlesid oma arvamuse välja. Ma rääkisin ka nendest nõrkadest kohtadest eelnõus küll, jah.
Miks juhtus siis nii, et ta valitsusest läks läbi siin sellisel kujul ja nüüd leidis Keskerakonna fraktsiooni vastuseisu? Kõigepealt lükkan ümber selle juba kõlanud hinnangu, et Keskerakond on eestikeelse hariduse laiendamise toetamise vastu. Vaadake neid numbreid, mis me oleme eraldanud viimase nelja aasta jooksul – jah, need olid Jüri Ratase valitsuste ajal – selleks, et riik palkaks otse eestikeelseid õpetajaid. 300 õpetajat on venekeelsetesse koolidesse palgatud. See oli pilootprojektina, iga õpetajaga tehti leping ja riik maksis selle kinni.
Selles eelnõus kahjuks ei ole kokkuleppele saadud linnade-valdade liiduga ja pannakse see kohustus seda edasi teha, aga juba omavalitsuse rahaga. Lisaks kvalifikatsiooninõuete tõstmised, lisaks eralasteaedade rahastamine kohustuslikus korras, omavalitsused peavad seda tegema, selles osas, kus ta erineb kohaliku omavalitsuse lasteaia rahastamise määrast.
Seal on veel väga palju muid detaile. No ja siis see tähtaeg, 2027. Nii nagu ma ütlesin, me tegime täiesti selge praktilise sammu: 300 õpetajat sai venekeelsetesse lasteaedadesse tööle, eestikeelsed õpetajad. See tähendaski, et need rühmad õpivadki juba tegelikult eesti keeles.
Nüüd selleks, et täita see eesmärk, mis on seal seaduses sisuliselt, on vaja veel juurde 600 õpetajat. Mina ei oska öelda, mis tähtajaks see tehtud saab. Sellel aastal seda ei tehta juurde. Seda peab küsima Liina Kersnalt. Nii.
Kõik see muu. Haridus- ja teadusministeeriumil oli ka lubadus, kui see eelnõu tuli, et linnade-valdade liiduga räägitakse rahalised kohustused läbi. Minu hinnangul, ma ei ole näinud ega ole ka seal seletuskirjas, palju panustab raha nende kohustuste täitmiseks, mida ta omavalitsustele praegu juurde paneb. Ka linnade-valdade liiduga läbirääkimiste juures, kus valitsuse delegatsiooni juht olen mina, ei ole seda küsimust lahendatud.
Need olid need argumendid, mida mina esitasin ka fraktsioonis. Fraktsioon käitub ise selle järgi ja iga liige või protsent fraktsioonist teeb otsuse selle info baasil, mis ta saab. Need olid need punktid selles seaduseelnõus, mis fraktsiooni hinnangul ei olnud täidetud sisu ja rahaga, ja sellepärast ka fraktsioon ühines selle tagasilükkamisega.
Mida annab teha? Muidugi annaks midagi teha. Kvaliteeti alushariduses on vaja parandada ja eestikeelset alusharidust laiendada-toetada ka venekeelsetes lasteaedades. See protsess käib nii või teisiti, olenemata sellest, kas me siin seadusi teeme ja õpetajaid sinna juurde anname, aga see on liiga aeglane.
Tuleks jätkata seda pilootprojekti, tuleks leida vähemalt 50-60 õpetajat aastas juurde venekeelsetes lasteaedadesse. Selleks tuleb eraldada raha.
Ja see kõige raskem küsimus, kus teatud juppides on KOV-idele pandud nüüd rahaline kohustus tegelikult juurde nende nõuetega, tuleb lahendada läbirääkimistel. Tuleb riigieelarvesse raha leida, sest muidu on oht, et see põhiseaduse säte ja mõte ei ole täidetud, kuna riik paneb kohalike omavalitsusele täiendavaid kohustusi. Mina ennustan, et sellist riivet võib näha siin ka president, kui see eelnõu oleks näiteks riigikogus vastu võetud. Aitäh!
Sander Punamäe
Lihtsalt täpsustuse huvides, et oleks välja öeldud: valitsuse laua taga olite selle eelnõuga nõus, siis mõni aeg hiljem teatasite keskfraktsioonile, et see on halb eelnõu?
