Juhataja Rasmus Ruuda
Tere päevast, head ajakirjanikud ja ülekande vaatajad! Valitsuse istung on tänaseks lõppenud. Täna on laua taga peaminister Kaja Kallas, siseminister Kristian Jaani, tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning justiitsminister Maris Lauri. Peaminister, palun!
Peaminister Kaja Kallas
Tere! Kõigepealt alustame sellest, et meil sai valitsuskabinetis kokku lepitud lisaeelarve. See on sõjaaja lisaeelarve, kus me tegeleme riigikaitse, elanikkonnakaitse ja julgeoleku tugevdamisega. Toetame ka Eesti inimeste hakkamasaamist. Lisaeelarve on mahus 730 miljonit eurot. Sellega me teeme kindlasti Eestit tugevamaks. Paljud Ukraina sõja tagajärjed puudutavad ka otseselt Eestit ja meie inimesi. Kõigepealt, nagu ma ütlesin, selle eelarvega tugevdame riigikaitset ja elanikkonna kaitset. Näiteks hangime just sellist relvastust, mis otsekohe aitab tugevdada meie sõjalist võimekust. Tugevdame Eesti idapiiri valvet. Märgistame ka suuremates linnades varjumiskohad. Alustame sireenidel põhineva ohuteavitussüsteemi väljatöötamist suuremates linnades. Tugevdame toidujulgeolekut. Investeerime küberkaitse tugevdamisse. Ja on veel paljud muud olulised otsused. Peale selle on lisaeelarves osa, mis puudutab sõjapõgenikke ja neile osutatavaid teenuseid, sest sellega kaasnevad täiendavad kulud. Kolmandaks, aitame oma inimestel kriisi koosmõjul tekkivate tagasilöökidega paremini toime tulla. Näiteks tõstame toimetuleku piiri 150 eurolt 200 eurole. Tulevaseks kütteperioodiks valmistume samuti.
Energiajulgeolek on üks oluline osa sellest lisaeelarvest. Me lõpetame Eesti sõltuvuse Venemaa gaasist. Selleks loome veeldatud maagaasi ehk LNG vastuvõtuvõimekuse ja koos Soomega rendime LNG ujuvterminali taasgaasistamise võimalusega. Samuti otsustasime hankida gaasivaru ühe teravatt-tunni ulatuses, mis moodustab 20% Eesti aastasest gaasitarbimisest. Sellega peaks oluliselt suurenema kindlus ja turvatunne järgmisele talvele vastu minnes.
Ukrainas on sõja 57. päev. Eile ma kohtusin ka Ukraina ülemraada liikmetega, kes tulid Eestisse visiidile ja rääkisid otseseid vahetuid kogemusi, mis ikkagi Ukrainas toimub. Eks see murekoht, kus on praegu kõigi silmad, on Mariupol ja see, mis seal käimas on. Venemaa soov iga hinna eest see linn hävitada on muidugi õudne. Illustreerimaks seda olukorra tõsidust nad ütlesid ka sellise lause, et parim humanitaarabi Ukrainale praegu on sõjaline abi. Sõjaline abi on see, mis tegelikult aitab Ukraina inimesi kõige rohkem. See on ka meie enda diplomaatiliste pingutuste keskmes. Püüame veenda ka teisi riike veel rohkem Ukrainat aitama, sest Eesti on üks Ukrainat kõige enam aidanud riikidest. Ja loomulikult see on kõik vajalik tegelikult sellepärast, et Putin lihtsalt ei tohi seda seda võita.
Üks tööriist Venemaa survestamiseks on ka sanktsioonid ja käimas on arutelu kuuenda sanktsioonipaketi üle. See keskendub naftale ja gaasile. Olen teinud ka ettepaneku, et Euroopa liidrid koguneksid võimalikult kiiresti seda arutama kõige kõrgemal tasemel. Nafta ja gaasi müük on Kremli eelarve põhiline sissetulekuallikas ja selle kaudu ka kõige suurem sõjamasina rahastamisallikas. Oleme teinud ka ettepaneku eraldi tingkonto [ehk tingdeponeerimiskonto] loomiseks, see on inglise keeles escrow account, kuhu makstaks osa sellest rahast, mis gaasi või nafta eest on Venemaal saada, just selleks, et seda raha saaks hiljem kasutada Ukraina ülesehitamiseks. Kindlasti ka täiendavalt pangad Venemaal tuleks välja lülitada maksusüsteemist SWIFT. Seda kõike me Euroopa tasandil ka [läbi] surume.
