Juhataja Rasmus Ruuda
Tere päevast, head ajakirjanikud ja ülekande vaatajad! Valitsuse istung on tänaseks lõppenud. Teie ees on peaminister Kaja Kallas, [riigihalduse minister] Jaak Aab ning [rahandusminister] Keit Pentus-Rosimannus. Peaminister, palun!
Peaminister Kaja Kallas
Tere kõigile! Kõigepealt, eks need teemad on meil ikka seotud julgeoleku ja Ukrainaga. Täna rääkisime järjekordsetest sammudest, mida me saame teha selleks, et oma julgeolekut tõsta. Üks suur teema on elektrivõrkude desünkroniseerimine Venemaa võrkudest ja sünkroniseerimine Mandri-Euroopa võrkudega. Me oleme seda asja ajanud juba kümme aastat, teinud järjest samm sammu haaval investeeringuid. Teeme neid ka edasi. Täna oli ka küsimus selle kohta, kas on võimalik liikuda kiiremini. Aga kuna see ei sõltu ainult meist, vaid sõltub ka Lätist, Leedust ja Mandri-Euroopast, eelkõige Poolast ja sealt tehtavatest investeeringutest, siis forsseeritult seda kiiremini teha ei saa. Eesmärk on endiselt ühendada ennast lahti Venemaa võrkudest 2025. aastaks. Aga ma tahan öelda, et me saime kindluse: juhuks, kui Venemaa peaks Baltimaade võrgud ise lahti ühendama erakorraliselt, siis selleks me oleme valmis. Tuled jäävad kindlasti põlema ja tehniline valmisolek võrkude ühendamiseks Kesk-Euroopaga hädaolukorra puhul on ka täiesti olemas, sel põhjusel muretsema ei pea.
Nüüd Ukraina. Palju on olnud siin arutelu selle üle, kas see, mis toimub Ukrainas, on genotsiid või ole. Lugedes materjale, mida genotsiidiks loetakse, võib näha, et sellel on selged genotsiidi tundemärgid. See tähendab seda, et on väljendatud esiteks tahet üks rahvas kas osaliselt või täielikult hävitada. Seda paraku me ka näeme kohapeal toimumas. Sõjakuriteod ei aegu, neid ei unustata ja nende kordasaatjaid saab võtta vastutusele. Mis on erinevus teise maailmasõjaga? Näiteks see, et tehnoloogilised võimalused on palju edasi arenenud. See tähendab, et tõesti need, kes neid kuritegusid konkreetselt toime panevad, saab võtta vastutusele. Rahvusvaheline kriminaalkohus on alustanud uurimist ja kogub tõendeid. Eesti on pakkunud välja ka rahvusvahelisele kriminaalkohtule oma eksperdid uurimiseks ja ka kohtuprotsessiks. Oleme valmis saatma neli kandidaati esimesel võimalusel. Me oleme, st Eesti on üks esimesi, kes oma ekspertidega sellisesse faasi on jõudnud. Prokuratuuri eestvedamisel on Eesti alustanud ka enda uurimist ja kogub tõendeid, nii et me aitame sellele uurimisele kaasa igal võimalikul moel.
Kolmapäeval esines riigikogu ees kõnega Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi. Ta ütles selgelt, et Eesti on Ukraina põhimõtteline sõber, põhimõttekindel sõber. Ja see põhimõttekindlus väljendub selles, et tõesti me oleme seda näidanud oma tegudes, me oleme Ukrainale andnud sõjalist abi, humanitaarabi ja ka poliitilist tuge väga palju, rääkides oma liitlastega ja veendes neid, et nad peaksid ka Ukrainat veel rohkem aitama. Zelenskõi ütles veel, et valitsuse eelmise nädala otsus lõpetada sõltuvus Vene gaasist, samuti see, et me aitame kaasa sanktsioonide tugevdamisele ja toetame siis Ukrainat kandidaatriigi staatuse saamisel, need on kõik sammud, mida me saame teha Ukraina heaks.
Me näeme seda, kuidas Venemaa koondab oma jõudu, et suurendada pealetungi Ukraina idaosas. Ka meie peame koonduma selleks, et Ukrainat jätkuvalt aidata ja jätkata Venemaa isoleerimist, sanktsioonide karmistamist. Seni kuni see sõda ei ole lõppenud, ei ole me kõik teinud piisavalt. Meie fookus on sellel, et Euroopa Liit kehtestaks esimesel võimalusel uue sanktsioonide paketi, mille keskmes on energiakandjad. Me teame seda, et Venemaa eelarvest 40% tuleb energiakandjatest ja sellest 60% on nafta.
Olen teinud ka ettepaneku, et Euroopa liidrid peaksid kogunema võimalikult kiiresti neid otsuseid arutama. Arusaadav on see, et mida kauem püsib ebakindlus energiasanktsioonide kehtestamisel, seda kõrgemal püsivad nii nafta kui ka gaasi hinnad ja seda rohkem Putini režiim sellest ka kasu saab. Mõistame täiesti seda, et liikmesriikide sõltuvus Venemaa energiakandjatest on väga erinev. Seetõttu me oleme teinud ettepaneku lahendada seda vahepealset olukorda nii, et avada eraldi arveldukonto, kuhu osa tuludest kantakse, öeldes seda, et seda tulu hoitakse seal nii kaua, kuni on vajalik, ja see tulu on määratud Ukraina ülesehitamiseks. See on põhimõttel, et kui mina olen teile võlgu, aga teie olete kellelegi kolmandale võlgu, siis ma saan maksta selle eraldi kontole ja sealt makstakse see hiljem kolmandale isikule välja. See tegelikult tabab kolme sellist kärbest ühe hoobiga. Esiteks ta võtab Venemaalt ära sissetuleku nende energiakandjate eest ehk sõjamasina rahastamise. Teiseks, tegelikult saadab see Venemaale sõnumi, et iga hoone, mis ta puruks pommitab, iga tee, mida ta kahjustab – kõige selle eest Venemaa maksab. Kolmandaks, see lahendab juba ette seda muret, et Ukraina tuleb ka üles ehitada. Nii et see selge sõnum on siin ka oluline.
