Juhataja Rasmus Ruuda
Tere päevast, head ülekande vaatajad! Tänane valitsuse istung on lõppenud ja pressikonverentsil on peaminister Kaja Kallas, välisminister Urmas Reinsalu ja siseminister Lauri Läänemets.
Kõigepealt peaminister, nagu ikka. Palun!
Peaminister Kaja Kallas
Aitäh! Kõigepealt palun vabandust viibimise pärast. Nii on, et läks kohe suureks aruteluks -- kolme partneriga arutelud võtavad rohkem aega kui üksinda valitsuses olles, ma pean tunnistama.
Nii. Aga täna me kogunesimegi esimesele valitsuse istungile ja kabinetinõupidamisele. On väga töine meeleolu, kõik soovivad kohe härjal sarvist haarata ja oma valdkonna muredega tegeleda.
Meil on selles valitsuses kolm peamist eesmärki selle kaheksa kuu jooksul, kui see valitsus toimetab, kuni valimisteni. Kõigepealt tuleb loomulikult tagada meie julgeolek ja riigikaitse. Teiseks tuleb rakendada meetmeid energiakriisi ohjeldamiseks ja aidata inimestel toime tulla tõusnud hindadega. Ja kolmandaks tuleb viia ellu 30 aastat viibinud üleminek eestikeelsele haridusele.
Need on suured fookusteemad. Aga see ei tähenda seda, et ei oleks muudes valdkondades veel muresid, mõtteid, mida kõike võiks lahendada.
Nüüd, oluline on see, et välispoliitikas me hoiame sama joont, mida me hoidsime ka eelmises valitsuses. Venemaa sõda Ukrainas, agressiooni jätkumine kestab ja me toetame Ukrainat nii kaua, kui on vaja selle sõja võitmiseks.
Jätkuvalt tuleb teha kõik selleks, et see sõda oleks Venemaale võimalikult kulukas. On näha, et sanktsioonid juba mõjuvad, kuid igal juhul peame jätkama selle agressiooni hinna tõstmist. Üks näide on ka Euroopa Liidus eile kokku lepitud Venemaa-vastane sanktsioonipakett, Vene kullale ja ehetele impordikeeld, samuti isikute vastased sanktsioonid. Samuti on paketis meie soovitud erand külmutatud vara vabastamiseks, kui see on vajalik keskkonnakahju ärahoidmiseks või inimeste tervise kaitseks. Peame kindlasti jätkama tööd selle nimel, et sanktsioonid jätkuksid.
Võib-olla Ukrainaga seoses on veel oluline see, et Eesti saab üle poole Ukraina antud relvastuse väärtusest Euroopa Liidult tagasi. Me olime ühed esimesed, kes Ukrainat aitasid, ja me oleme ka ühed esimesed, kes selle raha tagasi saavad. Esialgu me saame 135 miljonit eurot, mille eest saab osta Ukrainale saadetud relvade asemele endale sama otstarbega relvastuse, ka laskemoona, ja see läheb täiendavate tankitõrjemiinide ja rakettide hangeteks. Kokku on Eesti praeguseks Ukrainale andnud ligikaudu 250 miljonit eurot. Rahurahastust me taotleme endale tagasi selle raha, mis me oleme Ukrainale andnud, et oma varustust täiendada.
Esmaspäeval otsustasid Euroopa Liidu välisministrid Ukraina toetuseks mõeldud summat suurendada veel 500 miljoni võrra, aga sellest räägib kindlasti välisminister.
Nüüd tänasest valitsuse istungist ja kabinetinõupidamisest. Kõigepealt oluline teema, mis puudutab gaasivarusid. Me kiitsime heaks Eesti seisukoha energiaministrite nõukogu istungiks ja see seisukoht puudutab gaasitarbimise vähendamise plaani ja määrust, mille eesmärk on tõsta Euroopa Liidu valmisolekut reageerida Venemaa gaasitarnete võimalikule lõppemisele.
