Juhataja Sten Otsmaa
Tere päevast, head ajakirjanikud! Head ülekande vaatajad! Tänane valitsuse istung on lõppenud ja pressikonverentsil on teie ees peaminister Kaja Kallas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ning justiitsminister Maris Lauri. Alustuseks, peaminister Kaja Kallas, palun!
Peaminister Kaja Kallas
Tere! Kõigepealt, eile oli selline ajalooline päev, et tõesti Eesti parlament ratifitseeris Rootsi ja Soome liitumise protokollid. President kuulutas ka välja selle seaduse, millega Eesti selle ratifitseerimise heaks kiitis. Meie parlament oli väga kiire, ka valitsus oli väga kiire ja president oli väga kiire. Alguses lubasime Soomele ja Rootsile, et neil ei ole suuremat sõpra NATO-s kui meie ning seetõttu tegime ise küll kõik selleks. Loomulikult peavad kõik 30 liitlast selle heaks kiitma ja see protsess võtab veel aega, aga oluline on, et NATO uksed jäävad avatuks. Oluline on meie jaoks ka see, et Soome-Rootsi liitumisprotsess liigub kiiresti, sest see muudab kogu meie piirkonna olukorda paremaks.
Halb uudis on see, et COVID on jälle tagasi ning haigestumine ja hospitaliseerimine on kasvutrendis. Omkirontüvi ja selle alatüübi BA.5 osakaal on samuti kasvutrendis, mis näitab, et see muutub peagi domineerivaks. Riskimaatriksil me oleme rohelisel tasemelt liikumas kollasele, tegelikult me juba olemegi kollasel tasemel. Siin on ikka needsamad soovitused, mida terviseamet annab: tuleb hoolikalt jälgida oma tervist ja haigusnähtude puhul püsida kodus. Ja kui te olete tõesti haigeks jäänud, siis tasub olla isolatsioonis vähemalt viis päeva.
Nüüd, võib-olla jäi siin suvesoojas tähelepanuta oluline info, mida immunoprofülaktika ekspertkomisjon otsustas 29. juunil. Nimelt soovitas komisjon teist tõhustusdoosi riskirühmadele ehk kõigile üle 60-aastastele ja üle 12-aastastele, kellel on mõni krooniline haigus ja seetõttu suurem risk põdeda COVID-19 haigust raskelt, samamoodi tõhustusdoos hooldekodu elanikele ja töötajatele, kes nendega kokku puutuvad. Tõhustusdoosi soovitatakse vähemalt kuue kuu möödumisel viimasest doosist või haiguse põdemisest. Juhul, kui haiglakoormus ei hakka oluliselt kasvama, soovitavad eksperdid võimaldada teist tõhustusdoosi riskirühmadele aktiivselt alates augusti teisest poolest. Nii et kuigi, jah, meil on suur suvi väljas, siis tegelikult see, kui suve lõpus teha tõhustusdoos, aitab hoida immuunkaitset just sügisel, kui on haigusi kõige rohkem liikvel. See on minu arvates oluline informatsioon. Jah, me tahaks, et me ei peaks sellest COVID-ist enam üldse rääkima, kuid paraku see nii ei ole.
Nüüd koalitsioonikõnelustest. Eile me tõesti poole neljani hommikul ehk siis varajaste hommikutundideni rääkisime läbi, et saada ja jõuda kokkuleppele. Ja paljudes asjades me oleme tegelikult jõudnud … Mina võiks küll öelda, et me oleme jõudnud kokkuleppele, kuigi siin osa partneritest ei soovi seda välja öelda. Noh, näiteks, eestikeelse hariduse puhul me oleme kokku leppinud selle või meil on ühine arusaam selles, et nii alushariduses kui ka põhihariduses oleks üleminek 2024. aastal. Ja teatud omavalitsused, kus on erandeid vaja, saab neid erandeid teha riigi tasandil. Aga valitsuse juurde moodustatakse ka selline keelenõukoda või ekspertidest koosnev komisjon, grupp, kes annab soovitusi selle kohta, kellele on mõistlik anda erandit, kui pikalt ja kuidas me saame aidata neid, kellel oleks vaja rohkem järeleaitamist. Nii et siinkohal ma küll pean tänama sotsiaaldemokraate, kes on väga suuri kompromisse teinud ja astunud vastu selleks, et see kokkulepe sünniks.
Peretoetustes, mis on olnud selline suur tükk, oleme me ka olnud valmis tegema kompromisse. Aga paraku, jah, seal on endiselt nii, et Isamaa nõuab oma maksimumi.
