Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://youtu.be/Xuy4A0iGhHo
Juhataja Jevgenia Värä
Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Pressikonverentsil osalevad peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik ja maaeluminister Urmas Kruuse.
Kaja Kallas, palun!
Peaminister Kaja Kallas
Aitäh! Tere päevast kõigile!
Kõigepealt tahaksin avaldada suurt tänu nendele 10 000 Eesti mehele ja naisele, kes osalevad juba teist nädalat kaitseväe õppusel Siil. Nii nagu öeldakse, iga okas loeb.
Suur tänu ka kõikidele lähedastele ja perekondadele, kes võimaldavad reservväelastel osaleda ja suhtuvad sellesse mõistvalt. Suur tänu ka liitlastele, 4200 sõdurile, kes kümnest riigist on kohal koos meie kaitseväega harjutamas. Kõik te annate hindamatu panuse meie julgeoleku tugevdamisse.
Ukrainas käib endiselt sõda. Juba kolm kuud, alates 24. veebruarist on suuremahulised rünnakud Ukrainas käimas. Oluline on see, et me peame hoiduma ennatlikust rahust Ukrainas. See rahu sõlmimine saab toimuda ainult ukrainlaste tingimustel ja ukrainlaste soovil. Esmajoones vajab Ukraina ikkagi meie sõjalist tuge, et agressori vastu võidelda ja oma kodumaad kaitsta.
Ukraina võitleb euroopalike väärtuste eest ja Euroopasse kuulumise nimel. Peame andma Ukrainale selge lootuse kandidaatriigi staatuse saamiseks. Kui Ukraina on suutnud ennast tõestada lahinguväljal, siis peab tal olema võimalus ka tõestada, et suudetakse kõiki tingimusi täita. Olen neid seisukohti ka kõikidel välisliidritega kohtumistel rõhutanud.
Peame jätkama ka Venemaa poliitilise ja majandusliku isoleerimisega. Maailm peab aru saama sellest, et Venemaaga selliste juhtide all ei saa olla läbikäimist.
Järgmise nädala alguses toimub ka Euroopa Liidu ülemkogu, kus me arutame nii Ukraina toetamist kui ka kaitse- ja julgeolekuküsimusi ning globaalse energiajulgeoleku ja toidujulgeoleku küsimusi.
Juunis on tulemas ka Madridi tippkohtumine. Jätkuvalt peame tegelema sellega, et meie regiooni julgeolekut tugevdada, et saada ikkagi NATO tippkohtumiselt põhimõttelisi otsuseid, mis näitavad, et me liigume seniselt heidutushoiakult tugevdatud kaitsehoiakule. Sellel tippkohtumisel saab vastu võetud ka uus strateegiline kontseptsioon, mis seab NATO tegevuse põhimõtted järgmisteks aastateks ette.
Meie jaoks kõige olulisem sõnum, mis seal peaks olema, on see, et Venemaa on Euroopa julgeolekule kõige vahetum oht.
Eile tulin visiidilt Rootsist, Stockholmist ja Göteborgist. Kohtumisel oma Rootsi kolleegi, peaminister Magdalena Anderssoniga rõhutasin, et Eesti pakub Rootsile NATO-ga liitumisel igakülgset tuge. Ka kliimaküsimustes ja rohepöörde küsimustes on meil väga tihe koostöö.
Kuivõrd ma olin Rootsis koos äridelegatsiooniga, oli selle [visiidi] mõte aidata Eesti ettevõtjatel luua sidemeid. Fookuses olid tehisintellekt, liikuvus ja targa linna teemad. See oli pikalt planeeritud visiit.
Oluline on rõhutada igal pool seda, et Eesti on turvaline keskkond, kuhu investeerida ja kus investeeringuid hoida. Me oleme kaitstud ja meil on väga palju positiivset, mida maailmas pakkuda just digi- ja ka roheinnovatsiooni valdkonnas.
Nüüd tänasest valitsuse istungist. Meil olid otsused 12 teema kohta. Olulisim, mida ma tahaksin siinkohal esile tuua, on see, et valitsus kiitis heaks ja saatis parlamendile valitsuse usaldushääletusega seotud kaks eelnõu.
Mida ma tahan siin rõhutada? Need kaks eelnõu on väga olulised. Esiteks, eelnõu, mida on pikalt, aastaid ette valmistatud, selleks et tugevdada meie julgeolekut ehk ühendada politsei- ja piirivalveameti ning kaitseväe laevastik, et olla targemini merel kohal nii rahuajal kui ka kriisiajal. Tõesti, see on suuremahuline reform.
Teine eelnõu on toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse eelnõu, mis muudab meie ühiskonda kaasavamaks ja võimaldab puudega inimestel ühiskonnas iseseisvalt toime tulla.
Väga olulised seadused, mida oodatakse. Paraku on nii, et riigikogus on üks erakond asunud kõiki protsesse torpedeerima ja takistama, nii et olulisi otsuseid ei saa vastu võtta riigikogus tavapärase menetlusega.
Nende kahe eelnõu kohta kokku on esitatud üle 600 muudatusettepaneku. See tähendab, et ainuüksi 10-minutiliste vaheaegadega kuluks riigikogus selle menetluseks 111 tundi riigikogu tööaega. On veel igasugu muid küsimusi, mis on riigikogu pädevuses, nii et tõesti me valitsuses otsustasime kasutada seda erandlikku meedet, just sellepärast, et kahjuks riigikogus praegu seda obstruktsiooni, mis peaks samuti olema erandlik meede, kasutatakse peaaegu iga eelnõu puhul. Nii et meil ei jää tegelikult midagi muud üle.