Esmalt on vabatahtlikud eesmärgid, gaasitarbimise vähendamise eesmärgid, nt alates 1. augustist kuni järgmise aasta märtsi lõpuni 15% gaasitarbimist vähendada. Kui aga olukord Euroopas halveneb ja seda vähemalt kolmes liikmesriigis, kes on kuulutanud välja häireolukorra, või need kolm liikmesriiki seda küsivad, siis saab Euroopa Liit ka kuulutada välja Euroopa tasemel häireolukorra. Mis see tähendab? See tähendab seda, et need gaasi vähendamise eesmärgid muutuvad kohustuslikuks, see 15%.
Meie toetame neid vähendamise eesmärke ja toetame ka seda, et kui olulised tarnehäired tekivad, siis need peavad arvestama ka liikmesriikide varasemaid jõupingutusi oma gaasitarbimise vähendamiseks. Oluline on väljuda Venemaa fossiilkütustest võimalikult kiiresti ja lõpetada ka Putini sõjamasina rahastamine.
Liikmesriigid saavad ise valida, kuidas seda täpselt teha. Nii et Eestis on tarbimine juba vähenenud. Siin on olnud erinevad numbrid, aga võrdlus on olnud COVID-i aastatega. COVID-i aasta oli kõigil väga madal gaasitarbimises, seega pole see olnud päris tavapärane aasta, millega võrrelda. Kui me võtame viie aasta pealt, mida Euroopa Liidu tasemel ka arvutatakse, siis 15% vähendamine ei ole meil mingi probleem, sest gaasitarbimine Eestis on reaalselt juba vähenenud – 2022. aasta esimesel poolaastal tarbisime 18% vähem kui 2021. aasta samal ajal. Nii et kuigi ajalooliselt on meie gaasitarbimine olnud umbes viis teravatt-tundi aastas, prognoosime nüüd talveks neli teravatt-tundi.
Otsustasime valitsuse istungil veel ümber suunata perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendid, et tagada mitmete oluliste projektide kallinemised. Ja neid lisavahendeid on eelkõige vaja koolidel ja haiglatel. Euroopa Regionaalarengu Fondi rahaga kaetakse Narva, Rakvere ning Tallinna Mustamäe ja Pelgulinna riigigümnaasiumi õppehoonete ehitamise kallinemine, samuti esmatasandi tervisekeskuste, esmajoones Hiiumaa haigla ehitustööde kallinemine. Viljandi haigla ehituse rahastamise liigutame taasterahastusse, mis tagab, et see projekt viiakse kindlasti lõpule, sest haigla ehituse valmimine poleks ERF-i ehk Euroopa Regionaalarengu Fondi rahaga [selle kasutamistähtaja tõttu] lihtsalt sellisel kujul võimalik. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Palun, välisminister!
Välisminister Urmas Reinsalu
Tere päevast! Ma arvan, et valitsus alustas väga töiselt. Tegelikult siin mingisugust sisseelamisaega ei olnud, rida praktilisi kriitilisi teemasid oli täna laual ja me suutsime otsused ratsionaalselt langetada.
Nüüd on hästi oluline panna paika see tegevuskava, mis on kesksete tuumteemade elluviimiseks – Isamaa vaates eestikeelsele haridusele üleminek, elektrituru reform ja peretoetuste reform. Kindlasti niisugust tavapärast saja päeva dünaamikat see valitsus endale lihtsalt ajalise loogika järgi lubada ei saa. Siin selles kriisikeskkonnas tuleb tõepoolest aega lugeda päevadega, mitte aastate või kuudegagi.
Mis puudutab välispoliitikat, siis nagu peaminister mainis, 7. sanktsioonide pakett jõustus eile. Eesti vaates ei ole see piisav. Neid sanktsioone, mis on kehtestatud tegelikkuses suudetud rakendada, aga see ei ole veel piisav maht ja piisavas mahus ja piisava ajalise perspektiiviga selles mõttes, et nad tegelikult jõustuvad n-ö samm-sammult.
Miks see ei ole piisav? Sellepärast, et Venemaa jätkab oma sõda Ukrainas. Meie eesmärk on sanktsioonipoliitikaga saavutada seda: see sõda ei lõpe iseenesest, see lõpeb ainult siis, kui Putin lõpetab selle sõja, kui Vene režiim lõpetab. Järelikult seda agressiooni hinda tuleb olemuslikult tõsta. Ma andsin välisministeeriumi töötajatele korralduse valmistada ette ka Eesti ettepanekud uueks sanktsioonipaketiks. Sellel teemal ma kõnelesin ka meie regiooni välisministritega – Läti, Leedu ja Soome ministriga – ning jätkan oma kolleegidega suhtlemist.
