Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://youtu.be/fc450o4rVzQ
Juhataja Rasmus Ruuda
Tere päevast! Meil on ka palju vaatajaid veebi vahendusel. Täna on istung lõppenud ja pressikonverentsil on peaminister Kaja Kallas, välisminister Urmas Reinsalu ja siseminister Lauri Läänemets.
Nagu ikka, alustab peaminister. Palun!
Peaminister Kaja Kallas
Aitäh! Tere! Me oleme olukorras, kus sõda Ukrainas on kestnud juba kaheksa kuud. Ukraina linnu, parke, koole, lasteaedu, sildu ja kohvikuid – kõike pommitatakse. Rahumeelseid inimesi tabavad jätkuvalt Venemaa rünnakud.
Venemaa sihib energiataristust just selleks, et teha elu enne talve võimalikult keeruliseks, et tuleks ka uus põgenike laine.
Viimasel nädalal on Venemaa käivitanud ka suure propagandakampaania: väidab, et Ukraina valmistub kasutama nn räpast pommi.
Meil on hea meel, et meie liitlased NATO-ga reageerisid kiiresti, et lükata ümber Kremli valed. Ka rahvusvaheline aatomienergia agentuur on öelnud, et Venemaa väidetel ei ole alust.
Muidugi me jälgime seda olukorda väga tähelepanelikult. Venemaa soovib seda pinda ette valmistada järjekordseks eskalatsiooniks, aga me ei saa ega tohi lasta ennast hirmutada. Ukraina ei lase ennast hirmutada ja võitleb edasi oma vabaduse eest. Liitlased jätkuvalt Ukrainat toetavad ja on andnud ka palju sõjalist abi.
Siinkohal võib-olla on oluline ka märkida, et neutraalsus ei saa olla meie valik selles sõjas. Neutraalsus ei ole maailmavaade, neutraalsus tähendab ükskõiksust – ükskõiksust vägivalla suhtes, mis Ukrainas toimub. Ja ükskõiksus tähendab ka kurjuse poole asumist selles sõjas.
Ükskõiksuse tagajärgi tunneme me tegelikult alles siis, kui me ise oleme hädas ja imestame, miks keegi meile appi ei tule. Nii et minu arvates ei saa ei Eesti ega Euroopa valik praegusel juhul olla kuidagi neutraalne.
See talv tuleb raske ja eelmisel nädalal oli ülemkogu, kus me tegelesime Euroopa liidrite ühtsuse hoidmisega ka Ukraina toetamisel. Muuhulgas andsime Euroopa Komisjonile ülesande töötada välja seaduslik viis kasutada Venemaa külmutatud varasid Ukraina toetamiseks ja Ukraina ülesehitamiseks. See on midagi, mille eest ma ka ise olen seisnud.
Samuti toetame seda ja töötame edasi selle nimel, et Euroopa Liit oleks agressioonikuritegusid uuriva tribunali eestvedaja. Sellepärast, et mitte ainult sõjakuriteod, vaid agressioonikuriteod peavad saama juriidilise vastuse.
Rääkisime Euroopa tasandil ka muredest, mis meil kodus kõigil on – kõikides Euroopa riikides on suur mure seoses energiahindadega. Leppisime kokku ka selles, et me loome ja kasutame seda gaasi ühisostuplatvormi just selleks, et Euroopa riigid ei konkureeriks üksteisega ega üksteise vastu ja et hinnad tuleksid alla.
Euroopa Komisjon töötab välja ka uue gaasihinnaindeksi, mis peaks hinda allapoole tooma. Ajutine hinnakoridor peaks gaasi hinna tippe ära lõikama.
Hea meel on tõdeda, et kõik need sõnumid on olnud turule ka märgiks, et see hind on tulnud alla. Hind on praegu umbes 100 euro juures megavatt-tunni kohta. See on umbes sama tase, mis oli enne sõda.
Sellel nädalal oli Eestis ka prantsuse välisminister Catherine Colonna, kellega teisipäeval kohtusime. Prantsusmaaga oleme ühisel arusaamal selles, et Ukraina toetamist tuleb jätkata nii kaua kui vaja ning Ukraina on see, kes ütleb, millal ja milliseid kokkuleppeid sõlmitakse.
Meie jaoks on oluline ka Madriidi tippkohtumise otsuste elluviimine ning see, kuidas ja kui kiiresti seda saaks teha. Meie kaitsekoostöö Prantsusmaaga on siiamaani väga hästi toiminud.
Eks see visiit on ka selge signaal sellest, et Prantsusmaa on Eestis igati kohal. Me oleme väga tänulikud selle eest, et Prantsusmaa sõjaväelased on Tapal ja lennukid on kaitsnud Ämarist meie taevast.
Kui juba pressikonverentsi alguses oli juttu sellest, et siin on jahedam kui tavapäraselt, siis ütlen, et see tõesti nii on, kuna me oleme ka ise eeskujuks selles, kuidas energiat kokku hoida tuleval talvel. Kui meil on nii elektrit kui ka gaasi turul vähem, aga me ei suuda seda pakkumist üleöö suurendada, siis me peame vaatama, kuidas me saame kokku hoida.
Sellel nädalal algas kampaania „Koos saame energiakriisiga hakkama“, mille raames antakse erinevaid soovitusi energia säästmiseks, et seda energiakriisi ületada. Eesti kodudes säästetakse juba praegu väga eeskujulikult. Vastutustundlik energiakasutus on meie kõigi roll ja ülesanne. Ma arvan, et selle üle me saame uhked olla.
Meie ise siin riigikantseleis oleme võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähendanud elektri tarbimist ja kütte tarbimist 40%. Nii et kui me kõik seda teeme, siis see on talvele vastu minnes hea.