Nüüd COVID-ist ka. COVID-i kohta on hea uudis see, et nakatumine on meil juba pikalt tugevas langustrendis. Oleme kiiresti liikunud tagasi normaalse elu juurde. Aga tulevikku vaadates tekitab muret ikkagi see, et vaktsineerimine on madalamal tasemel alates siis 2021. aasta algusest. Nädalas tehakse natuke üle 2000 tõhustusdoosi. Tipphetkedel oli see 37 500 doosi. Arvestades seda, et piiranguid on praeguseks alles väga vähe ja ühiskonnal on suur ootus, et järgmisel viiruste hooajal või järgmise laine käigus mingeid piiranguid enam ei tehta, rakendatakse neid minimaalselt, sõltub väga palju ikkagi meist kõigist, meie enda käitumisest. Endiselt on oluline see, mida teadlased ja arstid ütlevad. Tähtis on lasta ennast vaktsineerida, teha ära ka tõhustusdoos.
Ka sõjapõgenikele on see võimalus loodud. Valitsuse märtsi lõpus vastu võetud määruse alusel saavad nüüd ka kõik teised välismaalased, ka need, kellel puudub isikukood, lasta Eestis ennast tasuta vaktsineerida. See aitab ära hoida rasket haigestumist. See on sügisele vastu minnes jällegi meie põhiline mure, et haiglad ei oleks üle koormatud. Mitte mingit muud tööriista paraku selleks ei ole. Me näeme ka, et tegelikult see on ikkagi see, mis aitab haiglate koormust [väiksena hoida ja töövõimelisust] tagada.
Valitsuse istungil vaatasime läbi 17 päevakorrapunkti. Mis siit eraldi välja tuua? Igasuguseid teemasid on siin, aga terve rida sai antud arvamusi riigikogule erinevate eelnõude kohta. Vaatan. Üldiselt on sellised väiksed asjad, mida tuleb teha, aga millel suurt kõlapinda ei ole. Nii. Aitäh praegu minu poolt!
Juhataja
Suur tänu! Palun, Jaak Aab!
Riigihalduse minister Jaak Aab
Tere päevast, veel kord! Mina peatuksin kahel teemal. Venemaa algatatud sõda Ukrainas toob erinevaid tagajärgi. Eks me Ukraina sõjapõgenike temaatikat ju ka kabinetis käsitleme ja arutame, kuidas me oleme suutnud selle temaatikaga siin hakkama saada, olgu see esialgne abi, vältimatu abi, majutamine ja nii edasi. Vahetevahel jälle kuskil ajakirjanduses tõstetakse üles teema, ma ei tea, kas siis teadmatusest või infopuudusest, et mõni omavalitsustegelane, kes ei tea asjast midagi, ütleb jälle, et tema ei tea mitte midagi.
Vältimatu abi – juba kümnendat korda vist ütlen –, jah, meil oli esialgne plaan, et me võtame kokku juba märtsi kulud ja siis need tegelikud kulud, mis on tehtud, teatud hinnakirja alusel küll, ja siis riik hüvitab omavalitsustele kulud, kui on teinud kulutusi majutusele, toitlustusele, esmatarbekaupadele, võib-olla ka väiksele rahalisele abile. Suhtlesime kohalike omavalitsustega, kuna suurem raskus oli esiteks kesksel majutusel, mida sotsiaalkindlustusamet siin korraldas koos toitlustusega, eks ju, hangetega, ettevõtjad ja inimesed aitasid, siis tegelikult kesksele majutusele on läinud, ma ei tea, viimased numbrid näitavad vist 20% või 25%. See on kesksele majutusele, teised on leidnud teised kohad tänu ettevõtjatele, kohalikele omavalitsustele ja Eesti inimestele. Seal muidugi on teatud abi vaja osutada, isegi siis, kui majandus on olemas. Rääkisime läbi ja otsustasime, et me võtame need kulud kokku mai alguses, sellepärast et tõesti, esimesel kuul ei olnud need kulud ka väga suured omavalitsustel. Tallinn on eraldi küsimus ja siin on ka sotsiaalkindlustusametiga koostööd tehtud, olgu see keskne majutus, muud vastuvõtukeskused ja nii edasi.
