Juhataja Rasmus Ruuda
Tere päevast, head ajakirjanikud! Head ülekande vaatajad! Valitsuse tänane istung on lõppenud ja pressikonverentsil on rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, kes on täna ka peaministri ülesannetes, justiitsminister Maris Lauri ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, palun!
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus peaministri ülesannetes
Aitäh! Ma tegelikult alustan sellest, et veel kord väljendada valitsuse poole pealt sügavat šokki ja nördimust Venemaa raketirünnaku üle Krementšuki kaubanduskeskusele, kus sel ajal üle tuhande inimese viibis. Arusaadavalt kinnitab ja näitab see veel kord, et kogu demokraatlik maailm peab selle nimel pingutama ja töötama, et esiteks, Ukraina võidaks ja teiseks, et sõjakurjategijad vastutusele võetaks.
Aga veel enne tänase istungi juurde minekut ei ole kindlasti võimalik jätta tähelepanu juhtimata sellele, et eile oli Eesti jaoks väga heade uudiste päev. NATO tippkohtumine on Madridis lõppemas ja viimase kahe päeva jooksul vastu võetud otsused ikkagi liialdamata olid absoluutselt ajaloolised. Kui me idatiiva tugevdamist silmas peame. Ja ka see, et Soome ja Rootsi NATO-sse vastuvõtmise kohta tuli otsust – no paremaid uudiseid ja paremat tulemust Madridist ilmselt oleks olnud raske oodata ja loota. See on esimest korda pärast külma sõda, kui NATO vastu võetud strateegia, uus strateegia käsitleb Venemaad peamise ohuna. Sellisel kujul mustvalgelt NATO dokumentidesse kirja saanu on tõesti hästi põhimõtteline ja oluline seisukoht meie jaoks.
Aga meie jaoks, konkreetselt Eesti jaoks vast tõesti kõige olulisem otsus oli liitlaste toetus ja otsus selle kohta, et NATO läheb tugevdatud kaitsehoiakule üle. See tähendab, et me loome liitlastega koos diviisi suuruse üksuse ja selle juhtimisstruktuuri, mis ohu korral oleks võimeline Eestit kaitsma ja oleks valmis Eestit kaitsma esimestest minutitest ja hetkedest peale. Ehk teisisõnu tähendab see seda, et umbes 20 000 mehega on NATO valmis halbade arengusuundade korral Eestis võitlema. Need otsused, mida Ühendkuningriik teada andis, et nad on otsustanud täiendavalt määrata meie kaitseks brigaadi, ka see otsus, mis puudutas Ameerika Ühendriike, et Ameerika Ühendriigid tugevdavad märkimisväärselt oma kohalolu Euroopas -- need kõik on tõesti meie jaoks väga olulised head uudised eilsest NATO Madridi tippkohtumisest. Ja ka see kokkulepe, et Tallinnast saab üks NATO tulevikutehnoloogiate keskusi, sündis. See peakontor hakkab olema nii Tallinnas kui ka Londonis. See võib-olla on jäänud hetkeks isegi muude väga oluliste uudiste varju, aga ma arvan, et ka selle tähtsus Eesti jaoks tegelikult on väga suur.
Nüüd, tänase istungi juurde minnes, võib-olla kõige suuremat tähelepanu on pälvinud arutelu, mida me pidasime kabinetis, ja otsus, mille me hiljem valitsusega tegime. See puudutab Eesti taastekava korrigeerimist. Teadupoolest olime me olukorras, kus Euroopa Komisjon vähendas Eesti taastekava mahtu. Kui algselt oli loodetud maht suurusjärgus 1,1 miljardit eurot, siis kuna meie majandus koroonast väga kiiresti taastus ja tegu oli eelkõige koroona kriisiabiks mõeldud rahaga, siis komisjoni otsus oli Eesti taastekava vähendada 862 miljoni euroni. See on ka esialgne hinnang, lõplik number loodetavasti lähiajal selgub. Samaaegselt oli meil olukord, kus ehitusturul toimuv oli investeeringuobjektide puhul kaasa toonud või tegi need investeeringuobjektid plaanituga võrreldes ligi 350 miljoni euro võrra kallimaks. See tähendas, et me pidime uuesti hindama üle taastekava, sisu investeeringuobjektid, vaatama üle need riskid, mis puudutavad kallinemisi, mis puudutavad nende objektide sisulist poolt kui ka ajaraamides püsimise tõenäosust.
