Juhataja Rasmus Ruuda
Tere päevast, head ajakirjanikud! Head veebiülekande vaatajad! Valitsuse istung on tänaseks lõppenud. Seekord on teie ees peaminister Kaja Kallas, kultuuriminister Tiit Terik ja maaeluminister Urmas Kruuse.
Peaminister, palun!
Peaminister Kaja Kallas
Aitäh! Kõigepealt alustame sellest, et Ukrainas käib endiselt sõda, juba 71. päeva. Jälgime uudiseid väga pingsalt ja püüame teha kõik, mida me saame, et Ukrainat aidata. Räägime ka oma suurte liitlastega, kes saaksid Ukrainat veelgi rohkem aidata, et Ukraina selle sõja võidaks.
Venemaa Föderatsioon võib tahta 9. maid enda kasuks ära kasutada. Selles mõttes ei saa me välistada seda, et need ähvardused ja julmused selle kuupäeva lähenedes veelgi suurenevad.
Eks 9. mai on tundlik teema ka meie enda jaoks. 9. mail on siin kindlasti erinev tähendus, erinevatele Eesti elanikele.
Keelatud on vaenulike sümbolite häiriv kasutamine. Z-märgid, Georgi lindid, Nõukogude Liidu lipud, vormirõivad, ka sõdurite vormirõivad – nendest on saanud inimsusevastaste kuritegude õigustamist näitavad sümbolid.
Muidugi on lubatud kõikide sõjas hukkunute mälestamine, aga mälestamine käib lillede ja küünaldega, mitte lippude ja lintidega. Mälestamiseks ei ole sobiv kasutada propaganda sümboleid.
Politsei on teinud põhjalikku selgitustööd vaenulike sümbolite kasutamise kohta ja jätkab seda. Suhtume ka julgeoleku ohustajatesse väga tõsiselt.
4. mail saatis politsei julgeolekukaalutlustel Eestist välja Kremli lõhestuspoliitika eestvedaja Aleksei Esakovi. Temalt võeti Eestis viibimise alus ära.
Kõigil, kes leiavad, et mõne sümboli kasutamisega õhutatakse vaenu või rikutakse avalikku korda, palume sellest teada anda politseile. Ja palun tõesti, ärge ise minge õiglust jalule seadma. Venemaa propagandamasin ei väsi kuidagi, nad ootavad selliseid kaadreid ja selliseid olukordi, mida saaks oma propagandas sobiva nurga alt näidata. Ärgem andkem Venemaa propagandamasinale pahaaimamatult seda materjali.
Meil on suurepärane politsei, suurepärase väljaõppega, nad seletavad asju rahulikult ja suudavad rikkumisi ära hoida ning ka [rikkujaid] karistada. See on nende töö, jätke see politsei hooleks.
9. mail on politsei väljas suurendatud jõududega. Samuti on politsei provokatsioonide korral valmis kaasama lisajõude. 9. ja 10. mail on keelatud avalikud kogunemised, mis võivad õhutada vaenu ja kus kasutatakse agressori sümboolikat. Igasugused vaenuõhutamised ja agressori sümboolika kasutamine on keelatud ka laiemalt.
Nii et kutsun kõiki üles 9. maid mööda saatma rahulikult, üksteisega arvestades. Eesti on kõigi meie ühine kodu. Vaatamata sellele, et meil on erinev arusaam minevikust ja erinev minevik, on meil ühine tulevik ja me peaksime sellele keskenduma.
Nüüd Euroopa tasandilt. See kuues sanktsioonipakett tuleb kindlasti heaks kiita enne 9. maid. Meie oleme tugevalt seisnud selle eest, et naftale kehtestataks impordikeeld. Miks? Sellel põhjusel, et Venemaa eelarvest 40% tuleb gaasi, nafta ja söe müügist. Kui see raha sinna eelarvesse ei voola, siis tegelikult ei saa seda sõjamasinat ka rahastada.
