Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://youtu.be/_jQ-N37lv2g
Juhataja Jevgenia Värä
Head ajakirjanikud! Kell on täpselt 12, saame alustada valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, kaitseminister Kalle Laanet ning välisminister Eva-Maria Liimets.
Kaja Kallas, palun!
Peaminister Kaja Kallas
Aitäh! Tere päevast! Kõigepealt, mul on väga hea meel, et eile öösel sai riigikogus lõpuks vastu võetud sõjaaja lisaeelarve.
Euroopa on 30 aasta kõige tõsisemas julgeolekukriisis ja paratamatult need mõjud puudutavad ka Eestit, meie inimesi.
Selle lisaeelarvega me tugevdame Eesti julgeolekut ja aitame inimestel mitme kriisi koosmõjul tekkivate tagasilöökidega paremini toime tulla.
Minu jaoks on mõistetamatu, kuidas üks erakond otsustas blokeerida Eesti julgeolekut tagava lisaeelarve vastuvõtmist. Aga kuivõrd see on Eesti jaoks äärmiselt oluline, siis tõesti otsustasime selle eelnõu ja vajalikud seadused, mis lisaeelarve vastuvõtmiseks olid vaja teha, siduda valitsuse usaldusega. Nii et aitäh kõigile, kes seda tööd riigikogus tegid.
Nüüd, täna tegime valitsuses ka olulise otsuse, mis puudutab Soome ja Rootsi NATO-ga liitumist. Tõesti, meil on ajaloolised päevad käsil ja Venemaa agressiooni tõttu on NATO roll just kaitsva liiduna varasemast veelgi suurem.
Eile andsid Soome ja Rootsi suursaadikud NATO juures Brüsselis NATO peasekretärile üle kummagi riigi liitumistaotlused. Ja täna hommikul me kiitsime Soome ja Rootsi NATO-ga ühinemise protokollide eelnõu valitsuses heaks ja andsime ka Eesti saadikule NATO juures volituse nendele protokollidele Eesti Vabariigi nimel alla kirjutada.
Nii nagu me lubasime Soomele ja Rootsile, Eesti on siin välkkiire, nii me oleme ka olnud. Ma loodan, et ka riigikogu ratifitseerib Soome ja Rootsi liitumise täiskiirusega esimesel võimalusel. Sellised vestlused on riigikoguga olnud ja see lubadus on sealt antud.
Soome ja Rootsi liitumine või liitumissoov on igal juhul oluline samm meie piirkonna julgeoleku tugevdamisel. Venemaa on teinud endast paariariigi ja meil peab olema ka uues reaalsuses võimalik tagada meie piirkonna julgeolek.
Kui meist, Soomest ja Rootsist saavad ka NATO liitlased, siis tähendab see seda, et ka meie kaitsekoostöö saab sisse uue hoo ja meie julgeolek saab sellest ka tugevam. Nii et sellest võidab nii meie regioon kui tegelikult ka terve Euroopa.
Olen kinnitanud nii Soome peaministrile Sanna Marinile kui ka Rootsi peaministrile Magdalena Anderssonile, et Eesti on NATOs nende suurim sõber ja me aitame neid igal võimalikul moel. Nagu ka eile rõhutasime ühisavalduses Läti ja Leedu peaministriga: me teeme kõik endast oleneva, et tagada Soomele ja Rootsile võimalikult kiire ja sujuv liitumisprotsess.
Nüüd, te olete kindlasti juba ära unustanud, aga meie ei ole, ja valmistume ka uueks viirusehooajaks. Seega, sotsiaalministeerium tutvustas täna valitsuses valmisolekukava 2022–2023 viirushooajaks.
Valitsuse ühtne eesmärk on ühiskonda hoida võimalikult avatud. Selle alus on teadusnõukoja kolm stsenaariumit. Esiteks, leebem stsenaarium, mis tähendab seda, et levib omikrontüvi või nõrgemad tüved. Teiseks, raske stsenaarium, kui ilmuvad uued tüved, mille puhul on raske haigestumise või surma tõenäosus sarnane deltatüvega. Ja kolmas stsenaarium, kõige väiksema tõenäosusega, on uue pandeemia puhkemine, kus meid tabab uus ja veelgi rängem viiruse tüvi.
Mis on oluline ja mida on meile need eelmised lained juba õpetanud, on see, et ühiskonna avatuna hoidmiseks peavad kõik andma oma panuse. Viirus ei nakata riiki, viirus nakatab inimesi. Ainult inimeste käitumine saab seda viiruse levikut piirata. Nii et kõik ministeeriumid on viiruse leviku piiramiseks vajalike tegevuste planeerimisel lubanud juba algfaasis kaasata ka ettevõtjaid ja partnereid, aga lähemalt räägib sellest tervise- ja tööminister.
Valitsuse istungil võtsime vastu otsused 14 teema kohta ja muuhulgas andsime Eesti varude keskusele ülesande moodustada vähemalt ühe teravatt-tunni ulatuses maagaasi varu ja vähemalt 7500 tonni ulatuses teraviljavaru. See on nüüd seotud ka lisaeelarvega. Arvestades maagaasi- ja teraviljaturgudel toimuvat ebakindlust seoses suuremahulise agressiooniga Ukrainas on vaja neid varusid soetada.
Gaasivarust oleme palju rääkinud, aga ka teraviljavaru me kogume. Teravilja hoiukulude katteks on lisaeelarves arvestatud 450 000 eurot aastas ja see peab olema moodustatud 31. detsembriks.
