Riigieelarve peamised sõnumid valitsemisalade kaupa
Kaitsekulude hüppeline kasv
- Kaitsekulud kasvavad 2026. aasta eelarves vähemalt 5%-le SKP-st NATO kriteeriumite järgi. Kasv võrreldes 2025. aastaga on 844,5 miljonit eurot.
- Valitsus jätkab Ukraina sõjalist abistamist 0,25%-ga SKP-st. 2026. aastal on selleks ette nähtud 110,7 miljonit eurot, millest ca 100 miljonit eurot suunatakse Ukraina võiduks vajalikeks tellimusteks Eesti kaitsetööstusele. See tõukab korraga nii tööstuse arengut kui arvestab kaitseväe vajadustega. Lisaks eraldatakse Ukraina sõjaliseks abiks 2025. aasta lisaeelarvega täiendavalt 39 miljonit eurot.
- Jätkub kaitsetööstusparkide rajamine, et kohapeal alustada lõhkeaine ja laskemoona tootmist nii kaitseväe jaoks kui Eesti ekspordi kasvatamiseks. Pärnumaa kaitsetööstuspargi projekteerimiseks ja ettevalmistuseks kavandatakse ligi 50 miljonit eurot, tehased alustavad tootmist 2026. aasta lõpus või 2027. aasta alguses.
- Eesti julgeoleku kasvatamiseks tugevdatakse ka välisministeeriumi eelarvet. Täiendavalt eraldatakse 2,1 miljonit tsiviilabi andmiseks Vene agressiooniga võitlevale Ukrainale. Lisaks eraldatakse 1,8 miljonit üleilmse Ukraina ülesehitamise konverentsi ettevalmistamiseks, mis toimub Eestis 2027. aastal.
Majanduse kasv
- Selleks, et inimestele nende teenitud sissetulekust rohkem raha kätte jääks, tühistatakse järgmiseks aastaks kavandatud tulumaksu tõus. Majanduskasvu hoogustamiseks jääb nii ettevõtete kui füüsiliste isikute tulumaksu määraks 22%. Koos tulumaksuvaba miinimumi taastamisega väheneb Eesti maksukoormus 1,4 protsendipunkti: 36,6%-lt 35,2%-ni. Tulumaksulangetused jätavad majandusse ca 780 miljonit eurot.
- Maksumaksja raha säästlikuks kasutamiseks lükkab riik edasi või kärbib mittehädavajalikke kulusid. See puudutab näiteks avaliku sektori hoonete rekonstrueerimist.
- Plaanitult jätkub tööjõu- ja majandamiskulude ning toetuste kärbe. Tänavu jõustunud 5%le kärpele lisandub 2026-2027 vastavalt 3% ja 2%. Asutuste kulusid on eelarverevisjoni ja protsendikärpe meetmetega 2026. aastaks vähendatud ca 225 miljonit eurot. Ministeeriumid peavad 2026. aastal tööjõu- ja majandamiskulusid täiendavalt kärpima veel 20 miljonit eurot, et mh vähendada ülekantavate vahendite mahtu.
- Tervisekassa eelarvemiinust on järgmistel aastatel plaanis vähendada eelarvestrateegia prognoosiga võrreldes 70–80 miljonit eurot aastas.
- Eelarve tagab vahendid suurte investeeringute jaoks, mis annab ettevõtetele kindluse tulevaste töömahtude osas. 2026. aastast käivitatakse taasiseseisvunud Eesti suurim neljarealiste maanteede ehitusprogramm. Maanteetaristu arendamiseks, hooldamiseks ja kaitsevõimekuse parandamiseks on kavandatud 276,8 miljonit eurot, millest 65 miljonit tuleb mootorsõidukimaksust. Suurematest projektidest valmivad 2027. aastal Libatse–Nurme ja Päädeva–Konuvere 2+2 teelõigud. Mõlemad lõigud asuvad Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel.
- 2026. aasta eelarve tagab rahastuse Eestit Euroopaga ühendava Rail Baltica raudtee valmis ehitamiseks aastaks 2030. Järgmisel aastal suunatakse raudteetranspordi arendamisse ja korrashoidu koos investeeringutega 684,2 miljonit eurot.
