Juhataja Rasmus Ruuda
Tere päevast, head ajakirjanikud ja head ülekande vaatajad! Valitsuse istung on tänaseks lõppenud. Teie ees pressikonverentsil on peaminister Kaja Kallas, kultuuriminister Tiit Terik ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Peaminister, palun!
Peaminister Kaja Kallas
Tere ka minu poolt! Kõigepealt sõjaaja lisaeelarve, mille me saatsime riigikogu poole teele. Need mõjud puudutavad otseselt Eestit ja Eesti inimesi. Nii et see eelarve sai lõplikult kinnitatud. Kui võtta koos investeeringutega, siis on see üle 800 miljoni euro. Me tugevdame sellega laiemas mõttes Eesti julgeolekut ja elanikkonnakaitset. Aitame Eesti inimestel mitme kriisi koosmõjul tekkivate tagasilöökidega toime tulla. Oluline on ka see, et tehtavad investeeringud aitavad meil saada sõltumatuks Vene gaasist. Igal juhul tähendab see Eesti tugevamat julgeolekut.
Võib-olla ka täpsemalt numbritest. Kõigepealt, Eesti laiapindset julgeolekut ja vastupanuvõimet tugevdame 247,6 miljoni euro ulatuses, energiajulgeolekut 257,3 miljoni euro ulatuses, katame sõjapõgenikega seotud esmased kulud – 242,7 miljonit. Kui täpsemaks minna, siis esiteks muidugi lisaeelarve on meil nüüd juba teine. Kogu valitsemisaja jooksul oleme me kokku pannud kolm eelarvet, mis on rohkem, kui paljud oma valitsemisaja jooksul üldse teevad. Võib-olla on selle lisaeelarve puhul oluline, et me näeme seal ette ka puhvrid. Me teame, et tulevad rasked ajad, aga võib-olla kõiki keerulisi kohti me ette ei näe. Küsimus sellest, kas me peame sügisel tegema veel ühe lisaeelarve. Praegu on suund küll sinna, et järgmine eelarve, mis me teeme, on 2023. aasta eelarve ja rohkem lisaeelarveid me vahepeal ei tee. Aga samas oleme me juba õppinud, et elu on väga dünaamiline ja asjad muutuvad.
Võib-olla täpsemalt veel teatud numbritest. Kaitseministeeriumi valitsemisalale eraldatud vahendite maht 2022. aasta jooksul on 15,66 miljonit eurot, täiendavad liitlaste kohalolekuga seotud investeeringuvajadused on 8 miljonit eurot. Ja sõjalise kaitsevõime tugevdamiseks on 7,45 miljonit eurot, mis kulub eelkõige tankitõrje tugevdamisele. Siseministeeriumi valitsemisala saab 67 miljonit eurot juurde. Eelkõige on seal osa, mis puudutab sõjapõgenike otseseid kulusid, aga seal on ka 26,7 miljonit elanikkonnakaitse kriisideks valmisoleku tugevdamiseks. See on midagi, mida siiani ei ole tegelikult tehtud. Näiteks, ohuteavitus. Tugevdame ja laiendame ka erinevaid võimekusi, näiteks päästevõimekust, evakuatsiooni- ja varjumisvõimalusi. Nii et need on sisulised punktid.
Nüüd energiajulgeolekust. Novembris ehk aasta lõpus oleme planeerinud ka seoses planeeritavate energiakuludega ühekordselt toetada kõige haavatavamaid gruppe, lastega peresid ja pensionäre. Samuti energiajulgeolekuga seotult teeme investeeringud LNG-terminali või LNG vastuvõtuvõimaluste loomiseks ja gaasivarude suurendamiseks. Lisaks vähendame selle aasta lõpuni eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäära miinimumtasemele. See on ka seotud toidujulgeolekuga ja just põllumajanduse toimetulekuga.
Sõjapõgenikega seonduvalt lisaks veel on meil ka raha eraldatud keeleõppeks ja kohanemiseks.