Meile endale on oluline see: kuna suvel on tulemas Madridi tippkohtumine, siis meie jaoks on oluline ikkagi NATO idatiiva tugevdamine ja selleks me peame tegema täiendavaid pingutusi, veenma oma liitlasi. Homme sõidangi Riiga, kus me koos Leedu ja Läti kolleegiga peame plaani, kuidas me saaksime NATO tippkohtumisel teha parimad võimalikud otsused meie piirkonna jaoks. Mõistagi peame aru ka Ukraina toetamise teemadel.
Täna kohe pärast pressikonverentsi lõppu kohtun Saksa välisministri Annalena Baerbockiga ja esmaspäeval olen Berliinis.
Valitsuse istungil võtsime vastu 23 olulist otsust. Eraldi tooksin esile maagaasiseaduse muudatused. Need on vajalikud jällegi selleks, et gaasituru toimimine töötaks ka juhul, kui meil on võimalik tarnekriis. Kuidas me pikaajalise tarneprobleemi puhul käitume? Esmajoones tuleb tagada kodutarbijate gaasiga varustamine, seejärel ühiskonna toimimiseks olulised teenused ja seejärel kõik teised. Samuti on selles seaduses gaasivarude hoiustamisega seotud kulude katmine ja LNG-terminali kasutustingimuste tariifide arvutamise metoodika kooskõlastamine. Nii nagu ma ütlesin, loome ka gaasi strateegilist varu ja seda peaks see seadus samuti puudutama.
Lisaks, üks oluline otsus, mida me juba oleme teinud. Nüüd eraldasime konkreetselt raha selleks, et toetada Kohtla-Järve linna kooli ja Narva linna kooli renoveerimisprojekte. See on 585 000 euro ulatuses ja selle tingimuseks on see, et nendest koolidest igal juhul saavad keelekümbluskoolid ja nendest saavad ka tänapäevase õpikeskkonnaga põhikoolid.
Samuti kiitsime heaks riigi äriühingute dividendid, mille kogusumma tänavu on üle 124 miljoni euro.
Kabinetis arutasime veel olulisi küsimusi seoses Venemaale naftasanktsiooni kehtestamisega. Oluline on see, et me seda suruksime ka Euroopa tasandil, et see mõju oleks igal pool ühtlane. Samuti sai antud riigi äriühingutele väga selge suunis: igasugusest tegevusest, mis puudutab Venemaad või Valgevenet, tuleb väljuda. Eks keeruline küsimus on raudtee, millel ei ole tegelikult praegu ka Euroopa tasandil sanktsiooni. See on teema, mis vajab veel selgitamist.
Nüüd, on olnud arutelu ka selle üle, mis puudutab artistide sissesõidukeeldu. Me arutasime seda ka täna kabinetis. Sõjas on kõik väga mustvalge. Need artistid, kes on õigustanud Venemaa agressiooni Ukrainas, kes on toetanud Putini režiimi, ei ole Eestisse oodatud. Nemad ei ole Eestisse oodatud. Sõjas ongi kõik väga mustvalge ja selgelt peab valima poole. Enamikul ettevõtjatel, ürituste korraldajatel ja omavalitsustel on moraalne või eetiline kompass paigas, nii et selliseid üritusi ei korraldata, saadakse sellest aru. Aga on siiski mõned üksikud, kes plaanivad selliseid üritusi korraldada. Seetõttu me kabinetis täna seda teemat arutasime. On selge seisukoht, et sellistele artistidele saab siseministeerium kehtestada sissesõidukeelu, selline võimalus on olemas. Ja selline suunis valitsuskabinetis ka on. Sellise otsuse me tegime. Kuna see käib Eestis nii, et see pädevus Eestis on siseministeeriumil ja PPA-l, ja me ju teame, kes need inimesed konkreetselt on, siis siseministeerium saab vastavalt oma pädevusele need otsused teha. Aga oluline alus selleks on tõepoolest olemas ja kõigile läheb välja see sõnum, et artistid, kes on agressiooni õigustanud, kes on Putinit toetanud või toetamas, ei ole Eestisse oodatud. Me teeme kõik vajalikud sammud selleks, et sellised inimesed Eestisse ei tuleks.