Elektrituru reformi puhul oleme jõudnud kokkuleppele selles, et tõesti universaalteenus tuleb või me loome selle võimaluse, et saaks olla selline universaalteenus, mis võiks hindu allapoole tuua. Lisaks leppisime kokku ka selle, et inimestele elektri, kaugkütte ja gaasi pealt oleme valmis maksma toetust. Nüüd, meie jaoks on vaidluskoht veel see, et meie saime aru algusest peale, et me räägime ikkagi kütteperioodist, mitte mingist lõplikust kommunismist, kus kõigile kogu aeg raha antakse. Me räägime ikkagi energiakriisi ületamisest ja sellest, et see oleks ajaliselt piiratud kütteperioodiga. Ja teine vaidluskoht on see, kas see peaks olema ka mahuga piiratud. Tõesti, et ühelt poolt me tahame ka rohepööret saavutada, ehk me tahame tegelikult mitte anda seda soovitust, et ärge muretsege, me maksame kõik kinni, ükskõik mis see tarbimine on. Sest hindu me saame ikkagi kokkuvõttes alla ainult siis, kui ka tarbimine väheneb. Arutame, kas seal peaks olema mahu piir.
Nüüd veel kokkulepetest. Kõrghariduse rahastamises jõudsime kokkuleppele, see tähendab seda, et järgmise riigi eelarvestrateegia käigus kõrghariduse rahastamine tõuseb 15% ehk neljaks aastaks me paneme selle trajektoori paika. Tegelikult otsustasime ka eile, et oleme valmis selle aasta lõpuni kõrgharidusele, ülikoolidele eraldama lisaraha valitsuse reservist, et nad saaksid oma kohustustega toime tulla.
Varasemalt oleme rääkinud juba sellest kokkuleppest, mis puuduta tulumaksuvaba miinimumi tõstmist 654 euroni, st miinimumpalgani. Aktsiiside kohapealt on meil kokkulepe, et me neid langetama ei lähe, sest tõesti teiste riikide praktika näitab seda, et see ei jõua inimesteni. Nii Saksamaal kui ka Poolas, kes on viinud miinimumini – Poolas viidi need isegi madalamale kui miinimum –, oli tagajärg see, et hinnad tõusid tegelikult kahe nädalaga kõrgemaks, kui nad enne olid. Inimesed olid pahased – justkui tegite midagi, aga ma ei tunne [mingit mõju]. Aga me otsustasime, et me praegust erandit aktsiiside vähendamiseks pikendame aasta võrra, just selleks, et jällegi praeguste tõusnud energiahindadega toime tulla. Kusjuures, kui vaadata maailmaturu arengut, siis tegelikult kütusehinnad on juba paar päeva olnud languses. Lihtsalt meie piirkonnas on sõja mõjud väga selged ja need puudutavad ja energiahindu.
Loomulikult on riigikaitse meile kõigile oluline. Oleme kokku leppinud selles, et riigikaitse võimete arendus peab tuginema kaitseväe juhataja sõjalisele nõuandele. Ja sellisel juhul, kui need Madridi plaanid saavad täide viidud, me saame vaadata, milliseid täiendavaid võimekusi on vaja ja millises ulatuses. Aga me lähtume, jah, kaitseväe juhataja sõjalisest nõuandest. Nii et me oleme, jah, terve selle nädala, tõesti, esmaspäeval ja teisipäeval olnud rahandusministriga [koos], meil olid meeleolukad päevad Viljandis, et olla Isamaale ja Isamaa juhile veelgi lähemal ning leida seda kokkulepet, teha see võimalikult mugavaks.
Oleme teinud suuri pingutusi, vähemalt mul endal on küll tunne, et me oleme teinud kõik. Aga lõpuks taandub kõik, jah, küsimuseni, kas tahet on või ei ole. Meil kindlasti on tahe see kokkulepe sõlmida, aga nüüd on üle kuu aja juba möödas sellest ja ikka leitakse veel uusi asju. Jällegi, tuletan meelde, et see valitsus oleks väga lühikeseks perioodiks, kui me mõtleme, et valimised on tulemas märtsis, nii et kogu maailma muresid me selle ajaga lahendada ei jõua ja saame keskenduda nendele asjadele. Nii et ma, ma loodan küll, et kokkulepped siiski lõpuks sünnivad, aga tõesti, me oleme nii palju kompromisse teinud, siin ei saa eesmärk olla ainult leping, vaid eesmärk on see, et meil see koostöö ka pärast toimiks. Niimoodi, et üks saab maksimumi ja teised on sunnitud ainult kompromisse tegema, me lihtsalt ei saa seda asja ajada. Pluss, ma tuletan meelde, tegelikult see kõik tuleb maksumaksja rahast. Erakordselt rasked ajad on meil sellel sügisel ja talvel ees ootamas.
