Juhataja Jevgenia Värä
Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaministri ülesannetes välisminister Urmas Reinsalu, kaitseminister Hanno Pevkur ning majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.
Urmas Reinsalu, palun!
Välisminister peaministri ülesannetes Urmas Reinsalu
Aitäh! Valitsus langetas täna rea otsuseid. Esiteks, minu ettepanekul valitsus otsustas muuta meie riigi viisade väljastamise korda. Tähendab, esimene muudatus on see, et Vene Föderatsiooni ja Valgevene kodanikele me ei väljasta enam viisasid [samamoodi nagu varem]. Peatame viisade väljastamise neile [Vene Föderatsiooni kodanikele], kes taotlevad tähtajalist elamisluba või viisat Eestis õppimise eesmärgil. Punkt. See otsus on vastu võetud.
Lisaks, me täpsustasime määrusega kehtestatud sanktsiooni, mille kohaselt ei registreeritaks Venemaa ja Valgevene kodanike lühiajalist Eestis töötamist, kui nimetatud isikutele ei ole seaduslikku alust juba varem Eestis viibimiseks. Ehk tegelikult, kui neile on juba väljastatud Eesti pikaajaline viisa, siis nad saavad lühiajalise töötamise võimalust taotleda, juhul kui nad Eesti territooriumil viibivad, aga kui neil on näiteks niisugune olukord, et neile on mingis muus riigis, Schengeni riigis väljastatud viisa, näiteks turismi eesmärgil, siis varasem kord oli selline, et nad sisenevad Eesti Vabariigi territooriumile ja siis kehtiva õiguse alusel nad saaksid siin taotleda või omada lühiajalise töötamise õigust, siin seda registreerides. Seda me ei toeta, valitsus ei toeta seda.
Laiemas kontekstis, kui me vaatame ka Vene presidendi pressiesindaja Peskovi eilset kriitikat või ähvardusi Soome Vabariigi aadressil, kui Soome peaks oma rahvusliku otsusena loobuma turismiviisadest. Need ähvardused minu meelest näitavad seda, et Venemaa administratsiooni jaoks on sissesõidukeeldude kehtestamine Vene Föderatsiooni kodanikele Euroopa Liidus reisimiseks ebamugav ja see on kindlasti meile ka signaal, et järelikult me peame seda teemat puudutama.
Teatavasti Eesti Vabariik ehk välisministeerium on oma rahvusliku otsusena lõpetanud viisade väljastamise Venemaa Föderatsiooni kodanikele, kes elavad Venemaa Föderatsioonis, välja arvatud spetsiifilised humanitaarjuhud. Kuid kui me hindame juba väljastatud viisade koguarvu, mis on kehtivad, siis need ületavad 50 000 piiri.
Kindlasti me esiteks tegeleme sellega, et valmistada ette Euroopa Liitu puudutavad täiendavad sanktsioneeritavad ettepanekud Schengeni tulevaste viisade väljastamiseks. Aga teiseks kindlasti on vajalik ka revideerida kehtivust, mis puudutab juba varasemalt Eestis välja antud viisasid, ning loomulikult me taotleme seda ka üle-euroopaliselt.
Järgmiseks, valitsuse üks keskne teema oli täna see, mis puudutab energiajulgeolekut, LNG-terminali rajamisega seotud valitsuse otsuseid ja kokkuleppeid ettevõtjaga. Proua majandusminister annab siin sellest asjatundliku ülevaate.
Lisaks, valitsus langetas rea otsuseid, mis puudutasid järgmist. Esiteks, arvamuse andmine EKRE fraktsiooni algatatud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta, mis oma üldiselt paatoselt näeb ette sanktsioonide karmistamist keeleseaduse rikkumise eest. Valitsuse seisukoht oli, et haridus- ja teadusministri ettepanekul me ei toeta eelnõu algatatud kujul, kuid minister rõhutas, et me peame vajalikuks tõsta trahvimäärasid ning üle vaadata senised mõjutusmeetmed. Haridusminister võttis valitsuse koosolekul ka sõna ja lubas, et tuleb lagedale oma koostööettepanekutega, mida valitsusel on võimalik arutada.