Valitsus kiitis heaks ka ühtekuuluvuspoliitika fondide uuendatud rakenduskava. Need muudatused selles rakenduskavas on seotud 30 miljoni euro lisandumisega REACT-EU vahenditest. Meeldetuletuseks ütlen, et REACT-EU on loodud COVID-i kriisist väljumiseks ning Euroopa Liidu majanduse roheliseks, digitaalseks ja vastupidavaks ümberkujundamiseks. Lisaks olemasolevatele tegevustele saame lisaraha suunata ka nende kulude katteks, mis meil on tekkinud seoses sõjapõgenikega. Aitäh! Minu poolt kõik.
Juhataja
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik, palun!
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Jaa. Tervist ka minu poolt! Kõige olulisem tänase päeva jooksul on loomulikult see, et me tähistame rahvusvahelist perearstide päeva. Nii et palju õnne kõigile perearstidele, pereõdedele ja perearstide meeskondadele!
Tänase päeva mõte on tunnustada perearstide keskset olulist rolli nii ennetustöös, haiguste varajases diagnostikas, ravis kui ka inimeste tervisemurede lahendamisel.
Ka Eestis on tegelikult just nimelt perearstid ja nende meeskonnad üldjuhul kõige esimene n-ö kontaktpunkt meditsiinisüsteemiga. Nemad panustavad sellesse, et inimeste tervis oleks hoitud kogu elu vältel, imikueast raugaeani, ja me näeme, et viimaste kriiside valguses, nii COVID-19 kriisis, vaktsineerimisel kui ka nüüd Ukraina sõjapõgenike toetamisel, on esmatasand mänginud väga olulist rolli. Selle tugevdamine on ka meie jaoks riiklik prioriteet.
Oleme astunud mitmeid samme parandamaks perearstiteenuse kättesaadavust, suurendamaks ka näiteks kauguse tasusid, just nimelt, et oleks ka maapiirkondades motivatsiooni ja rahaliselt tasuv tegutseda perearstina.
Oleme teinud ka vajalikke seadusemuudatusi ning ka hetkel on mõned seadusemuudatused parlamendis, et näiteks ka perearstide pereõdede omavahelist tööjaotust ja rolle paremini ringi jaotada, et oleks võimalik tegeleda igal tasandil kõige mõistlikumate ja sobivamate pädevustega küsimustega ehk et arst saaks eeskätt keskenduda arsti tööle, õde saaks keskenduda õe tööle ja kõik tehnilised küsimused saaks maksimaalselt lahendada IT-tasandi kaudu või ka muu tugipersonali kaasamise abil.
Ühtlasi oleme koostöös Eesti perearstide seltsiga alustanud esmatasandi tervishoiu arengukava koostamist, milles soovime kokku leppida pikaajalised arengusuunad ja vajadused järgmiseks kümnendiks.
Ma arvan, et selle valdkonna olulisust ei ole vaja ühelegi ajakirjanikule ega Eesti elanikule selgitada. Me teame, et perearstidest on puudus, me teame, et nii nagu arstkonnas tervikuna, on ka seal küsimus ju keskmises vanuses ja selles, et pensionieas inimesed ei pruugi enam kümneid aastaid tegutseda, nii et me peame leidma võimaluse ka noori üha rohkem tuua peremeditsiini ja laiemalt tervishoidu.
Oleme näiteks suurendanud konkreetselt sügisest alates Tartu ülikooliga koostöös peremeditsiini residentuuri, kuhu võetakse nüüd juba nelikümmend arst-residenti. Mitme õigusaktiga toetame lihtsamini noorte perearstide tulekut. Olulised on siin loomulikult mõlemad: nii uute inimeste sujuv ja mugav tööle tulek kui ka olemasolevate perearstide toetamine nende tänuväärses ja olulises töös.
Rääkides teisest olulisest teemast, millele peaminister viitas, COVID-19 valimisoleku kava uueks hooajaks, on see minu jaoks nüüd neljas selline strateegiadokument, millega me COVID-19 pandeemiaks valmistume. Esimene sai tehtud juba 2020. aastal, edasi on olnud meil nii väljumisstrateegiaid, valmisoleku kavasid kui ka valge raamat.
Kui nüüd neid nelja dokumenti võrrelda ehk seda viimast nende eelmistega, siis see on kindlasti neist kõige professionaalsem, kõige laiapõhjalisem ja ma ütleksin, et ka kõige konkreetsem.
Väga selgelt on jaotatud ära erinevate valitsemisalade, sh asutuste rollid, tööjaotus ja vastutused ning on ära toodud selle kahe aasta kogemused pandeemiast nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil. Samuti on, nii hästi kui on võimalik prognoosida, teadusnõukoda hinnanud võimalikke tulevasi stsenaariumeid, mille alusel me oma sihte ja samme seame.
Siin kehtib selline vanarahva tarkus, et loodame parimat, aga valmistume halvimaks. Ma arvan, et ka Eesti elanikud tegelikult väga hästi teavad, mida tuleb COVID-19 pandeemia alguses teha. Esimene märksõna on vaktsineerimine, teine on üldine terviseohutu käitumine ehk nakkushaiguse sümptomite korral koju jäämine, lähikontaktsena eneseisolatsioon. Loomulikult ka isikukaitsevahendite kasutame, vajaduse korral on ka kaugtöö ja kõik muud sellised sammud, mis võivad osutuda taas vajalikuks, kui me näeme sügisel ja talvel viiruse suuremat levikut.
Hetkel võib öelda, Eestis viiruse leviku tase madal. Me näeme, et see on olnud langustrendis. Aga uued tüved siin-seal ringlevad ja tekivad. Maailmas tervikuna kahjuks on paraku hetkel viiruse levik tõusufaasis, Euroopas langusfaasis. Ehk me oleme ka varasematel aastatel näinud, et eri maailmajaod ei käi alati ühte jalga. Oleme kahjuks näinud ka seda, et et ükski tüvi pole seni tahtnud jääda viimaseks. Ehk ka seekord tuleb olla valmis uuteks tüvedeks, uuteks laineteks.