Komisjon on välja pakkunud täieliku impordikeelu kogu naftale, meretorujuhtmetele, toornaftale, rafineeritud naftale ning kuue kuu jooksul järk-järgult toornafta ja aasta lõpuks rafineeritud toodete tarnimisele. Selge on see, et osa riike vajab üleminekuks pikemat aega.
Sanktsioonid on ka kõrgetele sõjaväejuhtidele ja nendele isikutele, kes vastutavad sõjakuritegude eest Butšas ja Mariupolis.
Samuti läheb SWIFT-süsteemist välja Venemaa suurim pank, Sberbank, ja veel kaks panka. Euroopa Liidus piiratakse ligipääs ka kolmele propagandakanalile. Samuti Valgevene suunal tugevdatakse majandus- ja isikute vastaseid sanktsioone.
Arutelud jätkuvad ka selle ettepaneku üle, mida ma Euroopa Ülemkogul tegin, mis puudutab konto avamist, kuhu osa gaasi- või naftatuludest maksta just selleks, et oleks raha, mida saab kõrvale panna Ukraina edasiseks ülesehitamiseks. Venemaa peab selle eest maksma: need on Venemaa tekitatud kahjustused Ukrainale ja nad peaksid selle eest ka vastutama.
Nüüd energiajulgeolekust. Eelmisel nädalal avati uus Leedu-Poola gaasijuhe, mis teeb võimalikuks uued tarned Euroopast. Me teeme ise kahel liinil tööd, et vabaneda Vene gaasist. Esiteks, aasta lõpuks toome LNG-terminali ja teiseks loome gaasivaru.
Nüüd LNG-st. Eesti ja Soome majandusminister allkirjastasid reedel vastastikuse mõistmise memorandumi ja eile sõlmisid Elering ja Fingrid koostööleppe LNG-terminali koos rentimiseks.
Plaani järgi saabub ujuvterminal aasta lõpuks Eestisse ja jääb siia, kuni Soome saab vastuvõtmisvõimekuse. Soome tarbib Eestist viis-kuus korda rohkem gaasi. Balticconnector ehk gaasitoru, mis meil on Soome ja Eesti vahel, on piisavalt võimekas, et just varustada Eestit, aga mitte teises suunas.
Nüüd gaasivarude soetamisest. Eesti varude keskus ostab ühe teravatt-tunni ulatuses gaasi. Seda tehaksegi küll osade kaupa, just sellepärast, et väiksemaid koguseid on turult realistlikum saada ja siis saab ka hinda sättida. Seda varu hoitakse Lätis Inčukalnsi terminalis, aga seal on praegu jah suuresti Vene gaas, mis on sinna ostetud varem. Selle gaasi all on kinni meie gaasimüüjate raha. Oluline on see, et rohkem Vene gaasi sinna ei varuta.
Eks me Euroopa tasandil näeme, et Poola ja Bulgaaria gaasikraani kinnikeeramisega tõestas Venemaa Föderatsioon jälle oma ebausaldusväärsust. Euroopa Liit tervikuna on otsustanud gaasitarnetest Venemaalt selle kümnendi lõpuks loobuda. Aga aasta lõpuks on eesmärk juba kaks kolmandikku Vene gaasist asendada muude allikatega.
Nüüd LNG-ujuvterminalist. Need rendikulud jagunevad osapoolte vahel nii, et vastavalt gaasitarbimise proportsiooniga 20% tasub Eesti ja 80% Soome. Ujuvterminali vastuvõtuvõimekuse kulud kannab kumbki pool ise. Taasgaasistamise võimalus on siis 30 teravatt-tundi aastas.
Me oleme avatud pakkumistele, kui selle projektiga soovib liituda veel teisi riike. Ka Läti on selle vastu huvi ilmutanud.
Mis see mõju tarbijatele peaks olema? Praeguste hindade juures on LNG konkurentsivõimeline. Loomulikult on väga keeruline prognoosida sügisesi hindu, aga selge on see, et mida rohkem pakkujaid turul, seda madalam on kokkuvõttes ka hind.