Jaak Aab
Mina rääkisin nendest nõrkadest kohtadest, mis selles eelnõus on, mida pidi lahendama linnade-valdade liiduga ja kohalike omavalitsustega. Need ei ole lahendust leidnud. Ei ole ka toodud välja, kuskohas see rahaline lahendus on, siiamaani.
Kaja Kallas
No mulle paistab see küll täpselt niimoodi, et eile Keskerakond ja EKRE teineteist leidsid ja paraku sellele toodi ikkagi ohvriks eestikeelse hariduse eelnõu. Vastab tõele, et valitsuses oli meil konsensuslik otsus. Alati, kui on murekohti – ja riigikogul on tihti murekohti eelnõudega seoses –, siis selle jaoks on menetlus. Peale esimest lugemist saab teha muudatusettepanekuid, saab arutleda, saab kaasata, kõike saab.
Aga meie jaoks on hästi oluline, et lasteaed Eestis oleks eestikeelne. Sest kui lasteaed on juba eestikeelne, siis ei ole mingit põhjust, et peaks minema venekeelsesse kooli. Ja siis me saaksime tegelikult lõpuks saavutada olukorra, kus meil ei ole Eestis neid lapsi, kes Eestis eesti keelt ei oska. See oli selle eelnõu mõte.
Nii et sisuliselt, jah, Keskerakonna fraktsioon umbusaldas ka valitsuse ministreid, sest edasiminek oli konsensuslik otsus. Meie arvates eestikeelne haridus on väga oluline teema ja me otsime laiapõhjalisemat konsensust, et sellega ikkagi edasi minna. Minu jaoks seda on tehtud nii kaua või õigemini nii kaua jäetud tegemata, et seda ei ole nagu kuskile enam lükata. Me peame need otsused ära tegema. Ja saame sealt edasi.
Nüüd me oleme olukorras, kus tõesti Keskerakond on järjest astunud kaks sellist sammu, kus sisuliselt oma tegudega öeldakse, et selles koalitsioonis, selles valitsuses ei soovita enam olla. Aga minu soov oleks see, et tegelikult oleks aus öelda seda või siis ära minna valitsusest, kui ei soovita olla. Keegi ju vägivaldselt siin kedagi kinni ei hoia. Aga ainult Keskerakond saab selle otsuse teha ja seda ülesannet ei saa mitte keegi neilt ära võtta.
Nii et igal juhul valitsuse olukord hetkel on väga keeruline. Või noh, valitsuse laua taga ma seda pinget ei näe, aga paraku jah, ma ütleks siis nii, et koalitsiooni olukord on keeruline. Kindlasti mina ei soovi mingite täiendavate või järgmiste käikudega seda olukorda veel pingelisemaks muuta. Valitsus ei ole mingi liivakast, kus üks laps viskab teisele liiva silma ja siis ainuke vastus on seda liiva vastu visata. See pole nagu päris selline koht.
Nii et et olen endiselt sellel seisukohal, et Eestile valitsuskriisi praeguses keerulises olukorras vaja ei ole. Ja niimoodi võikski tegutseda.
Jaak Aab
Pean siiski ütlema: Eesti Keskerakond ei ole eestikeelse alushariduse vastu. Ma tõin need argumendid välja. Me oleme tegudes seda näidanud, esimesena, korralike tegudega. Teised jutustavad. Räägivad mingitest tähtaegadest, mis ei ole täidetavad. Selle ma tahan kindlasti siin ära öelda.
Aga valitsus töötab 24/7, vaatamata nendele, ütleme, sammudele või tegudele, mis on käimas riigikogus. Eks seda peavad hindama erakonna juhtkonnad. Nii nagu minagi olen öelnud, mulle on pandud see au ja kohustus juhtida seda delegatsiooni siin. Aga nagu te teate, on demokraatias, erakondlikus demokraatiast nii, mina meie delegatsiooniga ei saa teha neid otsuseid, mis tehakse erakonna juhtkondades. Ma olen erakonna juhatuse liige, ma olen nõus vastama ka nendele küsimustele.