Selle tänase arutelu tulemusel oli otsus tõesti selline, et need projektid, kus kas on ettevalmistus olnud kokkuvõttes kahjuks kehv või kus on väga suured kallinemiste riskid, mille puhul ei ole siduvat otsust nende katmise kohta või kus on endiselt, ikkagi sisulisi puudujääke, me peame paraku taastekavast välja jätma. Pärast seda riskide hindamist ja ka riigikontrolli väga mahuka kirjaga arvestamist jäävad taastekavast välja Tallinna haigla, Turba-Risti raudtee ja ka kopterite projekt.
Kolleegid saavad neid tagamaid võib-olla pisut rohkem avada. Aga kui Tallinna haiglast rääkida, mis avalikkuses võib-olla kõige rohkem tähelepanu saanud, ja selline üks koondpõhjus välja tuua, siis tuleb öelda, et paraku on linnal olnud senini üsna lünklik ettevalmistustöö. Meil ei olnud siiamaani kinnitust selle kohta Tallinna linnast, kas on otsus katta taastekavast puudujääva osa rahastamine. Teiseks, üsna hiljuti tuli kaunis ootamatu otsus, et juba niigi gigantsele ja väga keerukale projektile soovib Tallinna linn lisada veel ühe maa-aluse korruse, mis muudaks ilmselgelt Euroopa Komisjoni nõutud ajakavas püsimise sisuliselt võimatuks. Ajakava on väga karm ja lõpptähtaeg on 2026. aasta, kui need taastekavasse lisandunud projektid peavad lõpetatud olema. Siis, nagu ma viitasin riigikontrolli hinnangule või kirjale, riigikontroll tõesti valitsusele esitatud kirjas juhtis tähelepanu, et vaja on täiendavat kriitilist analüüsi nii selle haigla kavandatud mahu kui ka maksumuse kohta. Seal on riigikontrolli hinnang, et on oldud liigselt optimistlik kallinemise mõju suhtes, see kallinemise mõju ja kallinemine ise on pigem suurem, kui algselt prognoositud on.
Aga võib-olla veel olulisem on sisuline pool riigikontrolli ettepanekutes või kirjas. Nimelt, riigikontroll leiab, et juba olemasolevate haiglatega on läbi analüüsimata kas sedavõrd mastaapse haigla lisandumine ja millise dubleerimise ohu kaasa toob ja kuidas on üledimensioneerimise riskid maandatud. Riigikontrolli hinnang on, et seda tuleb täiendavalt, et hinnata ja analüüsida. Ja veel võib-olla sisulise poole pealt. Meie õiguskantsleri poole on pöördunud viis erialaseltsi, võib-olla koondnimetusega sünniabi erialaseltsid, nii lastearstide selts kui ka pediaatria erialakomisjon, perinatoloogia selts, kokku viis seltsi, kes on juhtinud tähelepanu sellele, et Tallinna haigla sisulise kavandamise poole pealt ei ole praegu läbimõeldud terviklik sünniabi lahendus, mis samamoodi nõuab paraku täiendavat sisulist tööd. Kõike seda kokku võttes, meil on olnud soov Tallinna haiglaga liikuda edasi kiiresti. Ja meil on olnud algusest peale teada, et seda ettevalmistustööd arvestades seal on omad riskid. Praegu me oleme paraku selles olukorras, kus need riskid ei ole vahepealse ajaga mitte kuidagi maha võetud, vaid pigem on neid riske juurde tulnud, nii et seetõttu me olime täna selles olukorras, kus me selle otsuse tegema peame.