- Majanduse toetamiseks kiirendatakse EL ühtekuuluvusfondide vahendite kasutuselevõttu. 2026. a. jooksul on plaanis eurotoetusi maksta kokku ca 680 miljonit. Sellega toetatakse reforme ja arengut pea kõigis eluvaldkondades: renoveeritakse kodusid energiasäästlikumaks, ehitatakse teid ja raudteid, investeeritakse kaitseparkide baastaristusse, toetatakse Eesti põllumehi, et meie toidujulgeolek oleks tagatud.
Sissetulekute kasv
- 2026. aastast tõuseb tulumaksuvaba miinimum 700-le eurole kuus. Keskmise palga teenijale tähendab see aastas üle 1800 euro lisaraha.
- 2026. aasta eelarves nähakse ette vahendid siseturvalisuse valdkonna, õpetajate ja kultuuritöötajate palgafondi kuni 10% tõusuks. Samuti on palgatõus planeeritud erihoolekande valdkonda. Kokku panustatakse prioriteetsete valdkondade palgatõusu järgmisel aastal ca 117 miljonit eurot.
- Samades valdkondades rakenduvad ka varasemad tegevuskulude kärped. 2026. aastal ulatub haridus-, sise- ja kultuuriministeeriumi kogukärbe umbes 94 miljonini, millest haridus- ja teadusministeerium lisab eelarverevisjoni kaudu veel 18 miljonit eurot.
- Keskmine pension kasvab prognoosi järgi järgmisel aastal 5,4%, milleks riigieelarves on arvestatud 210 miljonit eurot.
- Valitsus suurendab ka toimetulekutoetusteks eraldatavaid vahendeid järgmisel aastal 4 miljoni euro võrra.
- Eelarves on arvestatud mootorsõidukimaksu muudatustega, mis vähendavad lastega perede maksukoormust kuni 100 euro võrra iga alla 19-aastase lapse kohta. Kokku jääb peredele selle tulemusel alles üle 16 miljoni euro. Teise muudatusena väheneb 2026. aastast alates oluliselt väikebusside maksumäär, mis toetab täiendavalt lasterikaste perede ja ka puudega inimeste hakkamasaamist.
Peamised sõnumid valitsemisalade kaupa
Haridus- ja teadusministeerium
Õpetajate palgatõus on kindel prioriteet
Valitsus leppis kokku, et õpetajate palgafond suureneb 10%. Õpetajate palga alammäär kerkib 8,2% ja 2% suureneb diferentseerimisfond. Õpetaja palga alammäär on järgmisel aastal 1970 eurot ja arvestuslik keskmine palk 2403 eurot. Vastutus, töökoormus, tulemuse ootus ja selle eest makstav tasu ei ole Eestis täna ilmselgelt tasakaalus. Olemasolevate õpetajate hoidmiseks ja järelkasvu tagamiseks on palgatõus vältimatu. Kaugem eesmärk on, et õpetajate palk moodustab 2027. aastaks 120% Eesti keskmisest palgast.
Teaduse rahastamine püsib kokkulepitud tasemel, doktoriõppekohtade arv suureneb
Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon on majanduse arengu alus ning majanduskasvu tagamisel on selle riiklik rahastamine kriitilise tähtsusega. Teadus- ja arendustegevuse riigieelarveline rahastamine moodustab 2026. aastal 1% SKP-st.
2026. aastal suurendatakse doktoriõppekohtade arvu ülikoolides 50 koha võrra, st 350ni. Eesmärk on kasvatada doktoriõppekohtade arv 500ni aastaks 2035, et toetada lisandväärtust loova majanduse, avaliku sektori, kultuuri ja teaduse arengut. Erilist tähelepanu pööratakse sellele, et tehisintellekti valdkonnas oleks piisavalt doktoriõppe kohti eri distsipliinides.
