Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://youtu.be/hcGNguX8_Ng
Juhataja Jevgenia Värä
Tere päevast, lugupeetud ajakirjanikud! Palume vabandust väikese viivituse pärast. Alustame pressikonverentsi. Teie ees on täna välisminister Urmas Reinsalu, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ning tervise- ja tööminister Peep Peterson.
Urmas Reinsalu, palun!
Välisminister Urmas Reinsalu
Aitäh! Austatud ajakirjanikud! Proua peaminister tegelikult juhatas täna valitsuse istungit, aga ta tegi seda arvuti teel, kuna ta on COVID-is. Soovime talle peatset paranemist.
Valitsus langetas täna välisministeeriumi ettepanekul otsuse, mis puudutab täiendava rahvusliku sanktsiooni kehtestamist Venemaa Föderatsiooni kodanikele, kellele on väljastatud kehtivad Schengeni viisad.
Isikuid, kellele on väljastatud kehtivaid Schengeni viisasid, on veidi üle 50 000. Üle 50 000 viisa on väljastatud ja valitsus otsustas seda, et nädala pärast rakendub sanktsioon nende Schengeni viisade puhul, mille on väljastanud Eesti Vabariik, ning see sanktsioon tähendab seda, et viisad jäävad küll kehtima, kuid viisaomanikke Eestisse sisenemise puhul sanktsioneeritakse, neid Eestisse ei lubata.
Nüüd on küsimus selles, et igal reeglil on ka oma erandid, selleks et nad oleks eesmärgipäraselt ja neid oleks võimalik ka inimlikke asjaolusid arvestades ja elu praktilisi probleeme arvestades rakendada.
Erandid on järgnevad. Esiteks, kes on Eestis asuva diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse töötajad või nende pereliikmed, see puudutab Vene Föderatsiooni saatkonna töötajaid. Teiseks, kes on vahetult seotud rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga, sealhulgas rahvusvahelist transpordivahendit teenindav meeskonna või laevapere liige ja transpordivahendil remondi-, garantii- või hooldustöid tegev isik. Või kes on Euroopa Liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omavad isikud. Või kelle Eestisse saabumine on vajalik humaansetel kaalutlustel – see on avatud mõiste, aga seda vastavalt konkreetsele taotlusele meie politsei- ja piirivalveamet mõistlikult tõlgendab. Või kes külastavad – ja see on nüüd oluline – Eestis elavat Eesti kodanikku või Eesti pikaajalist elamisluba omavast isikust alanejat või ülenejat sugulast või abikaasat. Või kellel on ühised lapsed kutsujaga.
Ma rõhutan veel kord üle, et esiteks see reegel jõustub nädala aja pärast. Teiseks, see tähendab seda, et lõviosa nendest viisadest küll formaalselt jäävad kehtima, kuid praktiliselt senikaua, kuni see sanktsioon, mis rakendub nädala aja pärast, tegelikult isikutele, kes ei ole nende erandite hulgas, mida ma ette lugesin, nendele isikutele Eesti riiki pääsu ei võimaldata.
Lisaks, me arutasime valitsuses küsimusi, mis on seotud Eesti ettepanekutega Euroopa Liidu üleselt või Euroopa Liidus täiendavate sanktsioonide kehtestamiseks, välisministeeriumi ettepanekud Euroopa Liidu täiendavaks sanktsioonipaketiks, sealhulgas kõlas ettepanek üle-euroopaliselt tõkestada Euroopa Liidu ruumi Venemaa Föderatsiooni kodanike sisenemine Venemaa föderatsioonist. Neid me arutame järgmisel nädalal.
Lisaks, me leppisime kokku, et välis- ja siseministeerium valmistavad ette järgmiseks nädalaks ka oma võimalikud ettepanekud, mis puudutavad küsimust, kuidas on võimalik sulgeda Eesti piiri ka nendele Venemaa Föderatsiooni kodanikele, kellel on Schengeni viisa, mida ei ole väljastatud Eestis. Ka seda küsimust me hakkame järgmisel nädalal arutama.