Rohkem infot saab ka selliselt lehelt nagu hoiamekokku.info. Omalt poolt loomulikult toetame inimesi ka elektri universaalteenusega, erinevate energiatoetustega, mis nüüd oktoobri arvetele hakkab mõjuma, nii et novembris peaksid inimesed saama energiahindadele leevendust ja see peaks minema kergemaks.
Valitsuse istungil võtsime vastu otsuseid 12 punkti kohta. Kehtestasime sanktsiooni, millega keelame Venemaa toornafta ja naftatoodete ostu, importimise ning üleandmise. See on selleks ajavahemikuks, kui Euroopa Liidu sanktsioon veel ei kehti. Lihtsalt tegime selle varasemalt, just sellepärast, et see sanktsioon jõustuks 5. detsembrist, et mingit skeemitamist ei oleks. Sellest räägib täpsemalt ja rohkem välisminister.
Me peame piirama neid võimalusi, kuidas Venemaa saab tulu teenida, et kasutada seda Venemaa sõjamasina toitmiseks, ja see on kindlasti üks nendest viisidest. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Palun, Urmas Reinsalu!
Välisminister Urmas Reinsalu
Tervist! Nagu peaminister ütles, valitsus täna võttis vastu määruse, mis jõustub detsembri alul, 5. detsembrist. Määrusega keelatakse rahvusliku sanktsioonina Venemaa Föderatsioonist osta, importida ehk transiidina Eestisse sissetoomine naftaõlidele ja teatud preparaatidele.
See tähendab seda, et Euroopa Liidus on kaheastmeliselt kehtestatud Venemaa nafta sanktsioon nii Euroopa Liidus kasutamisele kui ka Euroopa Liidu kasutamisele transiidina. Need määrused peaksid jõustuma 5. detsembrist ja omakorda 5. veebruarist.
Me vaatasime neid mahte ja Eestil on siin selles mõttes spetsiifiline asukoht – me oleme Venemaa naaberriik, meil on ka oma sadamad olemas, nii et meid ei saagi võrrelda mõne kaugema Euroopa Liidu riigiga. Me näeme, et meil on aasta algusest peale üle poole miljoni tonni Venemaa naftat ja naftatooteid siit läbi liikunud. Neid konkreetseid naftaõlisid, mida me praegu ütleme, et me toome Euroopa Liidu sanktsiooniga, rahvusliku sanktsiooniga ettepoole, on septembrikuu jooksul läbi Eesti liikunud 50 000 tonni.
Mõte on meie jaoks põhimõtteline väärtusotsustus, see on kindlasti meie jaoks ka argument. Kui me oleme üle Euroopa nõudnud ja nõuame jätkuvalt, et ka üheksanda sanktsioonipaketiga Euroopa Liit täielikult Venemaa energiatooteid sanktsioneerib, siis kindlasti on meil põhjust näidata, et me oleme võimelised ise oma rahvuslikku poliitikat sanktsioonides korraldama samuti sellisel moel, et meil ei ole mingit moraalset vastuolu meie positsioonis.
Ma tahan tänada siinkohal ka ajakirjandust. Ajakirjandus on sellele probleemile õigustatult tähelepanu juhtinud. See eelnõu on valminud välisministeeriumi, rahandusministeeriumi, majandusministeeriumi ning maksu- ja tolliameti koostöös. Me loodame, et kõik need n-ö üleminekufaasi probleemid nüüd kiirema üleminekuga alates detsembri algusest peaksid saama punkti ja Venemaa naftaäri Eesti kaudu peaks sellega saama lõpetatud.
Teiseks, esmaspäeval külastas Eestit Valgevene demokraatlik liider Svetlana Tsihhanovskaja. Eesti jaoks on oluline Valgevene demokraatliku liikumise ühemõtteline toetamine ja Lukašenko täiendav sanktsioneerimine Lukašenko režiimi puhul. Me oleme ka need ettepanekud esitanud. Selleks, et muuta keerulisemaks nii Putini režiimile kui ka Lukašenko režiimile Valgevene võimalikku lükkamist ka maavägede sõjategevusse, on asjakohane toetada Valgevene demokraatlikku liikumist selleks, et Lukašenko režiim tajuks ka oma haprust ja väldiks järgnevaid samme.
Valgevenes on ametlikult üle 1300, aga tegelikult palju rohkem poliitvange. Ma saatsin ise Eesti Vabariigi nimel oma toetuskirja Ales Bialiatskile, kes on Valgevene üleminekuvalitsuse liige ja Valgevene poliitvang, kes oli sellel aastal ka üks Nobeli rahupreemia laureaatidest.
Eesti välisministeerium käivitab niisuguse algatuse, et inimesed, kes soovivad avaldada oma toetust Valgevene poliitvangidele, saavad saata kirja nendele inimestele. Meil oli kõnelus sellel teemal ka Valgevene demokraatliku liikumise juhi Svetlana Tsihhanovskaja. Nendele inimestele on tegelikult väga oluline ka toetus vabast maailmast, et nad teaksid, et nad ei ole üksi oma võitluses, mis on meie ühine võitlus kurjuse vastu, diktaatorite vastu, kes ohustavad nii meid kui ka teisi vabu rahvaid.
Kuidas seda teha? Kuidas neid kirju saata, nõnda et nad ka jõuaksid nende inimesteni ega kahjustaks nende olukorda? Välisministeeriumi kodulehel on need aadressid ja juhis inimestele, kes soovivad toetust avaldada oma toetuskirjaga konkreetsetele Valgevene poliitvangidele. Nende inimeste kontaktid ja nimistu on täiesti olemas ja kättesaadav.
