Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://youtu.be/_e6_ldHokVU
Juhataja Rasmus Ruuda
Tere päevast, head ajakirjanikud ja ülekande vaatajad! Valitsuse istung on tänaseks lõppenud ning pressikonverentsil on peaminister Kaja Kallas, maaeluminister Urmas Kruuse, majandus- ja taristuminister Riina Sikkut ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan.
Peaminister, palun!
Peaminister Kaja Kallas
Jaa. Tere päevast kõigile! Tõesti, sel nädalal sellises formaadis juba teist korda, sest teisipäeval oli samuti valitsuse istung ja pressikonverents seoses sellega, et Narvast ja Narva-Jõesuust teisaldasime kuus punamonumenti ja tegime ka muudatused hauatähisel, kus mälestatakse teises maailmasõjas hukkunuid.
Tänaseks võime küll öelda seda, et see suur operatsioon, mis hõlmas tegelikult väga palju erinevaid aspekte, läks erakordselt hästi. Ja sellepärast ongi rõõm tõdeda, et täna sellest tegelikult enam suurt midagi rääkida ei olegi. See on väga positiivne stsenaarium, et kõik kulges nii rahulikult ja väga professionaalselt. Tank on jõudnud Viimsi sõjamuuseumisse ja mahtunud ka angaari sisse, nii et seda saab seal vaadata.
Tänan kõiki mõistva suhtumise eest ja tänan kõiki neid inimesi, kes selles suures operatsioonis osalesid. Nüüd on aeg keskenduda meie ühisele tulevikule, isegi kui meil on erinevad arusaamised minevikust, ja neid probleeme, millega tegeleda, on meil väga palju rohkem.
Mis teeb head meelt, on hetkel see, et riigikantselei värske avaliku arvamuse uuring näitab, et suhtumine siis Nõukogude Liidu sümboolikaga monumentide teisaldamisse on oluliselt muutunud. Kui näiteks juunis toetas langenute ümbermatmist avalikust ruumist kalmistule 39% muust rahvusest elanikkonnast, siis augustis on oluliselt tõusnud – tervelt 55% peale. Ja eestlaste hulgas loomulikult on see toetus 80% ümber, kus ta püsib, nii et see on hästi tugev. Sõjahaudadel Nõukogude Liidu sümboolika asendamist neutraalsete tähistega toetas juunis alla 1/5 muust rahvusest elanikest, kuid nüüd on see juba 1/3.
Ehk ma tahan sellega öelda seda, et tegelikult ka muust rahvusest elanikud saavad aru, et need monumendid tekitavad pingeid ja need peaks eemaldama. Seda, et need sobivad paremini muuseumi kui avalikku ruumi, arvas juunis 21% muust rahvusest elanikest, aga nüüd teeb seda juba tervelt 34%. Ja eestlaste seas on see samuti kasvanud, 85% peale.
Nii et Eesti on meie ühine kodu ja me tahame, et siin valitseks rahu ja kord. Selle nimel peame me kõik pingutama.
Nüüd, mis teeb muret? Nagu ma ütlesin, on meil siin palju väljakutseid, millega tegeleda. Kõige rohkem on Eesti inimestes tekitanud suuri küsimusi ja muret ikkagi see eile kella kuue ja seitsme vahel kehtinud elektri hind, 4000 eurot megavatt-tunni kohta. See ülikõrge hind on olnud ootamatus. Nii, nagu seda seletatakse, tõesti, see on täiusliku tormi tulemus.
Minu meelest on väga oluline, et konkurentsiamet seda ikkagi uurib, miks ja kuidas sellised hinnad saavad tekkida. No selge on see, et nõudluse ja pakkumise poole pealt on midagi väga nihu. Kas siis kõrge nõudlus või vähene pakkumine seda hinda põhjustab. Aga tundub – mul muidugi täielikku infot ei ole, aga tundub –, et probleemid on eelkõige pakkumise poole peal.
Loomulikult on teatud tegurid, mis on oluliselt mõju avaldanud juba pikalt, kasvõi see, et ka Soome, Läti ja Leedu on loobunud Venemaa elektri kasutamisest. See tähendab seda, et meie turule tuleb üks gigavatt-tund elektrit kogumis vähem, mis tähendab seda, et pakkumist juba on vähem. See tuleneb kõik sellest sõjast, mida Venemaa peab Ukraina vastu.
Nii et loomulikult Venemaa kasutab ka survestamisvahendina gaasi hinda. See on samamoodi probleem, mida me juba pikalt teame ja millega me tegelikult talvele vastu läheme.
Mis veel tuleb välja, on see, et mitmed piirkonna elektritootjad on planeerinud oma hooldustööd täpselt samale ajaperioodile. Noh, minul tekib ka küsimus, mida ma loodan, et konkurentsiamet või vastavad ametkonnad oskavad selgitada, et kas tõesti siis ei pea neid kuidagi kooskõlastama, kõiki neid hooldustöid, et saab minna ühel ajal välja. Samuti me näeme Läti ja Leedu puhul, et mõned maagaasil baseeruvad jõujaamad on ajutiselt turult väljunud. Arvestades seda habrast tasakaalu, mis nõudluse ja pakkumise vahel on, see lööb kõik balansist või olukorra tasakaalust välja.