Ütleme, et me täpsustasime siin ka teatud vältimatu abi ridasid. Näiteks ravimid – oli otsustamata, kuskohast me saaksime seda kõige paremini ja kiiremini kompenseerida. See läheb ka vältimatu abi alla ehk kohalike omavalitsuste kaudu on sõjapõgenikel võimalik saada kompensatsiooni ka ravimitele, sest nagu ikka, põgenike hulgas on ka võib-olla neid, kes on mingi krooniliste haigustega ja vajavad pidevalt ravimeid, aga need on kallid, kui nad ei ole kompenseeritud selle mehhanismiga, mis Eestis on ravikindlustuse kaudu. Lisasime selle rea. Ja see määrus, riigihalduse ministri määrus, mis paneb detailid paika, on liikumas, nii et ootab minu allkirja varsti. Omavalitsused teavad küll ka kõiki tingimusi. Me oleme nendega pidevalt läbi rääkinud. Aga noh, kui on dokument paigas, siis nad on kindlad, et need kulud ja sellises ulatuses kompenseeritakse ja hüvitatakse. Ütleme, et siiski mingi oma panus omavalitsustele ka jääb siin.
Muidugi teine, raskem teema, millega PPA juhtimisel küll tegeldakse, kuid milles suurem panus on kindlasti sotsiaalministeeriumil ja sotsiaalkindlustusametil, aga ka omavalitsustel, on püsivamate elupaikade [leidmine] ja [inimeste] paigutamine. Nagu te teate, ega neid kortereid laest võtta ei ole, need on kõik üle loetud igal pool. Eks esimene ehmatus on ka see, et sõjapõgenikud on tõenäoliselt harjunud linnaeluga, nad vaatavad linna poole, ja siis kardavad, et mis seal maal nendest saab. Sellel on päris objektiivsed põhjused. Kogukonnaga suhtlemine, ütleme, ukraina kogukonnaga suhtlemine ja nii edasi. Aga seal tuleb ka selgitada ja nõustada neid inimesi. Me püüame kaasata siin ja kohalikud omavalitsused on kaasanud Ukraina sõjapõgenikke isegi palgale, nii et nemad siis nõustavad, toetavad ja selgitavad.
Keskselt üritame pakkuda ka teatud eluasemete kohandamist seal, kus ei ole otseselt valmis korter, nii et lähed sisse ja kõik on olemas, vaid on ka neid pindasid, mis on võib-olla ka teatud määral mitte just päris ajutised, aga mingiks ajaks kasutamiseks. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts ja AS Hoolekandeteenused on neid otsinud ja omavalitsused on samuti välja pakkunud. Ka seal on teatud lahendused olemas, esmased vähemalt, ja sotsiaalministeerium otsib veel, kas on võimalik mingite vahenditega näiteks teha voor, välja kuulutada selline meede, et saab taotleda eluaseme kohandamiseks mingit raha. Nii et tegelikult, jah, alguses selge see, et nii suur hulk sõjapõgenikke tuleb ja nii kiiresti – seda ei osanud keegi prognoosida, et nii täiemahuline sõda seal pihta hakkab. Sellel hetkel oletati veidi väiksemaid stsenaariume, ütleme nii. Aga ma arvan, et me oleme hakkama saanud.
See on meie solidaarne ülesanne. Me oleme ju selgelt öelnud, et Ukraina võitleb seal ka meie eest, vabaduse eest ja demokraatia eest ning sõjapõgenikud peavad sõja jalust pääsema. Meie solidaarne ülesanne on neid ka siin vastu võtta ning kindlustada neile kõik teenused ja abi. Nii et kui keegi üritab seda teises valguses näidata, nagu siin viimastel päevadel keegi on üritanud, siis mina mõistan selle hukka. Igal juhul.
Teine teema on jälle kahjuks suhteliselt palju seotud sõjaga. Ehk ehitushindade kallinemine. Tõesti, ka ehitusmaterjalide puhul on teatud tarneahelad katkenud, toorainet ei tule. Kui hinnad hakkasid sügisest kallinema, siis oli põhipõhjus koroonakriisist väljumine, natuke ka energiakandjate hinnatõus. See nõudlus oli väga suur ja see tõstis hinda. Aga sõda keeras sellele veel vindi peale. Mis on praegu meie ülesanne? Eelmisel neljapäeval me kabinetis arutasime, et me peamegi üle vaatama kõik hanked. Minu selge soovitus on olnud omavalitsustele ja ka Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile selline: seal, kus on lepingutes mingid ehitushanked, tuleb [kõigepealt] hingata sisse-välja. Tekkis paanika, need arendajad-ehitajad tahtsid juba lepinguid üles öelda, nad näevad, et nad ei suuda nende hindadega lihtsalt midagi lõpuni ehitada või isegi mitte ehitust alustada. Teeme revisjoni, riigihangete seaduses on juhised, mis me andsime ka hankijatele, arendajatele, ehitajatele ja kohalikele omavalitsustele. See võimaldab pikendada tähtaegu kindlasti, et see esimene paanika maha võtta. Praeguses olukorras see seadus võimaldab seda ja see ei ole mingi seadusrikkumine, kui seal pikendatakse, see on ka tavatingimustes võimalik, aga seda peaks hästi põhjendama, nüüd on see põhjendus nagu väga selge. Aga muidugi iga hanke juures iga hankija ja lepingupartner peab seda põhjendama.