Eestikeelsele haridusele üleminek läheb plaanipäraselt edasi
Jätkub eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskava elluviimine: üleminekut toetav koolitusprogramm, täiendava töötasu maksmine Ida-Virumaa haridustöötajatele, keeleõppe toetused ning asendus- ja abiõpetajate pakkumine. Välisvahenditest korraldatakse keeleõpet toetavaid metoodikakoolitusi, arendatakse keeletehnoloogilisi vahendeid, hangitakse õppevara. Haridusliku lõimumise tegevustele, sh eestikeelsele haridusele ülemineku reformi elluviimiseks on 2026. aastal ette nähtud 61,5 mln eurot, millest välisvahendid moodustavad 5,5 mln eurot.
Justiits- ja Digiministeerium
Kohtupidamine muutub lihtsamaks, kiiremaks ja kättesaadavamaks
Liigume selle poole, et praegused kohtumajad moodustaksid organisatsiooniliselt ühe maakohtu, ühe halduskohtu ja ühe ringkonnakohtu. See võimaldab kohtutesiseselt kohtunikel üha keerukamate kaasuste puhul spetsialiseeruda, tagades sellega kiiremad lahendid ning ühtlustades töökoormust kohtunike vahel senisest paremini.
Suurenevad võimalused kohtunike koolitamiseks ja uue kohtuinfosüsteemi loomiseks (Riigikohtu eelarves).
Vanglateenistus saab vajaliku palgatõusu
Vanglateenistus on oluline osa siseturvalisusest ja täidab tähtsat rolli laiapindses riigikaitses. Eesliinil töötamine, ennetus- ja kriisilahendusoskus ning kõrgetele füüsilistele jm kriteeriumitele vastamine eeldab motiveeritud ja konkurentsivõimelist töötasu. Õiglane tasustamine tagab ühtlasi elukutse atraktiivsuse ning seega piisava järelkasvu. Vanglate igapäevane heal tasemel toimepidevus ja kriisikindlus hoiavad kokku ühiskonna ja partnerite ressursse. Vanglaametnike palgafond suureneb 8,1 mln euro võrra.
Kaitseministeerium
Luuakse kesk- ja lühimaa õhutõrjevõimekusi koondav õhutõrjebrigaad
Suurenenud kaitsekulud võimaldavad luua õhukaitsebrigaadi, mis koondab kesk- ja lühimaa õhutõrjevõimekused, sealhulgas uued mobiilsed üksused manöövervägede katmiseks. Eestil tekib esmakordselt võime kaitsta end droonide, tiibrakettide ja tulevikus ka ballistiliste rakettide vastu, suuremad investeeringud kaugmaa õhukaitsesse tehakse pärast 2029. aastat.
Diviisi arendamisel keskendutakse kaug- ja täppislöökide, juhtimisvõime ning üksuste kaitstuse suurendamisele
Luuakse luure- ja tulejuhtimispataljon ning pioneeripataljon, mis tagavad võimaluse avastada ja mõjutada vastast tema sügavuses, manöövervabaduse ja kaitse takistuste tingimustes. Brigaadid ja maakaitseüksused saavad mehitamata õhuründerühmad ning täiendavad ründedroonid, samal ajal arendatakse droonitõrjet ja elektroonilise sõjapidamise võimekust. Lisaks luuakse raketikaitserühmad ja alustatakse C-RAM süsteemide loomist, et kaitsta üksusi ja kriitilist taristut rakettide, suurtükimürskude ja miinipildujatule eest.
Investeeringud suurenevad
Kasvavad investeeringud väljaõppealade, lasketiirude, õppehoonete, hajutatud juhtimispunktide ja Balti kaitsevööndi rajamisse, samuti juhtimis- ja sidevõimekustesse. Tagatakse liitlaste pikaajaline kohalolek Eestis ning jätkatakse ulatuslikke investeeringuid laskemoona varudesse. Samal ajal seatakse eesmärgiks kasvatada Eesti kaitsetööstus 0,5 miljardilt 2 miljardi euro suuruseks sektoriks aastaks 2030. Rajatakse kaitsetööstuspark, käivitatakse koolides drooniõpe ning luuakse kaitseväe tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus, et tuua uusi tehnoloogiaid kiiremini kaitseväe kasutusse.