Ja veel on äärmiselt oluline praeguses kriisis lääneliitlastelt suuremad relvatarned, mida Ukraina vajab olukorras, kus Venemaa taktika on süstemaatiline Ukraina tsiviilinfrastruktuuri purustamine. Ukraina taotleb lääneriikidelt viivitamatult õhutõrjesüsteemi, sealhulgas keskmaa õhutõrjet ning kaugrakette.
Kindlasti Eesti sõnum oma liitlastele on ühemõtteliselt praegu see – nendele liitlastele, kelle käsutuses sellised konventsionaalset relvasüsteemid on –, et tuleb viivituseta võimaldada need Ukraina vägedele. See on see kilp, mida lääne liitlased saavad ukraina rahva pea kohale ehitada. Meie kõigi ühistes huvides on Ukrainale seda kaitsekilpi pakkuda.
Lisaks on mul hea meel täna selle üle: eile pärast kohtumist Stoltenbergiga tabas mind meeldiv üllatus sündmustest, mis kulgesid Eestis. Pärast pikka vastasseisu sõlmis haridus- ja teadusminister Lukas ülikoolidega lepingud, tegevuslepingud. See on kindlasti väga märgiline. Pikka aega oli see vastasseis õhus.
Me peame ka kriisiolukorras, raskes olukorras langetama ikkagi tulevikku vaatavaid otsuseid, pikaajalise sihiga otsuseid. Ja need lepingud on märk sellest, et me suudame valitsuses neid otsuseid langetada.
Ja tõsine teema on seotud sellised küsimusega, mis tuleb täna valitsuse jutuks. Nimelt, ülevaade siin ajutiselt viibivatest välismaalastest. See on ka asi, kus välisministeeriumi ühemõtteline vaade on see – me arutasime seda ka valitsuskabinetis kaks nädalat tagasi –, et me vajame siin tugevamat kontrolli ja suuremat selgust.
Suur hulk inimesi on siia liikunud, üle 40 000 Venemaa Föderatsiooni kodaniku on sisenenud sõja algusest saati Eestisse. Meil on üle 100 000 Ukraina kodaniku sisenenud Eesti territooriumile. Kindlasti on meie jaoks oluline teada, kus inimesed on, selgelt, ning kontrollida seda, kes siia tuleb ja kes siit läheb.
Välisministeerium peab tõepoolest mõistlikuks, esiteks, et me kehtestasime viivituseta Schengeni sisepiiridel kontrolli. See kontroll on vaja kehtestada.
Teiseks, välisministeerium peab tarvilikuks, et meil ajutiselt siin viibivate välismaalaste suhtes rakenduks registreerimise kohustus. See on vajalik kehtestada, selgus peab olema.
Kolmandaks, me peame ka piiriületamist muutma tõhusamaks, mis puudutab Schengeni välispiiri, et see toimuks süstemaatiliselt ja ka meie julgeolekuhuvisid arvestades.
Aga need on küsimused, mida me arutame pärastlõunal valitsuskabinetis. On selge, et praeguses olukorras tuleb nii julgeoleku kui ka avalike teenuste ja riigi üldise arusaamise huvides neid otsuseid langetada venitusteta. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Palun, Lauri Läänemets!
Siseminister Lauri Läänemets
Aitäh! Tere! Seda, et väga paljudel Eesti inimestel raske on selles kriisis, me teame kõik. Me proovime ka valitsuses leida võimalusi, kuidas inimesi aidata.
Üks oluline teema tegelikult, mis oma lõpu saab, aga mõjutab inimeste sissetulekute tervist väga palju, on haiguspäevad. See ajutine haiguspäevade hüvitamine teisest päevast alates lõpeb ära aasta lõpus. Seda me oleme koalitsiooninõukogus arutanud. Koalitsioonipartnerid on võtnud mõtlemisaja. Ma saan aru, et järgmisel esmaspäeval me arutame seda uuesti.
Aga sotsiaaldemokraatide jaoks on see väga oluline küsimus, mis tuleb lahendada. Töö- ja terviseministri hinnangul on ka haigekassa eelarves need võimalused kõik olemas, nii et see on poliitilise otsuse koht.
Aga täna me kiitsime heaks relvaseaduse muudatused, mida siin varem on juba pikalt arutatud. See puudutab kokku 1325 isikut ja 3077 relva, mis nende käes on. Põhimõte on selline, et Eestis saavad edaspidi relva omada ainult need inimesed, kes on kas Eesti Vabariigi kodanikud, mõne Euroopa Liidu riigi kodanikud või mõne NATO riigi kodanikud.
See tähendab seda, et teiste riikide kodanikke – need ei ole ainult Valgevene ja Venemaa kodanikud, neid on ka teisi – on 683 inimest, kes peaks relvast loobuma. Ja halli passiga inimesi puudutab see muudatus ka, neid on 595.
Muudatus jõustub teiste riikide kodanike jaoks selle aasta 1. detsembrist, see tähendab, et neil on aasta aega, st aasta jooksul nad peavad relvad ära müüma või loovutama. Ja kui nad seda teinud ei ole, siis pärast politsei tegeleb sellega tavaprotseduuri käigus.
Erand on neile, kes on mittekodanikud. Nende jaoks see relvast loobumise hetk tekib siis, kui nende relvaluba lõpeb – mõnel lõpeb see juba järgmisel aastal, mõnel ülejärgmisel aastal ja niimoodi järgneva kolme nelja aasta jooksul.
See puudutab ka juriidilisi isikuid, kelle juhatuse liige ei ole Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik või siis valitsevat enamusosalust omab mõne teise riigi kodanik selles ettevõttes.