Nii et see on paraku see seis, mis täna on. Eile olime pikalt öösel [koos], just selleks, et teha see pingutus, et tõesti kokkuleppele jõuda. Aga kahjuks seda kokkulepet veel ei sündinud. Aitäh! Minu poolt kõik.
Juhataja
Aitäh! Minister Sutt, palun!
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt
Aitäh! Mul on kaks teemat, üks neist valitsuse istungilt. Kiitsime heaks Eesti valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise salastatud teabe kaitsmisel rakendatavate turvameetmete kokkuleppe. See asendab 2000. aastal sõlmitud samalaadset kokkulepet. On kindlasti oluline meie kaitse ja julgeoleku poole pealt, samamoodi tsiviilvaldkonnas, et seda salastatud teavet on võimalik turvaliselt vahetada. Nii nagu me kõik teame, Ameerika ühendriigid on meile kõige olulisem julgeolekupartner.
Teine punkt, mis mul on, läheb tagasi eilsesse päeva. Nii nagu peaminister alustas, ei saa ka mina kuidagi jagamata jätta seda emotsiooni eilsest riigikogu istungist. See oli tõesti ajalooline hetk, ajalooline hääletus. Mul on väga hea meel, et Eesti oli viies NATO liikmesriik, kes protokollid ratifitseeris. Ja nii nagu me eile ka riigikogus ütlesin, oli väga oluline ja hea näha seda ühtsust, mis riigikogu saalis selles Eesti ühiskonnale olulises küsimuses valitses. Ma isiklikult loodan, et me leiame veel teisi olulisi küsimusi, mis on Eesti ühiskonnale tähtsad ja mille suhtes ka riigikogus valitseb üksmeel.
Minu poolt oleks praegu kõik. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Minister Lauri, palun!
Justiitsminister Maris Lauri
Aitäh! Kõigepealt üks väike uudis justiitsvaldkonnast. Eesti sättis paika oma seisukohad läbirääkimistel Euroopa tasemel. Meil on terve hulk käsitöömeistreid, kes teevad tööstustoodete ja käsitöönduslikke tooteid, millele saab tulevikus – tegelikult Eestis saab juba praegu – kehtestada geograafiliste tähiste kaitset. Seni ei ole võib-olla seda väga palju kasutatud, on ainult toiduainete puhul, aga ergutaks ka meie pitsikudujaid või nõelujaid seda taotlema.
Aga eelkõige ma tulin siia teile rääkima kui energeetikavaldkonna minister. Energeetikast tuleb palju rääkida, teemasid on väga mitmeid. Me kõik oleme ilmselt aru saanud, et lähenev talv tuleb väga keeruline ja raske. Nii hinnatasemete mõttes, mis tuleneb eelkõige sellest, millised on need ressursid, energiaressursid, mida me saame kasutada. Võimalik gaasinappus, kõrged elektrihinnad jne. Gaasinappus puudutab Lätit, Leedut ja tegelikult ka Soomet, kelle Venemaa välja lülitas siin piirkonnas. Nii et see pingutus peab olema kollektiivne ja ühine ning me kõik selle nimel ka töötame. Koostöö põhjanaabriga on selles mõttes väga hea. Nii et on lootust, et LNG võimekus siia Soome lahe juurde tekib.
Aga asjad võivad alati minna ka teisiti, mitte nii, kuidas oled tahtnud. Vaatamata sellele, et me selle LNG saame – ma olen selles üheksakümne protsendi ulatuses veendunud, aga kümme protsenti on alati [võimalus, et läheb teisiti], tuleb selleks, et me tuleksime lihtsamalt toime, ka sellele talvele mõeldes teha tegusid meil kõigil, nii ettevõtetel kui ka inimestel. Sealjuures ei tasu unustada seda, et ega energeetika probleem ei saa selle talvega mööda. Me peame vaatama ka järgmistesse aastatesse ja pikemas perspektiivis.