Sellest on muidugi väga kahju, just nende saadikute pärast, kes soovivad sisulist arutelu. Usaldusega sidumine debati võimalust paraku vähendab. Aga tõesti, muud ei jää üle.
Valitsus suurendas ka 14,5 miljoni euro võrra sihtotstarbelist reservi, et toetada Narva kesklinna põhikooli väljaehitamist tänapäevaseks õpikeskkonnaks.
Siin on oluline märkida seda, et selle toetuse saamise üks tingimusi on, et praegu venekeelse koolina tegutsev kool avatakse keelekümbluskoolina. Riik küll maksab kulud, mis puudutavad tänapäevase õpikeskkonna loomist ja remonti, aga selle vastukaaluks on kohustus teha sellest koolist keelekümbluskool.
Samasugune projekt on käimas Kohtla-Järve põhikooliga. Põhimure on meil Ida-Virumaal selles, et eestikeelsele haridusele on seal vaja anda tuge. Aitäh!
Juhataja
Tervise- ja tööminister, palun!
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tervist! Alustan ühe üleskutsega. Meil on tulemas taas väga tänuväärne ja oluline üritus. Eesti vähihaigete laste vanemate liit korraldab 1. juunil heategevusliku pardiralli vähihaigete laste ja nende perede aitamiseks. Kutsun üles kõiki, kes veel pole seda jõudnud teha, samuti parti soetama ning seeläbi oma panust andma meie väikeste kangelaste võitluses ja nende toetuseks. Seda saab teha kodulehel www.pardiralli.ee.
Tänan kõiki ettevõtjaid ja inimesi, kes on juba üheksandat korda toimuvale rallile oma panuse andnud. Me kõik saame aru, et teema on praegu võib-olla isegi veelgi tundlikum kui tavalisel ajal, kuna terviseprobleemid nii Eestis kui ka kogu maailmas puudutavad üha rohkem lapsi, keda me kõik ju tegelikult soovime parimal viisil toetada.
Nii nagu nende üks slogan või põhimõte ütleb, iga laps väärib homset. Ja igaüks, kes meist annab oma panuse ka pardiralli kordaminekule, annab sellega oma panusega ka meie enda laste hoidmisse.
Rääkides tervisest ja inimeste hoidmisest edasi, minu selle nädala kõige olulisemad tegevused olid Genfis, kus toimub hetkel, siiani 75. Maailma Terviseassamblee.
Tervisevaldkond püüab alati olla mitte päevapoliitiline. Aga arusaadavalt olukorras, kus käib sõda, ei ole võimalik mitte ühelgi valitsemisalal ega ühelgi valdkonnal sellest mööda vaadata, seda enam, et see sõda puudutab ka otseselt inimeste tervist ja heaolu. Nii et ka Maailma Terviseassamblee egiid tänavu oli „Tervis rahu, rahu tervise nimel!“.
Arusaadavalt peamise osa ka minu tähelepanust võttis Ukrainaga seonduv. Ehk meil olid kohtumised nii Ukraina terviseministriga kui ka Maailma Terviseorganisatsiooni peadirektoriga. Mõlemal puhul muidugi arutasime, võib öelda, laias laastus kolme asja.
Esiteks, kuidas saaks parimal viisil nii Eesti kui ka rahvusvahelisel tasandil toetada Ukrainat kohapeal tervisevaldkonna ülesehitamisel, tervisetaristu säilitamisel ja inimestele raviteenuste pakkumisel nii riigis kui ka väljaspool.
Teiseks, kuidas aidata toetada Ukraina sõjapõgenikke. Seda on teinud Eesti ja väga paljud Euroopa Liidu riigid ning me jätkame seda tööd nii kaua, kui on vaja, lootuses loomulikult, et Ukraina sõja võidab ja inimesed saavad oma kodumaale naasta.
Ja kolmas, mis seal salata, ei ole mitte väheoluline, kuidas survestada igal tasandil Venemaa Föderatsiooni oma arulagedat ebainimlikku sõjategevust lõpetama. Sel teemal on ka täna loodetavasti hääletusel Maailma Terviseassambleel eraldi resolutsioon, mille algatas Ukraina ning millele 45 riiki, nende seas Eesti, on toetust avaldanud juba varem selleks, et ka maailma tervise kogukonna tasandil selgelt sõda hukka mõista, selgelt rahule üles kutsuda ja selgelt välja öelda, kes on siin agressor ja kes on siin ohver. Siin ei ole mingit teisitimõtlemist.
Loodan, et resolutsioon saab ka toetuse ja sellega saame oma panuse anda globaalsel tasandil ka tervisevaldkonnas Venemaa survestamiseks.
Oluline on siin veel see, et Maailma Terviseorganisatsioon loomulikult pakub abi, humanitaartuge, tervisealaseid teenuseid ja vajalikku toetust kõigile riikidele, kõigile inimestele. Aga minu seisukoht on selge ja seda väljendasin ma ka seal kohapeal oma sõnavõtus: riik, mis pommitab inimesi, haiglaid ja tsiviiltaristut, ei peaks olema osaline ühegi globaalse organisatsiooni, sealhulgas Maailma Terviseorganisatsiooni otsustusprotsessis, seni, kuni nad austavad inimõigusi ja rahu.