Loodetavasti enamus inimesi realiseerib oma relvad ise, aga me oleme prognoosinud, et kui riik peaks selle nii-öelda ostu ise tegema – oleneb, kui paljud jätavad realiseerimata selle võimaluse –, siis see kulu, mida me oleme valitsuse reservist valmis katma, on vähemalt 700 000 eurot. Aga eeldus on see, et tegelikult me sinna ei jõua, sest enamik inimesi realiseerib need relvad ise.
Me teame, et juba praegu on väga paljud hakanud loobuma oma relvadest. Ja on ka neid inimesi, kes on läinud keelekursustele, et kodakondsust omandada, selleks et saaks jätkuvalt jahil käia või sporditegevuses osaleda.
Valitsus andis heakskiidu sotsiaaldemokraatide jaoks väga olulisele meetmele. Ehk me oleme otsustanud taastada üürielamute ehitamise programmi, fookusega Tartu ja Tallinna kuldsest ringist väljapoole.
Meil on probleem selles, et Eesti-sisene tööjõuränne, Eesti inimeste enda tööränne on tegelikult takistatud, sellepärast et elamiskohti ei ole üle Eesti piisavalt palju. Ja me teame, et Ukraina põgenikud on seda probleemi ainult võimendanud, sest ka neid tuleb kuskile majutada. Me peame tagama selle, et siin regionaalselt jälle uut hoopi ei tule. Alates järgmise aasta algusest on omavalitsustel ja ettevõtjatel taas võimalik seda raha taotleda ja üürielamuid ehitama hakata.
Mis puudutab seda arutelu, mis meil tulemas on ja mida välisminister juba puudutas, ütlen, et kuna seda arutelu pole veel olnud, siis ma peaksin võib-olla mõned parandused tegema.
Tegelikult meil on päris hea ülevaade sellest, kes üle Eesti piiri läheb. Ja need numbrid, millega siin opereeriti, olid muidugi aasta keskmised numbrid, aga arvestada tuleb ka sellega, et vahepeal me oleme sanktsioone kehtestanud ja Venemaa kodanike piiriületamine on ju põhimõtteliselt kinni pandud. Need slaidid, mis valitsuse materjalides on, seda väga hästi näitavad. Nii et selle koha pealt muret ei ole.
Mis puudutab Schengeni piiri kinni panemist, siis ükski julgeolekuasutus praegu selleks vajadust ei näe. Sellest me räägime ka pärast, hiljem kabinetis. Sellega samuti hetkel probleemi ei ole.
Loomulikult jälgitakse ja me tutvustame kabinetis ka valitsusele, milliseid tegevusi tehakse julgeoleku koha pealt. Seal on väga olulisi tegevusi, mis on rutiinsed, mis on juba alates 24. veebruarist käima lükatud. Seal on teatud tagajärjed, mida kõike siin täna rääkida ei saa, aga me tutvustame seda ja loodetavasti see välisministeeriumit natukene rahustab. Ma mõistan, et igas ministeeriumis seda informatsiooni kahjuks ei ole ka.
Välispiiri kinni panemine – seal tuleb arvestada, et sellega niisama ei ole mõtet ringi käia. Ma räägin nüüd sisepiirist Euroopa Liidus. See sisuliselt on hinnaga 7,3 miljonit eurot kuus, see tähendab 150 politseiametniku rakendamist siis lisaks piirile. See tähendab idapiirilt politseiametnike äravõtmist, sest keegi peab hakkama juhendama, see tähendab idapiiril valve nõrgemaks tegemist selles mõttes, et professionaale on seal sel juhul vähem. Ja loomulikult tähendab see ka kaitseliidu kaasamist.
Need politseiametnikud, kes tulevad, peaksid olema sellisel juhul uurijad, noorsoopolitseinikud ja teised. Me oleme seda ettepanekut siin varem ka kuulnud ja siseministeeriumis arutanu. Tõesti, õiguskaitseorganid ütlevad, et sellist vajadust ei ole, et hakata sisejulgeoleku arvel näiteks Läti numbrimärke hoolikalt vaatama. Seal on mitmed teised võimalused, neid me täna valitsuskabinetis tutvustame.
Aga ma võin öelda seda, et kahjuks sõda kestab ja me ei tea, kui pikalt see kestab. Need prognoosid, mis pärast 24. veebruari tehti selle kohta, kui palju põgenikke Eestisse tuleb, on suhteliselt hästi paika pidanud. Me ei tea, kui kaua sõda kestab.
Ehk Ukraina põgenike saabumine Euroopasse, kaasa arvatud Eestisse, jätkub. See on Euroopa Liidu otsus, et kõik inimesed, kes tulevad piiripunkti ja kes on sõjapõgenikud, me peame vastu võtma. Isegi kui nad tulevad Lätist, ka siis nad saavad siia Eestisse, sellepärast et Euroopa Liit on otsustanud. Välisministrid ja peaministrid on seda kunagi arutanud ja selliseid otsuseid teinud. Ma arvan, et see on õige.
Me peame sõjapõgenikke aitama, me peame Ukrainat aitama ja Ukrainat toetama. Aga see ei tähenda seda, et me siin riigi sees ei tegele sellega, et vaadata, et ega nende seas juhuslikult ei ole kedagi sellist, kes pigem toetab Putini režiimi, või ega nende seas ei ole kedagi sellist, kes tegelikult on kuidagi seotud Venemaaga või eriteenistusega. Jah, sellega tegeldakse, seal on väga tugev kontroll peal.
See ettepanek, mida me täna arutama hakkame, siseministeeriumi vaatest on see, et ilmselgelt me peame tegema teistele Euroopa riikidele ettepaneku ja alustama nüüd läbirääkimisi, et keegi teine võiks ka ikka sõjapõgenikke vastu võtta. Sest kui see sõda peaks kestma veel aasta aega, siis Eestisse saabunud põgenike arv lihtsalt kasvab ja kasvab ja kasvab.