Samuti valitsus langetas rea protseduurilisi otsuseid, mis puudutasid valitsuse mõningate korralduste kehtetuks tunnistamist. Ja seoses sellega, et kehtiv õigus valitsuse otsuse tasemelt delegeerib küsimused ministri tasemele, muudeti määruseid seoses terviseameti registrite liitmisega.
Lisaks, tänane päev on Eesti ja Ameerika Ühendriikide diplomaatiliste suhete sajandi päev, niisugune pidupäev. Kindlasti me ei unusta mitte kunagi seda, et Ameerika ühendriigid meie riikluse jaoks kõige raskematel hetkedel meie õigusvastast annekteerimist ei tunnustanud. Täna on meie julgeoleku tagamise keskne globaalne partner.
Mul on hea meel teatada, et ametisse on praegu asunud uus Ameerika Ühendriikide ajutine asjur Gabrielle Cowan, kellega ma ka kohtun ja väljendan Eesti Vabariigi nimel lugupidamist tänase päeva puhul.
Nii. Aitäh minu poolt!
Juhataja
Aitäh! Kaitseminister Hanno Pevkur, palun!
Kaitseminister Hanno Pevkur
Tervist! Kõigepealt sellest formaalsest otsusest, mida Urmas juba mainis. Nimelt, julgeolekuasutuste isikkoosseisud ei ole edaspidi valitsuse taseme otsus, vaid need viidi ministrite tasemele, nii siseministri kui ka kaitseministri pädevusse, vastavalt [tegelevad nendega] välisluureamet ja kaitsepolitseiamet. Nii et see oli selline formaalne otsus.
Aga ma sooviksin tegelikult natukene rääkida veel õhutõrjest, keskmaa õhutõrjest. Nimelt, täna käis ka avalikust meediast läbi, samuti eile, et valitsus seda lähiajal arutab. Tõepoolest arutab.
Ma tahaksin ühe asja kohe ära klaarida. See, et valitsus vahetus, tõepoolest tähendab seda, et uus valitsus peab siin seisukoha võtma, aga see ei ole kuidagi asjade kulgu pidurdanud. Meie inimesed kaitseministeeriumis ja riigi kaitseinvesteeringute keskuses on teinud väga palju eeltööd selle nimel, et kui valitsus hakkab kabinetiarutelul seda teemat arutama, siis on võimalik meil kohe ka otsused langetada.
Meie eelanalüüs näitab, et seis on selles mõttes hea, et tootjaid on. Me räägime siin suurusjärgus vähemalt kuuest tootjast ehk konkurents on olemas keskmaa õhutõrje seadmete soetamiseks.
Meil on olemas ka hinnapiirid, enam-vähem, mida me kabinetile kindlasti tutvustame. Noh, siit on käinud läbi erinevad numbrid. Aga ma ei soovi ühtegi numbrit lukku panna, täiesti teadlikult, seda ka pakkujate huvides, sellepärast et me soovime saada parimat võimet parima hinnaga. Seetõttu me ei soovi täpselt välja öelda, mis on see raharaam, enne kui Vabariigi Valitsus pole seda mandaati andnud.
Teiseks, see, et kabinetiarutelu märtsis, tõesti, märtsi lõpus õigemini, ütles, et nelja kuu jooksul tuleb kaitseministeeriumi turuanalüüsid ja liitlastega läbirääkimise ära pidada. Need on tehtud. Ja kabineti memo esialgne versioon on mul siin praegu kaante vahel, aga sellest täpsemalt siis, kui valitsus on saanud seda otsustada. Sest arvestagem sellega, et see tähendab, et me soetame selle ju aastakümneteks, ja see tähendab ka püsikulu igasse aastasse.