Haridus- ja Teadusministeerium saab 6,54 juurde, et täiskasvanud eesti keele õpetajaid koolitada. Samuti on kohanemisprogramm, mis on kultuuriministeeriumi haldusalas. Hariduses laiemalt on raha eraldatud täiendavate kohtade loomiseks, mis moodustavad 10% Ukraina sõjapõgenike koguarvust. Kuivõrd sõjapõgenikest 40% on lapsed ja nendest umbes 60% on kooliealised lapsed, siis selliselt me oleme arvestanud. Täiendavad koolikohad üldhariduses on 25% põgenike koguarvust ja kõrghariduses tekkivate vajaduste rahastamiseks on 2,5 miljonit eurot, kutsehariduses aga 5% Ukraina sõjapõgenike koguarvust.
Kaitsehoiaku tugevdamine. Sel aastal oleme lisarahastusega tõstnud kaitsekulutused esialgselt 2,31%-lt 2,35% peale, see on puhtalt sellel aastal. Aga alates järgmisest aastast paneme juba ligikaudu 2,5% sisemajanduse kogutoodangust kaitse peale.
Pärast Venemaa täiemahulise sõja alustamist on samamoodi tegutsenud ka Leedu ja Läti, nad planeerivad tõsta oma kaitsekulusid 2,5% peale. Oleme teinud kõik selleks, et ennast iseseisvalt paremini kaitsta, aga lisaks on meil NATO kollektiivkaitse. Kollektiivkaitsesse ootame NATO tippkohtumiselt, mis toimub juunis, otsuseid meie uue kaitsehoiaku kohta. Eelmisel reedel Lätis saime Leedu ja Läti peaministriga kokku leppida ühised eesmärgid Madridi tippkohtumiseks, samuti tegevuskava, kuidas me sinna liigume. Oluline on see, et meie eesmärk on tugevdada väehoiakut selliselt, et igasugune rünnak Eesti, Läti või Leedu vastu oleks juba eos ebaõnnestumisele määratud ja seetõttu ei võetaks seda isegi ette ehk Venemaal ei tuleks sellist mõtetki.
Tugevam väehoiak tähendab sisuliselt diviisisuurust maaväeüksust, NATO õhuturbe muutumist õhukaitseks ja NATO suuremat sõjalist kohalolekut ka Läänemerel. Suur töö on veel ees, palju tuleb liitlasi veenda. Ka selle nädala alguses, esmaspäeval, olin Berliinis, kus sai ka Saksamaa liidukantsleri Olav Scholtziga sellest räägitud. Põhimõtteliselt Saksamaa, kes on Leedus raamriik, on meiega sama meelt, lihtsalt on vaja välja töötada konkreetsed detailid.
Homme toimub meil ka riigikaitse nõukogu istung, mille fookus on peamiselt sisejulgeolek ja siseturvalisus, pidades silmas kõiki esmaseid õppetunde ka Ukrainast sõjas Venemaaga. Samuti räägime sellest, mis on meil 9. maiga seonduvalt plaanis.
Valitsus kiitis istungil heaks 13 päevakorrapunkti, sealhulgas uuendasime „Eesti 2035“ tegevuskava, mis on tervikvaade riigi pikaajalise arengu suunamiseks, et saaksime pidevalt jälgida, kuidas me oleme liikumas oma otsustega õiges suunas või vales suunas. Meil oli valitsuse istungil ka stabiilsusprogrammi tutvustus. Eelarvenõukogu rääkis. Võtsime vastu stabiilsusprogrammi, milles raporteerime järgmise nelja aasta suurt eelarveplaani. Aga eks see on indikatiivne programm, sest eelarve arutelud seisavad alles ees. Probleem on ka selles, et väga raske on midagi prognoosida olukorras, kus mitmed kriisid on käimas.