Agressiooni sümbolitest ka. Sel hetkel – ma saan aru, et samal ajal –, kui meil toimus kabinet, sai riigikogus vastu võetud ka sümbolite keelustamise eelnõu, mis on politseile vajalik oma töö tegemiseks. Oluline sõnum on see, et igasugused vaenuliku sümboolikaga avalikud koosolekud, mis võivad õhutada vaenu, ei ole lubatud. Tunnustan kindlasti politseid väga otsustava käitumise eest, mida siiamaani on ka nähtud ja edaspidigi nähakse. Tahan rõhutada seda, et oma meele avaldamine on Eestis jätkuvalt lubatud, aga keelatud on koosolekud, kus võidakse õhutada vaenu või kasutatakse agressori sümboleid. Sellise sümboolika eksponeerimine ei ole Eestis aktsepteeritav ka muul ajal. Selle keelu eesmärk on ka vältida provokatsioone ja tagada 9. mai rahulik kulgemine, et meil ei tekiks ühiskonnas uusi pingeid. Vajalikud on selged piirid, mis on lubatud ja mis on keelatud. Lahkunute mälestamine on lubatud ja seda ei keela mitte keegi.
Lõpetuseks üks teema, mis võib-olla teil on juba ununenud, see on COVID. Ja siin on mul ainult häid uudiseid. Esiteks, COVID-isse nakatumine on juba pikalt olnud langustrendis ja sellega on nii hästi, et me oleme nakatumise mõttes jõudnud rohelisele tasemele. Mina arvasin, et mina seda isegi ära ei näe, aga nii on, ja see on positiivne. Aga mis on oluline teada infona, mis puudutab COVID-it, on see, et alates 1. maist muutub PCR-testimine tasuliseks kõigile, välja arvatud riskirühmadele ja vanuserühmale 60+. Nii et sealt edasi terviseamet koostab perearstidele ja avalikkusele detailse juhendi, kuidas see testimine käib ja kellele tasuta testimisvõimalus säilib. Selliselt saame edasi minna. Ja 1. maist siis suletakse ka mobiilirakendus HOIA. Aitäh! Minu poolt kõik.
Juhataja
Aitäh! Palun, Tanel Kiik!
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Jaa, tervist ka minu poolt! Alustan kõige olulisemast ehk Ukraina aitamise küsimusest. Kohtusin eile ise ka Maailma Terviseorganisatsiooni esindajaga Ukrainas, Jarno Habichtiga. Arutasime temaga samuti neid kohti, kuidas saame nii globaalsete rahvusvaheliste sanktsioonidega kui ka Euroopa Liidu ja kahepoolsete suhetega veelgi enam Ukrainat sellel raskel ajal toetada Venemaa sõjalise agressiooni tingimustes. Sama teema oli ka Balti terviseministritega, kellega meil oli traditsiooniline videokohtumine, mis vanasti keskendus peaasjalikult COVID-19 teemale, nüüd on aga Ukraina toetamine kõige olulisem teema. Me jätkame igal juhul tööd mõlemal rindel: Ukrainasse kohapeale terviseabi saatmise ja pakkumisega, nii Balti riikidega koos kui ka Euroopa Liidus, nii erasektori kui ka riigi vaates.
Samuti on loomulikult oluline siia saabunud sõjapõgenikele parima kvaliteediga tervishoiuteenuste tagamine, täpselt nii nagu kõigile Eestimaa elanikele, olgu vaimse tervise mured, esmaste traumade puhul toetamine ja aitamine, ravimite kättesaadavus, juba varem alustatud ravi jätkamine või üldse see, mis puudutab kõikvõimalikke tervisemuresid. Nagu aru saate, on siia saabunud 32 000 inimesel sisuliselt sama spektrum erinevaid tervisemuresid nagu Eesti elanikel, olgu vähiravi, südame-veresoonkonna haigused või mis tahes traumad. See on kindlasti meie moraalne kohus, et kellegi ravi ei katke, vaid jätkub edukalt ka Eestis.