Ma olin ühenduses ka Ukraina välisministriga. Rõhutasin üle meie valmiduse kõikehõlmavalt Ukrainat toetada, nii anda sõnumeid edasi oma partneritele, lääne liitlastele, kui ka panustada. Ka selle koalitsiooni poliitika on selline, nagu oli eelmise Eesti valitsuse poliitika, nimelt Ukraina toetamine. Me otsime uusi olulisi teemasid ja lähenemisi, kuidas Ukrainat tõhusamalt toetada.
Üks eraldi teemade ring on õigusliku vastutuse küsimus agressiooni süüdlastele. Sellest oli mul Ukraina välisministriga juttu. Eesti on otsustanud teha ettepaneku olla Ukraina reformikonverentsi korraldajariigiks. See on maailma eri riikide vedamisel [toimuv] ja Eesti on valmis olema aastal 2025 Ukraina reformi konverentsi korraldajaks.
Nii et praegu Euroopas või läänes laiemalt on augustikuu puhkuste kuu, aga kindlasti reaalselt lahingutegevus jätkub praegu Ukrainas. Ja meie ülesanne on loomulikult Ukraina teemat hoida kesksena kõigi liitlaste, kogu maailma avalikkuse loogikas. See sõda ei ole maailmasõda, aga see on sõda maailmas ja see puudutab tegelikkuses kogu inimkonda, nagu me näeme ka nendest teisestest probleemidest, mis meie õuele on jõudnud inflatsiooni, energiakriisi ja varustusprobleemide kaudu. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Palun, siseminister!
Siseminister Lauri Läänemets
Jah, aitäh! Tervist ka minu poolt kõigile! Tõesti, uus valitsus on tempokalt alustanud. Siseministeeriumi valitsemisalas tegeleme praegu analüüside ettevalmistustega, mis puudutab koalitsioonilepingu kokkuleppeid. Võrreldes välisministeeriumiga nii kiiresti ei ole võimalik nende asjadega edasi liikuda. Aga positiivseid arengusuundi on valdkonnas ikka olnud. Me kõik teame, et elanikkonnakaitse on meie kõigi riigiasutuste prioriteet praegu. Suvel alustas päästeamet koostöös omavalitsustega võimalike varjumiskohtade märgistamist ja selles valdkonnas on järgmine samm vahepeal tehtud, ehk naiskodukaitse loodud äpp ehk mobiilirakendus „Ole valmis“ on uuendatud koostöös siseministeeriumi infotehnoloogia arenduskeskuse ja päästeameti häirekeskusega. See tähendab seda, et läbi selle äpi on võimalik saada nüüd telefonile või tahvelarvutile ohuteavitusi. Kui midagi kuskil juhtub, näiteks kui on tulekahju, paks suits või mingisugune kemikaal kuskil lahti pääsenud, siis selleks et inimesed teaksid ennast ruumides hoida.
Seda äppi ja teavitust kasutati ühe karupere puhul, kes oli Tallinnas ringi liikumas. Praegu see on seotud ainult häirekeskuse ja päästeametiga, aga mingil hetkel lisandub sinna ka võimalus otse sündmuskohtadelt kiire info edastamiseks politsei- ja piirivalveametile.
Minu poolt praegu kõik. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Nüüd palun küsimused. Nagu ikka, öelge oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus suunatud. Palun võtke mikrofon ka.
Grete Põlluste, Delfi
Küsimus on peaministrile, tegelikult kaks küsimust. Esimene puudutab NATO saladuste luba. Tegite ju selgeks eelmise valitsuse puhul, et teie kabineti ministritel kõikidel peab see olema. Ja selline küsimus ongi: kui kaugel riigisaladuse loa taotlemine ja NATO saladuse loa taotlemine on ministritel?