Siis saime ülesande rahandusministeeriumist, kus minu haldusala riigivaraosakond ja eelarve osakond panid kokku sellise tabeli, kus me peame hindama nende hangete riske vastavate kriteeriumite alusel. Need kriteeriumid, no see on ka niisugune ilus valgusfoor – mõni kriteerium on hästi punane, mõni kriteerium on kollane, mõni on roheline. Tuleb panna järjekorda ja hinnata need hanked kõik läbi. Olenevalt näiteks, mis järgus hange on, kas seal on valmis ehitusest mingi maht, olgu see 60% või 80%. Siis finantsallikas. Meil on ka Euroopa vahenditest, erinevatest fondidest, REACT-EU-st on algatatud hankeid RRF-ist, aga ka struktuurifondide vanast perioodist, mille raha me saame kasutada veel 2023. aasta lõpuni. Käib ka komisjoniga päris intensiivne läbirääkimine, kas komisjon on valmis näiteks seda perioodi pikendama või teatud tingimusi leevendama. Sest tavaolukorras, kui me ei jõua seda tähtaega täita, peame ju rahad tagasi kandma, ükskõik kes hankija on, omavalitsus või riik. Pluss ka CO2 raha. Nii et ka need on reastatud meil teatud kriteeriumite järgi. Me hindame, kus on risk kõige suurem ja kus see on madalam.
Samamoodi finantsrisk, nii palju, kui kallinemine on või mis järgus on, kui palju see kallimaks võib minna. Ja siis ka valdkondlikud prioriteedid, kus kindlasti energiakriis, tervisekriis ja laiapõhjaline riigikaitse on valdkonnad, mis on ehk olulisemad kui mõned teised valdkonnad. Nii et hindame selliste kriteeriumite alusel need hanked ära. Me loodame seda teha lähemate nädalate jooksul, et siis tuua kabinetti juba ülevaade sellest, milline see nimekiri nende kriteeriumite ja riskide järgi on – kus on kõige punasemad lambid ja kus ei ole nii punased lambid. Ja siis me peame otsustama, kas tuleb ka näiteks eurofondide puhul asendada mõni objekt, kus ei ole veel hankesse mindud, nii et tulebki ära jätta ja katta kallinemist kuskil teise objekti puhul või lükata midagi edasi. Loodame, et komisjon saab mõne nädala jooksul anda vastuse, kuidas nemad käsitlevad seda olukorda ja kas mingeid leevendusi on, perioodi pikendusi või tingimuste leevendusi. Suur töö on ära tehtud. Nii et me saame mõne nädala pärast kindlasti välja anda seda infot, mis ühe või teise hanke puhul hankija, olgu see omavalitsus, riigiasutus või ministeerium, saab teatud hanke puhul teha. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Palun, Keit Pentus-Rosimannus!
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh! Mina annan teile sellise vaheülevaate või vahekokkuvõtte lisaeelarve tegemise seisust, sest selle kohta küsitakse õige palju. Alustan sellest, et öelda suur tänu kõigile, kes kõvasti pingutanud on, ka meie koalitsioonipartnerile, sest ausalt öeldes me liigume lisaeelarve tegemisel umbes poole kiiremas tempos, kui me alguses seda arvata julgesime. Nii et algne plaan oli aprilli päris lõpuks kõik otsused tehtud saada, aga praegu ma julgen küll prognoosida, et me jõuame selleni mõnevõrra varem. Kui ajad on erakorralised, siis arusaadavalt erakorralisi otsuseid teha tuleb. Lisaeelarvega teeme me neid erakorralisi otsuseid tõenäoliselt pisut rohkem kui 700 miljoni euro eest.
Kõik valitsusliidus kokku lepitavad lisaeelarves sisalduvad otsused haakuvad moel või teisel vajadusega Putini alustatud sõja tagajärgedega Eestis hakkama saada. Nagu varasemalt on juttu olnud, koosneb lisaeelarve kolmest suurest plokist. Esiteks, inimeste turvalisus ja toimetulemine, sel ajal, kui üks elajas on Euroopas alustanud rahumeelse riigi vastu sõda. Meil on ka varasemad valitsused tegelikult saanud üsna põhjalikke ülevaateid elanikkonnakaitse olukorrast Eestis ja elanikkonnakaitse vajadustest. Kui varem on need ülevaated ära kuulatud ja teadmiseks võetud, siis esimest korda nüüd selle lisaeelarvega me tõesti sellises mahus elanikkonnakaitsesse raha paneme. See on suurusjärgus 30 miljonit eurot ja pisut peale. Võib-olla kui tuua mõned detailid, milles on praegu juba üksmeelne arusaam olemas, siis ütlen, et neli ja pool miljonit ja natuke rohkem, täpsemalt 4,56 miljonit läheb ohuteavituse süsteemi ja sireenide paigaldamiseks. See tähendab, et 16 suuremasse linna luuakse ohuteavitussüsteem. 3,4 miljoni euro eest parandatakse evakuatsioonivarusid, see tähendab alates tekkidest kuni generaatorite, telklaagrite ja voodikohtadeni. 7,3 kolme miljoni euro eest parandatakse varingupäästevõimekust ja pisut rohkem kui 11 miljoni euro eest tugevdatakse ka kontrolli meie idapiiril. See puudutab nii patrullide tihendamist kui ka näiteks täiendavat koostööd kaitseliiduga.