Oluline on märkida, et põhimõtteline otsus on see, et me teeme seda koos lätlastega. Ma kohtun järgmisel esmaspäeval Läti kaitseministriga Riias ja siis me saame natukene detailsemalt rääkida mõlema riigi vajadustest. Meie huvides on just see, et ostaksime, soetaksime nii sama tootja kui ka spetsifikatsiooni mõttes sarnased seadmed. Postimehe juhtkiri ütles, et justkui on … Vaatan, kus … (Lehitseb pabereid.) Ma isegi printisin selle kuskile välja endale. … et on tagasilöök ning ei ole koalitsioonileppes sõnagi sellest või ei ole koalitsioonileppes täpselt kirjas. Aga tegelikult koalitsioonileppes on väga täpselt kirjas, et kriitilisteks võimearendusteks peame õhu- ja ballistilise kaitse arendamist. See tähendabki seda, see ongi võimearendus.
See, et seal ei ole … No see on sõnademäng. Kui keegi hakkab ütlema, et koalitsioonileppes oli kirjas, et Eesti ostab keskmaa õhutõrje, siis – vabandust! – [mina ütlen, et] see ongi keskmaa õhutõrje võimearendus. Ehk tegelikult see, mille me ka pakkujatele ette anname, ei ole see, et me tahame saada seda seadet, vaid me ütleme, et me tahame saada sellist võimekust õhus, õhukaitsega ja õhutõrjega efektiivselt toimetada.
Nii et see, et koalitsioonileppes on kirjas võimearendus – ärge selles küll kuidagi mingisugust tonti nähke. See on, vastupidi, väga hea. Ja täpselt seda me otsimegi – võimearendust.
Nii et keskmaa õhutõrje koha pealt võin teile kinnitada, et kaitseministeerium tuleb esimesel võimalusel kabinetti, kui kabinetiarutelu toimub.
Ma väga loodan, et nii Isamaa kui ka sotsiaaldemokraadid näevad vajadust ja võimalust tegelikult see otsus ära teha. Sest seal on ka üks oluline konks: meid piirab ajaraam. Kui me tahame saada need süsteemid toimivaks kolme aastaga ehk 2025. aastaks, siis tegelikult iga päev on tõesti kulla hinnaga. Ja nendesse lepingutesse selle hanke lõpptulemuse me peaksime saama veel selle aasta lõpus. Nii et see on see ajaraam.
Teine teema, mis ma tahtsin korraks esile tuua, on Ukraina. Ukraina toetamise koha pealt ma olen andnud kaitseministeeriumile ülesande homseks välja pakkuda uue abipaketi võimalused. Ma olen palunud analüüsida väljaõppevõimalusi, mida on võimalik ukrainlastele pakkuda.
Loomulikult kõige rohkem on Ukraina oodanud moona ja relvastuse küsimust. Aga oluline on ka laiem poliitiline toetus, mida me välisministriga kindlasti koos peame hoidma ja tegema.
Ukraina koha pealt tegelikult on lähiajal toimumas ka üks väga oluline ministrite tasandi kohtumine. Nimelt, 11. augustil toimub Kopenhaagenis Ühendkuningriigi ja Taani veetav Põhja-Euroopa kaitsealliansi kohtumine seoses Ukrainaga, kus on kohal ka Ukraina kaitseminister. Sinna on praegu planeerinud tulla ministrid Tšehhist. Mina lähen kohale, veel tulevad Soome, Saksamaa, Island, Läti, Leedu, Holland, Norra, Poola, Slovakkia ja Rootsi. Ja loomulikult on võõrustajad Ühendkuningriik ja Taani.
Ma pidasin telefonikõne ka Taani kolleegiga ja meil oli selge arusaamine, et sellelt 11. augusti kohtumiselt peab tulema selge sõnum, mida see riikide grupp saab veel täiendavalt teha ja mida me saame Ukrainale abiks saata. Nii et Ukraina abistamine ja sellega seonduv on väga kõrge prioriteediga, vähemalt minu portfellis. Hetkel kõik.