Mida ma võin kinnitada, on see, et Eesti eelarvepoliitika on jätkuvalt kooskõlas Euroopa Liidu stabiilsuse kasvu paktiga. Pandeemia eelselt eelarve reeglid küll ajutiselt peatati. Tavaliselt peab reeglite kohaselt liikmesriikide nominaalne eelarvepuudujääk olema alla 3% sisemajanduse kogutoodangust, aga pandeemia ajal see peatati. Nüüd näeb stabiilsusprogramm ette, et 2023. aastast vähendatakse struktuurset eelarvepuudujääki sammuga 0,5% sisemajanduse kogutoodangust aastas.
Eelarvenõukogu rõhutas seda, et tõesti, kuigi avalikkuses on jäänud mulje, justkui kõik riigid võtaksid meeletult laenu, siis tegelikult see nii ei ole. Paljud on COVID-i ajal isegi oma eelarvepositsiooni parandanud. Enamik Euroopa Liidu riike kavatseb oma eelarvepuudujääki jätkuvalt vähendada, mitte seda suurendada. Ja alates 2016. aastast ja vaatamata COVID-ile on kuus liikmesriiki riigi võlakoormust lausa vähendanud ja kuus riiki on hoidnud seda stabiilsena. Eesti on nende aastate jooksul seda koormust kasvatanud. Nii et see on muidugi selge, et eks see sõda ja need kriisid sunnivad laenu võtma, aga siin tuleb käituda vastutustundlikult, sest kokkuvõttes tuleb need laenud ka tagasi maksta. Aitäh! Minu poolt kõik.
Juhataja
Suur tänu! Järgmisena palun, kultuuriminister Tiit Terik!
Kultuuriminister Tiit Terik
Jaa. Tere päevast! Muude oluliste küsimuste juures, mida täna valitsuses ja valitsuskabinetis arutasime, oli ka kaks kultuuri jaoks eriliselt olulist punkti. Üks vaatab kaugemasse tulevikku, see puudutab meie muuseumite tõhustamiskava. Küsimus selles, kuidas muuseumite tegevuse juures avalikke vahendeid kõige paremini kasutada. Muuseumite külastus on olnud meil ka tõusutrendis – 3,5 miljonit külastatavust aastas, seda loomulikult enne COVID-i perioodi. Meil on muuseumites väga hulgaliselt museaale, mida me peame hästi hoolikalt hoidma, ning see on üks kitsaskoht, mida me tulevikus peame lahendama. Meie plaan on see, et Põhja-Eestis ja Lõuna-Eestis võiksid olla ühishoidlad, kuhu need museaalid, mis ei ole aktiivses ekspositsioonis, on võimalik turvaliselt ära paigutada. See loomulikult vajab ühtepidi suurt eelarvelist tähelepanu. Eks me peame siin vaatama tulevikus koos rahandusministeeriumiga, kuidas seda küsimust lahendada. Aga täna sai valitsuse kolleegidele sellest ülevaade antud.
Teine ja palju käegakatsutavam teema, mis meie jaoks on oluline, on Film Estonia tegevusprogramm, mis tegelikult sai alguse 2016. aastal ja kätkeb endas seda, et kui rahvusvahelised filmide koostööprojektid Eestis toimuvad ehk vändatakse siin filme või seriaale, siis on ka maksutagastuse ja cash rebate’i formaat siin väga oluliseks abiks meelitamaks erinevaid rahvusvahelisi projekte just nimelt Eestisse oma võtteid tegema. See on oluline meie filmitööstusele ning laiemalt sektorile, mis filmitööstust toetab, alates tehnika rendist kuni hotellide ja näitlejate töötasuni. Siin on läbi aegade olnud riigi panus. Käesoleval aastal on see olnud kaks miljonit eurot. See on täna lepingute ja projektidega kaetud ning on ootel mitmed projektid, mis Eestisse tulla tahavad. On hea meel, et valitsuse võttis vastu põhimõttelise otsuse, et 3,4 miljonit sellesse valdkonda juurde panna.