Loomulikult ma tahan üle rõhutada, et need piirangud enesestmõistetavalt ei puuduta kuidagi neid Venemaa Föderatsiooni kodanikke, kelle kodumaa on Eesti või kes on Eesti püsivad elanikud.
Nii. Teiseks kutsus välisministeerium eile välja ka Venemaa Föderatsiooni suursaadiku, et avaldada protesti, mis puudutas Eesti riigipiiri rikkumist helikopterilennuga. Tõsi on see, et helikopteri piiririkkumise puhul on see teist korda. Varem on olnud lennukipiiririkkumised.
Me avaldasime ka protesti nende rahvusvahelises diplomaatias mõeldamatul tasemel räuskavate avalduste vastu, mida Vene riigi juhtivad ametiisikud on väljendunud isiklikult nii meie peaministri, meie riigi kui ka meie riikluse ja vabaduse suunal.
Loomulikult väljendasime kõige tugevamal moel protesti Venemaa jätkuva agressioonisõja vastu Ukrainas.
Lisaks, valitsuse istungil arutasime probleeme, mis on töötuskindlustushüvitise maksmisega. Sellest annab Peep Peterson ülevaate.
Kinnitasime riigi taastuvenergia vähempakkumise tulemused, mis toob 2026. aastast turule 540 gigavatt-tundi taastuvatest allikatest toodetud elektrit. Ja vähempakkumise mõte on tegelikkuses see, et põhimõtteliselt paraku on tõenäoline näha, et kuna müügitulu pakkumiselt hakatakse tegelikult taastuvenergia tasu maksma 12 aasta jooksul – siis, kui see müügitulu on sõltuvalt vähempakkumisel tehtud pakkumisest 18,99–34,9 eurot megavatt-tunni eest. Ja toetust ei maksta, kui turuhind on kinnitatud toetusmäärast kõrgem. Noh, kes vähegi teab, missugused elektrihinnad meil on, siis paraku, ütleme nii, riigil eeldatavasti ei ole vaja toetust maksma hakata.
Lisaks täiendati valitsuse sihtotstarbelisest reservist rahastatavaid tegevusi, lisati sihtotstarbelisse reservi lisaeelarves ette nähtud viie miljoni euro võrra kohalikele omavalitsustele Ukraina sõjapõgenike vältimatu abi ja majanduskulude hüvitamiseks ning suunatakse ka raha majutuskeskustele.
Ja valitsus sai ülevaate ka heitkoguste ühikute ja kauplemise tulude kasutamise kohta. Ei olnud paha äri – 248 miljonit eurot riik teenis heitkoguste ühikutega kauplemisest tulu. Pool sellest tulust mäletatavasti peab minema keskkonna- ja roheprojektidesse, rahastati Pärnus, Paides, Kuressaares, Haapsalus ja Sindis ehitusi üleujutusriskide maandamiseks, toetati energiasäästu korterelamutes, avaliku sektori hoonetes ja oli veel hulk olulisi investeeringuid.
Nii et see on lühidalt minu ülevaade valitsuse istungil arutatu kohta. Valitsus jätkab kell kaks kabinetinõupidamist.
Juhataja
Aitäh! Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tere! On olnud maagiline nädal ja kolmapäeval, eile on täis saanud sõjapõgenike number, mis ületab 50 000, milleks valitsus lisaeelarvet tehes valmistus.
Tänase seisuga on meil 50 347 isikut, kes on saabunud Eestisse ja kinnitanud, et nad soovivad ka Eestisse jääda.
Tõsiasi on see, et tegelikult meil lõplikku kindlust ja selgust ei ole, kas kõik need 50 000 inimest ja natukene peale on tegelikult Eestis või on mõned neist ka edasi liikunud.