Ma arvan, et nii või teisiti, ma olen seda ka varem väljendanud, on võimalik leida kokkulepe ka seal riigikogu fraktsioonide ja erakondade juhtkondade tasandil, kui selleks tahet on. See on keeruline praeguses olukorras, sest on mindud juba sellesse punkti, kust välja tulla on keeruline. (Kaja Kallas kommenteerib.) Aga ma arvan, jah, et ei tasu siia-sinna loopida neid süüdistusi, mõlemad peavad tahtma, küll siis on võimalik.
Kahetsusväärne. Mina võin öelda seda, et delegatsioon, seni, kui ei ole tehtud mingisugused muid otsuseid, jätkab tööd. Seda me tõestame iga päev ja iga nädal. Saame selles suhtes küll valitsuse laua taga päris hästi hakkama. Aitäh!
Marvel Riik, Õhtuleht
Keskerakonna juhid on oma juhtide suu läbi korduvalt öelnud, et nad ei ole rahul eelarveliste otsustega, mis on tehtud Reformierakonnaga. Kui piisavalt tuimalt ja piisavalt palju praegu küsida, miks Keskerakond on viimastel nädalatel peretoetuste suhtes käitunud nii, nagu ta on, tuuaksegi välja, et see kõik taandub eelarvelistele otsustele. Ei olda rahul, et on liiga palju kärpeid ja me midagi inimestele ei anna. See on omamoodi meeleheitlik protest. Tahetakse maamärki lastetoetuste näol.
Ma siis enne, kui peaminister vastaks ehk küsimusele, miks koalitsioonipartner on jäetud ohtlikult sellisesse vaeslapse ossa oma tahtmiste ja soovidega, küsin: äkki Keskerakonna valitsusjuht Aab ütleks, mis siis eelarveläbirääkimistel on juhtunud? Miks te olete niivõrd põrunud seal, et suured juhid parlamendis pole rahul Keskerakonna kuvandiga?
Jaak Aab
Noh, valitsusdelegatsiooni juht, jah. Valitsusjuht ma ei ole.
Marvel Riik
Vabandust! Jah.
Jaak Aab
Eks nad on olnud väga keerulised läbirääkimised. Tegelikult me oleme ju algusest peale … Tuletan meelde, ka eelmise kevade riigi eelarvestrateegia läbirääkimisi, kus olukord oli ka teine, majandusprognoosid olid teised ja laekumiste prognoosid olid teised. Ei ole ju teinud saladust Reformierakond, et tema nagu taotlus oli tõesti see, tolles situatsioonis, et me liiguksime eelarve tasakaalu poole kiiremini, nii nominaalselt kui ka struktuurselt, ja me tegime neid raskeid otsuseid.
Ei olnud meie esimene valik ka kokkuhoiukava. Ma arvan, et seda on ka signaliseeritud. Aga nii me kokku leppisime. Kui on kokku lepitud, siis me teeme, ja tegime. Kuigi see on valus.
Nüüd edasi, noh, on olnud erinevad protsessid, oli energiahindade tõus, energiakriis, mis algas sügisest, ja kindlasti meie taotlus oli nii koalitsiooninõukogu tasandil … Nii et ma võin kinnitada ka, et erakonna esimees ja ka fraktsiooni esimees on põhimõtteliste otsuste langetamisel juures olnud. Juba, ütleme, konkreetsed meetmed ja asjad töötatakse välja küll ministeeriumides ja valitsuse tasandil, aga sellised tähtsamad poliitilised otsused tehakse koalitsiooninõukogus. Nii see demokraatia toimib. Need on olnud rasked läbirääkimised.
Jälle, taas me oleks soovinud rohkem toetada inimesi nendes hinnatõusu tingimustes. Lisaeelarve oli järgmine koht, kus me ju väga kiiresti langetasime otsuseid riigikaitseliste kulude kohta, laiapindse riigikaitse kulutuste kohta, kus siis siseministeerium esimest korda saab ka niimoodi, ütleme, erinevateks ohtlikeks kriisideks valmistumiseks päris tublisti raha. Meil ei tekkinud [erimeelsusi]. Need otsused võeti väga kiiresti vastu. Nii et on olnud kohti, kus me oleme otsustanud väga kiirelt ja väga konsensuslikult, ka erakonna juhtkondade tasemel, ma mõtlen, valitsuses.