Kliimaministeerium
Liikuvuse valdkonna keskmes on Rail Balticu arendamine ning tee- ja raudteetaristu seisundi parandamine
2026. aastal suuname raudteetranspordi arendamisse ja korrashoidu koos investeeringute ja välisvahenditega 684,2 miljonit eurot, sh Rail Balticu tegevus- ja investeeringukuludeks 435,7 miljonit. Rail Balticu ehitustegevus jätkub 2030. a lõpptähtajaga arvestavas tempos. Investeeringud praegusesse raudteetaristusse avavad suurel osal raudteest võimaluse reisirongidel sõita kiirusega kuni 160 km/h, järgmisel aastal saavad valmis Aegviidu-Tapa-Tartu lõik ja 2027. aastal Tapa-Narva lõik.
Maanteede arendamisse, hooldesse ja kaitsevõimekuse parandamisse on kavandatud 283,1 miljonit eurot, aastatel 2026–2029 tuleb teehoidu keskmiselt 65 miljonit aastas mootorsõidukimaksu vahenditest. Suurematest projektidest valmivad 2027. aastal Libatse-Nurme ja Päädeva-Konuvere 2+2 teelõikude ehitused Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel.
Energeetikavaldkonna eesmärk on tagada Eesti pidev energiavarustus, energiaturu areng ning suurem kodumaine elektritootmine
Koostatud on energiamajanduse arengukava (ENMAK 2035), paika pandud juhitava võimsuse tagamise ehk saartalitluse meetme raamid ning kooskõlastusse saadetud eelnõu, et parandada elektrisüsteemi toimepidevust ja luua võimalusi taastuvenergia jagamiseks. Taastuvenergia arendamiseks on 2026. aastal 40 miljonit eurot. Sellega suurendatakse elektri jaotusvõrgu võimekust taastuvenergia liitmiseks (160 MW ulatuses), lisatakse võrku elektri- ja soojussalvestust (vastavalt 15 MW ja 23 600 m3) ning rajatakse lokaalset elektritootmist tööstusaladele (16,5 MW). Aktiivsemalt liigutakse edasi tuumaenergia kasutuselevõtu riigipoolse raamistiku loomisega: 2026. aastal suunatakse selle tarbeks 400 000 eurot, kokku nelja aasta peale on planeeritud 1,6 miljonit eurot.
Keskkonnateadlik ühiskond aitab kliimamuutustega paremini kohaneda
Kliimamuutuste leevendamise ja kohanemise meetmesse suunatakse 11,5 miljonit eurot. Koos raudtee arendamise ja kortermajade soojustamise investeeringutega annab see väga olulise panuse valdkonna eesmärkide täitmisse. Ilmainfo ja rohereformiga seotud andmed saavad paremini kättesaadavaks, samuti luuakse uusi viise elanikkonna keskkonnateadlikkus parandamiseks ja rohereformi eesmärkide täitmiseks.
Looduse elurikkuse säilitamiseks taastatakse soid ja märgalasid
Et säilitada elurikkus ning metsanduse ja looduskaitse tasakaal, suunatakse 2026. aastal 23,3 miljonit eurot elurikkuse kaitseks. Fookuses on märgalade, soode ja looduse taastamise projektid. Jahinduse ja metsanduse arenguks on 2026. aastal planeeritud 14,4 miljonit eurot.
Kultuuriministeerium
Kultuuri- ja spordivaldkonna palgad tõusevad
2026. aasta kultuurieelarve kindel prioriteet on kultuuritöötajate, treenerite ning laulu- ja tantsupeo kollektiivijuhtide palgatõus.