Kaja Kallas
Jaa, aitäh! Täna käisime selle uuesti üle kõigiga. Selle kuu aja jooksul peaks sisse andma need taotlused. Ma tean, et kaks ministrit, siseminister ja kaitseminister on tublid ja sellega juba aktiivselt tegelevad, teised on lubanud selle kõik võtta kätte, ma saan aru. Kultuuriministri on juba olemas.
Urmas Reinsalu
Mul on ka olemas. Ma olen püsivalt NATO-saladuse luba kasutanud.
Kaja Kallas
Just. Ühesõnaga, see on töös.
Grete Põlluste
Selge. Teine puudutab töö- ja terviseministrit. Nimelt on täna nii Delfi kui ka Postimees välja toonud selle, et eelmisel aastal võttis valitsus vastu hea tava dokumendi, mis puudutab siis lobistidega seotud suhtlemist. Meie töö- ja terviseministril ei näi olevat kõik korras, selles mõttes, et teoreetiliselt peaks ta ennast aastaks tööst taandama selles ametis. Kas tuleb uus töö- ja terviseminister või siis see tava on tegelikult ikkagi nagu dokument, mida ei järgita valitsuses nii väga?
Kaja Kallas
Jaa. No see tava on nii, et ministrikandidaadid nimetab iga erakond ise. Tegelikult eks palve on olnud ka need kandidaadid kiiresti teada saada, et selliseid murekohad välja tuua. Eks me oleme rääkinud töö- ja terviseministriga sellest probleemist. Näiteks, et kui meil on riigi poolt kolmepoolsed läbirääkimised, tööandjad, ametiühingud ja seal on esindajaks töö- ja terviseminister, kes on olnud 20 aastat ametiühingute eesotsas, siis tegelikult see ei ole päris see, mis on mõeldud. Just seesama hea tava ütleb tegelikult, et aasta aega peaks olema vähemalt paus toimingutest ja otsustest, mida riik on teinud lobi suunal. Üldiselt see käib nagu vastupidi tavaliselt, aga jah, igal juhul küsimus, mida palusime tõsta eraldi veel, et me käiksime kõigiga üle kõikides ministeeriumites need head tavad ja selle korra, et kellelgi seda huvide konflikti ei ole. Eraldi oleme rääkinud ka töö- ja terviseministriga.
Tahtsid täiendada?
Lauri Läänemets
Jah, ma ütleks ka mõne sõna sinna juurde. Eesti inimeste esindamine, mida Peep Peterson varem tegi, ja nende huvide kaitsmine, no et seda kuidagi mureks pidada valitsuse tasandil... Eesti inimeste esindamisega jätkamine on, ma arvan, umbes sama suur probleem kui see, et siil läheb talvel talveunne, on ju. Need ongi loomulikud asjad ja loomulik asjade käik. Ja ma arvan, et ka selles valituse dokumendis tegelikult tuleks see üle vaadata. Tuleb eristada sotsiaalpartnerid ja siis tõesti lobiorganisatsioone või ettevõtteid, kellel on mingisugune väga konkreetne huvi. Aga Eesti inimeste huvi ongi riigi huvi, ega siin mingisugust erilist huvide erinevust olla ei saa.
Ja kui me vaatame väga paljude Euroopa riikide praktikat, siis päris paljudes riikides sellised tööala ministrid ongi tulnud ametiühingute liinist ja on olnud ametiühingute juhid. Seal isegi ei peeta mõnikord võimalikuks seda, et ministril sellist tausta ei ole. Nii et mina siin küll mingit probleemi ei näe.
Grete Põlluste
Aitäh!
Juhataja
Nii. Kas on veel küsimusi? Jaa, palun!
Angelina Lon, Õhtuleht
Küsimus on eelkõige peaministrile, aga tahaks kuulata ka valitsuspartnerite hinnangut. Meile teadaolevad on eelmine valitsus vähemalt arutanud, mida teha Eestis punamonumentidega, sealhulgas aina enam pinget tekitava Narva tankiga. Miks te otsust ei ole teinud? Valitsus oli ju funktsioneeriv. Me näeme seda, et oli tehtud otsus Tallinna haigla kohta. Miks seda otsust ei tulnud?