Ma oskan lihtsalt kommenteerida seda, et see tulemus, mis me seal siis saavutasime, lisaeelarves, tõenäoliselt ei rahuldanud laiemalt meie fraktsiooni, meie erakonda. Sealt tuli võib-olla selline käik, nii võin mina selles suhtes oletada. Aitäh!
Kaja Kallas
Jaa. Esiteks, ma absoluutselt ei nõustu selle väitega, et Keskerakond on jäetud kuidagi vaeslapse ossa. Tegelikult ju järjest on kogu aeg vastupidi: mulle öeldakse, et ma olen väga nõrk, et ma annan pidevalt Keskerakonnale järele.
Tõesti, kui te vaatate puhtalt rahalisi otsuseid, siis ei saa kuidagi öelda, et nad vaeslapse osas on. Näiteks, Keskerakonna vastutada on siseministeeriumi valdkond, kes sai 85 miljonit juurde. See on küsimus, kuidas neid asju ehitatakse.
Teine oluline asi. Nii nagu teie nimetate, kasutajate nimetust „suured juhid“, need suured juhid on olnud läbirääkimiste laua taga kogu aeg. Me oleme kogu aeg otsinud neid kompromisse. Ka minu fraktsioon ei ole rahul. Ja see näitabki, et tegemist on kompromissiga. See ei ole nii, et üks saab kõik ja teine ei saa midagi. Ei ole ju nii! Vaadake eelarvet. Vaadake lisaeelarvet!
Probleem on selles, et loomulikult me kõik tahame rohkem inimesi toetada. Aga meil on piirid ees ja piirid on seotud sellega, et raha on headel aegadel ära kulutatud ja me ei saa üle võimete niimoodi elada lihtsalt. See on see murekoht. Kulud ja tulud peavad enam-vähem klappima.
Jah, rasketel aegadel ka meie võtame laenu. Oleme seda alati võtnud, kui on keeruline. Aga mulle lihtsalt tundub nii ebaõiglane. Kui on läbirääkimised ja kui lepitakse kokku, siis see on kompromiss, valus mõlemale poolele, sest piirid on ees, tahaks teha palju rohkem jne, aga ei saa. Ja siis, kui me oleme kokku leppinud, siis meie läheme välja ja kaitseme seda kokkulepet, aga teie lähete välja ja ütlete, et see kokkulepe ei kõlba kuhugi. Noh, see on ju kokkulepe samade inimeste vahel.
See on natuke skisofreeniline olukord. Just hetk varem oleme rääkinud, kokku leppinud, ja hetk hiljem on see, et see on halb kokkulepe. Ärge siis sõlmige seda kokkulepet, kui see on halb kokkulepe. Räägime siis edasi, nii kaua, kuni leiame kokkuleppe, mis mõlemale poolele sobib.
Juhataja
Järgmine küsimus.
Kertu Mooste, Delfi
Küsimus Jaak Aabile. Keskerakonna fraktsioon sisuliselt umbusaldas omaenda ministreid alushariduse seaduseelnõu maha hääletamisega. Kas nüüd annate tagasiastumisavaldused sisse?
Jaak Aab
Ma selgitasin ju, et ma fraktsioonis rääkisin selle eelnõu kitsaskohtadest, mis on lahendamata. Kui me selle valitsusest teele saatsime, siis just, mis puudutab kohalikke omavalitsusi, oli lootus, mida ka kinnitati, et tihedalt räägitakse läbi, leitakse need lahendused, vormistatakse need ka läbirääkimiste protokollis. Aga seda lahendust ei ole. Siiamaani ei ole.
Eks see on fraktsiooni hinnata. Need nõrgad kohad oli eelnõus, see oli teada. Oli lootus, et need lahendatakse, aga neid ei ole lahendatud. Ja fraktsioon ongi see viimane. Fraktsioon ei ole kummitempel ega riigikogu ka mitte. Ta peabki hindama, kas eelnõus on need probleemid lahendatud või ei ole lahendatud, ja siis oma otsuse langetama. Ma ei võta seda umbusaldusena endale.
Juhataja
Aitäh! Viimane küsimus praegu Sven Soiver. Kõigepealt on Huko kiiresti ja siis Sven.
