Juhataja Rasmus Ruuda
Tere päevast, head ajakirjanikud! Head ülekande vaatajad! Valitsuse istung on tänaseks lõppenud ja siin teie ees on peaminister Kaja Kallas ja rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Peaminister, palun!
Peaminister Kaja Kallas
Aitäh! Tänasel valitsuse istungil tegin teatavaks oma tagasiastumise, sellega seoses on tagasi astunud kogu valitsus, ja ühtlasi palusime riigikogul homme kokku kutsuda erakorraline istung, selleks et saaks menetleda uuesti peaministrikandidaadile volituste andmist. Seni, kuni uus valitsus astub ametisse, jätkame tööd praeguse valitsusega. Eeldatavalt peaks [uue valitsuse] ametisse astumine toimuma esmaspäeval. Siis on ministrite ametivanded riigikogus.
See valitsus asus ametisse jaanuaris 2021. aastal. Me asusime ametisse keset COVID-i kriisi ja tegelikult, tõtt-öelda, tagasi vaadates [võib öelda, et] olid ka muud kriisid – meil oli rahvusvahelise maine kriis, oli korruptsioonikriis, oli majanduslangus ja oli vaimse tervise kriis. Nii et nendest kriisidest mõnest oleme jagu saanud, rahvusvaheline maine on meil kindlasti paranenud. Aga on tulnud ka uued kriisid. Venemaa täiemahuline kallaletung Ukrainale, on sõda siinsamas lähedal ja sellest lähtuv energiakriis, mis paratamatult mõjutab kõiki, sellest tulenevalt ka inflatsiooni. Aga hoolimata sellest keerulisest ajast me saime tehtud ikkagi päris palju suuri olulisi otsuseid, millega me muutsime Eesti riiki tugevamaks. Minu jaoks on olnud ka väga oluline see, et kogu COVID-i kriisi ajal me üritasime hoida ühiskonda võimalikult avatuna, nii et lapsed saaksid käia koolis ja vanemad saaksid käia tööl. Juba eelmisel talvel me aitasime inimestel kõrgete energiahindadega toime tulla.
Üks suur otsus, mis ootas väga pikalt, on laevastike ühendamine, mida oli ette valmistatud juba kümmekond aastat. Tegime selle ära. Samuti investeerisime Eesti kaitsevõimesse, kaitsevõime tugevdamisse, ligi miljard eurot. Väga oluline on ka see, et saavutasime NATO-s idatiiva tugevdamise. Oleme olnud ka Ukraina üks suurimaid toetajaid nii poliitiliselt kui ka sisuliselt, samuti majandusliku abiga.
Olen väga tänulik kõikidele ministritele, kes selles valitsuses oma panuse andsid. Ma usun küll, et Eesti on olnud heades kätes. Loodame, et see on nii ka edaspidi.
Täna on meil veel plaanis kõikide erakondadega ehk Isamaa ja sotsiaaldemokraatidega teha oma volikogud, oma juhatused, oma sisemised protseduurid, selleks et kinnitada ära koalitsioonilepe ning kinnitada ära ka ministrikandidaadid ja muude ametipositsioonide kandidaadid. Nagu öeldud, homme hommikul teen poliitilise avalduse riigikogus kõigepealt tagasiastumise kohta, lihtsalt annan riigikogus sellest teada, ja siis kohe sinna otsa tuleb uus mandaadi küsimine. Nii et ma usun ja olen veendumusel, et uuest valitsusest saab enamusvalitsus, mis juhib kindlalt Eestit selles raskes ajas, ning me saame öelda, et Eesti on hoitud ja hoitud on ka Eesti inimesed.
Nüüd häid uudiseid ka siia. OECD on teinud sellise usaldusuuringu, mille järgi Eesti paistab igal juhul väga positiivselt silma. Esiteks, Eesti inimesed usuvad keskmiselt enam, et riik on valmis võtma kasutusele innovaatilisi ideid avalike teenuste parandamiseks. Seejuures oleme me üks väheseid riike, kus enamik inimesi arvab, et avalikke teenuseid parandatakse, kui inimesed nendega rahul ei ole. Ehk see annab kindlust, et tagasiside ikkagi Eestis toimib hästi. Enamik eestimaalastest usub, et Eesti on valmis tulevikus toimuvateks pandeemiateks, et inimeste isiklikke andmeid käsitletakse meil turvaliselt ja majanduskeskkond on stabiilne. See oli esmakordne selline uuring. Ja tegelikult seda tehti siis, kui koroonakriis veel käis ja inimesed olid väga väsinud. Nii et see on kindlasti positiivne.