Edasi saab taastekavaga see, et me peame kõik need muudatused läbi rääkima Euroopa Komisjoniga. Meil on soov loomulikult seda dialoogi esimesel võimalusel alustada. Me teame ka, et Euroopa Komisjon on olnud väga kriitiline Tallinna haigla suhtes. Nii et ma usun, et selles mõttes on see dialoog pigem kiire. Me loodame, et aasta teises pooles õnnestub meil komisjoniga see protsess lõpuni viia ja seejärel saame tulla selle uuendatud taastekava kinnitamise juurde. Võib-olla etteruttavalt ütelnud seda kohe ka, et kuna me saime välja võtta kolm projekti tervikuna, st me ei saa võtta ühestki projektist ühte osa välja, siis see võib tähendada, et taastekavas tekib võimalus väikeses mahus täiendavaid otsuseid lisada. Seda otsust, kas ja mida me aastakavasse lisada saame, selles väikeses mahus, me täna ei teinud. Ja selle otsuse – eeldusel, et uus valitsusliit, et võiks lähiajal sündida – peab tegema juba uus valitsus. Uus valitsus peab ka selle läbirääkimise komisjoniga lõpule viima.
Mulle tundub, et praegu võib-olla sissejuhatuseks ongi minult kõik. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Palun, Maris Lauri!
Justiitsminister Maris Lauri
Aitäh! Justiitsministeeriumi valdkonnast saadab valitsus riigikokku kohtuekspertiisi seaduseelnõu, mis võimaldab minna üle digitaalsetele lahendustele, kohtuekspertiisi valdkonnas näiteks hakata tegelema digilahingutega, mis on soodsamad ja kiiremad, ning võimaldab hoida ka kohtuarstide ressurssi kokku. Selleks, et tagada isikuandmete kaitse nõuete järgimine, muudetakse ka ühetaoliseks reeglid, millega hoitakse ja töödeldakse sõrmejälgi, DNA-d, näokujutist, häälenäidiseid, nende kasutamist ja seda, kuidas neid konkreetse isikuga seostatakse. Need on asjad, mis on uurimiseks ja kuritegude avastamiseks kindlasti väga olulised. Ja seal on ka muid väiksemaid muudatusi. Tegemist on uue terviktekstiga.
Nüüd, teine oluline teema on seotud sanktsioonidega. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku, et Euroopa Liidu nõukogu võtaks vastu otsuse, millega laiendada Euroopa Liidu pädevust teatud kuritegude puhul. See puudutab sanktsioonide rikkumisega seotud kuritegevust, kus ei peeta sanktsioonidest kinni – kuidas neid karistada, millistel juhtudel karistada? Praegusel juhul on nii, et eri riikidel on väga erinevad lähenemised sanktsioonide rikkumise puhul. Kuid kui meil on ühesugused sanktsioonid, siis võiks olla ju ka lähenemine ühesugune. Eesti toetab seda lähenemist. Informatsioon teistest riikidest kinnitab, et ka teiste Euroopa Liidu riikide soov on seda pädevust laiendada. See kindlasti ei hakka puudutama üksnes Venemaa vastu kehtestatud sanktsioone või Valgevene vastu kehtestatud sanktsioone, mis on seotud Ukrainasse sissetungimisega, vaid see puudutab ka kõiki teisi sanktsioone. Kui see otsus tehakse, laiendada, ja see võib tulla paari nädala jooksul, kuna riikide puhul on see toetus märkimisväärne, siis järgnevad juba ka seadusandlikud algatused. Eks siis Eesti osaleb täpsemalt nende seadusandlike algatuste väljatöötamise juures.
Nüüd ka üht-teist majandus- ja taristuministri valdkonnast. Keit juba rääkis sellest, et taasterahastust tuleb välja ka üks lõik, mis oli planeeritud rajada siis Rohuküla raudtee jaoks. Põhjust ma seletan. Majandus- ja taristuministri valdkonnas on hästi palju ja hästi mahukaid investeeringuid väga erinevates taristuprojektidesse, sealhulgas raudteesse, maanteedesse jne. Viimase aastaga on toimunud väga-väga märkimisväärne kallinemine. Eestil ei ole võimekust kõiki neid endises mahus, ütleme, investeerida nii, et lihtsalt raha juurde panna. Paratamatult tuleb teha valikud. Ja on loogiline, et me teeme valikuid selle järgi, mis on prioriteetsed ja mis on kõige tähtsamad. Kui me vaatame raudteede puhul, siis ma arvan ja ma usun, et enamik Eesti elanikest nõustub sellega, et Eesti jaoks on kõige olulisem raudteeprojekt Tallinna-Tartu liin. Seal on plaanis elektrifitseerimine, mis tähendab ka teatud õgvendamisi, et see trass oleks sirge, et seal saaks kiiremini sõita. Meil on seotud sellega ka hange, plaanis on tuua Eestisse ronge juurde. Nii et ma arvan, et väga oluline on panna kogu tähelepanu lähiajal just nimelt sellele trassile ja tegeleda sellega ning siis võtta juurde teised väga olulised trassid, mis puudutab Tapa, Narva ja Tartust edasi Valga-Võru suunda. Nii et see oli põhjus, miks ma tegin ettepaneku Rohuküla raudtee ehitus mõneks ajaks pausile panna ja minna edasi siis, kui neil on enam ressurssi ja need olulisemad teed on tehtud.