Eri andmetel, mida PPA on püüdnud välja selgitada, muuhulgas Ukraina enda inimesi läbi helistades, siinseid sõjapõgenikke, annavad meile tulemuse, et tõenäoliselt kõik inimesed siin ei ole. Seetõttu me opereerime peamiselt nende inimestega, kes on taotlenud ajutist kaitset ja kellele on tekkinud õigus saada Eesti riigi abi ja tuge.
Kui me vaatame natukene lähemalt, kes on need 32 000 inimest, kes on saanud ajutise kaitse, siis natuke üle 7000 nendest töötavad, ligi 4000 on registreerinud ennast töötuna, umbes 19 000 on vanemahüvitise saajad ehk väikelastega kodus puhkusel. Ligi 1000 on pensioni saajad, kes samamoodi ei ole tööealised, ja siis on ka alaealised, kes loodetavasti saavad 1. septembril alustada kooliteed.
Kuigi me teame, et 4676 last on õppijana kirja pandud, seda nii alushariduses, põhi-, gümnaasiumi- kui ka kutseõppes, ja et tegelikult neid lapsi, keda me veel 1. septembril ootame haridussüsteemi, on umbes 3000 rohkem.
Mis on kõige suuremad mured? Kõige suurem mure ei ole mitte lühiajaline majutus. Lisaeelarvega me oleme siiski hästi suutnud planeerida ja riigilt on ajutist majutust vajanud vähem inimesi, kui me alguses prognoosisime, nii et circa pool eelarve kuludest on meil veel kulutamata ja me saame kenasti lühiajalist majutust inimestele pakkuda.
Aga murekoht on pikaajaline majutus, sest eluasemefond Eestis on täpselt selline, nagu ta on. Ilmselt te olete kõik kursis üürihindade tõusuga ja ka sellega, et me oleme otsinud kõikvõimalikke lahendusi, ka olemasolevad ühiselamud kasutuseta hoolekandeasutuste pindade näol, et inimestele pikaajalisi majutusi leida. See on nüüd küll küsimus, millega tuleb edasi tegeleda, kust seda pikaajalist majutust edaspidi veel juurde leida. Kiireid lahendusi siin kindlasti ei ole.
Nüüd, võib-olla on veel oluline mõista seda, missuguseid kulutusi me oleme teinud sõjapõgenikega seonduvalt. Vaatamata sellele, et meil vanemahüvitise saajaid on 19 000 ja natukene peale, on see kogu vanemahüvitiste eelarvest siiski vaid 0,26%. Samuti pensioni saajad moodustavad 0,06% kogu sellest eelarvest. Nii et me tegelikult neid kulutusi ei tee nii suuri, kui see võib eemalt tunduda.
Erisus on toimetulekutoetusega ja koos toimetulekutoetusega loomulikult toiduabiga. Enam kui pool toimetulekutoetuse saajatest leibkondadest on Ukraina sõjapõgenikud. Samamoodi on hästi suur kasv olnud ka toiduabi saajate näol. Aga ka siin on lisaeelarve andnud meile tegelikult need lahendused, et me oleme prognoosinud seda kasvu, ja me praegu hädas ei ole, saame paralleelselt oma inimestega aidata ka sõjapõgenikke.
Pikaajalise majutuse kohta on täna tehtud otsus, mis on valitsuse reservist viis miljonit kohalike omavalitsuste toetamiseks, et omavalitsus saaks kas endale kuuluvaid ruume, eluasemeid, või ka inimeste eraomanduses olevaid eluasemeid parendada. Selle meetme detailse väljatöötamisega tegeleb riigihalduse minister Riina Solman. Tema tuleb lähiajal välja ka juba väga konkreetse plaaniga.
Teise teemana tahaksin meenutada, et umbes aasta tagasi jõudsime me valitsuses kokkuleppele riikliku perelepituse teenuse osutamises. Ja mul on väga hea meel, et 1. septembrist tõepoolest kõik need pered, kus on lahkuminemise järel vaja teha kokkuleppeid laste elukorralduses, saavad vaidluse korral perelepitusteenust kasutada.