Ühel hetkel tulevad ju ette need piirid, kus meie lasteaedadest saavad kohad otsa ja koolidest saavad kohad otsa. Ma loodan siin välisministeeriumi tugevale tegevusele. Selles kontekstis, kus kogu seda piiri teemat uurida, on see koht, kus me tegelikult saaksime midagi ära teha. Eestil ei ole võimalik öelda – ja ma arvan, et Eesti ei tohikski nii öelda –, et me neid inimesi, kes näiteks Ida-Ukrainast tulevad läbi Eesti ja soovivad minna Lääne-Ukrainasse sõdima Ukraina eest, sinna ei lase.
Loomulikult me peame neid aitama ja seda toetama ning tegema seda nii, et Eesti julgeolek oleks tagatud. See on tagatud, aga me peame mõtlema ka sellele, mis tuleb. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Nüüd palun küsimused. Nagu ikka, öelge oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud. Mikrofon on seal …
Madis Hindre, rahvusringhääling
Tere! Aidake mul mõista seda segadust, mis on tekkinud politsei- ja piirivalveameti peadirektori valimise ümber. Peaminister Kaja Kallas, kui te ehk saaksite. Kõlab välja, otsekui teie ei nõustuks siseministeeriumi pakutud kandidaadiga. Milles siis asi? Ja kuidas seda küsimust lahendada? Palun ka siseministril kommenteerida.
Kaja Kallas
Aitäh! Mingit segadust ei ole. Politsei- ja piirivalveameti peadirektori ametiaeg lõpeb järgmise aasta mais. See ei ole siin päevade jooksul tehtav otsus, mis vajab nüüd hästi kiiresti ja praegu otsustamist.
Siseminister on toonud kandidaadi. Nii nagu sellised otsused koalitsioonis käivad, peavad kõik olema sellega nõus. Selle jaoks peab ka kandidaatidega kohtuma. Ja selge on see, et see inimene peab mõistma politsei- ja piirivalveameti tegevust, ta peab olema organisatsioonis aktsepteeritav, eriti arvestades, et politsei- ja piirivalveamet on viimastel aastatel väga paljude kriisidega pidanud tegelema ja nendega edukalt hakkama saanud, ma võiks isegi niimoodi öelda.
Nii et jah, see on tavapärane protsess. Ja siin ei ole mingit otsest kiiret, et nüüd peaks tundide või päevadega otsustama.
Lauri Läänemets
Aitäh! Tõesti, päevadega otsustama ei pea. Hea tava näeb ette, et uued juhid saavad mõnda aega siis lahkuvate juhtide kõrval tegutseda, et sisse elada ning et see vahetus toimuks mõistlikult ja ilma valudeta. Selle hetkeni on veel aega tõesti natukene.
Mina tõesti pean ootama ära Reformierakonna seisukoha. Nii nagu ma olen ajakirjanduse kaudu aru saanud, ülejäänud parlamendierakonnad kõik seda ettepanekut toetavad. Jah, olen kaalunud, arutanud, rääkinud. Tõesti, PPA on väga hästi seni kriisidega tegelenud – ma ütlen, väga professionaalne asutus. Kõik need kandidaadid, kelle ma [olen esitanud] – kokkuvõttes on nad kõik ju siseministri ettepanekul sinna tekkinud – on minu arvates väga professionaalsed ja väga head inimesed. Lõpuks tuleb üks valida.
Lähtudes sellest informatsioonist, mis on siseministeeriumi käsutuses – me oma haldusala ju väga hästi teame, me teame, mis on politsei- ja piirivalveameti igapäevased väljakutsed, me teame, mismoodi tuleb teiste asutustega koostööd teha, kuhu me tahame suunata siseturvalisuse edasist arengut –, olen ma selle valiku teinud ja koalitsioonipartneritele välja pakkunud. Nüüd me peame selles ühisel nõul olema. Ma nagu ühtegi põhjust ei näe, et siin mingisugune takistus võiks olla.
Ma saan aru, et Reformierakonnal tuleb enda seas veel arutada. Kindlasti on seal mingisuguseid argumente. Ja see on nagu väga mõistlik, et arutatakse. Väga tähtis ametikoht on, ei ole mõtet tormata. Nii et mina ootan. Ja oleme valmis tegutsema.
Herman Kelomees, Delfi
Samal teemal küsimus Urmas Reinsalule. Võib-olla saate siin nagu vahekohtunik olla ja anda nõu. Kas Kaja Kallasel on mõtet kohtuda Krista Aasa ja Egert Belitševiga olukorras, kus siseminister on öelnud, et kui Kommusaar kukub läbi, siis võib-olla tulevad üldse uued kandidaadid? Ja mis nõu te siis osapooltele annaksite?
Pärast [on küsimus] Kaja Kallasele. Kas te kuulsite samamoodi nagu mina ja Lauri Läänemets, et Urmas Reinsalu tegi ettepaneku Schengeni piir kinni panna? Kas teil on juristina arvamust selle kohta ja üldisemalt ka?
Urmas Reinsalu
Aitäh! Ei, ma arvan, et Kaja Kallas kohtub nendega, kellega ta tahab. Repliik oli, et mul ei ole siin selles loogikas midagi öelda.
Eks need küsimused täidetakse. Ja noh, personalivaliku puhul on oluline – kõigepealt, kõik inimesed on ju ausad ja väärikad inimesed, Eesti riigi pühendunud teenijad –, et me inimesi solguta, nagu ei venita, ei tõsta ära. Selles mõttes on alati mõistlik nendes tundlikes tippjuhi küsimustes saavutada selline kokkulepe algul kohe, et pärast ei oleks inimeste solgutamist. Siis ei jää niisugust halba maiku suhu. Need on tegelikult ausad inimesed. Ei ole mõtet niisugust siseintriigi ehitada asjadesse sisse. See, ma arvan, ongi lahendus. Ja küllap need otsused tehakse.