Praegu võib öelda, et tervise valdkond on olnud siin tubli. Tahaksin kiita nii haiglaid, perearste kui ka tervishoiusektori eri osapooli. Tegelikult see koostöö on olnud operatiivne ja tihe ning lähtunud alati põhimõttest, et kuidagi ikka saab – esmajärjekorras tuleb see teenus tagada ja küll pärast jõuab pabereid ja kõike muud vormistada. Ma arvan, et sellise suhtumisega peamegi laiemalt kogu seda kriisi võtma. Juba mainitud lisaeelarve on kindlasti samm õiges suunas. See aitab tagada erinevaid kulutusi ja investeeringuid, tõepoolest, mis on tingitud Eesti julgeoleku tagamisest ja elanikkonna kaitsest, aga oluline on loomulikult ka sotsiaalne mõõde. Ka näiteks tervisevaldkonnas, töövaldkonnas ja sotsiaalvaldkonnas lisaks juba mainitud toimetulekutoetuse piiri muutmisele pean oluliseks, et oleme ette näinud vajalikud lisavahendid, vajalikud kulud kõigis neis sektorites nii teenuste kui ka hüvitiste katmiseks. Ehk loogika on lihtne: Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisega seonduvalt tuleb riigil teha täiendavaid kulutusi, aga oluline põhimõte on see, et selle arvel ei tohi halveneda Eestimaa elanike teenuste kättesaadavus või ka muude hüvitiste kättesaadavus.
Lisaeelarve just nimelt seda tagab, et vajalikeks tervishoiuteenusteks, vajalikeks hüvitisteks, tööturuteenusteks ja sotsiaaltoetusteks on ette nähtud lisavahendeid. Ja seeläbi on meil võimekust pakkuda kõike eelloetletut nii oma elanikele kui ka siia saabunud sõjapõgenikele, kes kõigi nende õuduste eest kindlasti vajalikku tuge vajavad. Loomulikult ei saa välistada seda, et sügisel, kui toimetuleku olukord peaks halvenema, hinnad tõusma jne, võime taas tulla erinevate meetmete arutelude juurde. Mul on olnud nüüd kogemust kolme erineva lisaeelarvega kolme aasta jooksul. Saame näha, kas meie valitsus jõuab veel teha ka neljanda. Seda kindlasti välistada ei saa praeguses kiiresti muutuvas olukorrast.
Rääkides samuti COVID-19-st, ütlen, et tõepoolest, see kriis on hetkel liikumas õiges suunas. Ehk nakatumise vaates jõudsime pühade ajal rohelisele tasemele, haiglaravi vaatelt oleme täna umbes seal, kus me olime septembrikuus. Nii haiglas olevate inimeste arvu kui ka nakatumisnäitajate kohta võib öelda, et viimased pool aastat pole need numbrid nii väiksed olnud. Mis on kõige olulisem? Ma ei väsi seda kunagi kordamast. See on trend. Praegu on trend allapoole. Trend on tähtis, sest see näitab, kuhu me suundume. Selle trendi puhul on võtmekoht tegelikult vaktsineerimine ehk esmased doosid, teised doosid ja tõhustusdoosid. Mida kõrgem on kaitsetase, seda vähem inimesi haiglasse satub.
Ma ei paneks liiga palju tähelepanu sellele, kui palju nakatub või ei nakatu vaktsineeritud või vaktsineerimata inimene. See on teisejärguline. Küsimus on selles, et vaktsineerimine kaitseb raske haigestumise eest, see kaitseb ka surma vastu. Me näeme väga selgelt seda vahet: nii haiglate koormuse kui ka surmajuhtumite puhul domineerivad vaktsineerimata inimesed. Minu üleskutse on jätkuvalt sama: kes ei ole veel vaktsineerima jõudnud, sellel tuleks seda kindlasti teha, ja samuti neil, kellel on tõhustusdoos tegemata, ei ole põhjust sellega viivitada.