Igal aastal on umbes 4000 inimest, kes on pidanud kohtu poole pöörduma. Nendele 4000 inimesele on hea uudis: 1. septembrist on perelepituse protsessis võimalik kohtuväliselt sõlmida kokkulepped, mida ka aktsepteeritakse, nii et ei pea eraldi kohtusse pöörduma.
Perelepituseks oleme me teinud pikaajalisi ettevalmistusi. Ja kuigi Eestis on perelepitust pakutud varem, on nüüd tegemist riigi rahastatava teenusega, mitte enam kohaliku omavalitsuse või kliendi rahastatava teenusega. Me oleme koolitanud juurde perelepitajaid. Nii et on võimalus 1. septembrist iseteenindusportaalis sotsiaalkindlustusameti kodulehel panna ennast soovi korral kirja. Ei pea isegi ootama seda, et suunaks kohtunik, lastekaitse, töötaja või mõni muu ametnik.
Perelepituse puhul on võib-olla kõige olulisem märkida seda, mis on ka välja tulnud, et on keeruline lepitada neid peresid, kus on vägivald, on olnud perevägivalla juhtumeid. Aga ma kinnitan, et kui pereliikmed, vanemad on ise valmis lepituses osalema, siis meil on spetsiaalselt ettevalmistatud lepitajad, kes suudavad ka vägivaldsete olukordadega toime tulla.
See oleks sotsiaalministeeriumi poole pealt praegu kõik. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Jätkab tervise- ja tööminister Peep Peterson. Palun!
Tervise- ja tööminister Peep Peterson
Jaa. Ka meie ministeerium oli ette valmistanud ühe küllaltki olulise eelnõu, mille eesmärk on anda töötajatele lisakindlust olukorras, kus Eestit võib tabada majanduskriis. Mõte on lühidalt selles, et töötuskindlustuse hüvitiste maksmise periood hakkab sõltuma sellest, kuidas on parasjagu riigis töötuse tasemega. Tekib kolm kategooriat, Sisuliselt on kõigepealt n-ö tavaolukord, nii nagu seadus ette näeb. Ja väga tähtis on see, et on kriisiolukorras, kus töötus on teatud määral kõrgem sellest n-ö loomulikust, pikenevad need määrad kolme kuu võrra. Ehk inimestel on natuke kauem aega tööd otsida, ennast ümber profileerida ja tööturule tagasi tuua.
Kuna läbirääkimised toimusid kolmepoolselt laua taga ja otsus langetati ka kolmepoolse kompromissina, siis oli väga oluline tööandjatele, et sellistel buumihetkedel, kui töötus on erakordselt madal, on võimalik ka lühendada kõiki neid perioode samaväärselt kolme kuuga, välja arvatud kõige lühemaid. Nii et kuus kuud hakkab olema minimaalne töötuskindlustuse hüvitise maksmise periood.
See tasakaal saavutati pikema aja jooksul, eelnõu on ette valmistanud juba eelmine valitsus. Meil on ilus komme need kolmepoolselt langetatud otsuseid täita, olenemata valitsuse koosseisust. See on selline ilus tava ja väga põhjamaine põhjamaine moodus.
Nii et olen valmis vastama küsimustele. Aa, ütlen veel seda ka, et kaasa aitas Eesti Panga analüüsiosakond, kes nagu mudeldas seda pilti, et kui palju viimase, ütleme, 15 aasta andmete pealt oleks olnud meil aega, kui töötuskindlustusperioodi on pikendatud, ja kui palju [siis, kui seda on] lühendatud. See veenis sotsiaalpartnereid, et see oli tasakaalus ja õiglaselt jaotatud.
Nii et see on tõesti selline tugeva analüüsi pealt pikalt soojendatud innovatsioon, sellist innovatsiooni laiast maailmast palju ei leia.