Riigilt palka saavate kultuuri- ja spordiasutuste töötajate palgatõusuks ja treenerite tööjõukulude katmise toetusmeetme mahu tõusuks on 9 miljonit eurot. 2026. aastal kasvab ministeeriumi haldusala kultuuri- ja spordiasutuste palgafond 7,5 miljoni võrra, mis võimaldab tõsta kultuuritöötaja miinimumpalka 7,5% ehk 120 euro võrra: 1600 eurolt 1720 euroni. Lisaks saavad asutuste juhid kasutada keskmiselt 7% täiendavat palgaraha teiste töötajate, sh tugipersonali palkade tõstmiseks. Vastavalt valdkonnale jaotub see tervikuna lisanduv 7% asutuste vahel erinevalt.
Treenerite tööjõukulu riiklik palgafond suureneb 1 miljoni euro võrra ehk 12,76 miljoni euroni, mis tõstab treenerite miinimumpalga 1520 euroni. Treenerite palgameetme puhul tagab riik kuni 50% ja teise poole leiab tööandja. Riiklik palgatoetus jõuab enam kui 440 organisatsiooni 1500 treenerini, kelle juhendamisel treenib üle 47 000 noore.
Ülejäänud lisanduvad vahendid jagunevad maakonnaraamatukogude töötajate, laulu- ja tantsupeo protsessis olevate kollektiivijuhtide ning kirjaniku- ja kunstnikupalga vahel.
Team Estonia toetusmeetme maht tõuseb 2 miljoni euro võrra
Järgmisel aastal suureneb Team Estonia eelarve seniselt 7,7 miljonilt 9,7 miljoni euroni. Lisarahastus jaotub sportlaste, koondiste ja tugiteenuste vahel, et tagada me tippsportlastele vajalik tugi rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks ning poodiumile tõusmiseks. Otsus on pika mõjuga, puudutades nii tänaseid tippe kui ka noori, kes alles sportlaskarjääri alustavad.
Rahvusvaheliste kultuuri ja spordi suursündmuste toetus suureneb
2026. aastal suureneb rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise meede 2 miljoni euro võrra, ulatudes 4 miljoni euroni. Alates 2018. aastast on meetmest kokku toetatud sündmusi 10,1 miljoni euroga, mis on Eesti riigile toonud väliskülastajatelt ja -osalejatelt käibemaksuna tagasi 13,3 miljon eurot. Meede võimaldab Eestil võõrustada rohkem suursündmuseid, mis toovad kasu nii majandusele kui ka ühiskonnale laiemalt, kasvatades meie nähtavust maailmas. Rahvusvahelised sündmused aitavad tugevdada Eesti positsiooni usaldusväärse korraldajamaana.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Panustame Eesti majanduse kasvatamisse ja loome kõige konkurentsivõimelisema ettevõtluskeskkonna
Selleks jätkame koostöös ettevõtjatega asjatu bürokraatia ja aruandluse vähendamist. Tootlikkuse ja konkurentsivõime parandamiseks toetame ettevõtete teadus- ja arendustegevusi 2026. aastal kokku 117 miljoni euroga, sh investeerime 2025. aasta lisaeelarvega uude innovatsioonilaenu meetmesse 27,3 miljonit eurot, et parandada ettevõtete raha kaasamise võimalusi.
Aitame suurtel investeeringutel Eestisse jõuda
Selleks, et meelitada Eestisse suuri investeeringuid, pikendame suuremahuliste investeeringute toetusmeedet ja jätkame projektide toetamist 40 miljoni euroga aastas. Energiamahukatele ettevõtetele kehtestatakse taastuvenergia tasu ülempiir, mis vähendab ettevõtete jaoks energiahindu ja parandab Eesti konkurentsivõimet lähiriikide seas. See aitab nii olemasolevatel tööstustel püsida kui ka uutel tekkida.
Planeerimine muutub tõhusamaks
Tõhustame planeerimist ja loome kiirtee ehk ekspressraja strateegilistele investeeringutele. See aitab suurtel projektidel operatiivselt ja liigse ajakuluta Eestisse maanduda ja vähendab planeerimisega seotud viivitusi.