Väga lihtsaid samme on väga paljud inimesed ja ettevõtted on juba teinud. Me peame mõtlema energiasäästule, sest kui me kasutame energiat vähem, siis on ka surve hinnatõusuks väiksem ja hinnatasemed tulevad tagasihoidlikumad. Ma ei oota – ja ma arvan, et keegi ei oota – seda, et me peaksime istuma külmas ja pimedas toas. See peaks olema normaalne keskkond, mitte üle köetud ruumid, mitte öö läbi põlevad lambid igal pool, kus inimesed ei liigu, vaid mõistuspärane korraldus. See puudutab ka transpordi kasutamist jne. Aga väga palju on teha ettevõtetel ja väga palju on inimestel endil teha. Riik tuleb siin ka appi. Energiasäästu juures on väga oluline samm see, et me vaataksime järele, millised on meie kodu soojapidamisvõimekused. Kui meil on radiaatorite küljes ikkagi termoregulaatorid, siis tuleb vaadata, kas need töötavad, kas meie aknad on piisavalt tihedad, vajaduse korral tuleb panna uued kummitihendid jne.
Aga kindlasti on ka suuremate investeeringute vajadus. Nii et kui inimesed või ka korteriühistud jõuavad selleni, siis on mitmeid toetusmeetmeid. Praegu saab riik pakkuda näiteks korteriühistutele päikesepaneelide toetust. Päikesepaneelid on hästi populaarseks muutunud viimasel ajal ja see EAS-i ja KredExi toetus avaneb 11. juulil. Praegu on viis miljonit ja taotlusvoor on lahti nii kaua, kuni raha jätkub. Toetuse määr on 30%, kui pannakse paneelid ainult selleks, et üldelektrit tarbida. Ta on kõrgem, kui vaadatakse ka katuse ja fassaadi kattematerjalid, paigaldatakse salvestusseadmed. Nii et soovitan ühistutel sellele mõelda, vaadata ja võtta kontakti KredExiga. Sügisel saab taas küsida toetust korterelamute terviklikuks rekonstrueerimiseks. Tuletan meelde, et Kredex annab ka nõuandeid ja infot laiemalt sellel teemal.
Väikeelamute jaoks on otsekohe, üpris pea tulemas väljaelamute energiatõhususe taotluste uus voor. Siin aidatakse energiatõhususe tõstmise teel, et energiakulusid teha ja soodustada taastuvenergia kättevõtmiseks. Praegu on seal 19 miljonit eurot. Kui varasemad voorud andsid toetust majadele ja hoonetele, mis olid vanemad, ehitatud enne 2000. aastat, siis nüüd saavad taotlust küsida ka uuemad majad. Endiselt saab küsida väikeelamute rekonstrueerimist taotlust, et paigutada päikesepaneele. See avanes aprillis ja seal on veel raha, nii et soovitan ka selle peale mõelda.
Tuletan meelde: kui me igaüks natukene energiat kokku hoiame, siis kokkuvõttes me saame päris olulise energia kokkuhoiu. Nii et ma ergutan inimesi mõtlema, kuidas on võimalik seda teha. Väikesed sammud aitavad kaasa. Kui sel aastal kõike ei jõua teha, siis järgmised aastad on ka kindlasti ees ja nagu ma ütlesin, energeetika pakkumine ja kriis ei lahene selle talvega. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Nüüd on küsimuste kord. Palun öelge oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud ning kasutame mikrofoni.
Karoliina Vasli, Delfi
Küsimus peaministrile. Rääkisite plaanitavatest energiatoetustest ja kõigest, aga mis on selle hinnasilt? Kas see on läbi arvutatud ja mis on katteallikad?
Kaja Kallas
Jaa, see on läbi arvutatud ja selle energiatoetuste katteallikas on CO2-st laekuv raha, kuivõrd seda laekub rohkem, ja seda on siis arvestatud selle jaoks, et anda seda inimestele toetustena tagasi. Seda on soovitanud ka Euroopa Komisjon, just selleks, et aidata inimesi, mitte teha pikaajalisi muudatusi, mis võib-olla ei ole vajalikud selleks, kui see energiakriis on ikkagi ajutine.
Karoliina Vasli
Mis summast siis umbes juttu on? Kasvõi suurusjärk.
Kaja Kallas
Suurusjärk … (Lehitseb pabereid). Ma pean otsima, kuhu ma selle kirjutasin... aga need arvutused on meil kõik tehtud. Lihtsalt mõtlen, et kui ma hakkan siin neid numbreid välja ütlema ükshaaval, siis te küsite kohe järgmise kohta ja järgmise kohta. Fakt on see, et me rahandusministriga koos seal istusime [ja kalkuleerisime], mida üks või teine asi läheb maksma. Seda me ju kõike arvutasime ja ka seda, mis mingitesse mahtudesse ära peab mahtuma. Aga ma tunnen, et see on nagu libe tee, kui ma hakkan tooma neid numbreid, mille ma küll leidsin praegu ka üles.