Juhataja
Aitäh! Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut, palun!
Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut
Aitäh! Mulle väga meeldis Hanno väljend, et iga päev on kulla hinnaga ja proovime aasta lõpuks valmis olla. Eks mina räägin samal teemal.
Mina räägin gaasist. Üleeile Euroopa Liidu liikmesriikide energiaministrid leppisid kokku gaasitarbimise vähendamise. See otsus oli erakorraline, ma ütleks, juba seetõttu, et komisjoni ettepanekust kuni liikmesriikide vahelise kokkuleppeni läks vähem kui nädal.
See kokkulepe on mõne liikmesriigi jaoks valus. Eesti jaoks ei ole seatud eesmärkide täitmine keeruline. Praeguses olukorras see ei ole keeruline. Me oleksime oodanud ka teistelt võib-olla isegi ambitsioonikamat lähenemist, aga siinkohal oli ühtsuse näitamine ja kiire otsus olulisem kui see, kas number on 13, 15 või 18. Nii et tarbimise vähenemises on kokku lepitud. Seda eelkõige seetõttu, et see kogus, mida vähendatakse, ületab Venemaalt Euroopasse tarnitava gaasi kogust.
Eesti on muidugi olukorras, et aprillist peale ei ole me Venemaalt gaasi saanud. Koalitsioonilepingus on lisaks kokku lepitud, et valitsus otsustab, et Venemaalt gaasitarned [on peatatud] – kui kellelgi selline mõte peaks tulema, et tulevikus seda sooviks teha, siis meil oleks olemas alus selle võimaluse äravõtmiseks. Aga isegi kui see tarbitav kogus on väiksem, on gaasi ikkagi vaja. Ja kui see ei tule Venemaalt, siis see peab tulema kuskilt mujalt.
Juba eelmine valitsus leppis lisaeelarve raames kokku, et energiajulgeoleku tagamiseks finantseerimistehinguna tegeletakse kolmes suunas. Üks puudutas ka Soomest varude siiapoole liigutamist, aga eelkõige on tähtis LNG-gaasi kai ja toru väljaehitamine, et LNG-gaasi vastuvõtuvõimekus tagada, ja strateegilise gaasivaru moodustamine.
Ja see otsus, millele Urmas ka täna viitas, tegelikult puudutab neid kahte viimast teemat mõlemat. Ühelt poolt Eesti varude keskus juba tegeleb strateegilise gaasivaru moodustamisega, on gaasi hankinud ja hangib ka edaspidi. Esialgu oli tähtaeg, mis ajaks see varu tuleb moodustada, 30. oktoober, sest ka Läti hoidlas, kus me seda hoiustame, tavapäraselt enne talve saadakse see maksimumkogus kätte ja siis hakatakse seda tarbima.
Seekord on selge, et võistlus gaasi pärast käib ja varude keskus hangib täpselt samamoodi nagu kõik teised seda gaasi. Ka Läti hoidla on oma tingimusi muutnud ja lubab hoidlat täita, sinna gaasi juurde pumbata kuni aasta lõpuni, sest soovijaid on, huvi nii palju on, ja novembris-detsembris seda lisavõimekust Läti ja Leedu vahelises gaasitorus on tekkinud. Nii et Klaipedast LNG-d on võimalik ka hoidlasse juurde pumbata.
Nii et ühelt poolt pikendame varude soetamist, strateegilise varu soetamist aasta lõpuni, sest arvestades turu olukorda ja muutunud hoiustamise tingimusi on võimalik seda teha. Ja teiselt poolt kai ja torujuhtme ehitamiseks samamoodi valitsus juba eelmisel nädalal arutas ja seekord siis otsustas varude keskusele aktsiakapitali suurendada 38 miljoniga ja anda mandaadi lepingute sõlmimiseks, et kindlustada nii erasektori konsortsiumi kui ka Eleringiga koostöös see, et kai ette nähtud plaani järgi valmib, toruühendus luuakse ja LNG vastuvõtuvõimekus on meil novembri lõpuks olemas.