Veel paar asja mis puudutavad majandus- ja taristuministri teemasid. Esmaspäeval osalesin energiaministrite kohtumisel ja seal oli kaks teemat, mis puudutasid taastuvenergiat ja energiasäästu. Kolmandaks oli arutelu selle üle, kuidas tulla toime Venemaa agressioonist põhjustatud ja Venemaa käitumisest põhjustatud gaasinappusega eri riikides. Tõsiasi on selles, et energiaprobleemid on omased absoluutselt kõikidele riikidele Euroopa Liidus. Nad varieeruvad. Need kohad on erinevad, aga probleemid on kõigis. Me ei saa lähtuda sellest, et Eesti on selles mõttes eriline või nagu asjad oleksid keerulised üksnes Baltikumis. Meil on siin üks nali olnud selle kohta, et võtaks ja paneks purki selle kuuma ja võtaks siis talvel välja. No nii me kahjuks teha ei saa. Praegu on see aeg, kus me kõik peame mõtlema sellele, kuidas talvel energiat vähem tarbida ja kuidas olla säästvam, sest see on lühiajaline lahendus, ütleme, selleks talveks. Me ei suuda rajada uusi tootmisvõimsusi sellises mahus, et me elaksime selle talve täiesti ilma igasugust puudet tundmata üle. Nii et ma tean, et on inimesi, kellel on säästmisvõimekus ja kokkuhoiuvõimekus suurem, [aga on ka neid,] kellel on väiksem. Ma soovitan kõigil korraks mõelda, mida keegi ise saab teha. Võib-olla on võimalused siiski olemas. Ma rõhutan ka seda, et kui igaüks meist kasvõi natukene energiat kokku hoiab, siis kokkuvõttes on see päris märkimisväärne kokkuhoid. See aitab ja teeb kindlasti ka talve üleelamise lihtsamaks.
Riik omalt poolt on loonud erinevaid meetmeid soojustamiseks näiteks või ka energia tootmiseks, kui me räägime päikesejaamadest või ka muudest valdkondadest. Neid võimalusi on mitmeid, tegeleme nendega edasi. Kindlasti otsime võimalusi. Koalitsiooni moodustamisel käib üks diskussioon ka selle üle, milliseid lahendusi pakkuda energia valdkonnas. Me peame aru saama, et nii nagu kogu Euroopa töötab koos, peame ka meie Eestis koos sellel teemaga tegelema ja proovima teha, mis on võimalik.
Valitsuse istungil tegin ülevaate ka liikluskomisjoni tööst viimase aasta jooksul. Seal arutatakse liikluse üldist olukorda, liiklusohutusprogrammi elluviimise kulgu ja liiklusohutusega seotud probleeme. Ma tahaksin siin tõstatada ühe teema, mis viimastel nädalatel ja päevadel on väga palju tähelepanu saanud. See puudutab elektritõukerataste kasutamist ja õnnetusi, mis sellega juhtub. PPA hinnangul on sel aastal elektritõukeratastega juhtunud kaks korda rohkem õnnetusi kui eelmisel aastal samal ajal. Neid on liiga palju. Nendest õnnetustest on kolmveerand olnud ühe sõiduki õnnetused, st sõitjaga on juhtunud õnnetus, kus elektritõukeratta juht on kukkunud, aga on ka kokkupõrkeid ja on muid purunemisi. Ma tuletaksin meelde reegleid, millest siin tuleb lähtuda. Meil on ette nähtud, et tõukeratta kiirus võib olla kuni 25 kilomeetrit tunnis. Palun kõigil sellest kinni hoida.