Edendame tööhõivet ja toetame inimeste tööturule jõudmist
Suurem osa MKM-i eelarvest on suunatud Eesti Töötukassale inimestele erinevate tööturumeetmete osutamiseks, näiteks enam kui 340 miljoni euro eest tasutakse töötuskindlustusmakseid, üle 520 miljoni euro kulub töövõimetoetusteks ning 16 miljonit eurot töötutoetusteks. Lisaks on eelarves ette nähtud 14 miljonit eurot tööhõive edendamiseks ja kvaliteetse tööelu tagamiseks. Näiteks pakutakse erinevaid teenuseid, et vähendada töötust, pakkuda inimestele ümberõpet ning toetada noorte ja teiste haavatavamate sihtrühmade tööturule sisenemist või sinna naasmist.
Rahandusministeerium
Riigieelarve infosüsteemi ERIS loomine
Eesmärk on luua ühtne eelarvestamise infosüsteem (ERIS) kõigile ministeeriumidele ja nende allasutustele (11 valitsemisala, 150+ asutust). Hanke maksumus on 7,2 miljonit eurot, millest 6,2 miljonit kaetakse välisvahenditest. Hange kuulutatakse välja 2025. aasta sügisel ning süsteem võetakse kasutusele 2027. aasta teises pooles.
Riigi ühtse majandustarkvara uuendamine
Riigi Tugiteenuste Keskuse peamine majandustarkvara SAP viiakse uuele platvormile, et tagada kaasaegne ja töökindel lahendus personali-, palga- ja finantsarvestuseks enam kui 200 asutuses. Projekti maksumus on ca 6,5 miljonit eurot, millest 2,85 mln tuleb välisvahenditest. Uus versioon soovitakse kasutusele võtta 2028. aasta alguses.
Maksu- ja tollisüsteemide arendamine
2026. aasta eelarves on Maksu- ja Tolliameti infosüsteemide arendusteks 7,2 miljonit eurot. Need tagavad meile kaasaegsed tollisüsteemid, maksumuudatuste elluviimise ja reaalmajanduse arendused, et andmevahetus oleks automatiseeritud, kiire ja mugav. Sellele lisanduvad veel vahendid Danske trahvirahast.
Usaldusväärse statistika tagamine
Statistikaamet arendab oma andmekogumise ja registrisüsteeme, et pakkuda riigile ja ühiskonnale kvaliteetset ning ajakohast infot otsuste tegemiseks. 2026. aasta eelarves on selleks 1 miljonit eurot.
Regionaal- ja põllumajandusministeerium
Ühistranspordi kestlik rahastamine on tagatud
2026. aasta riigieelarvest rahastatakse siseriiklikku bussi- ja raudteetransporti ning lennu- ja parvlaevaühenduste toimimist 174,5 mln euroga. Ühistranspordi toetuseks eraldatud vahenditele lisandub umbes 50 mln eurot piletitulu, teenindades hinnanguliselt 33 miljonit reisijat. Tänu riigieelarvelisele toetusele tagatakse kestlik ühistranspordi rahastamine: täidetakse pikaajalised veolepingud, kaetakse transporditaristu tasude tõusu, tagatakse uute elektrirongide kasutuselevõtmine, tihendatakse rongiühendusi ning viiakse ellu ühistranspordireformi tegevusi.
2026. aasta riigieelarve rahastamine võimaldab peale raudteeremondi ja elektrifitseerimistööde valmimist Tallinn-Tartu suunal käivitada taktipõhise sõiduplaani ja võtta kasutusele uued elektrirongid, mis aitavad lahendada juba aastaid kestnud ülerahvastatuse probleemi rongidel.
Toiduohutus ja toidukaupade kaubavahetus on kindlustatud
Riigieelarvesse planeeriti täiendavad 1,8 mln eurot loomataudide ja taimekahjustajate seireks ja tõrjeks, mis tagab Eesti toidutootjatele jätkuva ligipääsu EL siseturule.
Elule ja tervisele ohtlike haigustekitajate analüüsivõimekus paraneb
Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse uue laborihoone projekteerimiseks on 2026. aastal kavandatud RKASi eelarvesse 346 000 eurot (kokku aastatel 2026–2027 RKASi eelarves 1 796 000 eurot). Uus laborihoone on oluline samm LABRISe võimekuse tõstmisel ja toiduohutuse tagamisel.