Tänasest valitsuse istungist ja kabinetinõupidamisest. Me arutasime ja valitsuse istungil võtsime otsuseid vastu 12 teema kohta, sealhulgas seesama laevastike ühendamise jätkuotsus, PPA laevade üleandmine kaitseministeeriumi valitsemisalasse. Need laevad lähevad alates 1. jaanuarist 2023 kaitseväe koosseisu. Nii et need on tehnilised muudatused. Selle saime lõplikult ära tehtud.
Kabinetis me pidime lisaks julgeoleku teemadele arutama COVID-i olukorda. Haigestumine on küll praeguse statistika järgi stabiliseerunud, aga oleme riskimaatriksis kollasel tasemel. Nädalaga võib oodata üle 1100 nakatunu ja haiglanäidud paraku ka kasvavad. Nii et jällegi on väga oluline panna kõigile südamele, et haigusnähtudega jäädakse koju. Ka vaktsineerimine on endiselt teema. Seda tuleks teha. Nii nagu ma ütlesin, eelmisel nädalal andis immunoprofülaktika komisjon välja soovitused just vanemaealistele: tuleb lasta ennast tõhustusdoosiga vaktsineerida enne sügise tulekut, sest siis hakkavad viirused rohkem levima. See on vajalik just selleks, et hoida ära rasket haigestumist ja haiglasse sattumist.
Nii, minu poolt kõik.
Juhataja
Aitäh! Palun, rahandusminister!
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh! Mina alustan sellest, mis pole isegi seotud tänase istungiga, nimelt teemaga, mille me rahandusministeeriumis kõigi muude oluliste uudiste vahel sellel nädala alguses avalikustasime. See puudutab üldist majandusolukorda, maksulaekumiste olukorda ja eelkõige isegi tööturu olukorda. Meil on praegu kasutada andmed, mis kinnitavad aasta esimese viie kuu seisu. Ja me oleme töötajate osakaalu mõttes Eestis praegu ajaloolisel kõrgtasemel. Kõrgemal tasemel on meil praegu deklareeritud töötajate hulk, see on ligi 62% kõikidest tööealistest inimestest. Oleme võrrelnud ka töökohtade olukorda.
Meil on võrreldes eelmise aastaga 33 700 töökohta rohkem. Võib-olla on sedagi oluline tähele panna, et kõige suurem kasv on toimunud majutuse ja toitlustuse valdkonnas, mis on hästi keerulises seisus olnud, mitte ainult eelmisel aastal, vaid tegelikult ka 2020. aastal. Nii et võrreldes eelmise aastaga on üle 6000 töökoha juures selle aasta esimese viie kuuga majutuse ja toitlustuse valdkonnas. Kui me tegime võrdlusi 2019. aastaga, siis nägime, et seal on kõige rohkem liitunud töökohti info- ja sidevaldkonnas, nimelt üle 6500 töökoha rohkem, seda võrreldes kriisieelse ajaga. Ka hulgi- ja jaekaubanduses on 4000 töökoha rohkem kriisieelse ajaga võrreldes.
Tavaliselt järgneb sellele tihti küsimus, kas sellel on otsene seos Eestisse tulnud ukrainlastega. Aga peab ütlema, et otsest seost siin ei ole, seda paralleeli siin tõmmata ei saa. Ei saa kindlasti öelda, nagu oleks kõik see töökohtade arvu kasv või ka töötajate osakaalu kasv seotud Ukrainast Eestisse jõudnud inimestega. See puudutab ikkagi laiemalt olukorda. Kui kevadise majandusprognoosi ajal olime sunnitud ütlema, et ebakindlust on hästi palju, siis tõsi, peab ütlema, et ebakindlust on ka praegu palju. Aga saab öelda, et see kardetud kõige negatiivsem stsenaarium, ütleme, kõige negatiivsem mõju, mis oleks olnud seotud sõjapidamisega Ukrainas nii suures mahus, kui esialgu kartused olid, ei ole Eesti majandusse jõudnud. Me majandus on olnud väga tugev ja sitke, mitte ainult koroonast üle saamisel, vaid ka praegustes, ütleme, julgeoleku muutustest tingitud oludes.