Aga mis on varasemast selgelt parem, on see, et Eesti elanikud on oluliselt kogenumad ja targemad. Tervisevaldkond on saanud vahepeal veel valmistuda. Meil on elanikkonnast ikkagi, võib öelda, täiskasvanute arvestuses suurusjärgus kolmveerand vaktsineeritud, ligi 90% antikehadega, kas vaktsineerimise või läbipõdemise teel. Meil on olemas haiglatel juba mitmeid erinevaid ravimeid COVID-19 vastu. Meil valmisoleku plaanid, isikukaitsevahendid.
On olemas digitaalsed lahendused, mis me oleme juurde loonud ka perearstide töö lihtsustamiseks ja patsientide aja kokkuhoidmiseks. On olemas ja tulemas ka erinevad ravimid n-ö esmatasandil kasutamiseks, esimesed neist on juba saanud Euroopa Liidu ravimiametilt müügiloa.
Ehk me läheme kindlasti kolmandale pandeemia-aastale vastu senisest tugevama ja targemana. Aga see peamine märksõna on tegelikult laiapõhjaline panustamine. Ehk meditsiinisüsteem, nii nagu tervishoius tervikuna, ei saa kunagi ära hoida kõiki tervisekahjusid ega hoida kõiki inimesi tervena, kui inimesed ise sinna ei panusta.
Terviseteadlik käitumine, mõistlike ettevaatusabinõude kasutusele võtmine, eeskätt tõesti vaktsineerimine, sh tõenäoliselt sügisese ja talvise viirushooaja eel ka neljanda ehk täiendava tõhustusdoosi tegemine – need on need sammud, mida me elanikkonnalt kindlasti ootame, mida me tasuta võimaldame inimeste elu ja tervise kaitseks.
Väga loodan, et valdav osa Eesti elanikke ka neid mõistlikke ja terviseteadlikke valikuid teeb, sest võrreldes teiste riikide praktikaga ja võrreldes Euroopat maailmaga tervikuna näeme väga selget seost: kõrgema vaktsineerimisega hõlmatusega riigid on olnud avatumad, need on olnud väiksemate tervisekahjudega kui need, kus on vaktsineerimine vähesem. Ehk me saame väga hästi aru, kuhu me tahame kuuluda, ja selleks tulebki ühiselt panustada.
Selle valmisolekukava peamine sõnum on see: kui me kõik mõistlikult ja terviseteadlikult käitume, siis on meil olemas vajalikud eeldused, et järgmise laine ajal õnnestuks hoida ühiskonda avatuna – ettevõtted tööl, lapsed koolis – ja ka haiglad saavad keskenduda kõikvõimalikele tervisemuredele, mitte ainult ühele konkreetsele nakkushaigusele.
Selleks, et see nii ka läheks, tuleb ka kevadel-suvel ühiselt pingutada ja panustada ning hiljemalt sügisel neil inimestel, kes on näiteks jätnud tõhustusdoosi seni tegemata, tuleb see tõhustusdoos ära teha, aga mida varem, seda parem, kuna ka maailmas suvel ringi liikudes oht erinevate viiruse tüvedega kokku puutuda on kahjuks jätkuvalt märkimisväärselt suur.
Me tutvustame põhjalikumalt sedasama valmisoleku kava homme eraldi pressikonverentsil, kus on ka teadusnõukoda ja terviseamet ning tervise valdkonna osapooled, nii et hea meelega vastan siis küsimustele või vastan neile ka täna, näiteks, kui neid peaks olema. Aitäh!
Juhataja
Kaitseminister Kalle Laanet, palun!
Kaitseminister Kalle Laanet
Aitäh! Austatud ajakirjanikud! Nagu proua peaminister mainis, tõesti meie head naabrid Soome ja Rootsi on teinud ajaloolise sisepoliitilise pingutuse, et esitada avaldus NATOga liitumiseks.
Jah, riigisiseselt ja sisepoliitiliselt on tehtud see pingutus ära, kuid nagu me teame, nüüd tuleb teha ka pingutus rahvusvaheliselt, et kõik 30 liikmesriiki oleksid selle taotluse rahuldamisega päri.
Eesti kindlasti on see riik, kes on valmis toetama mõlemat riiki, nagu me ka oma protokollide ja korraldusega täna kinnitasime. Aga juhul, kui Soome ja Rootsi vajavad suuremat abi, siis eks me oleme ju valmis neid aitama selleski.
Mis siis see, juhul kui Soome ja Rootsi on ühinenud, meile juurde annab? Esiteks, Läänemerest saab NATO sisemeri. Teiseks, kindlasti annab see võimaluse tunduvalt paremini meie militaarspetsialistidel ja meie vägedel planeerida üheskoos nii regionaalselt kui ka NATO vaates kaitsetegevusi. See annab meile kindlasti parema olukorrateadlikkuse Läänemerel. See kindlasti annab see meile võimaluse kiiremini reageerida üheskoos võimalikele riskidele ja ohtudele.
Jah, teistpidi vaates NATO idasuuna piir pikeneb 1300 kilomeetri võrra. Kuid üheskoos planeerides ja tegutsedes nii regionaalselt kui ka NATOs tervikuna on meil võimalik pakkuda suuremat julgeolekut meie oma inimestele.
Nii et täna on veel tõsised väljakutsed sellel kahel riigil loomulikult ees, et kõik 30 riiki saada nõusse. Aga ma usun, et see kõik on piisavalt kiire, see otsustusprotsess. Ja loomulikult on Eesti valmis ka, ma ei saa öelda, et lisagarantiid andma, aga juhul kui riskid kasvavad ja tõusevad selles kahes riigis julgeolekuvaldkonnas, panema õla alla, et suurendada inimeste turvatunnet ja neid riske maandada. Aitäh!