Siseministeerium
Siseturvalisuse eest seisjate palgad tõusevad
Turvalise Eesti jaoks on käesolevas keerulises julgeolekuolukorras ja kuritegevuse tõusutrendi ajal hädavajalik ennetada veel suuremat personalipuudust siseturvalisuses. Politseinike, päästjate ja päästekorraldajate palgad tõusevad, et hoida olemasolevat personali ja soodustada uute eriteenistujate värbamist. Siseministeeriumi valitsemisala palgatõusudeks eraldatakse 2026. aastast 28,9 miljonit eurot, mis võimaldab eesliinil töötavatele päästjatele, politseinikele, päästekorraldajatele ja Sisekaitseakadeemia õppejõududele pea 10% palgatõusu.
Keerulist julgeolekuolukorda arvestavad tegevused jätkuvad
Tänast Euroopa keerulist julgeolekuolukorda silmas pidades keskendub Siseministeeriumi valitsemisala 2026. aastal siseturvalisuse valdkonna järelkasvule, piirivalvamise tugevdamisele, kriisideks valmisolekule ning elanikkonnakaitsele. Jätkub idapiiri väljaehitamine, kriisireservide loomine, kriisikoolitused elanikele ja kohalikele omavalitsustele, kaasajastatakse taktikalise väljaõppe taristut, alustatakse droonimüüri investeeringutega, uuendatakse ja täiendatakse relvastust. Selleks on 2026. aastaks Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisse reservi plaanitud 67.5 mlm eurot, millele lisanduvad välisvahendid.
Sotsiaalministeerium
Iga kulutatud euro peab minema inimeste tervise heaks
Tervisekassa eelarvedefitsiit on varasemaga võrreldes ligi 73 mln euro võrra vähenenud.
Tervishoid vajab lisaraha, kuid kõigepealt tuleb leida ja ära kasutada kokkuhoiuvõimalused, säilitades seejuures kvaliteedi. 2026. aastal töötame tervishoiu rahastamises sisemise tõhustamise suunaga: näiteks korrastame haiglavõrku, leiame ja kaotame dubleerimised, ühtlustame esmatasandi arstiabi kvaliteeti jne.
Hoolitseme kõige haavatavamas olukorras inimeste eest
Suurendame toimetuleku piiri 20 euro võrra, mis toob kaasa selle, et rohkem keerulisemas majanduslikus olukorras inimesi hakkavad saama toetust ja senisest suuremas summas. Toimetulekutoetuste eelarve riigieelarves suureneb ka järgnevatel aastatel. Lisaks maksame alates 2027. aastast õppivatele lastele 104 euro võrra suuremat toimetulekutoetust pikemal perioodil ehk kuni 19 aastaseks saamiseni ja seda jooksva õppeaasta lõpuni, kui laps õpib.
Suurendame erihoolekande teenuse rahastust 4,2 miljoni euro võrra, et asutustel oleks võimalik tõsta valdkonnas töötavate inimeste palka – see aitab hoida valdkonna töötajaid ja panustab seeläbi teenuse kvaliteeti.
Jätkame pensionite indekseerimisega. Selliselt tagame kõigile pensionäridele sissetuleku, mis käib kaasas elukalliduse tõusuga.
Jätkame koos erasektoriga tervishoius uute tehnoloogiate kasutuselevõttu
Koostöös erasektoriga toetame uute tehnoloogiate kiiremat kasutuselevõttu. Meie prioriteet on andmekvaliteet, turvalised alused tehisintellekti kasutamiseks tervishoius ning lihtsam ja kiirem isikustamata terviseandmete kasutuselevõtt teadus-arendustöös. Käivitame esimese riikliku personaalmeditsiini teenuse, mis võimaldab soovijatel saada oma geeniandmetel põhineva rinnavähi riskihinnangu ja sellest lähtuvad edasised soovitused.
Alustame üleminekut kaasaegsele pensionide ja toetuste väljamaksete süsteemile. Uuendusteks planeeritud eelarvevahendid 2026. aastal on 4,88 miljonit eurot.