Maksulaekumised on samamoodi ajaloolisel kõrgtasemel. Ligi miljard tasuti maikuus makse, napilt alla miljardi euro. Kui me võrdleme käibemaksu tasumist, siis selle aasta esimese kuu jooksul on 215 miljonit eurot tasutud käibemaksu rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.
Ja võib-olla lühidalt, kuigi koalitsioonileping detailides avalikustatakse täna, veel korra ka koalitsioonilepingu kõige olulisemate või suuremate otsuste maksumusest ja kogu sellest tulemusest, kuhu me koalitsiooniläbirääkimistel jõudsime. Te kõik olete seda jooksvalt kajastanud ja võib-olla mäletate, et ka siis, kui me läbirääkimisi alustasime, oli esialgu ettepanek jõuda umbes miljardi suuruste otsusteni ühes aastas. Praegu me oleme suuremate otsuste puhul esialgsel hinnangul 270 miljoni suurustes raamides. Need on esialgsed hinnangud. Kui oktoobri lõpus majandusprognoos valmis saab, siis kindlasti on võimalik viimaseid ja kõige täpsemaid andmeid üle arvutada.
Kui peretoetuste ja lastetoetuste eelnõu esialgne maksumus küündis 250–300 miljoni euroni, siis tõesti see lõpplahendus, kuhu me jõudsime, jätab 270 miljoni euro sisse tulumaksumiinimumi kasvu, mis, ma arvan, et järgmisel aastal toob väga olulist leevendust toimetuleku vaates just nendele, kes seda kõige rohkem vajavad, ehk nendele, kelle tulud ja sissetulekud on väiksemad. Selle summa sisse mahub ka kõrghariduse täiendav rahastamine, mis on kindlasti pikema vaatega ega puuduta ainult ühte aastat ja on pikema mõjuga otsus. Eestikeelsele haridusele üleminek, samuti nii pere- kui ka lastetoetuste kasv alates järgmisest aastast. Nii et kui mõelda maksuraha kasutamise peale, siis võib olla küllaltki veendunud ja rahul, et see tulemus, milleni jõuti, tõepoolest arvestab vajadusega vastutustundlikult meie riigi rahaasjadesse suhtuda.
Ma arvan, et see on sissejuhatuseks kõik. Tõmban praegu joone alla ja hea meelega vastan küsimustele.
Juhataja
Aitäh rahandusministrile! Nüüd palun küsimused. Nagu ikka, öelge oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud. Alustame Mardist.
Mart Linnart, ERR
Aitäh! Kõigepealt küsimus peaministrile. Kuidas teie kommenteeriksite Euroopa otsust, et Vene transiit Kaliningradi läbi Leedu läheb sanktsioonide alt välja? Nii mõnedki vaatlejad, teiste seas riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson on hinnanud seda kui väga ohtlikku järeleandmist Venemaa survele.
Kaja Kallas
Jah, Euroopa Komisjon ja Leedu tõesti on jõudnud kokkuleppele selles sanktsioonide rakendamise juhendis. Põhimõtteliselt meie oleme alati olnud leedukatega kontaktis ja neid toetamas kõikides sammudes, kuidas nad neid sanktsioone ellu viivad. Selle juhise järgi on see sanktsioneeritud kauba transiit maantee kaudu keelatud, aga keeld ei kehti raudteetranspordile, hädavajalike kaupade transiidiks, inglise keeles on see essential goods, „hädavajalikud kaubad“.
Leedukad on kinnitanud, et nemad kavatsevad väga tähelepanelikult jälgida, et tõesti seal oleksid ainult need hädavajalikud kaubad. Seetõttu me neid kindlasti selles toetame. See on väga erakordne olukord, kus Kaliningrad Leedu küljes asub, eemal oma emamaast. Ja tõesti see segadus on tekkinud. Aga ma arvan, et mingeid selliseid lõhesid ei ole ka mõtet otsida ega [seda probleemi] suuremaks puhuda.
Mart Linnart
Ma esitan küsimuse ka rahandusminister Keit Pentus-Rosimannusele. Väidetavalt pakutakse teile kohta Euroopa kontrollikojas. Kas te oleksite valmis selle pakkumise vastu võtma?
Keit Pentus-Rosimannus
Neid väited on viimasel ajal olnud igasuguseid, erinevaid. Ma mõtlen ka, et ootan huviga. Aga täna me siiski keskendume sellele, et uus valitsus täies koosseisus ametisse saaks. Ja see arutelu, mis saab Euroopa kontrollikojast ja Eesti esindajast Euroopa kontrollikojas, seisab valitsuses ees, seda me ei ole veel pidanud.