Juhataja
Välisminister Eva-Maria Liimets, palun!
Välisminister Eva-Maria Liimets
Aitäh! Tere päevast kõigile! Täna on 85. päev sellest hetkest, kui Venemaa alustas laiaulatuslikku rünnakut Ukrainas, ja sellest ajast saadik me oleme näinud kahetsusväärseid rünnakuid tsiviilisikute vastu, tsiviilinfrastruktuuri vastu ja seda sõja julmust, mis paraku kestab ka neil tundidel, kui me siin praegu räägime.
Eesti on Ukrainat kogu selle keerulise perioodi jooksul aidanud nii poliitiliselt, relvaabi andes kui ka majanduslikult. Loomulikult see meil kõik jätkub.
Mäletan, et sõja eel andsin ma Eesti meediale intervjuu, kus tõdesin, et juba praegu kõik Eesti diplomaadid tegelevad aktiivselt Venemaa tollel hetkel ähvardustega Ukraina suhtes. Ja ähvardusena me näeme rahvusvahelise õiguse mõistes ka seda, kui üks riik oma vägesid koondab teise riigi piirile.
Loomulikult on sellest ajast saadik terve välisteenistus veelgi rohkem olnud hõivatud sellega, et mõista hukka Venemaa agressioon, selgitada meie seisukohti liitlastele ja toetada Ukrainat. Tänasin kõiki oma kolleege selle selle töö eest, mis on südamega tehtud.
Siin on juba täna läbi käinud see, et tõepoolest oli hea meel tuua valitsuse ette otsused, mis on seotud just meie tegevusega, Eesti tegevusega seoses Soome ja Rootsi eile sisse antud liitumisavaldusega saada NATO liikmeks.
Siit on juba läbi käinud, et me näeme seda tõesti meie heade partnerite ja naabrite positiivse sammuna. Loodame, et liitumisprotsess sujub kiiresti.
Eesti on teinud ära kõik ettevalmistused, et niipea, kui liitumisprotokoll Brüsselis allkirjastatakse, oleme valmis edasi liikuma ratifitseerimisprotsessiga.
Meil on traditsiooniliselt head suhted nende riikidega. Siinkohal on hea meel tuua esile ka seda, et mõlema riigiga oleme me praegu ette valmistamas tuleviku koostöö raporteid, nii Soome kui ka Rootsiga on need selle aasta suvel välja tulemas. Saame siis näha, kuidas need raportite koostajad seda uut dünaamikat meie tuleviku koostöös kajastavad.
Praegu ootame, et Soome ja Rootsi saaksid osaleda ka Madridi tippkohtumisel kutsutud liitlastena. Toetame neid sellel teel ja loomulikult loodame, et liitlaste vahelised erimeelsused lahendatakse kiiresti. Sest milleks me kõiki neid pingutusi teeme? Ikka selleks, et sellele väga selgele Venemaalt tulevale sõjalisele ohule ühiselt vastu seista.
Täna on mul samamoodi hea meel selle üle, et lisaeelarve sai eile kinnitatud. Seal oli eraldatud ka kolm miljonit täiendavaks abiks Eestilt Ukrainale. Ukrainale on Eesti andnud väga kaalukat humanitaarabi suurusjärgus 16 miljonit eurot, millest 12 miljonit on olnud eraannetused. Selle eest suur tunnustus meie inimestele ja ettevõtetele, kes on koos riigiga aidanud sedavõrd kaalukal moel Ukrainat toetada!
Ukraina on tõesti väga selgel arusaamisel, et Eesti on olnud väga toetav riik. Annan siinkohal edasi need tänusõnad, mida olen ise Ukraina kolleegidelt, sealjuures Ukraina presidendilt, vastu võtnud Eesti inimestele.
Praegu on meie üheks uueks teemaks kujunemas ka Ukraina ülesehitus. See on kindlasti meile ka selle nurga alt oluline teema, et Eesti on vastu võtnud 37 000 põgenikku, mis teeb 2,8% meie rahvastikust.
Kindlasti soovime aidata kaasa ka sellele, et need inimesed, kes on oma kodu kaotanud, saaksid naasta koju siis, kui see on neile turvaline. Ja loomulikult aitame kaasa ka sellele, et need kodud ja lõhutud infrastruktuur saaks taastatud. Oleme siin oma abistava käe andnud ja see abi on loomulikult väga lai, mida Ukraina praegu rahvusvaheliselt vajab.
Üks huvitav mõte veel, mida president Zelenskõi Kiievis olles ütles. Nad ei soovi mitte ainult rahalist abi, vaid tegelikult ka arhitektuuri- ja kunstialast abi, et need üles ehitatud linnad oleksid ilusad ja euroopalikud, sest nad väga selgelt näevad seal, et nad kuuluvad Euroopasse.
Eesti on valinud välja ka konkreetse piirkonna, mille ülesehitusele fookustatult abi andmisele keskenduda. See on Žõtomõri oblast. Nende delegatsioon oli nädala alguses ka Eestis.
Eesti jaoks on kindlasti jätkuvalt oluline rääkida ka rahvusvahelisel õigusel põhineva rahvusvahelise korra tähtsustamisest. Eriti praegu, kus me näeme, et Venemaa on rahvusvahelist õigust ja kõiki julgeoleku aluseid Euroopas rikkunud. See on tihedalt seotud sõjakuritegudega ja sõjakurjategijate kohtu alla andmisega.
Eesti on nimetanud neli eksperti, kes asuvad tööle rahvusvahelise kriminaalkohtu peaprokuröri Khani tiimis, et aidata kaasa kiire ja sõltumatu juurdluse läbiviimisele Ukraina sõjatandril.