Kaitsevõimekus ja kaitsevõimekuse tugevdamine. Nende otsuste maht ja selle kava maht, mida me valitsuses oleme selleks aastaks teinud, on pretsedenditu mitte ainult meie enda riigi ajaloos, vaid tegelikult kogu regioonis. Me jõuame oma kaitseinvesteeringute ja kaitsekulutustega aastal 2024 praeguse prognoosi kohaselt 2,9%-ni SKT-st. See on kindlasti kinnitus sellest, kui tõsiselt me riigisiseselt seda olukorda võtame ja kui suur on valmisolek meie sõjalise kaitse tugevdamisse investeerida. Nagu öeldud, kõik selle, mis tehtud otsustest on võimalik kätte saada, ja kõik selle, mis kohale jõuab veel sel aastal täiendavalt, me oleme valmis lisaeelarvesse lisama. Praegu on teada, et see on hinnanguliselt 15 miljoni euro kandis sel aastal täiendavalt. Nüüd, inimeste toimetulemine. Inimeste toimetulek on väga otseselt seotud riigi turvalisusega ka. Meil on Eestis seni olnud umbes 11 000 peret, kes on vajanud toimetulekutoetust. Sel aastal selliste perede arv kasvab, neid inimesi tuleb juurde. Kui praeguseni on toimetulekutoetuse piir 150 eurot, mis teisisõnu tähendab seda, et kui inimese sissetulekust lahutatakse maha kõik eluasemekuludega vahetult ja otseselt seotud vältimatud kulud, siis tal peab kätte jääma praeguse seisuga 150 eurot. Saate ise aru, et see on väga väike summa. Seda toimetulekutoetuse piiri tõstame me lisaeelarvega nüüd 200 euroni. Üks muudatus veel, mis toimetulekutoetuse arvestamist puudutab, on see, et edaspidi võetakse eluasemekuludena arvesse ka eluasemelaenu maksed. See puudutab kindlasti praegu, kui tööpuudus uuesti teatud sektorites näitab tõusu, väga paljusid peresid, ja see on oluline.
Nüüd, toimetulekutoetuse osa on ka sügiseks planeeritav ühekordne täiendav eritoetus. See ei ole kõigile raha jagamine, nagu siin juba on proovitud silte kleepida. See on kahe kõige haavatavama ja kõige tundlikuma grupi toetamine nendes oludes, kui on ette näha, et toimetulek võib muidu olla taas keerulisem, kui me sügisese kütteperioodi peale mõtleme. Kaks sihtrühma, kellele me keskendume, nagu me oleme kokku leppinud, on lastega pered ja pensionärid. Miks need kaks sihtrühma? Sest pensionäride puhul on teada, et pensionärid on Eestis kahjuks jätkuvalt vaesusriskis. Ka lastega perede puhul on kindlasti toimetulemine keerukam. Kui me numbritest räägime, siis meil on Eestis natukene rohkem kui 305 000 pensionäri ja meil on natukene rohkem kui 253 000 last, kes peredes kasvavad. Nende hulgas on umbes 76 000 lasterikkas peres kasvavat last, need on kolme- kuni seitsmelapselised pered. Üksikvanemaga kasvavaid lapsi on üle 30 000. On ka näiteks toitjakaotuspensioni saajaid, üle 4600. Need on kõik näited sellest sihtrühmast, kellele see tugi on suunatud.
Nüüd, teine suur plokk, energiajulgeolek. Siin on kaks olulisemat ja suuremat asja, millele tähelepanu pöörata. Esiteks, LNG võimekuse loomisesse ja gaasivaru soetamisse me panustame lisaeelarvega 200 miljonit eurot. LNG võimekuse loomine on üks nendest teemadest, mis vajab hetkel täiendavalt ettevalmistustööd. Seetõttu me ka sel nädalal lisaeelarve lõpliku kinnitamiseni valitsuses ei jõua. LNG puhul on Eesti süsteemihaldur omandamas tõenäoliselt osalust Eesti, Soome ja Läti süsteemihaldurite loodavas äriühingus. Aga nagu öeldud, selle tehniline ja sisuline ettevalmistus vajab praegu eraldi tähelepanu. Selle väga kiire ettevalmistamisega nüüd majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ja Eleringis praegu tegeldakse.
Aga teine energiajulgeolekut puudutav oluline otsustamist vajav küsimus, mis samamoodi lisaeelarvest raha saab, puudutab energia- või tuumajaama võimalikku rajamist Eestis. Seda ette valmistav töörühm tegutseb alates eelmise aasta aprillist keskkonnaministeeriumis. Kui algne ülesanne oli 2024. aasta teiseks pooleks esitada valitsusele lõpparuanne, mille alusel valitsus saaks otsustada, kas, kuhu ja miks tuumajaam Eestisse rajada, siis nüüd ei ole meil nii palju aega. Selleks on meil soov ka lisaeelarvest anda raha selle aruande kiiremaks valmis saamiseks. Nii et me toome pool aastat varasemaks selle aruande valmimise tähtaja. See tähendab, et selle aasta lõpuks peab olema valmis analüüs, mille alusel järgmisel aastal saaks valitsus teha kaalutletud otsuse tuumajaama rajamiseks Eestis. Kui see otsus on selline, et Eestis tuleb energiajulgeoleku tagamiseks uue põlvkonna tuumajaam, siis ekspertide hinnang praegu on selline, et võiks valmis olla 2035. aastaks. Nii et ka see saab lisaeelarvest täiendava rahastuse.
Viimane teema puudutab tõesti vahetult Eestisse kohale jõudvate sõjamõjudega hakkamasaamist. See puudutab põgenike esmaste vajaduste katmist, neile turvapaiga pakkumist, aga ka Eesti haridussüsteemi, eestikeelse haridussüsteemi olulist tugevdamist. Meil on praegu Eestisse jõudvatest põgenikest umbes 35% lapsed ja nendest omakorda kuni 40% on kuni seitsmeaastased ja 60% on kooliealised. See tähendab, et lisaeelarvest läheb täiendav rahastus lasteaiakohtade rahastamiseks, mis muidu tavalistes oludes on omavalitsuse ülesanne.