Ja tegelikult on kõikidel liiklejatel ka kohustus jälgida konkreetses keskkonnas sobivat kiirust. See ei puuduta mitte ainult autosid, vaid see puudutab ka kergliiklusvahendeid, sõidukeid, ükskõik milliseid, näiteks jalgrattaid. Kui inimesed kõnnivad, siis inimeste kõrvalt ei tohi sõita kiiremini, kui inimese tavaline liikumiskiirus on. Nagu me teame, inimese tavaliseks liikumiskiiruseks hinnatakse 5 kilomeetrit tunnis. Minu palve: kõikidel sõitjatel inimeste läheduses hoida sellest kiirusest kinni. Teine asi. Soovitan tõsiselt kasutada ka enesehoiuvahendeid või kaitsevahendeid. Meil on kohustuslik kuni 16-aastastel kanda sõitmise ajal kiivrit. See soovitus on ka vanematele sõitjatele. Olge palun tähelepanelikud, respekteerige teisi liiklejaid.
Minu poolt kõik. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Palun, Signe Riisalo!
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tere suvist keskpäeva! Alustan selle nädala algusest, kui avalikustati Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring, kus me saime teada tegelikult seda, mida me juba niigi teadsime. Aga enam kui kaks aastat väldanud uuring tõestas, et tõepoolest Eesti inimeste vaimse tervise olukord ei ole hea. Me ei erine võrreldavatest riikidest, aga sellele vaatamata viiendik Eesti inimestest kannatab enesehinnangu põhjal ärevusehäirete all. Hullem on olukord 15–24-aastaste inimeste hulgas. Enam on vaimse tervise muredest puudutatud naised. Oleme sellel aastal 750 000 eest pakkunud tuge kohalikele omavalitsustele kogukonnapsühholoogi ja ka teenuste osutamise tarvis raha eraldanud. Seda ressurssi on veel, nii et mul oleks hea meel, kui kohalikud omavalitsused tuleksid ka abi taotlema.
Aga selle jätkuks on hea uudis tänasest valitsuse istungist. Me oleme muutnud tervishoiuteenuste loetelu haigekassas. Ja lisaks sellele, et me oleme laiendanud gripivaktsiini sihtrühma ja pakume seda nüüd kuni seitsmeaastastele lastele, aga ka suurenenud terviseriskiga teistele alaealistele, nagu rasedatele, oleme toonud ka vaimse tervise teemadele leevendust. Nimelt lisatakse tervishoiuteenuste loetellu psühholoog-nõustaja vastuvõtt, sealhulgas kaug- ja videovastuvõtt, mida on võimalik teha. Oluline on, et kõik inimesed ei pea pürgima psühhiaatria või kliinilise psühholoogi juurde, vaid on võimalik ka lihtsamaid ja kiiremini kättesaadavaid teenuseid pakkuda. Samamoodi puudutavad vaimset tervist ja sõltuvust tubaka- ja nikotiinitoodetest loobumise nõustamise teenuseid, mis said haigekassa nimekirja. Kokku on see kulu planeeritult ligi kümme miljonit ja sellega on haigekassa oma eelarves arvestanud.
Nüüd liigun võib-olla natukene raskemate teemade juurde. Ka minu jaoks ei ole see mitte kerge südamega tehtud valik, Tallinna haigla suurprojekt ei ole väga oluline projekt mitte ainult Põhja-Eestile, vaid on seda kogu Eesti tervishoiusüsteemile. On otsustatud, et taasterahastust me seda praegu rahastada ei saa. Põhjused on üsna pragmaatilised, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus neid teile juba tutvustas. Aga ma tahan öelda, et planeeritud Tallinna haigla oleks teenindanud enamat kui poolt miljonit Eesti elanikku. Ja ravikvaliteet kindlasti vajab parandamist. Samamoodi vajab parandamist taristu.