Maikuust alates tõesti läheme üle, nagu ka varem välja öeldud, senisest mõnevõrra kitsamale sihtrühmale PCR-testimise puhul. Me oleme samm-sammult tegelikult PCR-testimise mahtu vähendanud, järjest eri otsustega. Juba talvel alustasime lähikontaktsetest ja haridusasutustest, liikudes järk-järgult edasi. Ja nüüd on piisavalt ohutu, nii võib öelda, viiruse leviku vaates, seega saame keskenduda ainult riskirühmadele, st vanuserühm 60+ ja kroonilised haiged. Siin on perearstid ja arstide tasand kõige parem hindama, kes vajab seda testi. Ülejäänud inimeste puhul on võimalik teha ise kas antigeeni kiirtest või saada ka juba sümptomite põhjal vastav diagnoos, nii nagu tegelikult tehakse kõigi muude haiguste puhul. Üldjuhul me ei tee ka gripi puhul ega teiste viiruste puhul eraldi teste. Aga COVID-i puhul tõesti see erikohtlemine oli seni põhjendatud.
Eks me töötame nüüd välja ka pikema strateegia, mis puudutab sügist. Arutame, missugune hakkab olema metoodika ja töökorraldus. Eks see sõltub väga palju sellest, kas ja milliseid täiendavaid viirusetüvesid tuleb, ja sõltub ka sellest, kui kõrge on vaktsineerimisega hõlmatus, sest mida suurem see on, seda lihtsamini saame teha nii, nagu teeb Taani, kes on teatanud, et käsitleb koroonaviirust tavapärase nakkushaigusena.
Nii. Valitsuse istungil oli ka täna mitu teemat. Täpsemalt, mul on neli punkti, mis haakuvad ka enne räägitutega. Riigilõivuseaduse täiendamise seaduse ettepanek on lihtsustatult öeldes see, et aidata rahvusvahelise kaitse saajaid, sealhulgas peaasjalikult praegu Ukraina sõjapõgenikke, lihtsamini tervishoiutöötajana tööle tulla. Praegu on tervishoiutöötaja, proviisori või farmatseudina registreerimisel riigilõiv 195 eurot, mida siia saabunud ja mitte võib-olla kõige kõrgemapalgalistel inimestel võib olla keeruline tasuda. Sellest me vabastame rahvusvahelise kaitse saajad aasta aja jooksul alates elamisloa saamisest ning tagasiulatuvalt alates 24. veebruarist – arusaadavalt tulenevalt sellest, et siis algas sõjaperiood. Loomulikult tervishoiuvaldkonnas on endiselt jõus muud nõuded, mis puudutab kvalifikatsiooni, mis puudutab keelenõudeid, aga saame nii palju kui võimalik toetada neid inimesi praktikale tulekul ja ka ametlikult tervishoiutöötajana registreerimisel. Neid samme me kindlasti teeme. Mul on hea meel, et valitsus selle eelnõu algatas ja parlamendi poole teele saatis.
Teine teema, mis oli täna arutelu all, on Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ja töölepinguseaduse muutmise seaduse eelnõu. Hästi lühidalt kokku võttes, see aitab ehitusvaldkonnas töötavatel inimestel oma töötasu välja nõuda. Kui tekib probleeme otseselt tööandjaga selle saamisel, siis on võimalik ka alltöövõttu tellinud isikule see taotlus esitada. Juhul kui näiteks alltöövõtu tellinud ettevõte ei ole piisavalt hoolikalt veendunud, kas vahepealne tööpartner on olnud usaldusväärne isik. Ehk kui tegemist on mingi riiulifirma või muu sellisega, kelle puhul ongi tegelikult risk, et palk jääb maksmata, siis tekib alltöövõtu tellinud ettevõttele kohustus maksta töötajatele vähemalt miinimumpalga ulatuses töötasu välja. Samuti toetame lähetatud töötajaid, kes on pöördunud oma õiguste kaitseks kohtu haldusorgani poole, et ei oleks mingit võimalust ka neid võrreldes teiste töötajatega ebasoodsamalt kohelda. See tuleneb ühest direktiivist, mille punktid on vaja ka meil oma õigusnormidesse viia.
Siis oli valitsuse istungil päevakorras psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Sellega me viime psühhiaatrilise sundravi rahastamise riigieelarvest haigekassa eelarvesse. See on juba varem kokku lepitud põhimõtte. Järk-järgult ongi tegelikult liikunud erinevad teenused ühte kohta. See on ka loogiline, nii töökorralduslikult kui ka sisuliselt. On plaan, et see 1. juulist 2022 jõustuks.