Samuti olen seisukohal, et hetkel Moskvas asuv Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa regiooni mittenakkushaiguste ennetamise büroo tuleks sealt ära viia. Esiteks on see sümbolväärtusega samm ja teiseks on see sisuline samm, kuna on väga raske ette kujutada laiapõhjalist adekvaatset rahvusvahelist koostööd Venemaa pinnal olukorras, kus seesama riik paralleelselt mitte ei panusta globaalsesse tervisesse, vaid vastupidi, seda kahjustab, õõnestab ja tervisemuresid nii Ukrainas kui ka maailmas tervikuna juurde tekitab.
Need mõlemad põhimõtted ütlesin oma sõnavõtus välja. Küll aga tõsi on see, et see resolutsioon, mis tõenäoliselt alles vastu võetakse, on sellest mõnevõrra leebem, kuna nagu ikka otsitakse rahvusvahelist konsensust. Aga see ei tähenda seda, et kuidagimoodi nendel teemadel edasi ei peaks minema. Loodetavasti saavutame ka tulemusi.
Riigisisestel teemadel ma väga pikalt ei peatuks. Te kindlasti küsite, ma vaatasin, et pressikonverentsi põhiteema pidi olema see, et me pidime rääkima valitsuse tervisest. Valitsuse tervist täna istungil ega kabineti nõupidamisel ei käsitletud.
Loomulikult, arusaadavalt valitsusel on hetkel mitmed vaidlused, mis käivad võib-olla isegi rohkem riigikogu tasandil kui valitsuskabineti tasandil. Aga ma olen oma seisukoha varemgi välja öelnud ega ole seda muutnud. Mõistlik on leida kokkulepe, mis kätkeb nii peretoetuste tõstmist kui ka praeguse valitsuse jätkamist, ja loodan, et selle sellel kursil ka liigutakse. Aitäh!
Juhataja
Maaeluminister, palun!
Maaeluminister Urmas Kruuse
Aitäh! Hea kolleeg hakkas juba kergelt kuumaks minema sellel teemal, mida võib-olla ühiskonnas kõige rohkem tahetakse arutada, ja võib-olla sellised maaelulised teemad ei ole nii olulised, aga ma ikkagi tahaks paari aspekti mainida, miks need on meie vaatest olulised. Need ei puuduta ainult valitsust, vaid kogu Eesti põllumajandust.
Tõepoolest, täna valitsus kiitis heaks maaelu arengukava muudatused. Kes on materjalidega tutvunud, see näeb seda, et seal on käsitletud perioodi 2014–2020, aga selle põhjus on üsna pragmaatiline ja lihtne: kuna uue perioodi rahastamisperioodi vaidlused kestsid nii kaua, siis rakendati sellele arengukavale ka üleminekuperioodi ja tegelikult see kestab aastani 2025. Kogu selle programmi maksumus on olnud 1,3 miljardit. See, milles need muudatused seisnevad ja kui suurt summat see puudutab, on umbes 233 miljonit.
Selle programmi muudatuse eesmärk on mõnes mõttes ikkagi selgelt ajakohastada teatud tegevusi, mis on kooskõlas ka meie muutunud globaalse julgeolekuga. Üks meede, mille muutusi see puudutab, on näiteks energiavarustus ja energiajulgeolek ettevõtete jaoks.
Ettevõtted on pandud väga tõsiselt ümber hindama ja üle vaatama oma energiavarustust. Meil on ettevõtteid ja toiduettevõtteid, kellel on ainult monofunktsionaalne, tähendab, nad saavad sõltuda ainult ühest energialiigist, aga see meede annab võimaluse teha täiendavaid investeeringuid ja neid riske maandada.
Kui me vaatame riigi seisukohalt, siis on ääretult oluline, et meie põllumajandusettevõtted ja toiduettevõtted oleksid võimelised ka kriisis jätkusuutlikult tegutsema.
Teine osa puudutab konkreetselt põllumajandusettevõtteid. Ja siin on üks põhjus muudatustest seotud sellega, mis toimub meil praegu ehitusturul. Kui siiamaani oli ette nähtud teatud piirmäärad, siis praegusel juhul tuleb need piirmäärad kaotada, sest ei ole võimalik neid ette planeerida. Kõik ehitushinnad on meeletult kasvanud ja selle tõttu on need muudatused vajalikud.
Ja kolmas asi, millele ma juhiks tähelepanu, on üks väga printsipiaalne ja põhimõtteline muudatus. See on seotud pinnaseirega. See sõna iseenesest ei pruugi [mõnele] mitte midagi öelda, aga see on [oluline] selleks, et me saaksime rakendada uut ühtse põllumajanduse strateegia kava, mida ma loodan paari nädala jooksul valitsusele esitleda ja saada sellele ka heakskiidu. See on seotud sellega, et enne seda rakendada ei saa, kui on välja arendatud satelliitsüsteemid, mis on võimelised jälgima tegevust põllumajandusmaadel. See tähendab seda, et ühelt poolt me vaatame sellist bürokraatia poolt, selleks et vastata kokku lepitud tingimustele ehk teha nn seirekontrolle või mida iganes. Aga tegelikult me astume siin selgelt sammu edasi.
Selle investeeringu suurus on umbes 8,3 miljonit ja see on hädavajalik selleks, et meie põllumehed ja ettevõtjad saaksid osa järgmise perioodi rahastusteemadest.