Siin on oluline rahvusvahelistumine ja see, et Eesti filmitegijad teevad koos teiste riikidega ühiseid projekte, aga sellel on ka väga selge mõõde rahvusvaheliselt turvalise Eesti näitamise aspektist. Kui Eestis toimuvad rahvusvahelised filmivõtted, kui siin toimuvad rahvusvahelised spordivõistlused, siis on meil võimalik näidata seda, et keerulistel aegadel Eesti on väga turvaline koht, mitte ainuüksi elamiseks, õppimiseks ja filmi tegemiseks, vaid ka väga hea keskkond, kuhu oma investeeringuid suunata. Nii et sellel on ka laiemalt majanduslik mõõde, mitte ainuüksi filmide toodava käibe mõttes, vaid ka pikem ja kaugemale ulatuv. Ehk kui meie riik annab 3,4 miljonit sellesse programmi juurde, siis Eestis täiendavad kulutused, mis tehakse, on üle 11 miljoni ja meie netomõju majandusele suurusjärgus 8 miljonit, nii et tegelikult ei saa seda käsitleda Eesti jaoks kuluna, vaid pigem tuleb see Eesti maksuresidentide kaudu riigieelarvesse tagasi.
Kui rääkida veel turvalisusest ja nendest otsustest, mis on mõni aeg tagasi tehtud, siis palju on olnud küsimusi selle kohta, kas ja millised artistid Eestisse on oodatud. Loomulikult me oleme taustal ju nii kultuuriministeeriumi, välisministeeriumi kui ka siseministeeriumiga pidevalt sellel teemal aktiivses suhtluses. Alati ei ole me protsessi käigus ajakirjanikele nüüd igat sammu raporteerinud, aga kultuuriministeeriumi ettepanekul on Filipp Kirkorovile ja Polina Gagarinale sissesõidukeeldu Eestisse meie kolleegid teistest ministeeriumitest ka oluliseks pidanud, ja see küsimus on nüüd lahendatud.
Mitmed muud olulised teemad ka. Hea kolleeg toob need esile ka oma järgmises punktis. Mina saan öelda, et lisaeelarve kontekstis põgenike temaatika 9,1 miljoniga on ka kultuuriministeeriumi vastutusvaldkond, mis puudutab kohanemisprogrammi siia saabunud sõjapõgenikele ja ka täiskasvanute keeleõpet. Nii et ka need hanked on meil täna protsessis. Nii pea, kui lugupeetud parlament oma otsuse ära teeb, saame ka lepingusse minna, nii et suvest võiksid Ukrainast sõja eest põgenenud inimesed siin eesti keele õpinguid alustada. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Palun järgmisena Signe Riisalo.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Jaa, aitäh! Räägin sõjapõgenikest ja sõjapõgenikest lisaeelarve kontekstis. Kõigepealt ma tahan öelda, et rändevood on inimhulkade mõttes stabiliseerunud. See annab teatava kindlustunde, et me saame opereerida sellises mõnevõrra stabiliseerunud olukorras. Küll aga on muutunud rändekoridorid ja üsna suure osakaalu on nüüd võtnud ida poolt Eestisse saabuvad Ukraina sõjapõgenikud.
Milline on see suur pilt? Suur pilt on see, et meil on tänaseks 33 927 Ukraina sõjapõgenikku. Mida me väga täpselt ei tea ja millega siseministeerium ka tegeleb, on see, kui palju sõjapõgenikke on tegelikult naasnud juba ka koduriiki tagasi. Me teame ka oma majutuskohtadest pärineva info tõttu, et sellist liikumist on, aga väga head ülevaadet meil sellest ei ole. Mida me hästi teame, on see, et riik majutab iga päev umbes 4500 inimest lühiajalisel majutusel, aga kõik need ülejäänud 29 000 inimest on leidnud kas oma tuttavate, tööandjate või sugulaste kaudu iseseisvalt majutuskoha või nüüd juba riigi abiga pikaajalise majutuskoha. Ja pikaajalisse majutuskohta liigub iga päev 130 inimest riigi lühiajalistest majutuskohtadest. Sisse tuleb umbes 60-70 inimest, nii et ka meie lühiajalise majutuse vajadus on stabiilsem ja võib hakata näitama lähiajal langustrendi.