Viimane, aga mitte sugugi vähem oluline on tervise infosüsteemi põhimääruse muutmine. Siin on tegelikult lausa kolm eri teemat. Esiteks, me töötame hetkel välja koostöös perearstidega sellist head patsiendi küsimustikku, mis võimaldab praegusel juhul COVID-19 haigestumise riske hinnata, saada vajalikke käitumisjuhiseid ja võib-olla vajaduse korral ka näiteks kohe automaatse saatekirja testimisele, seda ennekõike siis, kui tekib taas suurem viirusepuhang. Oluline on ka see, et me ei keskendu siin ainult COVID-19 haigusele, vaid ka muudele võimalikele kasutusjuhtudele tulevikus. Selleks teeme teatud muudatusi ka tervise infosüsteemi.
Teine teema on seotud parlamendis vastu võetud vaktsiinikindlustuse ja patsiendikindlustuse eelnõuga. Need on üliolulised sammud, ma arvan, jälle õiges suunas. Vaktsiinikahjude hüvitamise taotlusel peaks olema lihtsam esitada andmeid Eesti Haigekassale sellesama tervise infosüsteemi kaudu ja ka läbi arvete vaidlustamise võimaluse edastada neid haigekassale. Vaktsiinikahjude hüvitamiseks peab isik esitama kehtiva korra alusel taotluse haigekassale ja tuleb esitada andmed vaktsineerituse ja terviseseisundi kohta. Teeme ka siin kiirelt vajalikke muudatusi, et uus kord ja uus süsteem saaks edukalt jõustuda ning võimalikult mugavalt patsientide ja ka tervisevaldkonna vaates.
Oluline on ka see, et läbipõdemise vastavustõendi puhul viime tervise infosüsteemi vastavusse valitsuse õigusaktidega. Teatavasti on praegu võimalik neid läbipõdemise tõendeid genereerida siis, kui kahe positiivse testi vahel on üle 60 päeva. Seni oli see periood 180 päeva, aga nüüd on see loogika, et kuna korduvnakatumisi on küllaltki tihti esile tulnud, siis põhimõtteliselt on inimesed võimalik teha, kui üle kahe kuu on vahe kahe nakatumisel vahel, uus läbipõdemise tõend. Tõend kehtib siis 180 päeva, nagu on Euroopa liidus kokku lepitud.
Siin on muidugi väikseid muudatusi veel. Näiteks, nagu juba viidatud, HOIA rakenduse kasutamise ametlik lõpetamine ning ka teatud muud sellised arendustööde tegemiseks vajalikud otsused. Sellega lõpetan. Ja vastan hea meelega küsimustele.
Juhataja
Aitäh! Palun, Maris Lauri!
Justiitsminister Maris Lauri
Tere veel kord! Valitsuse istungil võeti vastu ja sai heakskiidu Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine, mis läheb riigikokku. Seal on hulgaliselt selliseid tehnilisi täpsustusi, aga ma puudutaksin kahte olulist teemat, mis tegelikult on üks ja sama teema. See puudutab korruptsiooni. Meie ametiaja alguses pisut enam kui aasta tagasi sai algatatud väga mitmeid asju ja me oleme valitsuses mitmeid korruptsioonivastaseid samme ette võtnud. Nüüd viiakse selle eelnõu muudatusega kehtiv seadus kooskõlla põhiseadusega. Vabariigi Valitsuse liikmed ei saa olla üheski muus riigiametis, aga nad ei saa olla ka tulundusettevõtete juhatuses või nõukogus. Seda ütleb põhiseadus. Ja nüüd see viiakse ka Vabariigi Valitsuse seadusesse üheselt mõistetavalt.