Nüüd teine teema, mis puudutab seda härra Kelomehe küsimust. Ma korrigeerin härra sisemist loogikat: minu mõte ei olnud mitte see, et tuleks Schengeni sisepiir sulgeda, vaid see, et tuleks kehtestada piirikontroll Schengeni piiril, nii nagu näiteks me tegime seda koroonakriisi ajal või nii, nagu me tegime seda sellise meeldiva sündmuse ajal, kui Eestit külastas Ameerika president Obama.
Nüüd, küsimus on selles, milline on olukord, kui me hindame, vaatame näiteks 100 000+ Ukraina inimest, kes on tulnud. Ma korrigeerisin seda, et loomulikult välisministeerium ettepanek ei ole see, et nende inimeste puhul, kelle suhtes on üle Euroopa vastu võetud selge otsus sõjapõgenikke vastu võtta, me kuidagi nendest põhimõtetest peaksime taganema. Ei, sõjapõgenikud tuleb vastu võtta.
Kuid olukord on praegu selles: me näeme mitmetes erinevates avalikes teenustes tegelikult seda, julgeolekuaspektist vaadates, et [kui võrrelda] aega, kui meil oli Schengeni sisekontroll, ja nüüd, pärast Schengeni sisekontrolli kaotamist, et meil on Schengeni välispiirilt inimesi sisenenud üle 100 000. Pooled inimesed nendest on deklareerinud, et nad kasutavad Eestit nii-öelda transiidina ja lähevad ära, eeldatavalt, ütleme, Ukrainasse, võimalik et ka mingitesse muudesse riikidesse, kus on neile lähedased inimesed või nad arvavad, et nad on siis sõjapõgenikud selles kolmandas riigis. Kuid need on nende inimeste oma ütlused.
Pooled inimesed on öelnud, et nad jäävad Eestisse, kuid selle staatuse, varjupaiga staatuse juriidiliselt vormistatuna on omandanud tegelikult nendest inimesed, kes on öelnud, et nad jäävad Eestisse, 20 000 inimest vähem. Ehk tegelikult ka need inimesed – üle 50 000 inimese –, kes on öelnud, et nad kasutavad Eestit transiidina – kuna meil ei ole Schengeni sisekontrolli, siis me tegelikult ei tea, kas nad on siin või nad on ära läinud. Me ei ütle, et neil inimestel ei ole õigust liikuda Eestist välja või Eestisse tagasi, kuid küsimus on selles, et meil puudub selle kohta selge teadmine. See puudutab suurusjärgus 70 000 inimest.
Ja kahtlemata võib see suurusjärk, nende inimeste hulk olla veel suurem, selles loogikas, et kui kuna meil ei ole Schengeni sisepiiril kontrolli, siis ka Läti poolt võib siseneda Eestisse ja võib olla sisenenud inimesi – kas naasnud Eestisse, kas lahkunud Eestist või tulnud tegelikult Eestisse juurde, arvestades seda, mis on sügisel pärast sisekontrolli kaotamist meil toimunud.
Kahtlemata me näeme seda ühe näitena, mis puudutab näiteks sedasama laste koolikohustuse täitmist, eks ole. Haridusminister ütleb, haridusministeerium ütleb, et neil selle kohta täpset ülevaadet ei ole, eks ole, mingit kontrollisüsteemi haridusministeerium ei kehtesta.
Meil on vaja selgust. Meil on vaja selgust selle kohta, kes riiki tulevad ja kes riigist lahkuvad, seda esiteks. Teiseks, meil on vaja seda julgeoleku huvides, aga meil on vaja seda ka oma avalike teenuste paremaks korraldamiseks. Need on nii suured inimeste arvud, millega me praegu opereerime, oma rahva arvu, protsendi osa silmas pidades.
Ja mis puudutab osundust, et Schengeni sisepiiril ei ole võimalik kontrolli kehtestada seetõttu, et siis peavad inimesed minema, et seda ei ole võimalik teha, siis loomulikult seda on võimalik teha, seda on ka varem tehtud, varasemas perioodis. Vajaduse korral tuleb sinna täiendavat ressurssi suunata sellisel moel, et seda saab tõhusalt teostada.
Praeguses kriisisituatsioonis, kus meid võib oodata ees ka täiendav põgenikesurve, millest ka Ukraina ametiisikud on informeerinud, hoiatades, et see on üks Putini režiimi tsiviilinfrastruktuuri hävitamisega kaasnevatest humanitaarkatastroofi esilekutsumise meetoditest.
Selles kontekstis, et saaks ka piirivalve jõudu tõhusamalt paigutada, on kahtlemata ettepanekute hulgas see: tuleks vaadata üle meie idapiiri piiripunktide asukoht. Praegu meil ka Eestis püsivalt elavad Vene kodanikud tegelikult ületavad edasi-tagasi piiri, näiteks Narva teises piiripunktis. Meie konkreetne ettepanek, mida on väljendanud ka politsei- ja piirivalveameti peadirektor, just nimelt ka politseinike ressursitõhusamaks toetamiseks, on olnud näiteks see, et kriisiolukorras tuleks see piiripunkt ajutiselt sulgeda. Aitäh!
Kaja Kallas
Esiteks, muidugi kogu see arutelu on meil ees. Aga nüüd oligi hea seda kuulata. Nii et teie kuulete enne kui valitsuse liikmed kõiki neid asju praegu.
No välisministri suust kõlanu on muidugi eufemism, kui ta ütleb, et see on lihtsalt piirikontrolli taastamine, see ei ole Schengeni piiri sulgemine. See ju tegelikult on lihtsalt eufemism, et seda asja pehmendada.