Nende otsuste juurde tuleb tagasi tulla, kui on asjaolud selgunud. Ja need asjaolud, mis peavad selguma, on eeskätt seotud muu rahastamisega, mis peaks lisanduma kas Tallinna linnalt või riigilt, sest 280 miljonit oli taasterahastust ette nähtud, aga me teame, et Tallinna haigla enda hind oli pea poole kõrgem. Sellele on lisandunud kallinemine, sellele on lisandunud ka üsna viimases etapis lisakorruse ehitamine. Ei ole täna selgust, kes on valmis neid kulutusi katma. Samuti on risk väga tiheda ajagraafikuga, sest Euroopa Komisjoni tingimustele vastates peab haigla saama kasutusloa 2026. aasta suveks. Aga nüüd, kui juba varasemalt tihedale ajagraafikule lisandunud ehitusturu probleemid, üldine inflatsioon ja muud seesugused mured, on see valmimise õigeaegse saavutamise risk seda kõrgem. Ma pean ka välja ütlema, et vajadus tervishoiuvaldkonna taristu arendamiseks, mitte ainult maakonnahaiglad, vaid ka esmatasandi tervishoiukeskused, see vajadus Eestis on hinnanguliselt miljard eurot. Siin on tegelikult kaalumise koht, kas ja mismoodi me saame edasi minna.
Minu hästi suur lootus on küll sellel, et me saame vaadata muutunud olukorras otsa ka nendele kallinemistele, mis on maakonna haiglavõrgu haiglate projektide pidurdavaks teguriks osutunud. Ja ma väga-väga loodan, et kui me ei saa valmis ehitada 2026. aasta suveks Tallinna haiglat, siis me leiame ressursid ja võimalused teiste haiglate parendamiseks. Me teame – just rääkisin vaimsest tervisest —, et Põhja-Eestis psühhiaatrilise abi andmine on üsna ebasobivates ruumides tänaseks. Me teame, et Ida-Viru keskhaigla vajab lahendusi. Samamoodi pooleli olev Viljandi haigla, mis on samuti suurprojekt ja äärmiselt oluline mitte ainult Viljandile, vaid kogu Lõuna-Eesti piirkonnale ja patsientidele. Proua rahandusminister ka märkis juba, et küsimus ei ole pelgalt, ainult rahas, vaid ka erialaseltsid on pöördunud ja näidanud üles oma rahulolematust. Ravi teekond patsiendi jaoks ei ole kõige põhjalikumalt ja paremini läbi mõeldud. Ma usun, et kui koostöös ministeeriumi ja Tallinna linna erialaspetsialistidega me saame siit küsimustele vastused ja paremad planeerimised, siis on võimalik leida lahendusi Tallinnale.
Veel olulisi teemasid ja needki mitte sotsiaalkaitse ministri portfellist, vaid tervise- ja tööministri portfellist. COVID ei ole meid täielikult maha jätnud. Seda on kahju tõdeda. Me oleme täna kollasel ehk keskmisel riskitasemel. Kahjuks haigestumine ja ka hospitaliseerimine on kerges kasvutrendis. Omikrontüve alatüüp BA.5 osakaal on samuti kasvutrendis ja hinnatult on see muutumas lähiaegadel ka domineerivaks. Väga soovitab terviseamet jälgida kontakte, haigussümptomitega inimestel hoida enesehügieeni, kõik need [abinõud, nagu] kätepesu ja distants, on asjakohased, eriti kui on olnud kokkupuuteid või kokkupuuteriski haigestunud inimestega. Haigestumise korral palun inimestel jääda koju, kui see vähegi võimalik on, ja vähemalt viis päeva haigestunud inimese puhul olla üliettevaatlik riskirühma kuuluvate inimestega, nagu vanemaealised või ka teatud diagnoosidega inimesed.
Nüüd immunoprofülaktika ekspertkomisjon on sellel nädalal samuti teinud oma uued soovitused ja teist tõhustusdoosi soovitatakse eeskätt riskirühmadele, kõigile üle 60-aastastele ja üle 12-aastastele ja täisealistele sellisel juhul, kui tegemist on kroonilise haigusega või suurema riskiga põdeda raskelt COVID-19 haigust. Väga oluline – nüüd ma olen jälle sotsiaalkaitseminister – on hooldekodude elanike, aga ka töötajate vaktsineerimine. Sellega saab nüüd siis uuesti algust teha, et tõhustusdoosiga teisel ringil inimesi kaitsma hakata. Tõhustusdoosi soovitatakse vähemalt kuue kuu möödumisel tegelikult ka teistele inimestele. Küll on oluline jälgida haiguse levikut ja hiljemalt augustis kaaluda tõsiselt enda revaktsineerimist, selleks et olla sügisesel ja talvisel perioodil haiguse eest kaitstud. Aitäh teile!