Viimase teemana ütleksin veel Venemaa võtmes, et Euroopa Liit on vastu võtnud seni viis sanktsioonipaketti, mis on üks osa majanduslikust isoleerimisest, samuti sellest, et me ei soovi aidata kaasa Vene sõjategevuse finantseerimisele. Praegu töötame jätkuvalt kuuenda paketiga, mis paraku on erimeelsuste tõttu jäänud Brüsselis venima. Eesti vaates on loomulikult väga oluline, et see protsess liiguks edasi ja et vastu võetakse tugev sanktsioonipakett, kuues pakett, kus sees oleks kindlasti ka naftatoodete sanktsioneerimine ning täiendavad pangad.
Siinkohal lõpetan. Aitäh!
Juhataja
Jätkame nüüd küsimustega. Palun tutvustage ennast, öelge, kellele küsimus on suunatud. Palun küsige läbi mikrofoni. Esimeses reas on esimene küsimus. Palun!
Karoliina Vasli, Delfi
Jaa. Ma küsin ka sisepoliitilise olukorra kohta. Lisaeelarve võeti ühiselt vastu. Noh, näiliselt võib tunduda, et ikka väga üksmeelselt. Aga peretoetuste teema on jätkuvalt õhus.
Küsin just Kaja Kallaselt, peaministrilt. Kas on ka mingisugused konflikti lahendusi paistnud, ühisosasid, või on mingi kokkulepe? Sest kui ma eile vestlesin riigikogus keskerakondlastega, siis tundus, et nad on ikka väga jäigalt oma seisukohtades kinni. Aga mis on Reformierakonna seisukoht? Aitäh!
Kaja Kallas
Meil ei ole praegu siin seda jõuõlga. Kokkulepe on ju keskerakonna, sotsiaaldemokraatide, EKRE ja isamaa vahel. Tegelikult esimene indikatsioon peaks tulema keskerakonnalt, et neil on soov leida ühtset lahendust valitsuse sees, koalitsiooni sees. Senikaua kuni minnakse edasi selle eelnõuga, mis on – ja noh, arusaadavalt saan aru, opositsioonis olles ei ole mingit põhjust sealt ära tulla tagant –, on küsimus selles, kas keskerakond jätkab selle asja surumist või otsib tegelikult koalitsiooni sees kokkulepet, mida on võimalik teha riigieelarve raames.
Aga seda soovi, jah, praegu ei ole. Aitäh!
Tanel Kiik
Jaa. Keskerakonna soov on ikka alati kokkuleppeid leida. Ma arvan, et praegusel juhul tegelikult kõige mõistlikum lahendus ja stsenaarium oleks selline, kus me leiame võimaluse peretoetusi tõsta ja praeguse valitsuskoalitsiooniga jätkata. See tagaks stabiilsuse ja tagaks ka peredele parema turvatunde tõesti kallinevate hindade valguses.
Me teame, et lapsetoetused viimati tõusid 2019. aasta jaanuaris. Ehk 2023. aastaks on sellest neli aastat möödas. Neid ei ole indekseeritud, erinevalt näiteks pensionitest ja paljudest teistest toetustest. Ehk selle tõusu vajaduse üle ju keegi täna isegi ei vaidle, selle vastu ei ole.
Nii et kehtib selline ütlus, mis on inglise keeles rohkem levinud, et kui on tahet, on ka tee. Nii et kui me ühiselt maha istume ja lahendusi otsime, siis küll me need ka leiame.
Kaja Kallas
On teil siis tahe?
Tanel Kiik
Loomulikult. Keskerakonnal on alati tahe. Me oleme ikkagi ühes koalitsioonis ju lahendatud päris mitmeid selliseid olukordi, kus tundub kohe, et … Noh, alati küsitakse, kuidas valitsuse tervis on. Vahepeal valitsus tervis on nagu inimestel ikka – vahepeal on parem, vahepeal on halvem. Kui ollakse haigeks jäänud, tuleb terveks saada.
Juhataja
Sven Soiveril on järgmine küsimus. Palun!
Sven Soiver, TV3
Küsimus peaministrile. Mis saab riigieelarve kõnelustel siin augustis-septembris? Kui tavaliselt peaminister, ükskõik kes peaminister on, ütleb, et seal võib-olla miljardi jagu on rääkimisruumi, siis kui nüüd vaatame lastetoetuste raha, on see reserveeritud ilmselt juba, kaitsekuludeks on ka reserveeritud umbes 300 miljonit, mis te aasta algul otsustasite, hinnatõusud tuleb kinni toppida.
Kas on üldse eelarvekõnelustel millestki rääkida või läheb kärpimiseks?
Kaja Kallas
Jällegi, kõigepealt ma loodan, et keskerakond otsib seda lahendust ka lastetoetuste tõusule ikkagi koalitsiooni sees. Senikaua, kuni need hääled on seal selle esitatud eelnõu taga koos, ei olegi ju seda lahendust.
Siis tuleb vastata tegelikult ka sellele teisele poolele küsimusele sellest võrrandist ja see on see, et kust see raha siis tuleb, just selle täiendava ligi 300-miljonilise kulu katteks aastas.
Riigieelarvelised eraldised olid tõesti ühekordsed, mida saab katta laenuga, aga püsikulu võtmist ei saa katta laenuga, seda saab katta kahest allikast: kas siis jätta midagi ära, mida me püsivalt kogu aeg teeme, mingi püsikulu, mis oleks samas suurusjärgus, või siis on maksude tõus, aga noh, see pole päris aus siis, et minu selja taga lepitakse kokku sellised kulud, mis lähevad välja, ja siis justkui peaministrina ma peaksin leidma sellele katte, mina peaksin olema siis see halbade sõnumite sõnumitooja.
Nii et seetõttu, nagu ma olen öelnud, sellisel kujul meil seda koalitsiooni kindlasti ei ole, kui keskerakond sellega edasi läheb, sest siis oleks aus, et need inimesed, kes seda toetavad, nii hullu täiendava kulu võtmist, on ka need inimesed, kes siis vastavalt sellele küsimusele, kust see raha võetakse, mis me ära jätame. See oleks aus.