Paari sõnaga võib-olla mainiks ka seda, et sel nädalal oli Euroopa Liidus põllumajandusministrite nõukogu. Ja üks teema, mis sealt läbi käis ja mida volinik Wojciechowski eest veab, on saanud ka liikmesriikide toetuse ja on seotud nn solidaarsuskoridoride võimaliku töölepanekuga.
Me räägime siin meie vaatest selgelt sellest, et ühelt poolt Venemaa on blokeerinud võimaluse Ukrainal teravilja eksportida mere kaudu, mis on kõige loogilisem ja kiirem viis. Üritatakse leida maismaa lahendusi, mis aitaksid seda riski leevendada, ja siis mööda maismaad teravilja välja vedada. See on seotud kahe aspektiga. Ühelt poolt on Ukraina jaoks ekspordi väärtus ja olulisus, sest ka rahaliste vahendite nappus on tekkinud selle Venemaa jõhkra agressiooni tõttu Ukraina suhtes. Ja teiselt poolt, kui Ukraina vili peaks jääma välja vedamata ja lihtsalt kasutamata ning rakenduvad veel põuariskid, siis teatud globaalsetes piirkondades võib tekkida ka toiduvilja puudus.
Nii et siin tuleb jälgida mõlemat poolt: ühelt poolt see, et tuleb toetada Ukrainat ja teha kõik selleks, et ta peaks vastu ja võidaks sõja ning sõda lõppeks, aga teiselt pool see nähtus, et sellega võivad kaasneda globaalsed probleemid.
Perekondlikul või inimese tasandil toob see esimesel pilgul meil siin kaasa teatud hinnatõusu. Aga kui me vaatame laiemalt, eriti Põhja-Aafrikat või Lähis-Ida, siis seal võib tekkida ka viljapuudus.
Suur tänu teile! See oleks minu poolt kõik.
Juhataja
Aitäh! Jätkame küsimustega. Palun öelge oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud. Palun küsige läbi mikrofoni. Esimene küsimus on Delfist. Palun!
Karoliina Vasli, Delfi
Jaa, aitäh! Ma alustuseks ei küsi valitsuse tervise kohta, vaid ma küsiks hoopis peaministrit LNG-terminali kohta. Taavi Aasa siin ei ole, nii et pöördun teie poole ja palun ülevaadet.
Sellel nädalal võis meediast lugeda, et väidetavalt on see takerdumas. Täpsemalt, Tõnis Mölder väitis, et ikkagi asjad edasi ei liigu ja ka tähtaeg on nihkunud. On arusaadav, et ka kütteperioodi ja hinnatõusu arvestades on see oluline. Küsiski nii: mis seis LNG-terminali valmimisega on? Aitäh!
Kaja Kallas
Aitäh! See on ka minu mure. Tegelikult me oleme igal valitsuskabineti istungil kogu aeg püüdnud hoida kätt pulsil. Need arengusuunad on siin väga erinevad. Täna tõesti Taavi Aasa ei olnud ja seetõttu seda küsimust polnud võimalik esitada.
Eelmise nädala teadmine on see, et erasektor võttis selle enda peale. Nad teevad. See tähendab seda, et me ütlesime ära Soomele oma kokkulepped, mis meil olid Soomega sõlmitud. Erasektor muretseb ise selle laeva.
Noh, kolm osa siis sellest: üks on haalamiskai, mida teeb erasektor, teine on laev ja kolmas on Eleringi rajatav toru. Kõik on kinnitanud, et igal juhul tehakse n-ö maailmarekord ehitustes ja selleks sügistalveks peaks olema kõik valmis.
Ettepanek oli ka see, et mõlemal poolel, nii erasektoril kui ka riigil, on oma mured ja võiks olla sümmeetriliselt need mured kaetud. Juhul, kui üks ei jõua valmis, maksab ta teisele trahvi, ja kui teine ei jõua valmis, siis maksab esimesele. See võtaks nagu seda hirmu maha, aga samas paneb ka pressi peale, et keegi ei lohista jalgu järgi.
Nii et meile on küll kinnitatud kabinetis, et kõik pooled teevad kõik endast oleneva. Ma ei tea, võib-olla Tõnis Möldril on rohkem informatsiooni, aga see on see, mida meile kinnitatakse. Ja ma tõesti loodan, et kõik need kinnitused peavad.
Juhataja
Järgmine küsimus. Palun!
Elo Mõttus-Leppik, Kanal 2 uudised
Mina ka veel ei küsi tervise kohta valitsuses, vaid hakkas silma see, et jälle tahetakse usaldushääletusega riigikogus kiirelt eelnõud vastu võtta. Olgu põhjused millised tahes, aga mulle tundub, et see erandlik meede on muutumas kuidagi tavaliseks meetmeks. Kas kuidagi selline riigikogust teerulliga ülesõitmine on ikka see õige tee?
Kaja Kallas
Alustame sellest, et obstruktsioon on erandlik meede. Kui meie olime opositsioonis, siis me kasutasime seda kaks korda. Kaks korda. Üks kord oli rahvahääletuse eelnõu puhul ja teine kord oli pensionifondide lõhkumise eelnõu puhul. Kaks korda.
Aga nüüd Riigikogus EKRE fraktsioon kasutab seda praktiliselt iga eelnõu puhul. Ja nüüd, kui te vaatate proportsioonis, kui palju nemad kasutavad obstruktsiooni kõikide eelnõude puhul, siis meie oleme usaldusega sidunud ainult tegelikult sisuliselt lisaeelarve – no seal olid eelnõud, mis olid lisaeelarvega seotud, mis pidid olema ka vastu võetud – ja nüüd need kaks eelnõu.