Kaja Kallas
Me oleme need otsused teinud. Me oleme neid asju kabinetis arutanud mitu korda ja teinud väga selged otsused. Otsused on sellised… Mul ei ole neid praegu käepärast, aga põhimõtteliselt on otsustatud minna nende sammudega järk-järgult, alustada nendest kohalikest omavalitsustest, kes on pöördunud valitsuse poole.
Meil on eraldi ka sõjahaudade komisjon. Kõigepealt tuleb selgeks teha ka see, et meil on monumendid, kus all on hauad. Need inimesed tuleb ümber matta. Ja tegelikult juba täna näiteks maetakse ümber Rakvere ühishaua säilmed, siis ka Võsu ühishaua säilmed. Neid on vähemalt 148 punamonumenti, kui ma õigesti mäletan, numbriliselt. Ja neisse kõigisse tulebki suhtuda erinevalt. Meil on teatud punamonumendid, kus ei ole haudasid all ja mis on kohalike omavalitsuste territooriumil. See on üldiselt nii, et see on nende maaomanike otsus, mida nad tahavad sellega teha või ei taha. See sõjahaudade komisjon saab siis aidata.
Selge on see, et osa monumente on väga rasked ka füüsiliselt. Noh, seda kõike hoogtöö korras ühe päevaga ära ei tee. Meie soov on olnud see, et me läheme väga tasakaalukalt.
Iga nädal saabub kaitseministeeriumisse palve mõnelt kohalikult omavalitsuselt, et sellega tegeleda. Täpselt niimoodi järjest me nendega tegeleme. Näiteks, Otepääl ei leitudki säilmeid punamonumendi alt, seal ei tekkinudki seda hauaprobleemi.
Nii et mõte on selles, et kõik need säilmed maetakse kalmistutele, kus lahkunud peaksid olema, ja nende otsustega, mis me tegime eelmise valitsusega, me läheme edasi selliselt, et punamonumendid tuleb järjest eemaldada.
Ega see teema ei olekski tulnud ilmselt päevakorda, kui seda sõda Ukrainas sellisel kujul ei toimuks. Siis ei oleks need monumendid võib-olla niimoodi meid häirinud, kui nad praegu häirivad. Seetõttu me saame sellega liikuda edasi – tasakaalukalt, aga igal juhul läheme nende otsustega edasi.
Angelina Lon
Aitäh! Aga kas enne 20. augustit tuleb ka konkreetne otsus just selle Narva tanki kohta?
Kaja Kallas
Selle Narva tankiga on see lugu, et see on kohaliku omavalitsuse maa peal ja see on kohaliku omavalitsuse oma. Narva ei ole meile teinud ettepanekut see teisaldada. See on muidugi küsimus, kuidas neid asju siis saab selliselt teha. Narva on isegi olnud pigem vastu. Me oleme seetõttu läinud samm-sammult nendega, mis meil tööjärjekorras on ja kus me teeme kohaliku omavalitsusega koostööd. Aga Narvas jah sellist koostööd ei ole ega ole ka soovi seda monumenti teisaldada. Seetõttu on see palju keerulisem küsimus, kui need teised on. Selleks on meil vaja kohaliku omavalitsuse soovi ka.
Angelina Lon
Aga kas te plaanite edasi nendega arutada seda monumendi küsimust?
Kaja Kallas
Me järjest oleme … Nagu ma ütlesin, 148 neid oli. Oli 148? Rohkem isegi. Miks mul on see 148 meeles? Kogu aeg tuleb juurde, mingeid väikseid kive on igal pool, tuleb välja jälle. See esialgne arv, kust me alustasime, oli 148. Ja nendega me järjest liigume edasi.
Aga seda Narva teemat peab eraldi arutama. Mida me peame silmas pidama? Minu meelest me võime kõik olla väga uhked selle üle, et 9. mai läks Eestis nii rahulikult. Selle jaoks, et ta läheks nii rahulikult, oli väga palju tööd ette tehtud alates veebruarist. Seetõttu ka see punamonumentide teema, me tahame, et see läheks rahulikult, ilma igasuguste ekstsessideta, võttes arvesse neid õppetunde, mida me oleme saanud pronkssõduri teisaldamisest.