Aga mind just huvitab see küsimus, kas paremini koordineerides saaks selliseid olukordi ikkagi vältida. Ma tahan siiski rõhutada, et kui me vaatame kõikide nende aastate peale, kui elektribörs on toiminud väga hästi, siis me näeme, et me oleme saanud ka Eestis 40% madalamat elektri hinda kui Kesk-Euroopas tänu sellele turule. Aga praegu on olukord kindlasti väga keeruline, nii et igal juhul tasub uurida, kas selle pingelisema tasakaalu olukorras saaksid teatud tehnilised muudatused tagada parimat turu toimimist.
Nii et kui põhisüüdlane on ikkagi vähempakkumine, siis tuleb eelkõige keskenduda sellele, kuidas seda pakkumist turul suurendada. Need on ka kesksed teemad koalitsioonilepingus. Loomulikult me ka pealelõunal arutame elektrituru seaduse muudatusi ja elektrituruga seonduvat, just selleks, et aidata inimesi sel raskel ajal toime tulla.
Nüüd, rahvusvaheliselt on tekitanud palju vastukaja ja elavat arutelu meie üleskutse peatada Venemaa kodanikele turismiviisade andmine Euroopa Liidus, just sellepärast, et reisimine Euroopas on privileeg, see ei ole kuidagi inimõigus. Oluline on see, et see sõnum ja põhjendused jõuaksid ka kõikide meie liitlasteni, Euroopa Liidu teiste liidriteni.
Välisministril on plaanis see teema tõstatada välisministrite kohtumisel, mis toimub augusti lõpus. Loodetavasti järjest rohkem me erinevaid riike ka selle taha saame.
Tänasest hakkab kehtima valitsuse piirang Venemaa kodanikele. Turismi eesmärgil me enam ühtegi viisat ei väljasta. Eestisse saab viisa ainult siin elavate Eesti kodanikest või pikaajalise elamisloaga pereliikmete külastamiseks. Siin saavad viisa töötavad diplomaadid ja nende pereliikmed, rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga seotud töö tegemiseks, Euroopa Liidu õiguse alusel liikuda saavad isikud ja inimesed, kelle viisa väljastamist peab Eesti humaansetel kaalutlustel põhjendatuks.
Me ei luba Eestisse enam inimesi, kellele on küll Eesti varasemalt väljastanud viisa ja kelle Eestisse tuleku eesmärk on kas äritegevus, turism, sport või kultuur. Erandina pikendame ühe aasta võrra elamisluba kõikidele neile üliõpilastele Eestis, kel on käsil Eesti kõrgkoolides õpingute lõpetamine.
Me näeme seda, et alates juuli keskpaigast on Venemaa kodanike liikumine Eestisse või läbi Eesti tõusnud ja seda saab tegelikult mitmel moel võtta kui sanktsioonidest kõrvalehiilimist, sest Euroopa Liidu sanktsioon on ju tegelikult Euroopa õhuruumi sulgenud Vene lennukitele ehk otse Euroopasse ei saa, ainukesed aknad on need, mis on jäänud Eestis, Soomes ja Lätis siiatulekuks.
Me töötame selle nimel, et Läti ja Soome astuksid sarnaseid samme, et Venemaa Föderatsiooni turismiviisasid või turistide reisimist piirata. Aga on ilmne, et me vajame üleeuroopalist lahendust ja sellega tuleb tööd teha.
Seda, et sellel viisakeelul on mõju, näitavad ka need rünnakud, mille meie vastu on suunanud Venemaa propagandistid.
Sel nädalal on veel selline positiivne sündmus nagu 20. august ehk Eesti iseseisvuse taastamise aastapäev. Sel aastal saab juba 31 aastat aega, kui Eesti on olnud jälle iseseisev peale nõukogude okupatsiooni. Ma arvan, et see aasta rohkem kui kunagi varem on põhjust tähistada seda, et Eesti on vaba ja vabariik. Me saame seda tähistada vabalt ja väärikalt, nii nagu see ühele vabariigile kohane on.
Istungil võtsime vastu otsuseid kolmeteistkümnel teemal. Eesti varude keskuse aktsiakapitali suurendasime, see on seotud maagaasi hankimisega ja sellest räägib pikemalt minister Riina Sikkut.
Siis parlamendile saatsime seaduseelnõu ja kiitsime heaks selle, mis ütleb, et ohupiirkonnas olevatele inimestele saab saata mõne minutiga hoiatava tekstsõnumi. Sellest räägib minister Kristjan Järvan.
Ja kinnitasime ka korralduse, millega ühendatakse maaeluministeeriumi haldusalas kaks asutust ja luuakse teadusasutus, Maaelu Teadmuskeskus. Maaeluminister Urmas Kruuse räägib sellest lähemalt.
Kiitsime heaks ka ettepaneku anda Põhja-Eesti regionaalhaiglale arvelduskrediidi vormis laenu 10 miljonit eurot, et ehitustööd, mis seal kulgevad, läheksid plaanipäraselt. See on vajalik selleks, et teha nii öelda sildfinantseerimist, kuniks Euroopa Liidu raha laekub.
Kinnitasime ka määruse, millega tagame Eestisse saadetud Ukraina sõjas haavata saanud inimestele nii ravi kui ka transpordi Eestisse.
Jah. See on minu poolt kõik. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Palun, Riina Sikkut!
Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut
Aitäh! Tere kõigile! Täna istungil tõesti suurendasime Eesti varude keskuse aktsiakapitali ligi 63 miljoni euro võrra. See on seotud tegelikult lisaeelarves otsustatud 170 miljoni euro kasutamisega selleks, et Eestis tõesti gaasivarustuskindlus tagada.
Nüüd tänane otsus puudutab ja nii öelda kolmandat gaasihanget. Kaks hanget on juba, ma arvan, siit pressikonverentsilt läbi käinud ja need on otsustatud. Nendega varuti 200 megavatt-tunni ulatuses gaasi, et täita seda eesmärki jõuda ühe teravatt-tunnini.
Nüüd, kui kaks esimest hanget viidi läbi ja seal ei tulnud piisavalt pakkumisi, pakutavad kogused olid väiksemad kui varude keskuse soov soetada, siis nüüd esimest korda tegelikult pakkumisi oli rohkem, nii et oli valikut. Ja tõesti, kõik pakkumised küll kvalifitseerusid, aga kõiki heaks ei kiidetud. Lisandus 200-le 250, me jõuame peaaegu pooleni teravatt-tunnist, mis seni plaanitud.
Negatiivse poole pealt, hinnad on üles läinud, nii et need esimesed kaks hanget olid madalama hinnaga ja nüüd arusaadavalt hind oli kõrgem kui varem. Aga strateegilise varu mõttes pooleni eesmärgist me oleme jõudnud. Ja see pool teravatt-tundi tegelikult annab meile kindluse, et minimaalseks vajaduseks gaas on olemas.
Lisaks sellele lisaeelarves otsustati kütusevaru Eestisse kolimine ja teised teemad, et tõesti kindlustada see, et kodud oleksid talvel soojad.
Nii nagu peaminister väga õigesti rääkis, see 4000 [eurot MW/h], mis on olnud kohutav ehmatus ju kõigi jaoks, need mured on pakkumisepoolsed, meil ei ole tootmisvõimsust piisavalt turul. Nüüd see, et suvi on erakordselt kuum ja hüdroenergiat on nii Soomes kui ka Lätis varasemast vähem, nii nagu tavaliselt Eesti Energia põlevkiviplokid on suvel hoolduses, et nad saaksid vajaduse korral talvel täisvõimsusel töötada ja need hooldused on ette planeeritud, oli ka börsile teada ja need plokid ei pidanudki selle päeva pakkumises osalema. See oli kõik plaanipärane. Ja tegelikult arvestades nüüd seda hinnaehmatust osa neist tuli juba tagasi turule plaanitust varem. Nüüd ka 20. augustil lisandub võimsust.
Läti ja Leedu puhul, kus tegelikult tootmise puudujääk on meie piirkonnas kõige suurem, mis mõjutab meie hindu selgelt ja juba pikema perioodi jooksul, ühelt poolt seal tõesti neil on palju gaasijaamasid, noh, ei ole põlevkivi. Küsimus on, kui palju siis praegu gaasijaamasid töös hoida, käivitada, kui palju gaasist säästa talveks. Mis see mõistlik otsus või hea strateegiline plaan on, selle üle võib eraldi arutada.
Nüüd teiselt poolt Läti ja Leedu saavad samamoodi aru, et peamine mure on ju tootmisvõimsuste puudus. Nii et nende, ma ütleksin, viimase aasta või poole aasta sammud n-ö fantoomliitumistest lahtisaamine, et liituda soovijaid, võrku ühendada soovijaid on, tegelikult võrku planeeritud liitumistaotlusi on väga palju, aga päris tootmisvõimsust võrku jõuab vähe. Nii fantoomliitumiste kui tegelikult ka suurte kas tuuleparkide või taastuvenergia tootmisvõimsuste kiirendamisega, nende projektide kiirendamisega on Läti ja Leedu tegelenud. Me oleme siin maha jäänud, aga järgmise kaheksa kuu jooksul me võtame neile järgi.
See on see, milles koalitsiooniläbirääkimistel kokku lepiti, et nii fantoomliitumised kui ka suurte taastuvenergiaprojektidega edasi liikumine toimuvad, need on valitsuse jaoks prioriteet. Pikas plaanis see meie mure laheneb nii hinna kui ka turul olevate võimsuste mõttes.
See muidugi ei tähenda, et selle 4000-eurose megavatt-tunni hinna pärast ei peaks muretsema. Aga ta pigem on, ma ütleks, see 4000 iseenesest on ehmatus, mis kahtlemata põhjustab arutelu ja soovi midagi teha. See indikeerib, et olukord on väga kriitiline. Samas, isegi ilma 4000-euroste tippudeta, ka üle 600 euro ulatuv päeva keskmine hind ei olegi jõukohane ei meie kodumajapidamistele ega ettevõtjatele. Nii et ka need keskmised hinnad ilma tippudeta on liiga kõrged, et pikaajaliselt sellist hinnataset taluda.