Enne seda oli meil eelmisel aastal veel üks, mille me sidusime usaldusega. Tanel, ütle mulle, kas sa mäletad, mis see oli.
Aga noh, ühesõnaga, tegelikult erandlik peaks olema see obstruktsiooni kasutamine. Jällegi juhin tähelepanu, et kui meie kasutasime seda obstruktsiooni, näiteks rahvahääletuse eelnõu puhul, siis me saime ajakirjanduselt väga suurt kriitikat, et pannakse töö seisma riigikogus, see on kohutav. Nüüd ma ei kuule seda, et tegelikult kritiseeritaks seda obstruktsiooni.
Ja tõesti, need eelnõud …
Tanel Kiik
See oli taasterahastu.
Kaja Kallas
Jah, taasterahastu raha jagamine oli see, mille me samuti sidusime usaldusega.
Nii et tegelikult see ongi erandlik meede, aga erandlik meede peaks olema obstruktsioon, kõiki asju peaks saama normaalselt arutada, mitte tehes sinna lihtsalt mingeid massilisi muudatusettepanekuid, mille tõttu tegelikult kannatavad need saadikud, kes tahavad asja ka sisuliselt arutada.
Me tõesti valitsuses oleme neid asju kaalunud põhjalikult. Need eelnõud on olnud riigikogus juba mõnda aega ja seisavad seal. Seda arutelukohta on olnud päris palju. Kasvõi see puudega inimeste ligipääsetavus, näiteks. Paraku ei tulda vastu, et leida mingit poliitilist kompromissi, nii et sellepärast meil jää lihtsalt midagi muud üle.
Aga ma olen teiega nõus, et see ei ole hea praktika.
Urmas Kruuse
Kui ma tohin, ma tahtsin peaministri vastust täiendada. Kui me võtame kasvõi lisaeelarve, siis, kui tegelikult see oleks jäänud venima … Meil on Euroopa Liidus kohustus näiteks põllumajandustoetused, mis kriisiabina olid, septembri lõpuks välja maksta ja need oleksid sattunud tõsiselt ohtu. Nii et seal on nagu mitu nüanssi, miks valitsuskabinet ka sellise otsuse vastu võttis.
Tanel Kiik
Jaa. Ma olen printsiibis nõus, et usaldushääletusega sidumine ongi halb tava ja see ei ole kindlasti mitte norm, vaid on pigem selline erandlik praktika.
Aga ma olen selles mõttes nõus peaministri käsitlusega, et riigikogus opositsioonil on selged rollid ja tööjaotus koalitsiooniga, on võimalik iga seaduseelnõu kohta teha muudatusettepanekuid, on võimalik vastu hääletada, on võimalik taotleda eelnõu esimese lugemise katkestamist. Nii et on terve hulk viise ja neist kõige äärmuslikum on tõesti selline laiaulatuslike muudatusettepanekutega üle valamine, mis on jah nüüd muutunud normiks.
Minu endagi valdkonnas on mitu eelnõu, mis istuvad ja ootavad seal mingisuguseid selliseid parandusettepanekuid, nagu kas peaks eriti ohtlike nakkushaiguste loetellu lisama ka juustuhaiguse ja umbes sellised ettepanekud, mis ilmselgelt ei ole tingitud soovist eelnõu paremaks teha, vaid lihtsalt eelnõu menetlemist pidurdada ja sisuliselt kogu parlamendi tööaega sellele kulutada.
Eks see on selline mõttekoht, ma arvan, mõlemale osapoolele, kuidas võiks edasi minna. Sest nii nagu täna oleme meie siin koalitsioonis, homme oleme opositsioonis …
Eks jõujooned vahetuvad, nii et selline lausaliste muudatusettepaneku esitamine peaks jah olema ikkagi norm siis, kui on mingi selline seis, et piltlikult öeldes valitsus tuleb – ma ei taha öelda, et riiki pöörama, aga – midagi väga äärmuslikku tegema, mille puhul tõesti on laialdane vastasseis. Aga mitte niimoodi, et kui mulle üks eelnõu ei meeldi või mingi nüanss selles eelnõus ei meelde, siis ah, pole hullu, ma panen sinna 10 000 ettepanekut või 600 ettepanekut ja ongi korras. Sellisel juhul parlament sisuliselt kaotab oma töövõime.
Aga see ei ole tegelikult kellegi huvides, sest seal on lisaeelarvest juttu, seal on ka toimetulekutoetuse piiri tõstmine, seal on ka erinevad rahaeraldised, aga kõik see muu seisab sellepärast, et mingi üks punkt seal ei meeldi. See pole tegelikult nagu, ma arvan, obstruktsiooni eesmärk mõte kunagi olnud, kui see seaduses ette nähti. Loodetavasti hiljemalt järgmine parlamendikoosseis siit mingeid järeldusi teeb. Aga eks parlamendiliikmetel on loomulikult vaba mandaat, millest ta ka sõltub.
Juhataja
Vahepeal üks väike palve meie väliskülalistele. One remark for our foreign guests. Please be kind and ask your questions after the press conference. Thank you!
Kas on veel küsimusi?
/…/
Jaa, mul on kaks täpsustavat küsimust seoses eelnevate küsimustega. Esiteks, kas praegune koalitsioon tänase seisuga kestab järgmiste parlamendivalimisteni?