Seetõttu see tasakaalukas lähenemine minu arvates on siin oluline, et mitte tekitada uusi vastasseise, mida meil hetkel ei ole vaja. Sest ma juhin tähelepanu, et seda kõike kasutab ära meie agressiivne idanaaber ettekääneteks, ja selliseid ettekäändeid meil ei ole ka vaja anda. Nii et me saame sellega edasi tegeleda.
Juhataja
Urmas Reinsalu kindlasti tahab rääkida sellest veel.
Urmas Reinsalu
Jah, see eesmärk on selge, ühene: aasta lõpuks peab punamonumentidest plats puhas olema. Siin ei saa üldse olla teisipidi mõtlemistki. Ja kui asetada asi õigesse perspektiivi, ka näiteks Narva tanki puhul, siis parlament võttis ju laia toetusega vastu seaduse, me mäletame, millega keelati ju inimsusevastaseid kuritegusid või agressioonisõdu õigustavate sümbolite kasutamine.
Oleks absurdne ette kujutada, et see sümbol puudutab Z-tähti särgil, aga kui sümbol kaalub mitu tonni või mitukümmend tonni – kui palju see Narva tank seal kaalub? – siis see mitmekümnetonnine sümbol, kuna ta on nii suur, tegelikkuses jääb selle õigusliku loogika vaateväljast kõrvale. Sest samamoodi, nagu inimene paneb selle Z-tähe enda särgile, on ju loomulikult sellel Narva tanki puhul see intentsioon või eesmärk. Miks okupatsioonivõim selle omal ajal rajas, oli luua oma narratiivi ja ülistada Eesti okupeerimise lahingulist tegevust, mille käigus sooritati ka inimsusevastaseid kuritegusid.
Ja teine küsimus puudutab loomulikult omavalitsuste vastutust sellega tegeleda, aga on ka hulk objekte, mis asuvad riigimaal. Ja see loomulikult tähendab, et riik peab seda tsentraalselt tegema, vastavalt protseduuridele, nagu kaitseministeerium ja need komisjonid tegutsevad. Erilise tähendusega, kui me mõtleme 23. augustile, natsliku ja kommunistliku okupatsiooni repressiooniohvrite mälestuspäevale, siis piisab vaid Maarjamäel minna sada meetrit kommunismiohvrite memoriaalist edasi – vaatasin, täna oli just uudis, et see memoriaal läbis remondi või korrastamise – ja me näeme seal maha asetatud autahvlite rivi, milles tegelikult iga tahvel kujutab suurt mälestustahvlit Eestit okupeerinud Nõukogude armeeüksustele 1944. aastal. See kindlasti ei ole kohane. Maarjamäe memoriaali kohta tuleb ka otsuseid langetada. Aitäh!
Angelina Lon
Aitäh!
Juhataja
Kas on veel küsimusi? Andrus Karnau, palun!
Andrus Karnau, Postimees
Urmas Reinsalu, kas te palun kirjeldaksite, kuidas te kujutate ette Sõrve sääre lahinguobeliski eemaldamist? Või mis te sellega peale hakkate, kui te nõuate, et see peab olema aasta lõpuks kadunud?
Urmas Reinsalu
Punamonumendid peavad [kaduma]. Eesti peab olema puhas punamonumentidest.
Kui on küsimus monumentide tehnoloogilises teisaldamises ja muudes küsimustes ja selles, kuidas hindab seda vastav komisjon, siis seda tehakse õiguspäraselt, ratsionaalselt ja provokatsioone vältides. Nii see ongi.
Andrus Karnau
Kui ma tohin, siis küsin ühe asja veel.
Kaja Kallas, kui ma nüüd ei eksi, siis teie isiklikult soovisite, et Marika Priske ja Maris Jesse lahkuksid sotsiaalministeeriumist. Kui see nii ei ole, siis te saate kohe parandada. Aga mu küsimus on see. Kui ma nüüd õigesti aru saan, siis Maris Jesse on sotsiaalministeeriumis tagasi. Mis te selle kohta ütlete?
Kaja Kallas
Ma kuulsin ka, et tervise- ja tööminister võtab ta oma nõunikuks. Selles mõttes, nõunikke saavad ministrid endale ise valida.
Juhataja
Kui rohkem küsimusi ei ole, siis seekord lõpetame. Nädala pärast näeme. Aitäh!