Sven Soiver
Täpsustav küsimus. Sain ma sellest õigesti aru, et kui riigikogus võetakse see lastetoetuste tõus vastu, siis te lähete opositsiooni ja vaatate, kust uus peaminister selle raha leiab?
Kaja Kallas
Jah. Ma vaatan, et opositsiooni on hirmus trügimine. Reformierakond ei ole kunagi valitsusvastutuse eest põgenenud. Ei põgene ka seekord, kuigi tõesti on tulemas väga rasked ajad. Või noh, rasked ajad on ja on rasked ajad ka tuleval talvel. Eks me otsime siis lahendusi. Aga noh, mõistate, et see niimoodi ju ei käi. Kui sul on valitsus, siis see tähendab, et me lepime kokku need algatused, mida me teeme, ja siis ühiselt ka leiame neile katted. Kui see on kuidagi teistmoodi, siis järelikult on koos teistsugused koalitsioonid. Aitäh!
Juhataja
Kas on veel küsimusi?
Sven Soiver
Mul on veel üks küsimus, lähtudes eelnevast vastusest. Ehk samale küsimusele Jaanus Karilaid vastas, et raha on ju palju, maksulaekumine on kõvasti üle prognoositu. Kas teie seda ülelaekumist ei näe või Jaanus Karilaid eksib?
Kaja Kallas
Jaanus Karilaid kindlasti ei ole eelarvega igapäevaselt nii palju tegelenud, kui me valitsuses tegeleme. Tõepoolest, maksulaekumised on, aga see kuidagi ei kata täiendavaid vajadusi, mis on tekkinud. Nende kriisidega paraku on nii, et me teame juba ka järgmisele talvele vastu minnes, et meil on energiaga endiselt probleeme, ehk me peame seal leidma lahendusi. Tervisekriisi puhul paraku me ei näe, et seda uut lainet ei tule. Kõrghariduse rahastamine jne. Nii et murekohti on veel ja veel.
See ülelaekumine, esiteks, planeeritakse kohe täis. Ja täiendavalt 300 miljonit ülelaekumist igal aastal, indekseerituna see veel tõuseb, noh, ei ole kuskilt näha, välja arvatud juhul, kui makse tõstetakse.
Aga siis oleks aus öelda neil, kes selle kulu tahavad võtta, ka seda, milliseid makse tõstetakse.
Karoliina Vasli
Mul on ka üks täpsustav küsimus lähtuvalt teie vastusest. Te olete korduvalt ka seda öelnud, et te ei saaks koalitsioonis jätkata, kui võetakse sel kujul vastu. Aga see vastuvõtmine võtab veel väga kaua aega. Või noh, ikkagi kaua, sest riigikogus on esimene lugemine alles kuu lõpus. Kas see tüli jääbki siis nii kaua hõõguma? Kas te ka järgmisel nädalal ütlete, et kui vastu võetakse, siis ei saa jätkata. Kas ei peaks nagu varem neid asju selgeks rääkima? See ju segab ka valitsuse üldist tööd.
Kaja Kallas
Jah, aga senikaua, kuni keskerakond on selle eelnõuga edasi minemas, ei ole ju midagi rääkida. Mida me siis räägime, kui nad rammivad läbi mingit asja.
Noh, minu meelest esimene samm on see, et keskerakond tuleb selle eelnõu tagant ära, ja siis on meil võimalus valitsuse sees leida lahendusi ja tulla välja eelnõuga, mis vastaks nendele kulutustele või eelarve seisule ja teistele vajadustele, mis eelarves on, nii nagu valitsuses neid asju tehakse. See on, jah, esimene samm.
Sest muud moodi me ei saa. Kui see läheb selliselt edasi, siis meie seda ühisosa otsimist pole võimalik teha, lihtsalt sellel põhjusel ka, et see siis ei sõltu ainult Keskerakonnast, vaid sõltub ka kõigist teistest.
Praegu on ju planeeritud seda asja ajada väga-väga kiiresti. Tavaliselt on seaduseelnõudel muudatusettepanekute tähtaeg kümme päeva, aga seekord on kaks päeva. Ja juba suruti läbi see, et esmaspäeval on ta juba esimesel lugemisel, siis on kaks päeva muudatusettepanekute tähtaeg. See on tegelikult plaanitud väga kiiresti.
Jällegi on olnud ju meie palve, et me võtaks selle aja ja arutaks. Tõesti, järgmisel nädalal me võiksime ka valitsuskabinetis arutada, käia terve selle ministrite ringi läbi, et nii, mis sina jätad ära, selleks et saada teha sellist kulutust, eks ole. Mida jätab iga valdkonda ära, on tegelikult küsimus, kui me oleme sellel seisukohal, et makse kindlasti ei tõsta. Kust see raha siis ikkagi tuleb?
Jällegi rõhutan, et seda ei saa katta laenuga, laen on ühekordne, seda tulu selle kulu katteks on vaja leida igal aastal täiendavalt 300 miljonit.
Tanel Kiik
Aitäh! Alustaks numbritest. Tegelikult selle n-ö netomõju eelarvele on suurusjärgus 200 miljonit, kuna iga viimsegi toetuse puhul tuleb tagasi ka teatud osa nii-öelda tarbimisse läbi täiendava maksulaekumise. See on rahandusministeeriumi arvutus, mitte minu oma. Ehk umbes 200 miljonist lisakulust räägime.
Tõsi, indekseerimisega see lasterikka pere toetuse osa kasvab. Aga riigieelarve vaates on see umbes 1,5%–2% riigieelarvest.