Nüüd on kaks erinevat poolt. Üks asi on see 4000. Nii nagu peaminister selgitas, konkurentsiamet tõesti, Läti ja Leedu energiaturu järelevalveorganisatsioonidega uurib seda. Umbes kuu jooksul saab see selgeks. Väga oluline on, et tegemist ei oleks turumanipulatsiooniga. Meil on energiakriis, mis on sõjast tingitud. Ei ole õiglane, et keegi selle pealt teenib või teised sedavõrd raskete tagajärgedega olukordadesse paneb. Nii et esmajärjekorras on vaja kindlaks teha, kas tegemist oli ausa mänguga. Kui oli tegemist ausa mänguga, siis ühelt poolt on väga hea öelda kodutarbijatele, et jah, see ehmatab ja paneb muretsema. Aga kõige olulisemana lepiti valitsuse koalitsioonileppes kokku, et hüvitised tulevad, kaugkütte, gaasi ja elektri jaoks. Elektriturureformist Kristjan Järvan on kohe räägib, aga lisaks elektriturureformile see 50 eurot megavatt-tunni kohta ka hüvitist. Ehk tegelikult seda 4000-eurost hinnatippu praktiliselt keegi kodumajapidamistest ju kandma ei pea.
Kaks kolmandikku Eesti inimestest on lepingud fikseerinud, suur osa neist on praegusest madalama hinna juures vahel oluliselt madalama hinna juures. Neil, kes ei ole fikseerinud, tuleb võimalus liituda universaalteenusega. Ja ka neile, kes soovivad börsile jääda, lisandub hüvitis.
Nii et see ehmatus peab meid panema tegutsema, ta näitab, et tegemist on kriisiolukorraga. Aga inimestel see kindlus on ikkagi olemas, et nemad sellist kulu ei pea praegu katma, ei pea ka edaspidi katma. Aga väikseid samme selleks, et asju paremaks muuta, enne kui suured meretuulepargid meil turule tulevad, neid tuleb teha ikkagi.
Näiteks, eelmisel nädalal sõlmisin lepingu Eleringiga kaheksa miljoni ulatuses, et üle Eesti ja suurem osa on Põlvamaa, Lääne-Virumaa ja Viljandimaa, tegelikult tugevdada, välja ehitada 500 kilomeetri ulatuses liinivõrku. See võimaldab umbes 4500 väiketootjal-kodumajapidamisel võrku liituda. See toob küll ainult 66 megavatt-tundi täiendavat võimsust aga see börsi toimimise loogika on selline, et vahel meil jääb ainult mõni megavatt puudu. Vahel jääbki see 60 megavatti puudu, et hind 4000 asemel oleks 1000 või 600 või 400.
Nii et ka need väiksed lisanduvad võimsused lõpuks võivad anda meile suure kokkuhoiu. Nii et täna otsustasime strateegilise gaasivaru soetamise. Valitsus saab aru sellest 4000 euro äärmiselt negatiivsest signaalist. See peab olema aus mäng. Aga väikseid samme selleks, et kindlustada oluliselt odavama hinnaga energia, me tegelikult teeme igapäevaselt. See mure ei ole kuidagi tähelepanuta jäänud, inimesed ei pea kõrget hinnariski kandma. See on otsustatud ja teeme samme, et tootmisvõimsusi järjest turule saaks juurde tuua. Nii et aitäh!
Juhataja
Aitäh! Palun, Kristjan Järvan!
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan
Tere! Nagu proua peaminister ütles, tõepoolest otsustasime heaks kiita elektroonilise side seaduse muutmise eelnõu. Kõige lühemalt ma võin selle kohta öelda niimoodi, et see annab meile võimaluse saata asukohapõhiselt SMS-e kriisiolukorras.
Seda eelnõu me oleme tegelikult juba kaks aastat ette valmistanud. Nagu te kindlasti teate, käesoleva koalitsiooni jaoks on äärmiselt oluline teema laiapindne riigikaitse, see lisab olulise tööriista meile juurde.
Ma räägin kohe mõnest teemast selle raames veel. Seda saab kasutada ainult siis, kui meil on ohustatud vahetult inimeste elu või tervis. Niisama me teile sõnumeid saatma ei hakka.
Ma arvan, et tegelikult COVID-i kriisi raames tuli täitsa hea praktika ja inimestele kindlustunne nende SMS-idega, aga tänane tööriist võimaldab meil oluliselt lokaalsemalt läheneda.
See ei ole ainult Eesti kodanikele. See on ka nendele, kes on välismaalt meile külla tulnud. Nagu te peaministrist aru saite, siis mitte Venemaalt ei tule neid enam väga palju.
Kui rääkida sellest, kas riik hakkab teie järgi luurama, siis ütlen, et seda kindlasti mitte. Me oleme eelnõu töötanud koos telkodega [telekommunikatsioonifirmadega] välja ja need andmed, mis neil praegu on, jäävad nende kätte, riik neid ei saa. Meie esitame läbi siseministeeriumi lihtsalt tellimuse telkodele ja nemad saadavad sõnumid laiali täpselt nendele inimestele, kes seal piirkonnas hetkel viibivad.
Räägin ka rahastusest. Selle süsteemi töötame välja Euroopa struktuuritoetustega. See hinnang on 830 000. Loodetavasti esimesed testimised me saame juba kolme kuu pärast teha. Sõltuvalt nendest testitulemustest saame ka öelda, millal see lõpuks ametlikuks läheb.
Nii nagu ma ütlesin, Euroopa struktuuritoetusest tuleb see väljaehitamine. Ja jooksvad kulud, ehk see, kui palju SMS-e me nüüd hakkame tellima ja mis me selle eest hakkame maksma, lähevad juba siseministeeriumi eelarve kaudu.