Lisaks, kui aasta tagasi või pisut enam kui aasta tagasi sai valitsuses heaks kiidetud huvide konflikti vältimise juhised, siis nüüd viiakse need piirangud ka Vabariigi Valitsuse seadusesse. Need piiravad ministrite võimalusi peale ametikohalt lahkumist asuda tööle teatud ametikohtadele, teatud aja jooksul. Ja need ametikohad või töökohad, kuhu ei tohi minna, on järgmised: valitsemisala äriühingu või sihtasutuse juhtimis- või kontrollorgani liikmeks asuda ei saa. Need soovitused on tulnud Euroopa Nõukogu juures asuvalt korruptsioonivastaselt riikide ühenduselt, GRECO-lt. Eks need [ettekirjutused] on tekitanud alati rohkelt diskussioone, kuid iseenesest on loogiline, et kui inimene on teinud ametikohast tulenevalt otsuseid mõne asutuse või organisatsiooni kohta, siis peale töökohalt lahkumist ta mõnda aega nendes asutustes juhtival kohal ei tööta kindlasti. Nii et see piirang tuleb nüüd meie ettepanekul ka seadusesse viia.
Korraks mainiksin ka seda, et on väga tore, et riigikogu äärmiselt kiirelt menetles seda eelnõu, mis puudutas agressorite ja agressiooni toetamist, aga ka agressioonisümboolika piiramist. Kuid sealjuures on minu arvates äärmiselt kahetsusväärne, et üks erakond leidis, et agressiooni toetamise keelamine ei ole vajalik. Aga eks nad peavad oma väärtusi siis ise selgitama. Aitäh!
Juhataja
Nii. Suur tänu! Järgmisena ja viimasena siseminister, palun!
Siseminister Kristian Jaani
Tervist! Alustan ka pehmematest teemadest ja istungist. Eelkõige kiitsime valitsuses heaks perekonnaseisutoimingute seaduse muudatusettepanekud. Hästi lühidalt, see on jällegi samm edasi, kuni selleni, et mitmeid perekonnaseisutoiminguid saab tulevikus teha ikkagi e-keskkonnas, näiteks abiellumise avaldusi. Ka lahutuse avaldus, paraku käib see praegu nii, et peab sinna kohale minema, perekonnaseisuametisse. Tulevikus saab seda kõike teha ka e-teenuste kaudu. Arendusettepanekuid on küll ja veel, mida just nimelt saaks teha ka perekonnaseisutoimingutest e-keskkonna kaudu. Aga hetkel tõepoolest läksid töösse abielu ja lahutuse avaldused.
Me kinnitasime ka kaks rahastu rakenduskava, mõlemad on Euroopa Liidu fondid: sisejulgeoleku fond ning piirihalduse ja viisapoliitika fond. Esimene neist 36 miljonit, teine 44 miljonit eurot, mida saame kasutada kõikide eestlaste turvatunde tõstmiseks. Rääkides mainitud sisejulgeolekufondist, toon lihtsalt mõned näited. Pommirobotid, kohtuekspertiisi instituudi uued laboriseadmed jne. Viisapoliitika piirihalduse fondi 44 miljonist üle poole on see summa, mis lähebki selleks, millest me olemegi rääkinud, nimelt uue piiritaristu seiresüsteemide peale, 23 miljonit eurot. Ja siit edasi tulevad loomulikult läbirääkimised komisjoniga.
Andsime kodakondsuse kuuele inimesele. Miks ma selle siin eraldi ära toon? Ütlen ühed taustanumbrid veel juurde. Kui me võrdleme märtsikuud näiteks eelmise aastaga sama perioodiga, siis saab öelda, et eelmise aasta märtsikuus 21 Venemaa Föderatsiooni kodanikku taotles endale kodakondsust, aga sellel aastal sellesama perioodi jooksul on neid Venemaa Föderatsiooni kodanikke, kes on taotlenud kodakondsust, 75. See tähendab, et kolm-neli korda rohkem, see arv on nii palju kasvanud. Nii palju on Vene Föderatsiooni kodanikke, kes on siin alalise elamisloaga, aga on otsustanud taotleda endale Eesti kodakondsust. See on tegelikult äärmiselt positiivne. Kasvavas trendis on tegelikult kodakondsuse andmised nii Venemaa Föderatsiooni kodanikele, kes on alalise elamisloaga Eestis, kui ka inimestele, kellel kodakondsus puudub ja kes elavad alalise elamisloaga siin. Nii et need mõlemad on kasvavas trendis olnud pikemas, viie aasta vaates ja see on äärmiselt positiivne. Kutsun jätkuvalt ikkagi üles kõiki, kes Eestis alaliselt elavad, taotlema Eesti kodakondsust. See protsess ei ole üldsegi mitte keeruline.