Alexela ja Eleringi tegevusest võib jääda mulje, mida peegeldatakse meedias, et ei suudeta jõuda kokkuleppele, aga päris nii see ei ole. Läbirääkimisi on peetud juba paar nädalat üsna intensiivselt. Täna pealelõunasel kabinetiistungil saame sellest ka ülevaate. Mõlema poole huvi on see, et Paldiski kai valmiks võimalikult kiiresti ja aasta lõpuks tuleks Eestisse ka LNG-ujuvterminal.
Mis puudutab veel gaasivarustuskindlust, siis ütlen, et loodetavasti ei teki vajadust kuidagi tarbimist piirata. Me tegeleme ka sellega, et otsida lisaks uutele gaasipakkujatele veel alternatiive, millega gaasi tarbimist asendada. Näiteks on paljudes katlamajades võimalik gaasi kõrval kasutada tegelikult ka vedelkütust.
Tänasest valitsuse istungist. Tegime kabinetinõupidamisel põhimõttelise otsuse kaitsta kultuuripärandit ja taastuvenergia kohapealset tootmist ning säilitada Linnamäe 98-aastane pais. Selle jaoks taotleb valitsus eraldi Natura erandi rakendamist. Seal on siis Natura 2000 ala, aga on ka kultuurimälestis. Linnamäe hüdroelektrijaam on oluline osa Eesti tööstuspärandist. Kultuuriminister saab sellest täpsemalt rääkida.
Valitsuse istungil kiitsime heaks 14 päevakorrapunkti. Muu hulgas saatsime riigikogule töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muudatused. Nende eesmärk on parandada töötervishoiu kvaliteeti ja ennetada tööga seotud terviseprobleeme.
Rääkisime sellest või kinnitasime ka selle, et riik hüvitab merepäästetöö valmisoleku tagamisega seotud kulud. See puudutab vabatahtlikke. Eestis on 33 mittetulundusühingut, kellega Politsei- ja Piirivalveamet on sõlminud merepäästetöö korraldamise lepingu. Vabatahtlikele tuleb selle eest ka tasuda.
Kuulasime ära stabiliseerimisreservi kvartaalse ülevaate. Stabiliseerimisreservi maht on turuväärtuses 427,7 miljonit eurot ja maht on võrreldes eelmise aasta lõpuga kahanenud 2,4 miljoni euro võrra. See on sellepärast, et sõja tõttu on määramatust väga palju.
Ja lõpetuseks see, mis mul enne jäi ütlemata 9. maiga seoses. Nimelt, 9. mail tähistame ka Euroopa päeva. See tähendab kõiki olulisi teemasid, mis puudutavad Euroopa rahuprojekti algust, Schumani deklaratsiooni. Muu hulgas on siis Stenbocki hoov kella kahest viieni avatud kõigile huvilistele. Tegevusi on ette nähtud kogu perele, nii nagu ka üle linna Tallinnas igal pool saatkondades.
Kell kaheksa toimub legendaarne kontsert Islandi väljakul ehk välisministeeriumi katusel. Seda ei ole nüüd mitu aastat olnud, seal esinevad Nublu, Svjata Vatra ja Metsatöll. Tähistamisüritused on ka Tartus, Narvas, Pärnus, Võrus ja Kuressaares. Aitäh!
Juhataja
Aitäh, peaminister! Järgmisena palun, kultuuriminister!
Kultuuriminister Tiit Terik
Aitäh! Tere päevast, head ajakirjanikud! Nii nagu peaminister eelnevalt viitas, palju räägitud ja varem ka vaieldud Linnamäe hüdroelektrijaama temaatika oli täna kabinetis arutusel. Varem on seda küsimust nii 2019., 2020. kui ka käesoleva aasta alguses läbi räägitud ja vaieldud kabineti koosolekutel.