Ja räägin tõesti natukene ka minu hea kolleegi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi mõtetest. Tõepoolest, see olukord energiaturul on erakordne. Me nägime seda ette. See on ka põhjus, miks me oleme rekordtempos saanud valmis elektrituru muutmise seaduse ehk elektriturureformiga.
Ma ütlen väga julgelt, et tegemist on väga-väga kvaliteetse eelnõuga ja kõik osapooled on kaasatud. Ka neile jäi pigem väga positiivne tagasiside, mul on selle üle hea meel. Ja pärast lõunat arutamegi seda täpsemalt kabinetis.
Mis veel? Oleme minister Sikkutiga kohtunud ka erialaliitudega. Tegelikult positiivse sõnumina ma toon esile seda, et väga mitmed sektorid on olnud sama ettenägelikult kui valitsus, näinud seda tekkivat elektrikriisi ette ja oma lepingud fikseerinud. Ja osa ütle, kuidas öelda, koostöövalmilt, et tegelikult neil probleemi otseselt ei olegi. Aga kahtlemata me vaatame siin lähiajal sügavamalt sisse, et nende puhul kes tõesti ka oma parima tahtmise juures ei olnud selleks olukorraks valmis, kas ja mis määral siin sekkuda saab.
Ma arvan, et oluline numbriline fakt on see, et Eesti ettevõtted tarbivad kaheksa korda rohkem elektrit kui meie eraisikud. See tähendab, et siin sihukest eelarvelist lahendust leida kõigi jaoks on pehmelt öeldes kaheksa korda raskem. Ja selle tõttu, nii nagu enne ütlesin, ettevõtted on väga erinevates olukordades, seega siin ühtlase lahenduse leidmine on hetkel väga keerukas. Aga kahtlemata me seda arutame. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Palun, Urmas Kruuse!
Maaeluminister Urmas Kruuse
Aitäh! Tere päevast! Tõepoolest, täna valitsus sellise korralduse tegi, et korraldatakse ümber maaeluministeeriumi kaks asutust, üks nendest on Põllumajandusuuringute Keskus ning teine on riigi teadus- ja arendusasutus Eesti Taimekasvatuse Instituut.
Võib-olla esmapilgul tundub see selline tavaline bürokraatlik tegevus, aga tegelikult see on üks osa meie suuremast reformist. Ja need kaks liidetavat asutust hakkavad uues vormis tööle 1. jaanuaril 2023. aastal.
Loomulikult pidi ka teadus- ja arendusnõukogu andma heakskiidu lisaks valitsuse sellisele poliitilisele sisulisele suunisele ja selle me loomulikult saime.
Aga kui me räägime viimastel aegadel ääretult palju toidujulgeolekust ja räägime ka kliimateemadest või sellest, milline meie ilm on, siis selles kahes asutuses peitub tuleviku vaates väga oluline roll, kui me räägime ühelt poolt oma muldade tervishoiust ning teiselt poolt sordiaretusest ja nende sortide vastupidamisest kliima väljakutsetele. See tegelikult lõppkokkuvõttes jõuab meie toidulauale.
Miks me seda teeme? Me teeme seda väga mitmel põhjusel. Tegelikult on mul siiralt hea meel selle üle, et mõlema asutuse inimesed ise on teinud väga palju tööd ja näinud vaeva selleks, et viseerida seda tulevast asutust, mille nimeks saab Maaelu Teadmuskeskus.
See on üks osa ka sellest, miks on oluline inimesi kaasata, et need tulemused saaksid maksimaalselt head. Loomulikult me soovime selle kaudu ka paremini ühelt poolt ära kasutada nende asutuste potentsiaali olla nii majanduslikus mõttes kui ka teaduslikus mõttes tulemuslikum. See tähendab seda, et tuleb kasutada efektiivselt erinevaid finantsvahendeid, maksta ka töötajatele head palka, mis on oluline lähtuvalt sellest, millisel kombel need inimesed on kvalifitseeritud, kui kõrgelt nad on haritud. Selleks, et konkureerida ka spetsialistidega eraturul, on see meie vaatest ääretult oluline.
Ma isiklikult loodan väga seda, et kuigi kaugelt vaadates tundub, et võib-olla põllumajandusteadus ei tee kõige paremat koostööd, siis me selle asutuse ja selle tegevuse kaudu kindlasti loodame seda, et ettevõtlus ja teadus selles valdkonnas kindlasti läheneksid ja läheneksid sõna otseses mõttes, positiivses mõttes.
Loomulikult ei ole väheoluline ka see, kas ja kuidas me suudame ära kasutada ühelt poolt küll siseriiklikke vahendeid, aga laias mõttes, kui me räägime teadusest ja maaelust ja põllumajandusest laiemalt, ka Euroopa erinevaid teadusrahastusi. Selleks, et seda potentsiaali tõsta, on kõik need sammud ette võetud.
Nii et ma väga loodan, et sellest saab osa meie toidujulgeolekus ning paraneb koostöö ka ettevõtjate ja teadlaste vahel.