Nii nagu öeldud, 242,7 miljonit on sõjapõgenike eelarve ja sellest 192,8 miljonit on sotsiaalministeeriumis, millega meie tegeleme. Arvestused on tehtud eelarves 50 000 sõjapõgeniku kohta ja tegelikult ka erinevate kululiikide kaupa me oleme arvestanud ka sellise maksimaalse võimaliku kuluga. Näiteks, juhul kui sõjapõgenik on Eestis, vajab lühiajalist majutust, siis ta tõesti vajab seda seaduses ette nähtud nelja kuud. Päriselus me muidugi teame, et need lühiajalised majutuskohad ei ole sobivad lastega pikaajaliseks elamiseks, ja seetõttu me püüame oluliselt kiiremini leida pikaajalised majutusvõimalused, toetada seda koostöös ettevõtjatega läbi portaali Kinnisvara24.ee. Kogukondade abi on olnud väga suur ning kohalikud omavalitsused, aga ka ettevõtjad on tulnud siin suuresti appi.
Aga nüüd nendest summadest ka. 44,3 miljonit on see summa, mida me oleme arvestanud, et tuleb kulutada umbes 30 000 sõjapõgeniku majutamisega seotud kuludeks. Seal hulgas on majutusasutuste kulude katmine või ka tegelikult ruumide kohandamine, sealjuures inventari, voodite, madratsite, patjade ja tekkide soetamine. Võib-olla on oluline esile tuua veel sellised kulutused, mis ei küll pruugi näida eelarve kontekstis suured, aga näitavad, et me tõepoolest oleme mõelnud iga võimaliku sõjapõgeniku vajaduse peale. Nii on 1,4 miljonit esmatarbekaupadele ja retseptiravimitele just nendele põgenikele, kes ei ole oma dokumente jõudnud veel korda teha, ajutist kaitset taotleda ja seda saada, küll aga on nendel esmased vajadused, mille katmisel me riigina appi oleme tulnud.
Hästi oluline kululiik on suurusjärgus 17 miljonit, mis on esmase üüritoetusega seotud ja mida me kohalike omavalitsuste kaudu hakkame sõjapõgenikeni viima. See on just see, et kui keegi sõjapõgenik on rentinud endale üüriturult korteri, siis on tal võimalik maksta tagatisraha ja võib-olla teha ka esimesed soetused või kohandused, mis selles eluruumis vajalikud on. Oluline on ka see, et oleme mõelnud transpordi peale. Kui on sõjapõgenikud, kellel on erivajadused, näiteks liikumispuue, või on ka emad lastega, kes vajavad ühest Eesti otsast teise liikumiseks transpordiabi, siis ka selleks me oleme planeerinud 1,3 miljonit.
Tõlketeenused on veel üks murekoht. Kuigi meil on kuvand Ukraina sõjapõgenikest, et nad suuresti oskavad vene keelt – ja see vastabki tõele –, siis ometigi mitte kõike sõjapõgenikud ei ole venekeelsed ja seetõttu ka asjatoimetuste ja riigiga suhtlemise juures on tõlkeabi vajadus täiesti olemas. Edasi on meil veel sellised kulutused, mis on vast inimlikult hästi mõistetavad. Sõjapõgenikud on tulnud keerulisest olukorrast, nad on dramaatilisi sündmusi läbi elanud, kaotanud vähemalt kodu, võib-olla ka lähedasi, seetõttu psühholoogiline tugi on ülivajalik. Kaks miljonit on ette nähtud psühholoogilise toe pakkumiseks ja sellest umbes 700 000 pikemaajalise traumateraapia pakkumiseks.