Huko Aaspõllu, ERR
Mul on kiire küsimus peaministrile. Te ütlesite, et ei asu Keskerakonnaga erakonna liikmetele liiva silma viskama. Mis siis on teie plaan praeguse olukorra lahendamiseks? Või tiksub see asi meil valimisteni välja?
Kaja Kallas
No me oleme kohtunud Keskerakonna juhiga. Nagu ma ütlesin, tegelikult keegi ei saa Keskerakonna eest seda otsust teha. Kui soovitakse minna opositsiooni, siis tuleb see otsus teha ja öelda ka kõikidele oma ministritele ja kõigile, et minnakse opositsiooni. Mitte keegi ei saa seda Keskerakonna eest teha.
Huko Aaspõllu
Aga kui Keskerakond ei taha minna opositsiooni, vaid tahab niiviisi jätkata?
Kaja Kallas
No kui te vaatate tegusid, siis mina hindaks küll, et nad väga tahavad opositsiooni minna, sest nad juba käituvad nagu opositsioonis, olles valitsuses. Ma olen juba pikalt tundnud, et me oleme selles valitsuses üksinda. Paraku nii on. Aga aus oleks siis võtta see julgus kokku ja öelda, et nüüd on nii. Jah, seda, ma arvan, Keskerakond võiks teha.
Jaak Aab
Ma pean ikka ütlema, Kaja, et sa ei ole valitsuses üksinda, me kogu aeg teeme neid otsuseid …
Kaja Kallas
Koalitsioonis …
Jaak Aab
… ja olulisi otsuseid, saadame seaduseelnõusid riigikogu poole.
Kaja Kallas
Aga need on ju kõik halvad otsused, nagu me kuuleme.
Jaak Aab
Ei, kõik ei ole kindlasti. Kõik ei ole kindlasti halvasti. Aga noh, eks lihtne järeldus. Ma olen selles poliitikas väga kaua olnud, ausalt öeldes. (Naer.) Ju siis mõlemalt poolelt on tahet vaja.
Te küsite, kas neid lahendusi on. Kindlasti on. Aga ma olen ka näinud seda, kuidas poliitikas juhtub nii, et tihtipeale mängitaksegi ennast nii kaugele üksteisest, et enam ei ole üldse võimalik ...
Aga mina näen endiselt – ma olen seda rääkinud oma juhatusele ja olen rääkinud ka Kajale –, et lahendused on olemas. Aitäh!
Juhataja
Nii. Sven, viimane küsimus, palun!
Sven Soiver, TV3
Küsin ka selle seaduseelnõu teemadel. Me teie põhjendusi kuulsime, miks läks nii, et valitsuses Keskerakond toetas, aga riigikogus ei toetanud. No Tanel Kiik põhjendas seda sellega, et valitsuses olles ei süvenetud piisavalt.
Ma küsin nüüd sellest ajendatuna pressikonverentsi lõpetuseks: kui palju sellest eelnevast tunnist ajast siin laua taga olijatelt oli sellist infot, mis oli süvenetult räägitud, ja kui palju lihtsalt juhtus, aga pärast, kui te süvenete ja on aega järele mõelda ja vajadust järele mõelda, siis juhtub, et võib-olla nagu ei olnudki päris õige jutt?
Jaak Aab
No vaata, selle eelnõu suhtes saan küll mina öelda, et mina nägin seda eelnõu siis, kui kogemata sattusin paar kuud olema haridusminister. Kõigi nende nõrkustega oli ta tookord ka laual. Ja minu resümee oli täpselt sama: nüüd tuleb tööd teha sellega ja tuleb kohalike omavalitsustega läbi rääkida. Siin on rahalised kohustused sees, tõesti, ma ei räägi niisama tühja juttu.
Kui see eelnõu tuli valitsusse, siis küsisin ka haridus- ja teadusministri käest, kas need kitsaskohad on võimalik lahendada. Ta oli väga optimistlik ja ütles, et läbirääkimised käivad, me lahendame. Tänaseks päevaks neid lahendusi ei ole. Aitäh!
Juhataja
Nii. Suur tänu kõikidele! Kohtume nädala pärast. Loodetavasti.