Juhataja
Aitäh! Nüüd on küsimuste kord. Nagu ikka, palun võtke mikrofon, öelge oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud. Ja mikrofon on kuskil seal. Mart, palun!
Mart Linnart ERR-st
Kui kolm projekti tervikuna taasterahastust välja võetakse, siis mingi summa jääb üle, mida saab kasutada millegi muu jaoks. Kui suurest summast umbes jutt on?
Keit Pentus-Rosimannus
Seda me oskame täpselt öelda tõenäoliselt augustis, kui suur summa on see, mis pärast selle kolme otsuse tegemist või kolme projekti väljaarvamist taasterahastust kasutada jääb. See on sellel põhjusel, et et meil on korraga vaja lahendada kaks ülesannet. Esiteks on komisjon öelnud, et me peame oma kava vähendama, meil on vähem raha kasutada. Aga teisest küljest on kõik need projektid, mis sisse jäävad, seotud sellega, et nad lähevad lihtsalt kallimaks.
Nüüd, 10. august on see tähtaeg, mille me täna valitsuses seadsime, kui kõikidel ministeeriumitel tuleb hinnata ja selleks ajaks peab teada olema kõikide sisse jäänud projektide lõplik rahaline kulu. Siis me saame täpselt kokku lüüa ja öelda, et millises summas ja kas meil on võimalik täiendavaid projekte taastekavasse lisada.
Juhataja
Urmas, palun!
Urmas Jaagant, Eesti Ekspress
Samamoodi küsimus Tallinna haigla rahastamise kohta. Kahte ministrit kuulates ma ei saanudki päris täpselt aru, kui lõplik see otsus siis on. Ühelt poolt mulle tundus, et seda raha sealt kavast kindlasti ei anta, teiselt poolt tundus, justkui see mingitel tingimustel ikkagi oleks võimalik. Kui Tallinn tuleb siin nüüd ja ütleb, et jah, maksame selle omaosaluse kõik kinni, jätame näiteks selle lisakorruse ära, on see nagu lõplik, et ei, igal juhul seda haiglat ei tule?
Signe Riisalo
Jaa, ma pean kahetsusväärselt ütlema, ja taas väga raske südamega, et nüüd, kui me selle otsuse teeme, siis see otsus on mitte rahastada taasterahastust Tallinna haigla ehitamist. See ei tähenda aga omakorda seda, et vajadus tervishoiuteenust osutavate asutuste, suurhaigla ja hea taristu järgi kuskile kaoks. Nende otsuste juurde tuleb tulla tagasi, leides muid katteallikaid täna siin ja praegu. Kõikide nende vastamata küsimuste valguses ja ka lisaressursivajaduse valguses ei ole võimalik sellises ajatempos 2026. aasta suveks haiglat avada.
Karoliina Vasli, Delfi
Küsimus on rahandusministrile. Tegelikult Reformierakond on Tallinna haigla projekti kogu aeg kritiseerinud. Aga miks need etteheited siis ka varem ei tulnud? Ütleme, miks Tallinna poole ei pöördutud või ei räägitud läbi? Või oligi nii, et kui olite Keskerakonnaga koos valitsuses, siis kannatasite ära ja nüüd saab tühistada?
Keit Pentus-Rosimannus
See on väga huvitav, sest ma mäletan ühte varasemat pressikonverentsi, kui me andsime ülevaate komisjoniga peetud läbirääkimistest ja kui oli küsimus täpselt sisuliselt vastassuunaline. Mina ise pidasin Euroopa Komisjoniga väga keerulisi, pingelisi ja ülidetailseid läbirääkimisi sel teemal, et oleks võimalik Tallinna haiglat taastekavasse lisada. Ja nendes aruteludes, mis siis toimusid, ka kabinetis, oleme me tõepoolest ka rahandusministeeriumi poole pealt kõikidele nendele riskidele, mis algusest peale on teada olnud, tähelepanu juhtinud, algusest peale juhtinud tähelepanu ja küsinud Tallinna linnalt läbi sotsiaalministeeriumi kinnitust selle kohta, et see haigla päriselt saab 2026. aastal valmis, sest meie pidime selle kinnituse Euroopa Komisjonile andma, et see nii on. Ja Tallinna linna sellise sõnalise kinnituse peale me läksime Euroopa Komisjoni veenma, et jah, Tallinn suudab püsida ajakavas, jah, kõik need sisulised probleemid saavad lahenduse ja jah, ka kallinemine saab kaetud.