Urmas Reinsalu
Üks täpsustus veel. Vabandust! Mul läks enne meelest ära. Valitsus langetas ka otsuse … See nüüd puudutab seda, mis puudutas viisale küsimust, viisade piiramist sanktsiooniga. Valitsus langetas ka otsuse, et täpsustada või korrigeerida oma otsust, mis puudutas Venemaa Föderatsiooni üliõpilasi.
Ja otsus oli tegelikult selline. Meil on tasemeõppes Venemaa Föderatsiooni tudengeid siin Eestis õppimas, suurusjärgus 350. Ja meie otsus oli, et need tudengid, kes vajavad lisaaega, kuna viisad on väljastatud ja elamisluba on väljastatud ja nad ei ole suutnud nominaalajaga tasemeõpet omandada, saavad pikendust ühe aasta. Nad saavad üheks aastaks pikendust tasemeõppe õpingute lõpetamiseks. Siseministeeriumi hinnangul on see õppurite arv, kes seda praegu lähema aasta perspektiivis vajaks, 50 tudengit.
Ja teiseks, ma tahan veel korrigeerida ühte asja. Ma vaatasin, et Postimehes, kus nüüd sündmuse peegeldus nagu semiootikas reaalajas kulgeb, on pandud pealkiri, et Eesti keelab Vene kodanike Eestisse sisenemise. See on nüüd oluline täpsustus või kitsendus selles loogikas, et me keelame praegu lõviosa Venemaa kodanike sisenemise Eestisse neile, kellel on Eesti riigi väljastatud Schengeni viisa.
See otsus ei puuduta kolmandate Euroopa Liidu riikide väljastatud Schengeni viisa alusel Venemaa Föderatsiooni kodanikke.
Õige on ka see, et me valitsuses arutasime neid teemasid. Milline on meie võimalus õiguslikult seda teha, me arutame järgmisel nädalal valitsuse istungil.
Juhataja
Aitäh! Nüüd on võimalik küsimusi esitada. Palun öelge oma nimi ja väljaanne. Palun küsige läbi mikrofoni ja täpsustage, kellele teie küsimus on suunatud. Esimene küsimus, palun!
Kertu Mooste, Delfi toimetus
Ma arvan, et see küsimus on sellele, kes vastata oskab. Riigisekretär Taimar Peterkop pakkus välja, et Narva tank võiks minna Viimsis paiknevasse sõjamuuseumisse. Kas ei tekitaks mitte rohkem pingeid praegu selle Narva tanki olukorra ümber, kui kohalikud on juba väljendanud, et nemad tahaks, et tank jääks ikkagi Narva, mitte ei liiguks sealt ära?
Urmas Reinsalu
Valitsus jätkab kabineti koosoleku kell kaks. Ma arvan, et on asjakohane, et me ei hakka siin eraldi spekuleerima selles küsimuses. Ma arvan, et kindlasti me kabineti koosolekul arutame ka seda olukorda, mis on välja kujunenud laiemalt punamonumentide teisaldamisega, samuti seda, uue informatsiooni pinnalt, mida me oleme saanud Narva linnalt, ja ka seda, mis on olukord selle Narva tanki juhtumi pinnalt.
Nii et ma arvan, et siin …
Kertu Mooste
Üks küsimus on veel. Kas valitsuses on juba kokku lepitud ka kindel kuupäev, millal sekkutakse, kui nüüd Narva linn ikkagi piisavalt kiiresti ei liiguta?
Urmas Reinsalu
Valitsus on eelmisel nädalal langetanud valitsuskabineti otsuse, et need punamonumendid tuleb eemaldada esimesel võimalusel.
Kui küsimus on nüüd selle kohta, kas kuidagi on mingi konkreetne kuupäev formuleeritud, siis vastus on eitav. Seda me ei ole otsustanud ega arutanud.
Juhataja
Kas on veel küsimusi? Praegu tundub, et rohkem küsimusi ei ole. Tänan teid! On võimalik jätkata ka eraldi intervjuudega.