Aga me oleme kokku leppinud, et kuna olud on erakorralised, siis omavalitsused saavad selleks eraldi lisaeelarvest iga lapse kohta 465 eurot kuus. See sisaldab ka õpetajate ja õpetaja abide ehk lasteaia töötajate tööjõukulu. See sisaldab ka õppevahendeid, samuti lasteaia ülalpidamiskulusid ning üldhariduskoolidele ühe kohamaksumusena natukene rohkem kui 500 eurot, 506 eurot õpilase kohta, mis sisaldab 96 euro ulatuses õpilase kohta ka keeleõppe lisarahastamist. Nagu öeldud, veel vajab täpsustamist eelkõige energeetikaga seonduv osa lisaeelarvest. Ma julgen prognoosida küll, et enne aprilli viimast nädalat jõuame me valitsuses lisaeelarve kokku leppida. Kogu selle lisaeelarve fookus on sellel, et meil seisab ees tõesti hästi keeruline aasta. Lisaeelarve kindlasti annab rohkem täiendavat kindlust, et me saame selle aastaga hakkama. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Nüüd palun küsimused. Nagu ikka, öelge oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud.
Karoliina Vasli, Delfi
Küsimus on peaministrile. Eile ja täna olete ka rääkinud just Venemaa sõjakuritegudest Ukrainas ja sellest, et on genotsiidi tunnused, märgid. Aga ma küsin konkreetselt: kas teie hinnangul on siis genotsiid või mitte? Ei või jah? Näiteks, ma vaatasin, et Prantsusmaa president on siin juba öelnud, et ei, seda terminit pigem ei kasutaks. Mis on teie hinnang?
Kaja Kallas
Minu hinnangul on genotsiid.
Karoliina Vasli
Aga kas te kommenteeriks ka? Kas see Prantsusmaa presidendi sõnavõtt viitab kuidagi tema isiklikele hinnangutele või võib ka Euroopa Liidu tasandil tulla ikkagi see hoiak, et pigem seda päris genotsiidiks ei defineeriks?
Kaja Kallas
Ma esiteks ütlen, et kriminaalkohus ju menetleb seda. Nii nagu kõikide kuritegudega, ega meie ei lähe ütlema, mis on vargus, mis on rööv. Meie poliitikutena ei hakka seda ütlema. Aga selge on see, et meilt seda küsitakse. Seetõttu ma endale ka neid materjale selgeks tegin, mis põhjusel keegi seal kõhkleb. Aga mina nende järgi ütleks küll, et see on on genotsiid, siin ei ole nagu mingit küsimust. On väljendatud selge tahe, soovitakse ühte rahvast või osa sellest rahvast hävitada, ja seda tehakse süstemaatiliselt. Tegelikult.
Mis puudutab Euroopat, loomulikult on alati igasuguseid eriarvamusi. Ja Prantsusmaa puhul peab silmas pidama seda, et neil on käimas presidendivalimised. Ja Prantsusmaa, ütleme, avalik arvamus on teistsugune, kui see on näiteks meil, kellel on tegelikult väga vahetu kogemus Venemaa okupatsiooniga. Seetõttu eks tema sõnumid hetkel on ikkagi adresseeritud oma publikule ja selle järgi ka seatud. Nii et ma Euroopa tasandil küll ei näe mingit põhjust muretsemiseks, et see ühtsus vajub laiali. Seda ma siiski ei näe, kuigi eriarvamused on alati olnud.
Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2 „Reporter“
Küsimus peaministrile. Te kirjeldasite oma ettepanekut, mis puudutab Vene energiaraha kasutamist tulevikus. Ma küsin: milline on siis teiste Euroopa riikide seisukoht ja kas see eeldab ka Venemaa nõusolekut?
Kaja Kallas
Ei, nii nagu ka sanktsioonid ei eelda Venemaa nõusolekut ei eelda see ka Venemaa nõusolekut. Me oleme järjepanu tegelenud diplomaatide kaudu inimeste veenmisega, oma liitlaste veenmisega, mina ülemkogul täpselt samamoodi omal tasemel. Me oleme järjest toetajaid juurde saanud. Need hirmud on seotud sellega, punkt üks on just see, kas me hakkame nüüd Venemaaga läbirääkimisi pidama. Ei! See on Venemaa raha, aga kuna Venemaa on võlgu Ukrainale, siis me maksame selle lihtsalt sellele kontole, kus teda hoitakse nii kaua. Mida vähem te teete Ukrainale kahju, seda vähem sealt raha läheb. Ja saate võib-olla pärast oma eelarvesse tagasi, see oleks muidugi see osa, mis üle jääb Ukraina ülesehitamisest.
Teine hirm on seotud sellega, et kui me sellise sammu teeme, siis Venemaa keerab selle gaasi üldse kinni. Nagu ma ütlesin, eri riikidel on väga erinev sõltuvus Venemaa gaasist. Nüüd selle vastu räägib see, et 24. veebruarist tänaseni on juba üle 50 päeva möödunud. Teades, et see on võimalik, oleks Venemaa seda juba teinud, tahtes teha kahju Euroopale. Miks ta ei ole seda ilmselt teinud? Esimene põhjus on see, et tegemist on torugaasiga, see tähendab, et ka Venemaa saab seda müüa ainult nendele riikidele, kellega ta on toruga ühendatud. Teiseks on see, et suur osa tema eelarvest tuleb sellest sissetulekust.