Nende eelnevate sõnavõttude ja jutu jätkuks, kui me räägime toidujulgeolekust, siis valitsus tegelikult on teinud eelnevalt juba mitmeid samme, millest üks on ka teatud toiduvaru soetamine, aga septembrikuus me avame ka meetmed, mis puudutavad just nimelt Eesti toidutööstust või õigemini toidutootjaid selles mõttes, et parandada oma energiajulgeolekut. Ligi 14 miljonit läheb taotluste alla selleks, et toidutootmisega seotud ettevõtted – nii väikesed, suured kui ka keskmised – saaksid toetust selleks, et oma võimalikke energiariske maandada või kindlustada. Nagu me teame, on palju tootmist toidutootmises, kus ei saa ka sekundiks seadmeid seisma panna. Nii et need erinevad riskid tuleb maandada, kuni selleni välja, et oleksid näiteks varugeneraatorid selleks puhuks, kui meie tsentraalse julgeolekuga võiks midagi juhtuda, pean siin silmas energiavarustatust, aga loomulikult ka võimalus ja soov kas soetada päikesepaneele selleks, et oma lokaalset energia tootmist suurendada. Selle tõttu mul on hea meel selle üle, mida Riina Sikkut ütles, et kui fantoomvõrgu reserveerijad saab sellest süsteemist välja, siis saavad ka needsamad ettevõtted tegelikult ise oma probleeme natukene paremini lahendada.
Aitäh teile.
Juhataja
Aitäh! Nüüd palun küsimused. Öelge oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud.
…
Mul on küsimus minister Järvanile. See universaalteenusepakett, mis te välja olete käinud, on mõeldud eratarbijatele ja korteriühistutele. Samasugune teenus on mitmel pool mujal, näiteks Leedus ja Poolas, aga seal on pandud mahupiirang või tarbimislaenu piirang. Miks te Eestis seda varianti ei kaalunud? Sest mõni korteriühistu tarbib energiat märksa rohkem kui eraettevõtja osaühingus Mees ja Koer.
Kristjan Järvan
See on hea küsimus. See point on selles, et see energiakriis on üldine. Ehk näiteks mõned on ennast seni kütnud gaasi pealt. Nendel alternatiiv on olnud elektriline soojuspump ja me ei saa arvestada, kuidas see üleminek on.
Samuti, kui me läheme väga-väga detailidesse, nii et kui te ütlete, et mingi korteriühistu tarbib rohkem või vähem, on ju, siis kuhu me selle piiri tõmbame? Selleks, et me jõuaksime õigeks ajaks kodutarbijale appi, oleme lähtunud ilma mahupiiranguta. Ma tuletan meelde, et ettevõtted tarbivad kaheksa korda rohkem elektrit kui kodutarbijad.
Eliisabet Voomets, Delfi
Küsimus on peaministrile. Narva linn süüdistab valitsust põhiseaduse rikkumises. Kas riik on valmis linnaga kohut käima?
Kaja Kallas
Jaa. Eesti on õnneks õigusriik, nii et kõik, kes tunnevad, et nende õigusi on riivatud, saavad pöörduda kohtusse oma õiguste kaitsmiseks.
Põhiseadus ütleb, et avalik hüve on sisemine rahu, mida tegelikult oli vaja kaitsta. Ja eks me siis vaidleme. Eks me siis vaidleme kohtus.
Meinhard Pulk, Postimees
Küsimus Riina Sikkutile. Ütlesite eile, et MKM soovib, et Haapsalu raudtee saaks osaks TNT-st ehk üleeuroopalistest raudteede võrgustikust. Aga see eeldaks üleeuroopalist mõju. Mis oleks Haapsalu raudtee selline üleeuroopaline mõju?
Riina Sikkut
See ettepanek on tegelikult Eestist juba mõnda aega tagasi läinud. TNT tõesti nii maanteetranspordi kui ka raudteetranspordi puhul määratleb, mis on see strateegiliselt vajalik võrgustik. Need on siis näiteks raudteeühendused, kuhu saab kasutada ka seda tüüpi välisvahendeid või Euroopa Liidu vahendeid.
Nüüd, väga oluline muutus TNT-võrgustikus toimub tegelikult seeläbi, et viimane ettepanek ei kajasta enam Venemaa ja Valgevene ühendusi, vaid on lisanud Ukraina. No sellel on omaette sümboolne väärtus.
Aga Eestist on ettepanek läinud, sest see lisanduv lõik on osa Eesti raudteest, me näeme seda strateegilise lõiguna. Ja see ei ole seotud üleeuroopalise vajadusega, vaid sellega, milline on Eestis põhiline võrk.
Kuna need plaanid Haapsalu raudteega edasi minna ei ole kuidagi laualt maha lükatud, siis on loogiline, et see raudtee, mis TNT-võrgustikus on, ei lõppe ka seal Paldiski taga ära, vaid ta tegelikult läheb selle ühenduse lõpuni välja.
See ei ole uudis, selles mõttes see ei ole muutus, mis on sellel nädalal toimunud. See otsus tehti juba tükk aega tagasi. Ta on Eesti raudteevõrgu oluline osa tulevikus.
Ja selle TNT-võrgustiku puhul ei pea olema igal lisanduval jupil selline üleeuroopaline või rahvusvahelise ühenduse kaal, nii näiteks nagu Rail Balticul on, aga vaatamata sellele ta osaks sellest võrgust saab olla, nii nagu on maanteed, millel on meil ka linnadevahelises ühenduses suur tähtsus, lisaks sellele, et mõni maantee läheb siis üle piiri, näiteks Via Baltica, mis läheb Lätti.