Välisministeerium
Eesti julgeoleku kasvatamiseks tugevdatakse ka välisministeeriumi eelarvet
Välisministeeriumi kulude ja investeeringute eelarve 2026. aastal on ca 130 mln eurot.
Praeguses julgeoleku- ja majanduskeskkonnas on Eesti diplomaatilise võimekuse hoidmine, samuti samameelsete riikidega suhete tugevdamine eriti oluline. Seda nii julgeoleku suurendamise kui ka Eesti majanduse kasvupotentsiaali parema rakendamise nimel, toetades meie ettevõtete tegevust kiiresti arenevatel turgudel. Pikaajalise stabiilse majanduskasvu huvides peavad Eesti eksporditurud olema mitmekesised ning Eesti välisesinduste võrgustik toetama meie ettevõtete uutele turgudele sisenemist.
Osaleme Ukraina ülesehituses juba praegu, mil Venemaa täiemahuline agressioon kestab
Juba praegu Ukraina ülesehitamises osaledes loome võimalusi Eesti ettevõtetele. 2026. aastal eraldatakse 2,1 miljonit tsiviilabi andmiseks Vene agressiooniga võitlevale Ukrainale. Lisaks on kavandatud 1,8 miljonit üleilmse Ukraina ülesehitamise konverentsi ettevalmistamiseks, mis toimub Eestis 2027. aastal.
Majanduse ja rahanduse üldnäitajad
Majanduse aeglane taastumine jätkub. Taastumine on laiapõhjaline, kuid ebakindla väliskeskkonna ja kõrge hinnataseme tingimustes toimub see aegamisi. Selleks aastaks prognoosime 0,8% suurust kasvu, mis kiireneb 2,5%ni aastal 2026. Erinevate teenuste hinnatõusu, välisturgudel toimunud toidutoorme kallinemise ja lisandunud maksumeetmete tulemusena kiireneb inflatsioon 2025. aastal 5,4%ni.
2026. aastal toidu ja teenuste hinnatõus pidurdub ning maksumeetmete mõju väheneb, tuues kaasa inflatsiooni aeglustumise 3,5%ni. Keskmise netopalga ostujõud suureneb ühtse maksuvaba tulu kehtestamise tõttu 2026. aastal hüppeliselt, jõudes tagasi 2021. aasta tasemele.
-
Valitsuse pikaajaline eesmärk on toetada makromajanduslikku stabiilsust läbi turgude paindlikkuse ja efektiivsuse ning ohjata majanduse tasakaalustatud arengut ohustavaid riske.
- Valitsuse eelarvepoliitika eesmärk sel eelarvestrateegia perioodil on kindlustada Eesti riigi püsimine, selleks tuleb katta Venemaa agressiooni tõttu hüppeliselt kasvanud kaitsekulutusi ning otsida kulude kokkuhoiukohti ning leida kerkinud kuluvajadustele püsivad katteallikad, mis aitaksid puudujäägi taset alla tuua.
- Eelarve struktuurne ülejääk on 2025. aastal 0,6 protsenti SKPst, kuid nominaalse defitsiidi järsu suurenemise ja majanduse taastumisele pöördumise tulemusel jõuab valitsussektor 2026. aasta lõpuks 3,2% suuruse struktuurse eelarvepuudujäägini.
- Majanduskasvu taastudes hakkab 2026. aastal negatiivne toodangulõhe vähenema ehk majandustsükli negatiivne mõju eelarvele väheneb.
- Nominaalne puudujääk on 2025. aastal on 1,3% SKPst ja kasvab järgmisel aastal kaitsekulude hüppelise tõusu ning tulumaksumuudatuste tõttu 4,5%ni SKPst. 2028. Aastast alates hakkab puudujääk vähenema ja jõuab 2029.aastaks 3,6%ni SKPst 1,2% juurde SKPst.
- Võlakoormus ulatub 2026.aastal 25,9%ni SKPst.
- 2026. aasta maksukoormuseks kujuneb 35,2% SKPst.
Viimati uuendatud 31.10.2025