Nii et vaatamata sellele, et tarbimine väheneb, tuleb endiselt töötada selle nimel, et ka see väiksem tarbimismaht oleks Soome ja Baltikumi piirkonnas kõigi tarbijate vajaduse katmiseks olemas. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Jätkame küsimuste vooruga. Palun öelge oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud. Ja nagu tavaliselt, küsige palun läbi mikrofoni. Esimene küsimus.
Karoliina Vasli, Delfi
Mul on küsimus, mis on ilmselt Urmas Reinsalule, aga ka teised võivad vastata. Sel suvel ja ka edaspidi on paljudel kaasmaalastel väga suureks probleemiks kütusekulud, hinnad on kerkinud ja need võtavad perede eelarvest väga märgatava osa. Tahtsin küsida, kas näiteks kütuseaktsiisi langetus on täiesti valitsuse laualt maas või seda ikkagi ka arutatakse. Või on mingeid muid meetmeid, et kuidagi inimesi selles olukorras aidata? Aitäh!
Urmas Reinsalu
Aitäh! Kütuseaktsiisi puhul teatavasti kehtiv õigus näeb ette ju järgmisest kevadest kütuseaktsiisi hinna kerkimise, kuna edasilükkamine, mida tegi eelmine valitsus, oli tähtajaline.
Me oleme põhimõtteliselt kokku leppinud selle, et kindlasti järgmisest kevadest ei ole realistlik tekitada olukorda, kus kütuseaktsiis kerkib. Ehk me kavatseme selle pikenduse kindlasti jõustada.
Nüüd teiseks küsimus, mis puudutab mootorkütuse aktsiiside alandamist, kas valitsusliit on selles kokku leppinud või kavatseb teha. Vastus on eitav. Need meetmed – see pandi lauale, me arutasime, aga õige on see, et need meetmed, mida valitsus ka seoses hinnakriisiga kokku leppis, mis puudub eraldi ennekõike kodumajapidamist ja kütet või ka toimetulekut, mis puudutab tulumaksuvaba miinimumi või peretoetuste tõstmist, see oli see meetmete pakett, mida valitsus on kokku leppinud.
Teoreetiliselt võib öelda, et valitsus on alati pädev, kui ühisosa saavutatakse, ka mingeid muid otsuseid vastu võtma. Aga aus on seda öelda, et loetud nädalad tagasi, kui tint kuivas nendel koalitsiooni allkirjadel, niisuguseid kokkulepped kavandatud ei ole, selle mandaadi piirides, mis on valitsusele ette nähtud. Aitäh!
Juhataja
Kas sel teemal ei ole kellelgi midagi lisada? Siis järgmine küsimus, palun!
Tundub, et rohkem küsimusi ei ole. Nii, siiski veel üks küsimus.
Karoliina Vasli
Aga minister Reinsalu, ma tahtsin veel küsida. Te olete ise viidanud, et ikkagi punamonumentidest peaks plats puhtaks saama siin juba aasta lõpuks. Kuidas see nagu välja näeks? Me näeme, tõesti, kas või Narva näitel, kuidas Katri Raik on ka ise öelnud, et seda sealt ära viima ei hakata. Mida siis, ütleme, riiklikul tasandil tehakse? Aitäh!
Urmas Reinsalu
Karoliina on nii heas hoos, kuigi ei ole puhanud veel, puhkus seisab alles ees.