Ja teine küsimus on seoses LNG-terminaliga. Maailmarekordit on raske saavutada ja infrastruktuuriprojektidega on ikka nii, et 90% nendest jäävad hiljaks. Mis peaks juhtuma siis, kui see ei saa valmis õigeks ajaks? Ja need gaasivarud, mis meil on, need reservid – kui kiiresti need siis otsa saavad ja mis juhtub pärast sõda? Aitäh!
Kaja Kallas
Aitäh! Kõigepealt, mis puudutab seda lastetoetuse eelnõu, siis minu ettepanek on endiselt see, et otsime lahendust koalitsiooni sees. Ma tõesti väga loodan, et koalitsioonipartner sedasama soovi väljendaks, aga kui ei väljenda, siis on teistsugused pildid ilmselt. Siis ei ole soovi seda koalitsiooni jätkata, tähendab.
Mis puudutab LNG-d, siis ma olen teiega absoluutselt nõus, et maailmarekordit saavutada on väga-väga keeruline. Ega me omalt poolt ei saa sellega midagi teha, kõik pooled on lubanud teha oma osa. Aga mida me saame teha ja mida me oleme teinud, on riiklike varude soetamine.
Meie, Eesti kogu gaasi tarbimine on viis teravatt-tundi aastas. Me oleme gaasi nüüd varunud ühe teravatt-tunni ulatuses. See peaks seda aega katma.
Teiseks, me oleme esitanud riigikogule seadusemuudatused, mis võimaldaksid tagada varustuskindlus nii, et kui gaasi on vähe, siis on võimalik n-ö alla reguleerida, et kaitsta neid kaitstud tarbijaid, kes on eelkõige kodud, et kodud oleksid soojas ja inimestel oleks gaasivarustus olemas.
Ja kolmas asi, mis me oleme teinud. Me oleme siis sõlminud kokkulepped Läti ja Soomega selleks, et tagada üksteise suhtes solidaarsuse üles näitamine, juhul kui ühel on gaasi vähem.
Nii et need on need asjad, mida meie saame teha. Ma tahan veel tähelepanu juhtida sellele, et riigi ülesanne on tagada varustuskindlus. Erasektoril on kokkulepped gaasitarbijatega, nii et tegelikult on erasektori kohustus gaas tagada. Ma saan aru, et erasektor sellega ka tegeleb, et need laevad leida ja see gaas, LNG, üle maailma leida, et oma klientide ees kohustusi tagada.
Aga tõesti, kõigil on siin väga suur pinge peal. Loodame, et me saame tänu nendele varudele ka kenasti need rasked ajad üle elatud.
/…/
Vene gaasile tagasi ei lähe?
Kaja Kallas
Ei lähe.
Juhataja
Järgmine küsimus. Elo, palun!
Elo Mõttus-Leppik, Kanal 2
Lastetoetuste teema kohta veel. Kui nüüd esmaspäev tuleb ja on peretoetuste eelnõu esimene lugemine, Tanel Kiik, kuidas keskerakond kavatseb hääletada? Ja kas siin on veel mingisugune võimalus, et te ei hääleta poolt, et toimuvad mingisugused arutelud teie vahel ja keskerakond ei lähe selle eelnõu taha esmaspäeval?
Ja küsimus peaministrile: kui keskerakond nagu üks mees esmaspäeval hääletab selle eelnõu poolt, siis mis on teie järgmised sammud?
Tanel Kiik
Alustan nüüd riigikogu menetluse täpsustamisest. Riigikogus on igal eelnõul üldjuhul kolm lugemist. On teatud juhud, kus on ka vähem. Ja praegu läheb see eelnõu esimesele lugemisele. See tähendab seda, et kui just keegi ei tee ettepanekut seda eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata või selle lugemist katkestada, siis sellisel juhul selle eelnõu menetlemine jätkub ilma igasuguse hääletuseta.
Loomulikult Keskerakond toetab eelnõu esimese lugemise lõpetamist ja samal ajal – te küsisite, kas meil toimuvad arutelud – kindlasti toimuvad kogu aeg arutelud. Ehk iga eelnõu saab timmida ja täpsustada. Ma olen täiesti kindel, et ka sinna tuleb sisulisi muudatusi, kuna praegu on see alles esialgsena välja pakutud, olgu mingite konkreetsete mehhanismide rakendamise suhtes.
Seal on mitu lihtsat asja sees, nagu lastetoetuste määrade tõstmine, mida on ennegi tehtud nii lasterikaste perede toetuse puhul kui ka esimese ja teise lapse toetuse puhul, mida ongi vaja tõsta, kuna viimati need tõusid näiteks 2019. aastal ehk varsti neli aastat on need paigal olnud, ja seal on sees ka uusi muudatusi, näiteks lasterikka pere toetuse järkjärguline vähendamine, kui laste arv peres langeb, tulenevalt sellest, et mõni laps saab täisealiseks, 16-aastaseks, või lõpetab õpingud, et ei oleks nii järsku toetuse ärakadumist.
Aga see on nüüd uus mehhanism, mis eeldabki, et tuleb osapooltega läbi rääkida, kuidas seda päriselus rakendada. Samamoodi seal on veel selliseid uusi detaile, näiteks nendesamade peretoetuste indekseerimine, mida küll tehakse praegu pensionide ja väga paljude palkade puhul. Ma arvan, et siin printsiibis midagi võimatut ei ole, aga ka see eeldab teatud tehniliste detailide läbiarutamist, infosüsteemide ettevalmistamist jms.