Meil oli paar nädalat tagasi arutelu. Siseministeerium ja välisministeerium koos said ülesande tulla ettepanekutega valitsuskabineti. Täna on meil laual välisministeeriumi ettepanekud, siseministeeriumi ettepanekud, nagu te siit ilusti ka kuulsite neid ettepanekuid, mida valitsuskabinet veel ei ole kuulnud.
Nii et see arutelu seisab meil ees. Ma arvan, et asi, milles kõik on ühel meelel, on see, et me peame olema selleks valmis, et tõepoolest see surve on piiridel suur. On erinevad ettepanekud, mida me siis saame teha, mida ei saa. Ja seda me saamegi siis valitsuskabinetis arutada, mis on need reaalsed mõjud ja mis rahalised mõjud. Kogu see arutelu seisab meil ees alles kell kaks.
Lauri Läänemets
Aitäh! Ma ikka pean siin ütlema: ma täpsustan. Vabandust! Esiteks, surve piiridele ei ole suur, surve siseriiklikult võib olla suur teenustele. Teiseks, ma saan aru, et valimised on tulemas ja ongi vaja selliseid kõlavaid loosungeid välja öelda. Aga lõppkokkuvõttes peaks ikka lähtuma sellest, mis on tegelik olukord.
Esiteks ei ole ju nii, et meil on siin täna 100 000 ukrainlast. Ei ole. Väga paljud, pooled neist on Eestist lahkunud, seda me kõik teame. Ja me pärast kabinetis räägime, kuidas see on ja kuidas see on fikseeritud.
Teiseks, need teenused, millest me räägime. Näiteks, kui keegi soovib lapse kooli panna, siis ei ole mingit probleemi, ta peab enne seda olema registreerinud ennast. Ja kui sa oled registreerinud ennast, või tähendab, selles mõttes registreerinud, et oled ajutise kaitse saanud, sa muidu ei saa seda teha, ehk siis kõik, kes on ajutise kaitse saanud ja registreerinud, on tegelikult ju riigile teada. Selles mõttes haridus- ja teadusministeeriumil sellega probleemi ei teki.
Need, kes ei ole seda teinud, kes on näiteks transiidil või viibivad siin mingil muul põhjusel, tõesti ei saagi last enne kooli panna. Ei saagi nagu probleeme olla.
Nüüd, jätkuvalt, selle piiri sulgemine peab hindama seda ka, kui tõhusalt või mida sa nagu kontrollid või mis tulemuse sa saad. Kui neid tulemusi ja seda ülevaadet on võimalik saada muud moodi, ilma piiri [sulgemist] rakendamata, siis seda tuleb muud moodi teha.
Sest, ma jätkuvalt rõhutan, me peame sellisel juhul võtma idapiirilt ära piirivalvureid. See minu arvates ei ole mõistlik, arvestades praegust julgeolekuolukorda. Me peame võtma ära neid inimesi, kes siin peavad Eesti-siseselt tegelema ka julgeoleku tagamisega. See ei ole samuti mõistlik.
Ja ma saan aru, et see ettepanek siis ju puudutaks tervet seda sõjaperioodi, selles loogikas, et me teeks seda aastaks, võib-olla kaheks. Mina ei tea. Niisama kõhutunde pealt ei ole mõtet neid ettepanekuid teha. Siseministeeriumis oma analüüsid. Meil on erinevad ametid, kes seda on hinnanud.
Täna me seda valitsuses arutame. Ja küll me jõuame seal mõistlikele otsustele. Siseministeeriumil on ka ettepanekuid, mida siin veel teha saab. Ja me anname ülevaate, mida me juba teinud oleme.
Kaja Kallas
Kuulge, me ei hakka kabineti arutelusid siin pidama. Me teame ühe poole argumente ja teise poole omi ka. Te esitate oma ettepanekud, me arutame neid kabinetis nii nagu kord ja kohus. Te saate kõik esitada oma argumente seal. Tõesti, see oleks aus kõikide kabinetiliikmete suhtes, kui nad kuulevad neid argumente laua taga, mitte ei kuule seda esimesena meediast.
Juhataja
Üks küsimus veel, kui keegi soovib küsida. Palun!
Ekvard Joakit, Õhtuleht
Pakun siis võimalust vastata küsimusele, kus kõik on kindlasti ühel meelel, eelkõige peaminister Kaja Kallas. Kuna vägivallaennetus on ka politsei töö, siis ilmselt Lauri Läänemets tahab kah midagi öelda.
Kolleeg on Pärnu vägivallajuhtumite valguses rääkinud noorte endiga ja üsna tugevalt jookseb läbi seisukoht, et riik peaks kõrgemal tasemel ehk valitsuses tegema mingeid konkreetseid otsuseid, mis aitaksid noorte vahelist vägivalda vähendada. Mida on valitsus varem selleks teinud ja mis on tulevikus plaanis?
Kaja Kallas
Aitäh! Need on väga tõsised lood ja tegelikult abi vajavad nii kannatanud kui ka vägivallatsejad.
Üks asi, mida me kõik saame teha, on see … Sõnast saab tegu, ja kas või see, kuidas riigikogus toimub kiusamine ja sealt edasi see on see, mida lapsed tegelikult ka õpivad.
Mida me oleme teinud juba? Noh, me oleme väga palju tähelepanu pööranud vaimsele tervisele ja tegelikult aitamisele, ka perelepitusele, just sellel põhjusel, et tihti lapsed, ka need vägivallatsejad, tulevad katkistest perekondadest ja nendega on vaja tegeleda, et nad sellele teele ei läheks.