Karoliina Vasli
Üks täpsustav küsimus veel. Kompromisse on Reformierakond palju teinud, aga just selle energia toetuste küsimuses, kas kütteperiood või laiemalt, kas Reformierakond kaalub, et sellega ikkagi kaasa minna, et võib-olla pikemalt jätta see toetus kehtima, mitte vaid kütteperioodiks?
Kaja Kallas
Kas see tundub teile mõistlik?
Karoliina Vasli
Kes seda nõuavad?
Kaja Kallas
Sotsidega on meil ühine arusaam, et see on kütteperiood, millest me räägime. Me räägime energiakriisist, tulenevast probleemist, mida me üritame lahendada. Me üritame aidata inimesi selleks, et nad tuleksid toime tõusvate elektri- ja küttehindadega. Tõesti, kui me kuuleme näiteks ka neid arutelusid Euroopa ülemkogu laua taga, siis kõigi hinnang on see, et järgmine või eesolev talv tuleb erakordselt raske.
Küsimus ei ole ainult hinnas, vaid küsimus on selles, kas meil gaasi üldse on või kas meil on piisavalt energiaallikaid ja kuidas me neid asju jagame. Nii et karta on, et hinnad tulevad pöörased. Noh, me oleme küll need hinnangud teinud nende numbritega, mis praegu on, näiteks gaaside futuurid jne, aga lõppkokkuvõttes on küsimus, kas meil siis seda seda üldse on. Seetõttu, mida pikemaks me selle aja … Noh, kas tõesti on inimestel tunnetus, et jaanipäeval peaks saama seda toetust? Siis see on tegelikult kommunism või ma ei tea, mis asi see on, et tasuta elekter. No ei ole, ei ole olemas tasuta asju. See makstakse kinni ja selle maksab kinni maksumaksja.
See tuleb teie enda taskust tegelikult, nii et ärge nagu seda silmist kaotage. See ei ole mingi suvaline seina, kust seest riigieelarve raha tuleb, vaid see tuleb meie kõigi taskust, see kogutakse teistpidi kokku. Ja kui me kulutusi nii palju võtame, siis paratamatult varem või hiljem peame vastama ka küsimusele, kust see raha tuleb. Energiatoetuste puhul on just see, et kuna see on ajutine, siis me saame CO2 raha kasutada selle jaoks vastavalt direktiividele.
Madis Hindre, rahvusringhääling
Ma küsin seda summat, mis teil nende numbrite juures kokku on arvutatud, teiste sõnadega. Kui mitusada miljonit see koalitsioonileping praeguste arvutuste järgi maksab? Ja kui nüüd detailidesse minna, siis see 2024. aasta haridus – missugused tegevused ja veel enam siis, ikkagi, kui kallid on plaanis, et meil oleks kahe aasta pärast piisavalt eestikeelseid õpetajaid?
Kaja Kallas
Jaa. See on ka nüüd libe tee, just sellel põhjusel, et meil ei ole ju seda koalitsioonilepingut.
Madis Hindre
No Lauri Läänemets pakkus 600 miljonit eurot.
Kaja Kallas
Ei, see ei vasta tõele. See ei vasta tõele. Jah, esialgu olid väga ambitsioonikad soovid, aga ei, see ei ole selles suurusjärgus. Kuid ma ei ütle seda välja, just sellel põhjusel, et meil tegelikult ei ole seda koalitsioonilepingut koos. Mul ei ole mõtet rääkida laskmata karu nahast, kui see karu veel jookseb ringi ega kavatse praegu veel pikali visata, et tema nahka saaks jagada. Seetõttu ma nendest numbritest ei räägi.
Madis Hindre
Aga see eestikeelsele haridusele ülemineku osa. Mis tegevused nüüd plaanis on, et 2024. aastaks, milleni on jäänud kõvasti vähem kui ühe õpetaja õppetsükkel, meil oleks piisavalt õpetajaid?
Kaja Kallas
Jaa, see on väga suur teema. Ma kohe otsin kõik need punktid üles, mis meil on. (Lehitseb pabereid.) Aga põhimõtteliselt haridus- ja teadusministeerium on tulnud nende erinevate punktidega, mida me siis teha saame, et kuidas me saame seda täidesaatmist kiirendada. Selle jaoks on tehtud tegevuskava ja selles tegevuskavas on erinevad elemendid, kuidas neid protsesse kiirendada. Küsimus on selles, kas see aastal 2024 just üldhariduses on reaalselt tehtav või ei ole. Alushariduses ta on kindlasti tehtav, üldhariduses see nõuab täiendavat pingutust.