Nii et loomulikult tuleb sisuline arutelu, nii nagu iga eelnõu puhul, aga kõigi eelduste kohaselt see [eelnõu] esmaspäeval esimese lugemise läbib.
Kaja Kallas
Jaa, just. Jah, on kolm lugemist riigikogus, see on selge.
Kui me vastutustundlikena ei ole saanud küsimust vastust küsimusele, kust ikkagi leitakse raha kogu selle suure rahasaju katteks, tõesti, kui 285 miljonit ehk ligi 300 miljoni ulatuses võetakse täiendavaid kulusid aastas, siis see paneb tegelikult piiri peale kõikidele teistele riigi mõtetele.
Seetõttu me kavatseme kindlasti teha kõik endast oleneva. Sealhulgas on ka meil võimalus teha obstruktsiooni sellele eelnõule, et see eelnõu ei saaks seaduseks sellisel kujul, mis toob kaasa nii suured kulutused. Nii et eks meil on ka käike.
Ja lõpuks, kokkuvõttes, kui tõesti seda jätkatakse, siis, nii nagu ma olen öelnud, uus poliitiline reaalsus on see, et ega seda valitsust sellisel kujul ei ole, on teistsugused poliitilised enamused.
Elo Mõttus-Leppik
Kas siis seote jälle usaldushääletusega?
Kaja Kallas
Ei. Ei, seda ei saa siduda, sellepärast et tegemist on riigikogu eelnõuga. Valitsuse usaldusega saab siduda ainult valitsuse eelnõusid.
Ja nagu ma olen öelnud, see on väga-väga halb mõte, seda on kinnitanud ka kõikvõimalikud organisatsioonid, tuues välja, mida see kõik endaga kaasa toob.
Nii et mina loodan küll, et see mõistuse hääl jõuab tegelikult kõikide riigikogus olevate erakondadeni. Kriisi ajal ei ole meil mõistlik tegeleda sellise ulatusliku populismiga, vaid me peame ikkagi olema vastutustundlikud kriiside lahendamisel ja maksumaksja raha kasutamisel. Aitäh!
Juhataja
Karoliinalt järgmine küsimus.
Karoliina Vasli
Küsiks täpsustavalt. Tegelikult seesama seis on olnud nüüd paar nädalat, ei ole ju näha, et keskerakond kuidagi oma seisukohtadest taganeks. Öeldakse, et tahetakse, et see sellisel kujul läbi läheks, võtame laenu, tõstame makse ja kõik need asjad. Kust te nagu üldse näete, et nad tagasi astuksid?
Või ikkagi ka Reformierakond oleks ise valmis mingiteks kompromissideks, võib-olla tegema muudatusettepanekuid ja seda eelnõu kuidagi timmima? Või oleme me nädala pärast siin, küsime täpselt samu küsimusi ja midagi ei ole muutunud? Aitäh!
Kaja Kallas
Jah, see on … Natuke mul tuleb millegipärast üks teine protsess siin meelde, siin tulevad paralleelid. No mida Lääs saaks teha, et deeskaleerida?
Vaadake, meie ei ole seda olukorda tekitanud. Ja seetõttu ei saa meie ka deeskaleerida. Deeskaleerida saab ikkagi see pool, kes on selle olukorra tekitanud ja eskaleerinud sinna, kus see praegu on. Nii see täpselt ongi.
Ja noh, me oleme valmis arutama koos eelarvega kõiki riigi rahavajadusi, sealhulgas lastetoetusi, sealhulgas kõrghariduse rahastamist, sealhulgas erinevaid murekohti, mis meil tegelikult ees seisavad.
Nii nagu see tavaliselt käib – vaatame tervikpilt, kui palju meil on raha, mille jaoks me saame kasutada. Ja jällegi pean rõhutama seda, et ühekordse laenuga või ka igakordsete laenudega ei saa katta püsikulude tõusu ligi 300 miljonit aastas, mis tuleb leida igal aastal juurde. Nii et laen, jah, paraku ei ole kate.
Aga noh, kui soovitakse makse tõsta, siis oleks ka aus, et neid makse tõstaksid need, kes ka selliseid kulusid soovivad juurde tekitada, aga mitte nii, et keegi teine võtab kulusid ja Reformierakond kui n-ö täiskasvanu selles ruumis peab leidma katte.
Tanel Kiik
Njah. Ma nüüd muidugi peretoetuste tõstmist kuidagimoodi Venemaa sõjaga Ukrainas küll ei võrdleks. Siin oli see deeskaleerimise mõte …
Kaja Kallas
Ei, ma teie käitumist võrdlesin …
Tanel Kiik
Vaat, seda ka ei võrdleks. Kuidas saab sihukest asja võrrelda üldse? Need nagu öö ja päev. Ühel juhul me räägime inimeste tapmisest, teisel juhul me räägime peretoetuste tõstmisest, laste toetamisest.
Loomulikult, katteallikad tuleb leida, riigieelarve protsessis on võimalik need kokku leppida. 300 miljonit või tegelikult 200 miljonit, kui me räägime netomõjust, on suur summa. Aga riigieelarvest on ta umbes netomõjuga 200, nagu ütles rahandusministeerium, kui võtta tarbimismaksude laekumine sisse. Ehk see on umbes 1,5% aastasest riigieelarvest. Me ei räägi siin sellest, et me võtame riigile midagi meeletult üle jõu käivat.