Jah, punamonumentidest peab platsi puhtaks saama. Meie valitsuses on selle koha pealt ju ka riigikantseleis moodustatud vastav töögrupp. Loomulikult see sünnib õiguspäraselt, see sünnib väärikalt ja kooskõlas kõikide nende rahvusvaheliste kohustustega, mida Eesti Vabariik on kultuurimälestiste kaitsmiseks või ka hauarahu tagamiseks võtnud.
Nüüd see, mis puudutab nende menetlust. Nagu me oleme lugenud, riigikantselei töögrupp palub avalikkust teada anda nendest punamonumentidest. Nende arv on suurusjärguna sadades. Ja siis koostöös kohalike omavalitsustega neid küsimusi lahendatakse ja kindlasti valitsus saab ka jooksvat ülevaadet sellest tööst ja tegevusest.
Ma arvan, et seda momenti praegu ja seda ühiskondlikku ootust on põhjendatud valitsusel kasutada. Ja kehtiv õigus võimaldab teatud piirides neid samme astuda. Kui kehtiv õigus jääb töntsiks, siis ma ei välista ka seda, et on asjakohane kehtivat õigust täiendada.
Hanno Pevkur
Tasub lahutada kaks teemat: üks on punamonumendid ja teine on sõjahauad. Neid tihtipeale kiputakse kokku panema. Palun ärme paneme neid kokku.
Ka sõjahaudade komisjon, tõepoolest, mis on eraldi moodustatud kaitseministri käskkirjaga, teeb oma tööd. Seal võib olla selles mõttes kattuvusi tõesti, et me näeme seal ka sõjahaudadel tegelikult punasümboolikat, nii nagu nägime näiteks Rakvere puhul.
Ja ka nüüd hiljuti, üleeile vist, kui ma õigesti mäletan… Ma igaks juhuks vaatan, et ma ei eksiks. Täna on 28. juuli, siis jah, üleeile tegi sõjahaudade komisjon oma otsused, kus lähevad ümbermatmisele teatud paigad. Järvamaal on neli paika, Elva linnas, Anija vallas ja Viljandis on vallas kolm matmispaika ning Põhja-Sakala vallas on ka kolm matmispaika. Nii et see protsess käib ka.
Punamonumentide puhul tuleb siiski arvestada, et on selge sõnum, et sellisel kujul nad Eesti avalikku ruumi ei sobi.
Milline on see tempo ja milline on see ajaraam siin? Minule teadaolevalt on tellitud ka üks juriidiline analüüs, kuna neid erinevaid vorme on juba ainuüksi omandi järgi. Meil on eraomanike maal olevad punamonumendid, meil on kohaliku omavalitsuse territooriumil olevad punamonumendid ja meil on riigi territooriumil olevad monumendid. Igaühega tuleb käituda erinevalt ja igaüks vajab oma lähenemist.
Samamoodi vajab lähenemist ja arusaamist see, mida nende monumentidega tehakse. Osal neist kindlasti puudub igasugune kultuurilooline väärtus. Osa puhul võib-olla tuleb mingisugust erilähenemist teha.
Nii et laseme komisjonil ja ekspertidel teha oma tööd. Minu arvates nagu ei ole vaja seda üldse väga poliitiliseks kiskuda. Aga on loomulikult tundlikumad objektid ja selles mõttes lihtsalt kaks märkust: hoiame sõjahauad ja punamonumendid lahus ja lähtume tõesti üksikjuhtumipõhiselt.
Kui te nägite, siis ka eile tuli jälle uudis, et kusagil oli ümbermatmine toimunud, minu teada oli ka teisaldamine toimunud. Nii et see töö tegelikult on juba mõnda aega Eesti avalikus ruumis käinud, lihtsalt üsna vähesed on saanud avalikku tähelepanu, Rakvere vast viimastest hetkedest kõige rohkem. Ja tulevikku vaadates kindlasti Narva tank on see, mis emotsioone tekitab.
Juhataja
Aitäh! Kui rohkem küsimusi ei ole, siis on meie pressikonverents lõppenud. Suur tänu!