Oleme teinud koostööd professionaalsete humanitaarkriisides töötanud psühholoogidega, kes on väga spetsiaalseid lähenemisviise Eestisse toonud. Püüame õpetada ka meie psühhosotsiaalse kriisiabi pakkujatele neid lähenemisviise nüüd siin selle töö ja protsessi käigus. Kindlasti on kulud suurenenud meil ka ametkondlikult ja ka sinna me oleme planeerinud ressursse, sest taotlusi, lastetoetust, perehüvitist, muid perehüvitisi, pensione ja puudetoetusi – kõiki neid tuleb menetleda. Ka sinna on ressurssi juurde planeeritud.
Oluline on ka ära öelda, et lisaks sellele, et me aitame sõjapõgenikke, aitame me selle lisaeelarvega ka oma Eesti inimesi. Nii me oleme planeerinud 28,6 miljonit toimetulekutoetuse piiri tõstmiseks 150 eurolt 200 eurole. Seni on toimetulekutoetus aidanud umbes 11 000 leibkonda. Me usume, et ka Eesti elanikkonna vajadus võib siin sõjatingimustes töö kaotamise või sissetulekute langemise riskis olla suurem.
Väga oluline muudatus, mis on selline põhimõtteline, on see, mida ma tutvustasin valitsuskabinetis enam kui aasta tagasi. See on eluasemelaenu ja intresside arvesse võtmine toimetulekutoetuse määramisel, st need pered, kellel on ajutisi makseraskusi ja sissetulekutega mured, ei peaks oma kodust ilma jääma. Aastas kuue kuu ulatuses on nendel peredel võimalik saada ka toimetulekutoetuse kaudu abi ja tuge.
Varem mainitud Eesti elanikkonna abistamine. Lastega pered ja pensionärid – 30 miljonit on see ressurss, millele tuleb otsida hea ja mõistlik inimesi säästev lahendus, et tõesti ilma taotlemata oleks võimalik lastega peredel saada tuge sügise poole, kui me hindame, et olud võivad ka majanduslikus mõttes keerulisemaks minna. Ja lastega perede puhul me arvestame toetust laste järgi peres, nii et laste hulgast sõltub ka see, kas toetus on suurem või väiksem. Samuti püüame pensionäride puhul leida sellise hea lahenduse, et koos pensioniga laekub vanemaealistel pangakontole toetus.
Tahan ära markeerida veel selle, et koos lisaeelarvega me tegime mõned seadusemuudatuse ettepanekud juba räägitud toimetulekutoetuse muudatuse, aga lisaks ka üksi elava pensionäri toetuse kohta. Me teame, et see tõusis käesolevast aastast 115 eurolt 200 eurole. Kui nüüd pensionär elab üksinda ja võtab endale Ukraina sõjapõgeniku allüürnikuks ja teda [oma koju] sisse kirjutab, siis meie toetuse maksmise süsteem tegelikult ei arvestaks püsielanikku enam üksi elava pensionärina. Oleme teinud seadusemuudatuse, et ükski üksi elav pensionär ei peaks pelgama, et ta jääb ilma üksi elava pensionäri toetusest, kui ta võtab endale üüriliseks sõjapõgeniku. Nii et ka see detail on meil kenasti ära lahendatud. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Nüüd palun küsimused. Nagu ikka, enda nimi, väljaande nimi ja kellele küsimus on suunatud.
Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2, „Reporter“
Küsimus minister Riisalule. Täpsustan: te ütlesite, et eluasemelaenu intresside arvesse võtmist toimetulekutoetuse arvestamisel saab rakendada üks kord aastas kuue kuu ulatuses. Kas see on siis üldse nagu, ütleme, ainult selle aasta jooksul? Või on see selline püsivam toetusmeede? Aitäh!