Küsimus on mitmetes erinevates ja mitte küll vastandlikes, aga teineteisega konkureerivates avalikes huvides. Looduskaitselistes küsimustes Erki Savisaar väga vapralt võitles ja kaitses kalade õigusi. Aga mul on hea meel, et kabinet langetas otsuse kultuuripärandi kasuks, mis tähendab seda, et Linnamäe hüdroelektrijaama paisu puhul kultuurilised väärtused on muudest avalikest huvidest meie jaoks kõrgemal ja see 98 aasta vanune oluline pais Eestis kultuurimälestisena saab säilida sellisel kujul, nagu ta on.
Nii nagu me väga hästi teame, pärand säilib kõige paremini siis, kui ta on kasutuses. Ja loomulikult ei ole vähetähtis ka see, et väga suur hulk majapidamisi on elektrivarustusega kindlustatud, kui see hüdroelektrijaam seal töötab.
Loomulikult on oluline ka see, kuidas siirdekalad läbi pääseksid, aga ma usun, et siin on võimalik teisi lahendusi ka leida, ilma et me peaksime moel või teisel kahjustama kultuuripärandit ning kultuuripärandisse moel või teisel auke-avasid tegema ja muutma seda keskkonda, mis on ka Jõelähtme vallale ja valla elanikele väga oluline virgestusala ja väga oluline rekreatsiooniala. Juhul, kui seal veetaset langetada, siis loomulikult muutub seal ka see keskkond.
Nii et meie jaoks väga olulised küsimused selles väga-väga pikas vaidluses on tänaseks põhimõttelise vahefiniši saanud. Eks me peame siit veel mõningast paberitööd istungi vormis edasi tegema. Aga kogu selle Natura teema juures tagantjärele hindamiste käigus on ka erinevad organisatsioonid oma arvamusi esitanud ja 22-st 16 on need, kes on toetanud muinsuse säilimist. Loomulikult Eesti Muinsuskaitse Selts eesotsas, aga kindlasti ka kohalik omavalitsus ja Koila külaselts ning Arhitektide Liit ja mitmed teised esindusorganisatsioonid veel. Nii et ma tänan kõiki kolleege selle selle otsuse eest, et Eestis oluline muinsusväärtus säilib. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Järgmisena palun, maaeluminister!
Maaeluminister Urmas Kruuse
Aitäh! Austatud ajakirjanikud! Head kuulajad ja vaatajad! Tõepoolest, üks seadus oli seotud ka maaeluministeeriumi valdkonnaga. See on väetiseseaduse, kemikaaliseaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu.
Tõepoolest, võib-olla ühiskonnas viimastel kuudel oleme me rohkem rääkinud kontekstis, mida tähendab tema kättesaadavus ja tema mõju toidutootmisele lähtuvalt sellest, et Vene agressiooni tõttu on meil välistatud tulevikus mõnd väetist kasutada. Aga me teadsime seda, et Eesti sisend ja paljude teiste Euroopa riikide sisend oli väga kõrge. See seadus konkreetselt laiendab ettevõtjate võimalusi väetisetootmisega tegeleda.
Kuigi üldine eesmärk on seotud sellega, et võtta üle ja rakendada Euroopa Liidu õigust, mis on seotud väetiste käitlemisega, siis teine oluline teadmine selle juures on, et Euroopa Liidu riigid võivad ka riigisisese regulatsiooni alusel väetisi toota, aga sel juhul ei saa neid turustada Euroopa Liidus ja need on mõeldud ainult riigisiseseks kasutamiseks.
Seega ühtlustatakse ja ajakohastatakse Euroopa Liidus turustatavate väetiste tootmise kvaliteedinõudeid. Iga tootja peab tegelikult ise hindama, milline potentsiaal tal tootjana on, kas ta tahab käituda ja tegutseda ainult oma riigi sisese regulatsiooni kaudu või on valmis minema ka laiemale turule. Vastavalt sellele peab ta ka nõudeid täitma.