Nüüd, loomulikult on minul ka väga hea meel, et riigikogu võttis täna vastu selle nn sümbolite eelnõu. See annab kindlasti politseile parema raamistiku. Tunnustan ka politseid väga konkreetsete otsuste eest, mis puudutab avalikke koosolekuid 26. ja 27. [aprilli] ja 9. mai vaates. Ja 9. mai kohta ütlen väga lühidalt veel kord, et mälestamine on igati normaalne tegevus, mida saab teha, aga sümbolid jätame kindlasti koju, kõik sellised, mida varem oleme võib-olla näinud kalmistutel 9. mail. Aga veel kord: kui minna mälestama teises maailmasõjas hukkunud langenuid, asetada lill hauasambale või monumendi juurde, siis see ei ole kohe mitte kuidagi keelatud. Aga sellised korraldatud üritused ja koosolekud, need on keelatud. Aitäh!
Juhataja
Nii. Suur tänu! Järgmisena palun küsimused. Nagu ikka, kõigepealt öelge nimi, väljaanne ja kellele on küsimus suunatud.
Meinhard Pulk, Postimees
Küsimus peaministrile ja justiitsministrile. Siin vaenusümbolite debatis oli üks arutelu objekt Narva tank. Mis te arvate, kui kohane selle olemasolu on?
Kaja Kallas
Aitäh! Mina arvan, et see ei ole kohane. Aga ma ei ise kindlasti seda tanki teisaldama ei lähe. See pole kasutatav sellisel kujul, nagu see sümbolite seaduses on mõeldud, aga eks küsimus selle tanki suhtes seal minu meelest on olnud pikalt üleval.
Maris Lauri
Jaa. See eelnõu, mille riigikogu nüüd vastu võttis, ei puuduta neid mälestusmärke. Selleks, et mälestusmärke eemaldada, on vaja ikkagi kohaliku omavalitsuse otsust, see käib sellise otsuse kohaselt. See vajab tõesti kaalutlemist. On terve hulk mälestusmärke, mis ilmselgelt ei ole Eestis kohased. 1990-ndate alguses oli, kui keegi mäletab, diskussioon selle üle, mida teha nende mälestusmärkidega. Ja tookord otsustati, et neid ei nendega ei tegeleta ja neid ei kõrvaldata, nii nagu nõukogude võim tegi Eesti mälestusmärkidega. Võib-olla tasub nii mõnegi mälestusmärgi puhul need asjad uuesti läbi mõelda ja vaadata, millele see konkreetne mälestusmärk on suunatud, kas see on nõukogude korra toetamiseks, agressiooni toetamiseks ja okupatsiooni toetamiseks või on tõesti tegemist ainult surnute mälestamiseks mõeldud mälestusmärgiga. Aitäh!
Anna Teele Orav, Delfi
Küsimus peaministrile. Kui Eesti loobub Vene energiast, siis miks on ikkagi nii, et meie riigifirma Operail veab kivisütt Venemaalt üle Soome-Vene piiri? Kas see olukord on plaanis ka kuidagi sanktsioonidega lahendada? Aitäh!
Kaja Kallas
Aitäh! Täna me saime põhjaliku ülevaate Operaili tegevusest. Ja Operaili klientidest ei ole ükski Venemaa ega Valgevene klient. Klientide nimekiri, kellele nad teenust osutavad, on pikk. Loomulikult see suunis, mis täna sai antud nii Operailile kui ka Eesti Raudteele, on see, et igasugustest Venemaa ja Valgevene äridest tuleb loobuda ja tuleb otsida uusi ärimudeleid. Probleem on selles, et juriidiliselt nad ei vea Venemaa kaupa. Juriidiliselt nad tegutsevad ikkagi nende klientide huvides, kellest ükski ei ole ei Venemaa ega Valgevene. Aga me saame kõik aru, et see peab ka näima selge ja arusaadav. Ja selline suunis saigi täna neile antud, kabineti otsusena, et sellisest tegevusest, mis kuidagi Valgevene või Venemaa äri võiks olla, tuleb loobuda. Aitäh!
Juhataja
Nii. Suur tänu kõikidele! Peaminister peab lahkuma kell üks, nii et palun arvestage sellega intervjuude tegemisel. Aitäh!