Nii et see võrk on natuke laiem kui ainult need üle piiri minevad ühendused. Aitäh!
Hanneli Rudi, „Aktuaalne kaamera“
Mitte ainult elektri hind, vaid ka CO2-kvoodi hind saavutab täna rekordtaseme. See mõjutab otseselt ka elektri hinda. Kas Eesti peaks taotlema ETS-i muutmist ja näiteks hinnalae kehtestamist, nagu Poola on seda kunagi teinud?
Kaja Kallas
Need on arutelud, mis meil on käinud Euroopa Liidu nõukogus ehk Euroopa Liidu peaministrite vahel. Tõesti, ETS ehk emissioonide kaubandussüsteem, kui sul on praeguses keerulises olukorras n-ö kaks muutujat – üks on sisendi hind, mis elektri hinda üles ajab, ja teine on veel see emissioonide ühik, millega ei saa üldse arvestada, et ei tea, kuhu see läheb –, on tehtud ettepanek seda fikseerida vähemalt aastaks, kui meil on nii keerulised ajad, nagu meil on.
Teine ettepanek, mis ei ole küll ETS-iga seotud, on seotud sellega, et siduda elektri hind lahti gaasi hinnast, mis on ka teatavasti manipuleeritav Venemaa poolt, ka kogustega, ja mis ajab seda hinda üles.
Nii et jah, me oleme neid ettepanekuid seal aruteludes toetanud. Eks need arutelud lähevad edasi. See on kõigile mure, see on üleeuroopaline mure, see elektri hind. Kui te vaatate neid numbreid, siis meil on pöörased hinnad, aga tegelikult meie hinnad ei ole sugugi kõige kõrgemad Euroopas.
Hanneli Rudi
Ma elektri teemal jätkaksin. Eile, kui tuli see rekordiline hinnatase, siis oli juttu ka sellest, et praegune elektribörsi, Nord Pooli süsteemi ei ole läbipaistev ja seda tuleks muuta. Eesti seda küll ise teha ei saa, aga milline Eesti valitsuse vaatenurk on? Milliseid muudatusi tuleks börsil teha, et ei oleks selliseid arusaamatuid hinnahüppeid, kus keegi ei saa aru, miks see hind järsku nii kõrgeks läheb?
Kaja Kallas
Seda, et muuta läbipaistvamaks, ma arvan, saab toetada. Noh, küsimus on just see, kuidas neid teemasid tõstatada. MKM seda kindlasti nendes foorumites teeb, kus see on. Sest ma arvan, et kõiki huvitab, kes … Noh, mitte ainult see, kes selliseid pakkumisi teeb, vaid ka see, tegelikult, kes pakkumisi ei tee.
Sest kui me mõtleme just, mis on praegu see põhiline probleem, siis see on liiga vähene pakkumine. Näiteks, kui sul on üks tootja, kellel on mitu tootmisüksust, siis kui näiteks tal on kolm tootmisüksust, ta ühega teeb pakkumise, aga kahe teisega ei tee, siis tänu sellele ta teenib sellest ühest lihtsalt niivõrd palju rohkem, sest pakkumine on väiksem.
Noh, me ei tea, et oleks sellist manipulatsiooni, aga nagu ma ütlesin, ma arvan, et konkurentsiamet ja vastavad ametkonnad peavad sinna sisse vaatama. Aga see läbipaistvuse suurendamine, ma arvan, on väga oluline just selleks, et saada aru, et kuidas need hinnad ikkagi kokkuvõttes niimoodi kujunevad. Kui me nii täpselt seda teame, siis saab seda probleemi olemust ka [paremini mõista] või seda probleemi paremini lahendada.
Ja lisaks, nagu alati läbipaistvusega, kui me räägime igasugustest toetustest või kõigest muust, siis läbipaistvus toob alati tegelikult selguse ja selgus toob reeglina ka väiksemad kulud. Seda on üldiselt elu näidanud.
Hanneli Rudi
Ma võib-olla ei märganud, aga mis need Eesti ettepanekud siis on läbipaistvuse saavutamiseks?
Riina Sikkut
See, et tõesti oleks teada, kes ja milliseid pakkumisi teeb või ei tee.
Nüüd see, kas ta peaks olema avalikkusele kõigile kättesaadav või turuosalistele? Tegelikult suurt vahet ei ole, aga praegusega võrreldes seda läbipaistvust on juurde vaja.
Ja lisaks otsesele hinnamõjule on minu arust erakordselt tähtis säilitada usaldus Nord Pooli või elektribörsi kui sellise vastu. Nii nagu selleks, et Ukraina sõja võidaks, meil on vaja hoida seda lääne ühtsust. Ja see on küsimus, et inimeste toimetulekuraskused hakkavad murendama toetust Ukrainale selles sõjas. Täpselt samamoodi inimeste toimetulekuraskused ja see kõrge hind nii nagu Eestis arusaadavalt toovad esile hääled, et aga lahkume börsilt, lõpetame selle asja ära, las igaüks toodab endale. Me teame, et suures plaanis see ei anna meile julgeolekut, energiajulgeolekut, see ei anna meile madalamat hinda.