Loomulikult, see on arvestatav summa, seda keegi ei eita. Aga see on ka tõsine koht, kus ei ole viimastel aastatel kahjuks raha leitud, tulenevalt tõesti sellest, et on olnud ka muud kriisid, mida lahendada.
Räägiks sellest, mis puudutab seda katteallikate poolt. Mis seal salata, meie arusaam on tõesti see, et kriisiaastatel võibki eelarve olla mõnel aastal miinuses. Pikas vaates, olen väga nõus, tulebki maksudebatt avada. Me oleme püüdnud seda ka jõudumööda teha.
Mina absoluutselt ei pelga maksutõuse. Mina üldse ei pelga maksustruktuuri ülevaatamist. Ehk olukorras, kus me tahame pakkuda tasuta kättesaadavat tervishoidu, haridust, siseturvalisust, lisaraha riigikaitsele, kõrghariduse rahastusvajadused on tõesti lahendamata, tulebki ausalt vaadata peale, mis on riigile praeguste tulude juures jõukohane ja kuidas on võimalik neid tulusid suurendada.
Kindlasti on ka kohti, kust saab kulusid kokku hoida. Seda igas eelarveprotsessis tehakse, jõudumööda ka vaadatakse. Ma arvan, et see maksumuudatuste kokkuleppimine on kõigi eelduste kohaselt järgmise parlamendikoosseisu üks põhiteemasid. Sest me näeme hetkel väga mitmes valdkonnas – mina võin eeskätt rääkida enda valdkonnast, tervisevaldkonnast – et pikaajalises vaates kehtiv maksusüsteem ei ole jõukohane, tulenevalt tööjõu arengusuundadest.
Üks küsimus on tööhõiveealine elanikkond, teine on ka tegelikkuses inimeste töölkäimise praktika. Ehk tulevad uued töötegemise vormid, uued viisid, mis alati ei panustagi tervishoiusüsteemi. Ehk riigi maksusüsteemi ajakohastamine ja ülevaatamine, mõnes kohas võib-olla ka maksutõusud või astmelise tulumaksu kehtestamine – kõik on minu hinnangul igati mõistlikud sammud.
Ja neid tõesti selle eelnõu raames nüüd kiirkorras enne suve pole võimalik ära teha, aga enne parlamendivalimisi on igal erakonnal võimalik oma seisukohad esitada, teha väga selged arvutused ja väga selged ettepanekud. Igal juhul tuleks seda teha, sest pikemas vaates loomulikult peab eelarve olema tasakaalus, aga lühiajaliselt ja kriisi ajal ta võib olla ka miinuses, nii nagu ta on ka olnud viimastel aastatel.
Kaja Kallas
Jah, see ongi hea. Ma korrigeeriks ka, et meil on ikkagi jätkuvalt ligi 700 miljonit miinust, mingit maksu ülelaekumist selles mõttes ei ole ju. Ei ole nii, et kui meil maksud laekuvad, siis riigieelarve on plussis. Ei ole. See on ligi 700 miljoniga miinuses.
Ja tegelikult, kui võrrelda Euroopa tasandil, siis me ei ole kuidagi oma eelarve miinusega n-ö heas kirjas. Paljud riigid seda eelarve miinust vähendavad ja teevad seda palju jõudsamalt. Nii et jah, me ei ole seal sugugi eespool.
Teine asi on laenukoormus. Aga jällegi, laenukoormusega seda katta ei saa.
Nii et millised makse te tõstate siis?
Tanel Kiik
Kas ma saan üksi otsustada?
Kaja Kallas
Tuleb nii välja.
Tanel Kiik
Mina kehtestaksin astmelise tulumaksu, vaataks üle ettevõtete tulumaksu, vaataks üle ravikindlustusmaksu tasumise maksubaasi, millistelt tuluallikatelt seda võetakse. Pikaajalise hoolduse küsimuses kehtestataks hoolduskindlustusmaksu, nii nagu on töötuskindlustus ja tervisekindlustus ja ka pensionikindlustus solidaarsed maksmise viisid.
Ehk tegelikult neid kohti on päris palju, mida oleme ka varem esile toonud. Kindlasti toome need ära enne riigikogu valimisi oma valimisplatvormil.
Aga ma arvan, et siin oleme peaministriga ühte meelt, et tõenäoliselt see valitsus laiaulatuslikku maksureformi keset kahte kriisi ette ei võta. See on tõenäoliselt järgmise parlamendi koosseisu ja järgmiste valitsuste ülesanne, kuna eeskätt pikaajalised rahavajadused ilmnevadki lähiaastatel, mitte kõik nüüd aastal 2023.
Juhataja
Järgmine küsimus. Palun!
Ekvard Joakit, Õhtuleht
Ma saan aru, et ma olen nüüd sattunud justkui „Esimese stuudio“ otsesalvestusele.
Aga minu küsimus läheb hoopis kaitseministrile. Nüüd, kui Soome ja Rootsi NATO-ga liituvad, siis millised on need võimekused, mis NATO-le lisanduvad Eesti ja teiste Balti riikide territooriumi kaitsmiseks? Ja kuivõrd võib see lahendada meie jaoks Suwałki koridori probleemi?
Kalle Laanet
Aitäh selle küsimuse eest! Eks kõigepealt peavad nii Soome kui ka Rootsi tegema selles vaates pingutusi, et nad peavad oma 2% saavutama, sest see on põrand ka NATO suhtes.
Läbi selle juba kasvatavad nad oma riigisisest kaitsevõimet. Kui me toome näiteks Soome viimaste aegade poliitilised otsused, kus nad on otsustanud oma hävitajate parki täielikult välja vahetada, ehk lähiaastatel tuleb neil kuuskümmend neli uut F-35, siis me teame ju, et sellega kaasnevalt on ka meie õhuruumi kaitse paranemas.