Võib-olla üks oluline aspekt selle muudatuse juures on veel. Kui me vaatame Euroopa Liitu tervikuna ja laiemalt, siis senine seadus oli meie arvates tooteuuendust pärssiv, väetiseliikidel põhinev ja loetelul põhinev. Muudatus peaks andma ettevõtjatele paindlikuma tootmise ja turustamise võimaluse ning tegelikult arvestama ka ringmajandusel põhineva lähenemisega. See tähendab seda, et erinevate tootmisharude kõrvalsaadusi lubatakse edaspidi taaskasutada väetisetoodetena. Loomulikult peavad nad vastama teatud regulatsioonile.
Mis võib-olla oli üllatav, puhtalt selle seaduse mõttes, oli see, et Euroopa Liidu nõuetega kehtestatakse ka väetisetoodetele esmakordselt raskemetallide sisalduse piirnormid, kuigi Eesti regulatsioonis olid need juba täiesti olemas.
Võib-olla lõpetuseks teadmine, et edaspidi esitatakse majandustegevusteates Euroopa Liidu väetisetoodete puhul teave üksnes käideldava Euroopa Liidu väetisetoodete toimekategooria kohta. Aga me teame kõik seda, et Eesti oli ka piisavalt suur transiitriik selleks, et meie sadamatest liikusid läbi väetised. Oluline on see, et kõrge lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetiste detonatsioonikindlust tuleb tõendada nüüd selgelt lühema aja vältel. See tähendab seda, et kui vanasti oli nõue, et see võiks kehtida 180 kalendripäeva, kui see katse tehakse, siis nüüd on nõue, et see kehtib 90 kalendripäeva jooksul. See on plahvatusohtlike väetiste puhul ja sellega tuleb arvestada, nii et ohutus ennekõike.
Ja võib-olla enne, kui te oma küsimuste juurde edasi lähete, ütlen, et mul peaministrit kuulates tekkis küsimus, kas Terminaator ei esinegi seal katusel?
Kaja Kallas
Tuleb nii välja.
Urmas Kruuse
Sellest on küll kahju. Aga tuleb ikkagi kontserdile minna. (Naerab.)
Aitäh teile tähelepanu eest!
Juhataja
Suur tänu ministritele! Nüüd palun küsimused. Öelge ikka oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on. Lihtsalt ütlen veel remargi korras, et peaminister peab kolmveerand lahkuma, et te siis teaksite.
Liisbeth Rats, rahvusringhääling
Harju maakohus määras trahvi kahele Eesti Ekspressi ajakirjanikule ja Ekspress Meediale selle eest, et nad avaldasid info Swedbanki endise juhatuse rahapesukahtlustest. Mis te arvate, kuidas see mõjutab Eesti ajakirjandusvabadust, arvestades ka seda, et hiljuti just tuli teade, et me oleme neljandal kohal maailmas?
Kaja Kallas
Aitäh! Kõigepealt, Eesti on õigusriik ja tegelikult meil on võimude lahusus, nii et ei ole ka täidesaatva võimu roll mingit teist võimu ehk kohtuvõimu kritiseerida. Kohtuotsuseid me ei ole varem kommenteerinud ega kommenteeri ka edaspidi.
Aga ma tahan küll öelda seda, et ma olen sellel seisukohal, et loomulikult rahapesu uurimise kajastamisel on ülekaalukas avalik huvi. Kindlasti on meedia teinud väga põhjalikku ja head tööd. Aga ma arvan, et see on hea, et kohtus vaieldakse need vabaduse ja vastutuse piirid selgeks, kust see piir siis jookseb, ja kindlasti on oluline tagada, et meedial oleks maksimaalne vabadus oma töö tegemiseks.
Ajakirjanikud peavad olema oma otsustes ja tegudes vabad. Seepärast me tõesti oleme uhked oma ajakirjandusvabaduse koha üle. Neljas koht selles listis on oluline ja ma loodan, et me seda suudame hoida.
Juhataja
Palun järgmine küsimus. Kui rohkem küsimusi ei ole, siis ütlen aitäh kõikidele. Kohtume nädala pärast.