Meil on koolipsühholoogid, me oleme [selle teenuse tagamiseks] järjest rohkem raha pannud, et lapsed koolis abi saaksid, kui need mured on. Me oleme [palju] selle jaoks teinud, et tegelikult ka rääkida. Noh, neid programme on, näiteks Kiusamisvaba Kool jms.
Aga ma arvan, et see, mis meile kõigile on: meie, täiskasvanud, oleme eeskujuks lastele. Kuidas meie omavahel käitume, need on mustrid, mida lapsed võtavad üle. Nii et ma arvan, et ka igaüks meist saab teha üsna palju, et näidata head eeskuju.
Lauri Läänemets
Jaa, ma täpsustan nii palju, et seal ei küsimus ju ainult noorte vägivallas, vaid see saab alguse kodust. Kui me vaatame, mis nende peksmislugude taga on, siis võib öelda, et nende taga on ju kodud, vanemad, vanemate käitumine, vägivald. Ühesõnaga, pered, kes tihti tegelikult lõppkokkuvõttes põhjustavad selle, milliseks lapsed muutuvad ja mismoodi nad käituvad.
Nii et see on nagu üleüldisem ja suurem probleem. See tegelikult ilmestab minu arvates seda, et kui me oleme aastakümneid ehitanud sellist õhukest riiki, kus jumala eest sotsiaalsüsteemi piisavalt palju raha pole tahetud panna, siis see eeldab seda, et mõni jõukam inimene peaks rohkem makse maksma. [Kui see mõtteviis on selline, et] las ta saab nagu käia reisil, on ju, ärme parandame oma ühiskonna toimimist ja muret, siis tulevadki sellised tagajärjed. See ongi nagu suures pildis aus vastus.
Kui me vaatame teisi riike Euroopas ja seda, kuidas neid asju lahendatakse, [siis me näeme, et] nad maksavadki kõik. Seal peab olema rohkem inimesi, kes tegeleks sotsiaalsüsteemis nende perekondadega, et lapsed sellisesse olukorda ei jõuaks. Aitäh!
Juhataja
Ja siis Urmas Reinsalu lõpetab, lühidalt.
Urmas Reinsalu
Jah. Õigus ja ka karistus peab ju realiseeruma võimalikult kiiresti. Kui ühiskonnas on, nagu me näeme – seda näevad nii lapsed kui ka lapsevanemad –, seesugune ühiskonda raputanud juhtum, siis tegelikkuses me oleme eraldi loonud ka alaealiste vastutuse või n-ö õigusrikkumiste tõkestamise süsteemi, mille kohta on eraldi seadus olemas, ja see võimaldab õigusel realiseerida kiiresti. See on eraldi vastutuse õigus ametnikele, politseiametnikele ja kohtule, kes kehtestab need määrad. See on hästi oluline, et me näeme: karistus realiseerub.
Üks asi on, jah, sotsiaaloludega tegeleda, aga tegelikult me ei tohi ära unustada, et kõige selle keskel on ohver, kes väärib meie toetust ja vajab meie toetust.
Ja teiseks, tegelikult on ka süüdlased. Ja süüdlased on inimesed, olgu nad väikesed inimesed või olgu nad suured inimesed. Need süüdlased väärivad ka selget mõjutusvahendit, mis on karistus, nii et nad tunnevad, et nende teol on tagajärg.
See ei ole nõnda, et kõik teised vastutavad. Need on noored inimesed, kelles on lihtsalt see kurjus esile kerkinud, ükskõik milliste sotsiaalsete olude põhjusel, aga ikkagi inimene on ise vastutav oma tegude eest, olgu ta väike inimene või suur inimene. Ja selle eest ta peab tundma ka mõjutust. Nii et see on hästi oluline.
Nüüd, see tuletas meelde, see küsimus ja arutelu, mida peaminister alustas tegelikult ja mis, ma vaatan, nüüd on meedias ka rullunud edasi. See, mida Mart Helme seal ütles, et on rahu poolt, ei ole Ukraina või Venemaa poolt. Peaminister viitas sellele veidi üldistatumalt ja ütles, et neutraalne ei saa olla.
Et nüüd selle asja oleks nagu selge. ÜRO-s on hääletus, kus hääletab ÜRO liikmesriikidest kolm neljandikku riikidest selle poolt, et mõista hukka Venemaa tegevus. Need riigid on Ukraina poolt. Need riigid, kes hoiavad kõrvale ega osale hääletuses, on nurga taga. Ma ei tea, Kesk-Aafrika Vabariik, Kõrgõstan, Mongoolia, Hiina – nemad ütlevad, et nemad on rahu poolt, nad on neutraalsed. Nad ei ole ei Ukraina poolt ega Venemaa poolt. Nemad ei võta seisukohta, nad on neutraalsed selles küsimuses.
Selles küsimuses Euroopa kontinendil varasemad neutraalsed riigid, kui me räägime Šveitsist, Austriast, Iirimaast, ükski riik meie väärtusi vähegi jagavas maailmas ei ole neutraalne, ei saa olla neutraalne genotsiidi ja ühe rahva hävitamise küsimuses ning öelda, et lõpptulemus on lihtsalt sõja lõpetamine. Ei saa niisugust neutraalsust olla. Ja niisugust neutraalsust, kui me kohtume maailma kõige kaugemate kantide riigijuhtidega, siis me seletame teile, et see on moraalselt vildakas ja nende endi rahvuslikke huvisid kahjustav ja kogu inimkonna huvisid kahjustav positsioon.
Seda üllatavam on kuulata niisugust mõttekäiku – ükskõik, kuidas seda nüüd hiljem siin õigustatakse või leevendatakse – meie enda kodumaal, kus me oleme selle agressorriigi naaberriik.
Juhataja
Aitäh!