Me oleme lihtsalt praegu selles faasis, kus meil enam edasi lükata ei ole seda otsustust kuskile. Komisjon on andnud meile tähtaja, mille jooksul me peame need muudatused kavas ära tegema. See tähendas, et me pidime juba siis, ütleme, juba alguses teada olnud riskid uuesti üle hindama ja vaatama, kas see vahepealne aeg on olnud kasutatud selleks, et neid võimalikke murekohti või riske maha saada. Nagu ma ütlesin, nagu ka riigikontroll valitsuse tähelepanu juhtis, neid riske paraku on juurde tulnud, mitte ei ole vähemaks jäänud.
Ka see sisuline pool, tõesti, mis puudutab seda, kas ja kuidas on läbi räägitud teiste haiglavõrgu haiglatega, selle dubleerimise vältimine. Ka sotsiaalminister viitas ja rääkis sellest, kuidas erialaseltsid näevad sisulisi probleeme selles praegu kavandatud haigla sisulises töös. Kui nad siiamaani lahendamata on, siis me ei saa võtta riigile seda kohustust ja anda seda kinnitust, et 2026. aasta suveks haigla saab nõuetekohaselt sellisel kujul valmis.
Nüüd, tõesti, lisandunud, võib-olla tundub natuke tehniline, eks ole, et mis see üks lisakorrus siis on Lasnamäel rajada, aga see viimasel hetkel lisandunud ehitusmaht kõiki neid juba varasemalt hästi kõrgeid riske tegelikult kahjuks ainult võimendas.
Seega, paraku tuleb öelda nii, et kui oli soov seda haiglat ikkagi tempokalt rajada ja päriselt rajada, siis see ettevalmistustöö oleks pidanud olema oluliselt hoogsam ja palju detailsem ning kõik need teadaolevad riskid, ka need, mis komisjon Eestile esitas ja välja tõi, oleks tulnud maha võtta.
Me kahjuks ei ole täna sellises olukorras, kus me saaksime öelda, et jah, need riskid maas. Me läheksime komisjonile ja tegelikult ka iseendale valetama, kui me seda väidaksime.
Karoliina Vasli
Väike täpsustav küsimus. Lugesin juba meediast, et sotsid on natuke pahased. Nad on Tallinnas koostöövõimalustes Keskerakonnaga. Kas te koalitsioonikõnelustel ka seda mainisite või see ei ole teema, mis oleks seal kerkinud, Tallinna haiglat puudutav teema?
Keit Pentus Rosimannus
No me oleksime eelistanud, et meil oleks tänaseks valitsuse istungiks juba täies koosseisus uus valitsus ametis ja et me oleksime saanud neid arutelusid pidada kolme osapoolega. Paraku see erinevatel põhjustel nii ei ole. Ja juuni lõpus oli see tähtaeg, kui me pidime selle otsuse tegema. Nii et meil ei olnud seda kuskile lükata.
Muidugi ma mõistan sellist rahulolematust sotsiaaldemokraatide poole pealt, sest nemad Tallinnas praegu ju võimu jagavad Keskerakonnaga. Küllap on see aeg olnud nii napp, et ka sotsiaaldemokraatidel ei ole olnud võimalust selle aja jooksul ikkagi ettevalmistustöö kvaliteeti seal oluliselt paremasse järge saada, nii et eks seda tuleb mõista. Aga meil ei olnud valitsuses võimalik seda otsust kuskile lükata, see otsus tuli täna teha, kuna täna on juuni viimane päev.
Juhataja
Kas on veel küsimusi? Kui ei ole, siis lõpetame pressikonverentsi. Aitäh!