Signe Riisalo
Tegemist on püsiva toetusmeetmega, põhimõttelise muudatusega toimetulekutoetuse süsteemis. Ja seda saab taotleda täpselt samamoodi nagu toimetulekutoetust üldiselt, et kuu lõpuks tuleb esitada oma taotlus, 8. kuupäeval on väljamaksmine. Ja erisus siin seisneb selles, et tõesti rohkem kui kuue kuu jooksul või kuus korda aastas seda arvesse võtta ei saa, kui inimene on hädas pangalaenu või intressidega. Ülejäänud toimetulekutoetuse puhul on võimalik 12 kuu jooksul toimetulekutoetust saada. Aga keskmiselt tegelikult Eesti pered ei saa ka 12 kuud aastas toimetulekutoetust, vaid see jääb ka kuskile sinna kuue-seitsme kuu juurde, millal inimestel see vajadus tegelikult, reaalselt olemas on.
Ingrid Sembach-Hõbemägi
Ja järgmisel aastal samamoodi?
Signe Riisalo
Jaa-jaa.
Karoliina Vasli, Delfi
Küsimus peaministrile. Siin on ka juttu olnud ühekordsest toetusmeetmest, 50 eurot ühe lapse kohta ja pensionäri kohta. Olen ka ise näiteks oma tutvusringkonnas rääkinud ja üks üksikema, kes ühte last kasvatab, näiteks ütles, et sellest 50 eurost ikka inflatsiooni valguses väga palju pole abi. Küsiksin ka. No muidugi opositsioon ka kritiseerib – aga [mis on] teie hinnang? –, et see on rohkem Keskerakonna meede olnud. Kas teie meelest selline laustoetus on ikkagi vajalik? Ja see 50 eurot, kas sellest piisab? Kui sügisel energiahinnad ja kõik muu teemaks kerkib, kas siis hakatakse jälle arutama, kuidas külvata raha kõigile, või siis pigem sihtotstarbeliselt? Aitäh!
Kaja Kallas
Aitäh! Jaa, minu seisukoht nende toetustega on alati olnud see, et paraku ei too see õnne mitte kellegi õuele. Seal on alati nii, et need, kes saavad, ütlevad, et vähe, see ei aita, ja need, kes ei saa, ütlevad, et valesti saavad need, kes saavad. Nii et lõpuks on kõik kurjad. Ja tegelikult see paraku nii on. Lihtsalt, rasked ajad on ja me teame seda, et me ei suuda kõigile kõike kinni maksta. Sellega tuleb arvestada.
Mis ma olen palunud, mis puudutab nüüd energiahindasid? Ma olen palunud MKM-il tulla välja selle kampaaniaga, et tegelikult nüüd, kus on seadused muudetud, inimesed saavad ise oma riske maandada, suve jooksul, kui elektrihinnad on madalad, fikseerida need hinnad pikalt niimoodi, et tegelikult talvel … Noh, me ei saa lubada, et me jälle nii ulatuslikud toetusmeetmed teeme, sest meil lihtsalt raha lõpuks kokkuvõttes saab otsa. See, kuidas inimesed saaksid ennast ise aidata.
Nii et loomulikult, kui võtta kulusid, siis iga sellise toetuse puhul on nii, et see, kes saab ikkagi lõpuks ütleb, et seda on vähe. Me oleme näinud selle puhvri sügiseks, tõesti, selleks toetusmeetmeks. Aga jah, lõpuni seda teha ei saa. Muidugi arvestama peab, et selline populistlik tung valimiste lähenedes aina suureneb. Nii et ma usun, et me näeme ka sügisel uuesti selliseid vaidlusi. Jah.
Karoliina Vasli
Kui Keskerakond toob lauale [arutamiseks idee], et jagaks veel 50 eurot või 100 eurot, siis Reformierakond ütleb ei?
Kaja Kallas
Me oleme kokku leppinud praegu selleks sügise meetmeks. See on see kokkulepe, mis meil on, ja sellest kokkuleppest me ka lähtume. Aitäh!
*
Juhataja
Soovib veel keegi küsida? Kui rohkem küsimusi pole, siis on tänaseks kõik. Aitäh kõikidele!