Nüüd, kolmas küsimus, mis on arutusel, on see, kui suur osa peaks minema sinna kontole. Näiteks, kui on tõesti hirm, kui me ütleme, ma ei tea, et 90% sellest, mis riikide võlg selle gaasi või naftatoodete eest on, läheb kõik sinna, no siis see risk, et tuleb vastukäik, on suurem, kui sa ütled, et see on näiteks väiksem protsent. Aga minu arvates on väga märgiline öelda seda, et jah, me oleme õigusriigid. See tähendab, et jah, seda raha saab kasutada siis, kui on kohtuotsus. Aga nii nagu ma advokaadina tean väga hästi, tugevam positsioon on see, kui sul on midagi, mida teised peavad sinult nõudma, mitte see, kui sa ise lähed teiste käest nõudma. Ehk siis see juba oleks ettevalmistamine selleks, et Ukraina jaoks on ikkagi seda ülesehitamisraha vaja. Me näeme ju kõik piltidelt, et seda on vaja. Nii et jah, seal veenmistööd on, neid murekohti on, aga tõesti seda tõsiselt arutatakse. Kõik võimalused on ikkagi laual, just selleks, et saada aru, et nii kaua, kuni see sõda kestab, ei ole me teinud piisavalt.
Ingrid Sembach-Hõbemägi
Ja teine küsimus on rahandusministrile LNG taristu kohta. Ma saan aru, lisaeelarvega antakse 200 miljonit. On see lõplik summa? Mida see hõlmab? Räägitud on ka laevarendist jne. Olen rääkinud Euroopa Komisjoni energiavoliniku Kadri Simsoniga, kes on öelnud, et Euroopa ei pea Eestisse sellise terminali rajamist mõistlikuks otsuseks, seda enam, et otsused regionaalse terminali rajamiseks on juba varem tehtud ja teistesse kohtadesse. Kuidas te seda kommenteerite? Mida see 200 miljonit sisaldab? See ei ole ju lihtsalt ainult gaas või mingi terminal, seal on ka gaasi veeldamine, pumpamine, kogu see torustikusüsteem, ja see on üsna komplitseeritud süsteem. Aitäh!
Keit Pentus-Rosimannus
See on komplitseeritud süsteem tõesti ja praegu tuleb seda kõike lahendada hästi kiiresti. Nüüd, see 200 miljonit puudutab kahte asja. Esiteks, Eesti tarbijate jaoks gaasivaru loomist ja moodustamist. Ma ütlen kohe selle täienduse ära, et me oleme eraldi otsustanud, et seda gaasivaru ei tohi moodustada ja me ei moodusta seda Venemaa käest gaasi ostes. Nii et see on ühe teravatt-tunni ulatuses gaasivaru moodustamine ja …
Ingrid Sembach-Hõbemägi
Kui kauaks sellest piisab?
Keit Pentus-Rosimannus
See on umbes 20% meie aastasest tarbimisest. Kogutarbimine on umbes viis teravatt-tundi aastas. See on üks osa otsusest. Teine osa, mis puudutab LNG võimekuse loomist ja võimalikku ühisettevõtet Läti, Soome ja Eestiga. Kogu LNG võimekuse loomine tegelikult, jah, koosneb sisuliselt kolmest osast. Esimene puudutab toru ehitamist kuni kaini, mis on Eleringi ülesanne, see on Eleringi teha. Teine osa puudutab kai väljaarendamist selliselt, et tekiks võimekus laeva LNG-ga vastu võtta. Ja kolmas osa puudutab laeva või FSRU-d ehk, ütleme gaasi veeldamisega ja taasgaasistamise võimekusega seotud laeva ennast.
Ühtegi neist ei ole mõtet teha ilma selleta, kui kõik kolm tükki koos toimivad. Pole mõtet kaid välja ehitada, kui pole toru, ja pole mõtet kaid välja ehitada, kui pole laeva. Selle laeva rentimisega tõenäoliselt peaks tegelema just nimelt see ühisettevõte, kolme riigi ühisettevõte. Ja ka seal on hulk detaile, mistõttu ma ütlengi, et meil on vaja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil pisut aega, et kõik need detailid enne lisaeelarve kinnitamist selgeks saada. Seesama viide võimalikule mahule, kui Eesti tarbimine on viis teravatt-tundi, siis kolme peale kokku on see vajadus pisut üle 30 teravatt-tunni.
Kaja Kallas
Isegi Soomel on 30 teravatt-tundi ja Lätil on 14 teravatt-tundi.
Keit Pentus-Rosimannus
Aga nii Soomel kui ka Lätil on juba alternatiivsed allikad olemas. See täiendav tarbimise vajadus, mida võimaldaks katta FSRU või uus võimekus Paldiskis, on umbes 30 teravatt-tunni kanti. Kas ja millises mahus täpselt on valmis soomlased ja lätlased sellest ühiselt rajatavast võimekusest reserveerima ja kasutama, need on kõik detailid, millega Eesti poole pealt tegeleb ka Elering.