Aga tõsi on ka see, et siiamaani on mindud alati nagu seda teed, kogu aeg, et enne kui me neid asju ei tee, me ei saa nagu öelda, et see on. Proovime siis teistpidi, nii et poliitiline tahe saab paika, kuupäevad saavad paika ja sellest lähtuvalt saab siis ka tegutseda, et need asjad päriselt hakkaksid juhtuma. Nii et jah, see tegevuskava detailselt on ka haridusministeeriumil välja pakutud, konkreetsete sammudega, mida tuleb teha. Ja tõsi ta on, et see nõuab ka raha.
Madis Hindre
Ja erandeid hakkab valitsus siis otsustama iga kooli ja iga lasteaiarühma kaupa eraldi?
Kaja Kallas
On teatud omavalitsused, kus meil mingeid probleeme ei ole, kus ei olegi üldse venekeelseid koole. Ja kui me mõtleme, et meil on 79 omavalitsust, siis miks see ei saanud jääda omavalitsuse tasandile, see erand, siis on tõenäolised paar omavalitsust või vähemalt üks suur omavalitsus, kes ütleks, et ma teen eraldi oma koolidele või et ma ei tee midagi. Seda me oleme juba näinud. Seetõttu tuleks see tuua nagu kõrgemale, valitsuse tasandile, aga selleks, et seal juures oleks see ekspertnõukogu, kus on ka kogukonna esindajad jne, kes otsustavad, millised lasteaiad vajavad erandeid, lasteaiad eelkõige ehk alusharidus, milliseid erandeid nad vajavad ja kuidas nad vajavad seal ka abi. Mitte ainult, et sa saad selle erandi, vaid näiteks, kui see erand on see, et olgu, kahe aasta jooksul jõuad sinna – mitte küll kohe 2024 aastal, see ei ole tehtav, aga näiteks jõuad aastal 2026 –, ja millist abi sa selle jaoks vajad. See oleks nagu kompleksne, nii et me mitte ainult ei ütle, et ära tee midagi, vaid me ütleme, et tee, aga selle jaoks saad selle abi ja see on see probleem. Ühesõnaga, et see ei jääks nagu poliitiliseks, seetõttu on vajalik ekspertide kaasamine. Aga [tähtis on], et see ei jääks ka tegemata, sellepärast et öeldakse: me tõstame käed üles, me lihtsalt ei tee midagi.
Simon Suviste, Kanal 2
Briti peaminister Boris Johnson astub täna tõenäoliselt tagasi. Kas ja kuidas see mõjutab meie julgeolekualast koostööd Ühendkuningriigiga?
Kaja Kallas
Jaa, ma kuulsin ka seda uudist. Ei ole veel sinna sisse vaadanud. Aga meie koostöö Suurbritanniaga on muidugi väga tihe ja me töötame nii nagu kõikide liitlastega nende valitsustega, kes on parasjagu ametis, ja nende peaministritega, kes on parasjagu ametis. Mina pean küll ütlema, isiklikult, et minul on olnud Boris Johnsoniga väga hea koostöö. Tõesti, me oleme selles mõttes väga ühtsed ja meie arusaam julgeolekuriskidest ja julgeoleku seisust on ühtne. Ka Boris Johnsoni panus sellesse, et tegelikult NATO-s olulised tugevad otsused said tehtud, ka see, et Suurbritannia meile ikkagi väga selgelt raamriigina lubas olulisi samme – see on kõik asi, mille eest vähemalt mina isiklikult olen talle väga tänulik. Loodan, et see koostöö sujub ka järgmise peaministriga sama hästi.
Ekvard Joakit, Õhtuleht
Maris Lauri ja Andres Sutt, te jagate enda nüüd kahe ministeeriumi vahel. Milline siis teie tööpäev välja näeb? Kui pikalt niimoodi on võimalik edasi töötada?
Andres Sutt
Tööpäev näeb välja nagu ikka tööpäev. Ma olen sellele küsimusele õige mitu korda vastanud. Kõik kiired ja olulised asjad saavad ära tehtud, kõik asjad, mis on olulised, aga ei ole nii kiired, natukene ootavad. Kui me vaatame neidsamu otsuseid, mis siin välisministri ülesannetes on sündinud, kõigepealt välisasjade nõukogu Luksemburgis, üldasjade nõukogu Luksemburgis, mis eelnes ülemkogule, kui Ukraina ja Moldova said Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse ja Georgia sai selge perspektiivi, või Madridi tippkohtumine – kõiki neid asju on võimalik teha.