Me peame kõigepealt loomulikult ka kokku leppima NATO raames, tähendab, et me läheme tugevdatud kaitsele üle, tugevdatud kohalolekust vee eelnevast kohalolekust. See tähendab seda, et kui me räägime praegusest õhuturbest, siis see peaks minema üle õhukaitsele, et reaalselt on need hävitajad, kes me õhuruumis on, valmis ka kokkuleppeliselt kaitsma meie õhuruumi. See on lihtsalt üks näide.
Ma põgusalt rääkisin ka enne sellest, et see annab meile tunduvalt suurema ja parema võimaluse vahetada sensitiivset informatsiooni, mida me teeme teiste NATO liitlastega. Meil on sarnased protseduurid kaitsmisel, plaanid, ühtsetes plaanides see on integreeritud, nii Soome kui ka Rootsi kaitsevõime. See eeldab eelkõige pingutust ka tänasel päeval Soome ja Rootsi poole pealt. Ja lisaks on loomulikult see, et ühtsete plaanide järgi reageerimine ja koos harjutatud tegevused annavad ju mõlemale poolele suurema julgeoleku.
Kaja Kallas
Kui tohib, ma täiendaksin ka. Suwałki koridorist, noh see probleem selles mõttes saab ju tuge, et tõesti, see abi saab tulla ka ülevalt poolt. Kui tavaliselt on olnud alati see probleem, et kui Suwałki koridor kinni pannakse. Seda esiteks.
Teiseks, Läänemeri ja Läänemere kaitse, tegelikult ka Rootsi või Soome laevastikud selles mõttes muudavad seda piirkonda meie jaoks palju turvalisemaks.
Ja kolmandaks on see, et NATO kese liigub põhja poole kogumis ja see on kindlasti ka meie huvides.
Eva-Maria Liimets
Aitäh! Ma täiendaksin ka seda just ees seisva Madridi tippkohtumise valguses. Kolm Balti riiki koostöös Poolaga on esitanud väga selge nägemuse, kuidas me näeme, et meie kaitse- ja heidutushoiak siin piirkonnas tugevneks, arvestades väga selgelt, millist ohtu Venemaa on Euroopale ja Euroopa julgeolekule praegu põhjustanud.
Need protsessid liiguvad loomulikult edasi ja ootame neid otsuseid kuu aja pärast. Tihe töö käib praegu erinevates NATO töörühmades nii sõjalises kui ka poliitilises formaadis.
Need protsessid ei ole mõjutatud otseselt sellest liitumisprotsessist, mis käib paralleelselt, küll aga liitumisprotsess annab selge signaali, et NATO on avatud ustega organisatsioon. See on ka meile väga oluline ja loomulikult loodame, et see annab tugeva sõnumi ka teistele riikidele, kes NATO liitumist tulevikus ootavad.
Kalle Laanet
Kui ma tohin selle tugevdatud kaitsehoiaku poole pealt lihtsalt kaks sõna öelda veel. Tõesti, nii peaminister, välis- kui ka kaitseminister teevad tõsist selgitustööd meie liitlaste hulgas, kuidas meie näeksime siin kolme Balti riigi ja Poolaga, et NATO idatiib oleks võimalik paremini ja rohkem tugevdada julgeoleku vaates.
Me oleme loomulikult edu saavutanud liitlastega läbirääkimisel, aga me ei ole veel täpselt selles sihtpunktis, kus me tahaksime olla. Ehk Madridi kohtumine on see tõetund ja ma loodan, et me sinna jõuame.
Juhataja
Svenil oli vist jätkuküsimus?
Sven Soiver
Küsimus on spordist. WTA turniir ikkagi tuleb, kuigi valitsus raha ei andnud.
Aga tol hetkel, kui see teema üleval oli, te ütlesite, et tuleb mingisugune strateegia või vähemalt kultuuriminister peaks tegema strateegiat, milliseid spordiüritusi valitsus toetab, millised ei toeta.
Kuidas siis nüüd see WTA turniir ikkagi teist olenemata siia tuli?
Kaja Kallas
Vot, just nimelt. Aga see näitabki, et mul oli ju õigus. Nii nagu ma ütlesin, riik ei pea olema spordiürituste korraldaja. Tol hetkel küsiti riigilt 2,7 miljonit eurot ja 80% selle turniiri kuludest oleks pidanud kandma riik.
Igal pool mujal, kus need WTA turniirid on, katab kohalik omavalitsus ehk see linn, kus üritus toimub, kulud. Ja erasektor katab kulud. See oli minu argument siis ja mul on hea meel tõdeda, et täpselt nii see nüüd lähebki ja näete, riigi raha 2,7 miljonit saame kasutada nendeks asjadeks, milleks me tegelikult riigina seda kasutama peame.
Nii et suurepärane on see tunne, kui sul oli õigus.
Aga jah, kultuuriminister tol hetkel tuli ka ettepanekutega, aga tegelikult, see vajab ikkagi väga palju arutamist, sest seal seda fookust ikkagi ei olnud.
Minu soov oleks see, et me kaardistame kõik need asjad, mis nüüd on strateegiliselt ikkagi olulised, mille järgi me läheme. Noh, see ettepanek oli ikkagi põhimõtteliselt selline, et raha tuleb juurde anda, nii nagu tavaliselt need kõik ettepanekud tulevad.
Aga töötame sellega edasi, et see fookus oleks selge, millised on need spordiüritused, mis on riiklikult olulised ja mida riik toetab, ning mis tegelikult saavad ise hakkama, nii nagu näiteks WTA turniir suurepäraselt saab.
Mul on väga hea meel, et see turniir siia tuleb, ja mul on väga hea meel, et Eesti tennisistid siin saavad ka osaleda.
Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi? Tundub, et ei ole. Meie pressikonverents on lõppenud. Tänan teid.