Mis puudutab seda hinnangut, kas Eestisse ikkagi on seda võimekust vaja või üldse ei ole sellega hetkel vaja tegeleda. Ma ütleksin nii, et kui me vaatame kaugemat plaani, kaugemat perspektiivi, siis selge on, et ühel hetkel on gaasist kui energiaallikast vaja ja mõistlik vabaneda. Praegu meil seda võimekust ei ole. Meil ei ole alternatiivseid allikaid, millega seda sedavõrd kiiresti asendada. Praegu me peame ikkagi eelkõige keskenduma sellele, et meil tekiksid alternatiivsed tarneallikad Vene gaasile. Sest selle otsuse me oleme teinud, et Vene gaasist me loobume. Seda on kõige kiiremini võimalik tagada ja teha just nimelt Paldiskisse LNG võimekust luues.
Seetõttu on ilmselt praegu ka otstarbekas rääkida just nimelt laeva rentimisest, mitte kohe väljaostmisest. Järgmiste aastatega siis loksuks paika see täpselt, kui suures mahus, kui pika aja peale LNG vajadus meil püsib. Aga kaugema eesmärgi mõttes tegelikult loomulikult nõustun ka Euroopa komisjoni hinnanguga. Jällegi, see ei puuduta kuidagi ainult Eestit, see puudutab Euroopa Liitu tervikuna. Lihtsalt hetkel on meil vaja lahendada see probleem, et meil ei tekiks sügisel ootamatut olukorda, kus alternatiivset võimekust ei ole ja gaasitorud on kinni.
Ingrid Sembach-Hõbemägi
Kas te palun võiksite natuke põhjendada ka seda, millest tänane Postimees kirjutab, ehk keskkonnamõjude hindamisest loobumine. Kas sellega siis säästetakse kuidagi ajas? Ütleme, selliste mahtude ja summade juures ei ole tõenäoliselt see keskkonnamõjude hindamisele kuluv summa nii märkimisväärne, et sellest peaks loobuma. Tegemist on Paldiski linnuhoiualaga ja olulise rändeteega. Räägitakse, et nüüd on otsustatud, et selle terminali rajamisel loobutakse sellest. See saadab ühtlasi ka teistele, kes tõesti näevad ka selles kokkuhoiukohta, väga halva signaali, ja nad saavad viidata pretsedendile. Aitäh!
Keit Pentus-Rosimannus
Ma pean ütlema, et ma ei ole muidugi seda lugenud, aga üldiselt on ikkagi kõik vajalik eeltöö suuresti just nimelt selles kohas ära tehtud. Ja see on ka üks põhjuseid, miks tõepoolest kõige kiirem rajamine Paldiskisse on võimalik. Nii et ma eeldan, et kõik need nõutud protseduurid, mis läbi teha tuleb, on läbi tehtud.
Kaja Kallas
Lihtsalt, kui me seda arutasime –ma ka seda konkreetset artiklit ei tea –, siis me korduvalt küsisime, kas kõik load on olemas. MKM kinnitas, et kõik load on olemas, see tähendab, et ka keskkonnaload on juba tehtud, Alexela on need teinud. Need olid need kinnitused, mis me saime. Ja tõesti, mina ei ole neid isiklikult üle kontrollinud, aga see oli põhjus ka, miks kõike seda peaks saama kiiresti teha, et novembriks valmis saada. Aga ma ei tea, Jaak [äkki oskab veel selgitada].
Jaak Aab
Jah. Tegelikult on ju detailplaneering, mille järgi see kai ehitamine on võimalik, kehtestatud. Nüüd, kas detailplaneeringu kehtestamisest on midagi muutunud? Ma ei oska seda täpselt öelda. Ma olen kuulnud ka, et on püstitatud küsimus, kas peaks täiendavalt hindama või ei pea. Detailplaneeringu ajal on ju kõik need hindamised tehtud, iseenesest. Kui on seal mingid asjaolud muutunud, eks siis peab otsa vaatama.
Ingrid Sembach-Hõbemägi
On küll asjaolud muutunud, sõda on vahepeal alanud …
Jaak Aab
Ei, ma mõtlen keskkonnamõjudes. Sest keskkonnamõjud planeeringus tehakse ära. Keskkonnamõjusid planeeringu ajal ju hinnatakse. Kui seal on midagi muutunud nüüd – noh, ma ei mäleta täpset aastat, millal see planeering kehtestati, sest tavaliselt keskkonnamõjude hindamisel on küll teatud aeg, mille järel, teatud aja tagant tuleks neid uuendada –, aga eks me tegeleme selle detailiga ka nagu kõigi teistega.
Eesmärk on ju, meie põhiline sisend oli see, et meil on sellega kiire. See on tõsi. Sügiseks on vaja, mitte ainult meile, vaid nii Soomele kui ka Lätile. Meie koostööpartneritele on seda gaasi vaja. Keegi ei oska ennustada, mis hetkel see toru seal kinni läheb. Kas meie ütleme, et me ei võta, nagu me oleme tahtnud ka öelda, eks ju, või paneb Venemaa üldse selle kinni. Praegu Inčukalnsi varudest me elame mõned kuud, aga sügiseks peab olema uus lahendus. Kindlasti siis peab vaatama, kas on mingi kiire võimalus mõjude hindamisega tegeleda või mitte.
Juhataja
Nii. Suur tänu kõigile! Tänaseks lõpetame. Kes soovib, saab veel eraldi rääkida meistritega. Aitäh!