Kui küsimus on selles, et kas võiks kuude kaupa kahte portfelli kanda, siis ütlen, et sel juhul hakkab kindlasti kuskilt midagi kannatama. Selles mõttes on lühiajaliselt see kõik võimalik, aga pikaajaliselt on koalitsiooniläbirääkimised käimas, loodetavalt jõuavad need võiduka lõpuni ja siis läheb kõik jälle tavapäraselt edasi. Aga siiamaani pole ükski asi tegemata jäänud.
Maris Lauri
Jah. Mul oli sarnane kogemus juba eelmisel suvel. Nii et eks siin on see lugu, et hea planeerimine, head taustajõud ja prioriteetide seadmine, millises järjekorras mida teha, samuti arusaamine, mis asjad on olulised, millised vajavad otsustamist ja millisel tasemel.
Mina olen oma elus lähtunud sellest, et kes palju teeb, see palju jõuab. Nii et mulle sobib, kui ma teen palju. Aga ma olen ka Andresega nõus, et väga-väga pikalt nii laiade teemadega ei saa tegeleda, sest igas valdkonnas on oma tõsised teemad, millega ühel hetkel võib olla raske toime tulla, lihtsalt ajaliselt, ütleme niimoodi.
Ekvard Joakit
Ma põrgatan siit jätkuküsimuse peaministrile. Kui koalitsiooniläbirääkimised peaksid jääma pikemaks venima – üks härra Brüsselist siin rääkis septembrist, kuigi tema vist asjadega täpselt kursis ei ole –, kas te olete valmis ametisse nimetama seitse uut Reformierakonna ministrit või seitse eksperdist ministrit? Nagu teie kolleegid ütlevad, pikalt nad niimoodi töötada ei suuda.
Kaja Kallas
Jaa, see on arusaadav, et pikalt ei suuda. Sel põhjusel oli ka minu soov ju, kui ma selle käigu tegin, otsekohe alustada ka koalitsioonikõnelusi. Kui te mõtlete sellele, siis 3. juunil me tegime selle ettepaneku koalitsioonikõneluste alustamiseks, panime kokku ka läbirääkimiste meeskonna, aga võttis täpselt nädal aega, kuni Isamaa jõudis otsuseni, et nad üldse neid läbirääkimisi soovivad alustada. Nii et nädala me sealt nagu kaotasime. Ja oleme sellises tempos läinud.
Minu ideaal on olnud küll kiiremini liikuda, eriti jälle arvestades seda ajamahtu, mis meil on, ja seda, mida me suudame selle aja jooksul teha. Aga see ei ole nii läinud. Olen teiega nõus, et niimoodi pikalt ei saa. Põhimõtteliselt on siin erinevad valikud. Esimene valik on see, et me jätkame läbirääkimisi. Aga noh, mingi hetk, kui tõesti on see tunne, et siit ei tule seda kokkulepet, siis me peame seda ka ausalt tunnistama, et seda kokkulepet ei tule.
Teine variant on see, et kui seda kokkulepet ei tule, siis me teeme ettepaneku sotsiaaldemokraatidele, kellega me oleme tegelikult saanud ju need asjad läbi rääkida, ja teeme selle [valitsuse] kahekesi. Teeme need olulised asjad ära, näiteks tulumaksuvabastuse langetamine ja ka tegelikult eestikeelne haridus, mida me oleme juba nii kaugele ajanud. Siis teeme selle ära. Seda muidugi tingimusel, kui sotsid on nõus. Siis määrame sotsiaaldemokraatidest ka uued ministrid ja jätkame nii.
Ja siis on veel ju ka võimalus, et jätkame üksi. No seda ma ei pea mõistlikuks, sest lihtsalt sinnamaani –see on tegelikult ka sotsidega jätku jätkamise puhul –, septembri keskpaigani ei ole see nii nähtav, et meil ei ole parlamendis enamust. Aga kuna parlamendis on enamus kellegi teise käes, siis hakatakse lihtsalt hääletama sisse valitsusele teemasid, eelarvekohustusi, mille eest me nagu ei vastuta. Siis on küsimus, kas mulle tehakse umbusaldusavaldus või ma astun ise tagasi. Kui ma seda teen, siis läheb n-ö kell käima, mina tõstan käed üles ja ütlen, et jah, minul ei õnnestunud seda uut valitsust moodustada, president teeb ettepaneku kellelegi teisele.