Tegelikult see on kõigi liikmesriikide huvides, et hoida usaldust börsi vastu. Selleks, et see usaldus nüüd taastuks või kasvaks, on vaja mingisuguseid muutusi. Ja läbipaistvus minu meelest on leebe samm, see on väga oluline samm ja viis selle usalduse tekitamiseks.
Ükskõik, kas uurida inimeste murede kohta nüüd enne sõda või pärast sõda, enne finantskriisi või pärast finantskriisi – hinnatõus on inimeste kõige suurem mure, see iseenda toimetulek. Ja seda ei saa kuidagi vähetähtsaks pidada või alavääristada. Me peame seda otsuste tegemisel arvesse võtma. Ja ongi selgelt see, et kui me ei suuda usaldust elektribörsi vastu hoida, siis need hääled lammutamiseks või lõpetamiseks kasvavad nii suureks, et sellele me ei suuda vastu panna.
Ma arvan, et kõigi Euroopa riikide vajadus on tegelikult ühisel elektriturul või energiaturul jätkata, et seda läbipaistvust suurendada. Aitäh!
Hanneli Rudi
Kas tegelikult ka Euroopa on sama meelt nagu meie või me siiski oleme siin Baltikumi nurgas n-ö üksikkannatajad, kes üritavad midagi muuta? Milline see üldine seisukoht on – kas need muudatused ja plaanid lähevad Euroopas läbi või ei lähe?
Kaja Kallas
No ma ütlen, et meil on olnud neid arutelusid väga palju. Seal on ka erinevad vaated. On teatud riigid, kes ütlevad, et igal juhul turgu ei tohi rikkuda, tuleb teha paremaks, ajutisi meetmeid tuleb kehtestada, inimesi tuleb aidata. Seda ütlevad kõik, loomulikult. Aga on ka riike, kes ütlevad, et ei, kehtestame reguleeritud hinnad.
Noh, probleem on alati see, et kui sul pakkumist ei ole, keegi seda pakkumist ka ei tee näiteks sellise hinnaga, kuna sul on sisendite hinnad tõusnud, siis selle tagajärg võib olla see, et elektrit üldse ei ole. See on ju ka kordades hullem.
Üks asi, mis ma tahtsin veel lisada, on see, et me oleme tegelikult teineteisest väga palju sõltuvuses. Lihtne on justkui rääkida, et noh, tuleme börsilt välja, toodame ainult iseendale. Muide, me ka ei täida igal ajahetkel seda, et meie tootmine meie tarbimist katab.
Aga me peame aru saama sellest, et kui me vaatame näiteks kolme Balti riiki, siis meil on n-ö tugevamad kaardid käes elektriturul, Lätil on tugevamad kaardid gaasihoidla näol käes, neil on gaasikaardid käes, ja Leedul on vedelkütust, mida jällegi meil ei ole.
Nii et me oleme tegelikult kõik üksteisest sõltuvad. Kui me käitume elektriturul hästi egoistlikult, siis uskuge mind, me saame selle tagasi gaasiturul, vedelgaasi- või vedelkütuseturul, sellepärast et tegelikult meil on samamoodi teisi vaja.
Nii et katsuks jah nende probleemidega tegeleda. Keegi ei eita probleemi olemasolu, see on kõigile ühtemoodi arusaadav. Aga lahendused, eriti arvestades seda, et päris palju elemente kogu sellest suurest võrrandist on Venemaa poolt manipuleeritavad, need on otseselt selle sõjaga seotud, siis see on keeruline võrrand, millele lihtsat lahendust ei ole.
Hanneli Rudi
Eile hinnalagi oli 4000 eurot. Viie nädala pärast on hinnalagi 5000 eurot. Mitmed riigid on teinud ettepaneku hinnalae külmutamiseks. Milline on Eesti seisukoht?
Riina Sikkut
Tõesti, see praegune, ma ei tea, regulatsioon võimaldab seda, et kui 60% võrra senist hinnalage see hinnapakkumine ületab, siis hinnalagi hakkab eest ära nihkuma. Noh, tegelikult see 5000 on ulmeline juba niikuinii. Küsimus, kas ta on nüüd 3000 või 5000, see on mõne üksiku tootja jaoks vahe, suures plaanis ta pilti ei muuda.
Nii et võib arutada, kas väiksema sammuga seda lage nihutada või kui hind langeb, võib-olla ka lagi tuleks allapoole ja siis hakkab jälle 60% ületamise järel see kasvama.
Nii et neid mehhanisme on, aga nagu ma ütlesin, see keskmine kõrge hind on oluliselt suurema mõjuga kui need üksikud hinnatipud. Ja seda, kui hinnalagi panna, noh, meile kuhugi sellisesse meeldivasse suurusjärku, et no 200 on juba väga palju – nagu peaminister väga õigesti ütles, kui me hinnalae paneme liiga madalaks, siis meil lihtsalt ei ole elektrit.
Praegu, ega siin sõja ajal on halvad valikud: kas maksta jubedat hinda või leppida sellega, et elektrit ei ole. Tegelikult me tahaksime seda, et meil elektriga varustatus oleks alati tagatud ja hinnatippude riski, nii nagu praegusel läheneval küttehooajal, tegelikult kannab riik, mitte kodutarbija.
Juhataja
Nii. Aitäh kõikidele! Kohtume nädala pärast.