Karoliina Vasli, Delfi
Küsimus peaministrile. Palju on juttu olnud hinnasiltidest ja sellest, kui palju kulutused maksma lähevad. Natuke kõrvalt tundub, et nüüd on koalitsiooniläbirääkimised kui sellised läbi, aga tulevad uued asjad lauale. Eile lugesin, et Isamaa räägib, et on võimalik, et hakatakse küttepuid kompenseerima. Ja olen kuulnud, et isegi aktsiisilangetus näiteks ei ole laualt täiesti maas. Küsingi nende kahe asja kohta. Kuidas on küttepuude võimaliku kompenseerimisega? Ja kas kütuseaktsiisi langetamine näiteks võib uuesti kerkida uues valitsuses teemaks või mitte? Aitäh!
Kaja Kallas
Aitäh! Aktsiisidest me rääkisime väga pikalt ja kokkulepe koalitsioonis oli see, et me ei lähe edasi selle plaaniga, mis oleks järk-järgult aktsiise tõstnud. Teatavasti meil on ajutiselt nad praegu langetatud. Kõik ajutised asjad kipuvad olema väga püsivad, see on selle loo moraal. Me neid ei tõsta, vaid pikendame seda maksualandust, mis hetkel on. See on see kokkulepe, mis meil aktsiiside puhul on.
Aga jah, igasuguseid mõtteid on, ma ka loen ajakirjandusest neid huviga. Me peame aru saama, et loomulikult me peame toetama inimesi, kellel tõesti on häda ja kellel on toimetulekuraskused. Sellepärast me tõstsime toimetulekutoetust 33%, seetõttu me tõstame ka tulumaksuvaba miinimumi 30% võrra, ja keskmine pension läheb ka selle alt välja, just selleks, et inimesed saaksid kõik nende kulutustega toime tulla. Lisaks me oleme kokku leppinud tõesti energiahüvitistes, mis puudutavad elektrit, gaasi ja kaugkütet, sest on tulemas väga raske talv.
Aga seda kõike öeldes ma ühtlasi alati rõhutan ikkagi seda, et ka kõik teised riigid annavad soovitusi, kuidas energiat kokku hoida ja kuidas tegutseda säästlikult. Eestis on neid soovitusi kuidagi naeruvääristatud, aga tegelikult seda ei tasu teha, sest kui me saame tuua ka näiteks elektri tarbimist allapoole ja kui nõudlus väheneb, siis see ju mõjutab otseselt hinda, kui pakkumine kuidagi suurenenud ei ole. Nii et jah, ma küll väga loodan, et me püsime koalitsioonilepingu piirides, aga seda lubada ei saa, selliseid mõtteid kindlasti tuleb ja siis tuleb neid arutada.
Juhataja
Kas on veel küsimusi? Palun!
Ekvard Joakit, Õhtuleht
Küsimus rahandusministrile. Teilt küsiti juba kontrollikoja koha kohta, aga ma küsin ministrikoha kohta. On teile pakutud rahandusministri portfelli uues valitsuses ja olete te selle vastu võtnud?
Keit Pentus-Rosimannus
No hoiame ikka pinevust. Ministrikandidaate hakkab arutama meie erakonna juhatus kõigepealt kell neli ja siis erakonna volikogu kell viis. Sealt avalikustub kogu valitsuse koosseis ja need portfellid, mida Reformierakond täitmas on. Aga aitäh küsimuse eest!
Ekvard Joakit
Jah, aga küsimus ka peaminister Kaja Kallasele. Kas koalitsioonipartnerite ministrikandidaadid on teilt kõik juba oma heakskiidu saanud?
Kaja Kallas
Ma mõtlesin, et tuleb küsimus, kas mulle on pakutud peaministri kohta. (Naerab.) Ma oleks kohe valmis vastu võtma … Jah, on. Aga tegelikult see ei olnud isegi teema. Ministrikandidaadid järjest selguvad, koalitsioonipartneritel ka. Ja nii nagu tavapäraselt käib, kui nad on kõik selgunud, siis tuleb ka vaadata, ega ei ole takistavaid asjaolusid, mis ei võimalda inimestel asuda ministritoolile. Niimoodi see käib. Aga põnevus on õhtuks.
Juhataja
Nii. Aitäh! Kui rohkem küsimusi pole, siis lõpetame Kaja Kallase esimese valitsuse viimase pressikonverentsi.