Loomulikult, see on suur protsent, see eeldab läbiarutamist, see eeldab läbirääkimist, aga sarnases mahus muudatusi on ennegi tehtud. Ja see on tõsi, et peretoetused ongi pikalt paigal olnud ja siis, kui miski on pikalt paigal … Nagu kunagi, kui mäletate, oli see väga kaua 300 krooni tasemel ehk 19,18 eurot, ja siis tõsteti seda 45 euro peale ja see oli ka suur muudatus. Hetkel me räägime esimese ja teise lapse toetuse tõstmisest 60 euro pealt 100 peale ning lasterikka peretoetuse puhul 300-lt 700-le ning seitsme ja enama lapse puhul 400-lt 900-le.
Loomulikult on need suured tõusud, aga need on ka sellepärast suured, et need toetused on olnud muutmata neli aastat või kauem, lasterikka pere toetuse puhul kauem ehk alates 2017. aasta 1. juulist, kui ma peast öeldes ei eksi. Selles valguses tulebki nüüd teha suurem samm.
Ma arvan, et kokkulepe leidmisel on ikka mõlema osapoole roll oluline. Ehk tuleb rahulikult läbi rääkida. Ja mõlemad on täiskasvanud. Koalitsioonis ei saagi vist olla isegi minister alaealine ega ka riigikogu liige. Minu teada vist on 21 lausa vanusepiirang, nii et küllap kõik saavad rahulikult maha istuda ja kokku leppida, kui see soov on olemas mõlemal poolel. Ja ma loodan, et see soov on. Aitäh!
Urmas Kruuse
Kui tohiks täiendada, siis Taneli jutu peale ma jäin mõtlema selle peale, et pere elab koos, on kokku leppinud mingid tegevused, on mingi seaduspärasus. Me ei räägi isegi praegu sisust, vaid sellest, kuidas me võiksime asju koos teha. Ja siis ühel hetkel üks partner ütleb, et meil on juba kaks last olemas, ma teeks nüüd kaks last teise partneriga, teeksime koos. Ja siis ütleb see partner, et aga sina lahenda see probleem ära, kuidas me koos edasi elame.
See nii huvitav väljend. Mul on selles mõttes ääretult kahju, et üritatakse jätta muljet, et me oleme justkui lastetoetuste vastu. Kui ma mõtlen kasvõi selle peale, millised on Eesti lastetoetused võrreldes teiste riikidega, nende elatustasemega, võtame kasvõi vanemahüvitise, siis me ei saa kordagi öelda, et nad oleksid kuidagi piinlikult väikesed. See ei tähenda seda, et pole sotsiaalseid gruppe, kes tegelikult selles kriisis vajavad abi.
Kui me räägime lastetoetustest, siis olulisemad oleksid minu arvates hoopis need teenused, mida me saame lastele pakkuda. Olgu ta ükskõik millisel viisil, kas spordi, huvikooli või mingi muu näol. See on see vajadus, kus me võiksime minna.
Aga hästi keeruline on olla hea perekond, lihtsalt keeruline puhtalt inimlikul tasandil, sõltumata sellest, et meie taga on ka riigivastutus. Ja see, mida peaminister mõtleb, on ju tegelikult see, et sellel hetkel, kui sõda on meie koduukse taga ja Ukraina võitleb meie rahu eest, konkreetselt meie rahu eest, ja me peame iga päev tegema ka tööd selle nimel, et kogu Euroopa saaks sellest lõpuni aru ja seisaks nagu üks mees, ei ole väga mõistlik selliseid eskalatsioone üles kütta. Kui me oleksime selle toetuse andnud sisse koos või otsustanud koos, siis oleks olnud sellel nagu mingi loomulik seisund.
Loomulikult, ka mina tänases situatsioonis eeldan ja loodan, sõltumata sellest, mis ma lugesin täna Delfist vist, mida Kariliaid ütles, et kas tõepoolest me ei ole sellega nõus, kas tõesti raha kuskilt ei ole võtta, 200 miljonit, see on ju nii väike raha, kui me võitleme siin iga, ma ei tea, tuhande euro eest kabineti laua taga, mina ka loodan seda, et me suudaksime ühel hetkel sellele piduri panna ehk meie partnerid ütlevad: okei, arutame läbi, teeme mingi teistsuguse lahenduse, vaatame koos läbi, sest need võimalused on siin laua taga.
See on lihtsalt selline loomulik protsess, nii tuleks nagu asju ajada ja see oleks mõistlik. Meie väikese riigi tugevus on olnud ikkagi see, et me oleme pidanud mõistlikku eelarve vähenemist. Siin ei ole küsimus koonerduses või kitsiduses, vaid selles, kuidas me suudaksime vastu panna.
Ja mida on tõestanud ka praegused kriisid, on see: mida väiksemad on riigi varud, mida vähem on headel aegadel kogutud, seda raskem on nendest kriisidest üle minna, ükskõik kus me vaatame. Ja sellega peab arvestama. Aga mitte see, et paneme veel juurde ja teeme selliseid asju. Selle tõttu ma ütlen, jah, kuidas see laul oligi, et veel on aega. Jah, veel on aega, aga kell käib väga kiiresti.
Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi? Kui rohkem küsimusi ei ole, siis on meie pressikonverents lõppenud. Aitäh!