Kell läheb käima vastavalt põhiseadusele. Kui selle aja jooksul ei jõua, saab teha ettepaneku järgmisele. Kui ka siis ei jõua, siis saab teha ettepaneku järgmisele. Ja kui riigikogu esitatud kandidaat või riigikogu loobub ja ütleb, et me ei saa seda enamust kokku, siis on [võimalik variant] ka erakorralised valimised. Nii et sellised võimalused iseenesest on, need erinevad variandid.
Karoliina Vasli, Delfi
[Küsimus on] energeetika valdkonnast. Siin käis ka läbi LNG-terminali teema. Kõik muidugi sooviksid, et see terminal valimiks. Aga küsin, mis on praeguse seisuga tähtaeg. Millal see võiks valmida ja millal selle saaks kasutusele võtta?
Maris Lauri
Pingutused käivad selle nimel, et novembri lõpuks oleks valmisolek gaasi vastuvõtmiseks olemas. Ja minu teada asjad edenevad ladusalt. Ei ole kuulnud, et oleks suuri tõrkeid. Aitäh!
Kaja Kallas
Meil on ka pealelõunal kabinetis arutelu sel teemal, seal me saame kõik sellest ülevaate ja vaatame, mis need kitsaskohad on. Nii et loodame, et kõik sujub.
Madis Hindre
Kaja Kallas, te mainisite, et ühel hetkel, kui kokkulepet ei saavutata, tuleb seda ka tunnistada. Mis hetk see siis on? Kes seda peab tunnistama? Ja kas te olete seda juba nende läbirääkimiste jooksul ka tundnud? No näiteks Viljandis üleeile pärastlõunal või kasvõi tänase päeva esimestel tundidel?
Kaja Kallas
See on olnud selline sõit, et tõesti on olnud hetki, kus mõtled, et okei … Aga siis nagu on jälle valgus tunnelis ja hakkavad asjad kuidagi juhtuma. Siis tekib jälle lootus. Ma olen loomult väga optimistlik inimene, seetõttu mul on ilmselt raske. Aga mingi hetk, jah, eks me peame omadega arutama ja mingi hetk tõesti, kui on see tunne, et tegelikult seda tahet ikkagi ei ole, kuigi me oleme selles läbirääkimistes osalenud heas usus, siis on aus seda teha ja seda loomulikult peame siis me ise ka tegema. Aga tõesti, öösel ja hommikul, valge oli väljas juba, oli jah selline natuke jõuetuse tunne küll. Aga noh, paar tundi und ja oled jälle töövalmis. Nii et vaatame, proovime, räägime veel.
Madis Hindre
Millel siis praegu see valgus, teie mainitud valgus tunneli lõpus püsib? Kas lootusel, et Isamaa ei mängi rohkem aega, või siis Reformierakonna valmisolekul veel kompromissi teha?
Kaja Kallas
Me oleme teinud nii palju kompromisse, et meil tõesti ei ole võimalik sealt kuhugi liikuda. Aga täna hommikul meil oli muidugi valitsuse istung, kabinetiistung, nii et me ei ole siis kogu aeg olnud ühenduses, aga signaale Isamaa seest ikka tuleb, et ärge veel lootust kaotage. Loodame ikka, et seal on veel võimalusi. Eks see ongi läbirääkimiste teema. Võib-olla siis, kui kõik on korraks saanud paar tundi und ja saanud mõelda, saanud ka omadega rääkida, see pilt lööb jälle klaariks. Ütleme, tuleme sellele suuremale tasandile, et kas me soovime seda valitsust teha, ja igaüks peab siis ka vastama küsimusele, kas nad soovivad ka valitsusse tulla – tõesti, on tulemus rasked ajad –, ja kui see vastus on jah, siis kuidas me sinna jõuaksime.
Madis Hindre
Kuidas teile mulje on jäänud, kas Helir-Valdor Seeder ja Isamaa on läbirääkimistel n-ö ühe ja sama küsimuse taga? Ehk siis kas see tahe on nendel kahel mängijal sama suur?
Kaja Kallas
No ei ole minu asi kommenteerida teise erakonna siseasju või kuidas nad oma asju nagu teevad. Eks mul on ka endal käed tööd täis oma erakonnaga hakkamasaamisel. Igaüks peab vaatama seda selle järgi.
Juhataja
Jah, paistab, et rohkem küsimusi ei ole. Aitäh vaatamast ja aitäh kohale tulemast! Head päeva!
