Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://youtu.be/florzsgw5QI
Juhataja Rasmus Ruuda
Tere päevast! Valitsuse istung on tänaseks lõppenud. Pressikonverentsil on välisminister Urmas Reinsalu, majandus- ja taristuminister Riina Sikkut ning kaitseminister Hanno Pevkur. Ja palun, Urmas Reinsalu!
Välisminister Urmas Reinsalu
Aitäh! Peaminister viibib täna Prahas Euroopa ülemkogul, Euroopa poliitilise ühenduse esimesel tippkohtumisel.
Valitsus tegi rea otsuseid. Esiteks kiitis heaks riiklike hariduspreemiate laureaadid. See suur tseremoonia tuleb laupäeval, kui Pärnu kontserdimajas aasta õpetaja galal kuulutatakse välja ka riikliku hariduspreemia laureaadid. Tänavu määratakse üks 65 000 euro suurune elutööpreemia ja kümme 10 000 euro suurust aasta õpetaja preemiat.
Selline aasta õpetaja sündmus toimub juba kümnendat korda. Konkursile esitati üle 1500 kandidaadi, nii et meil tublisid õpetajaid Eestimaal jagub ja meil kõigil on nende üle väga hea meel.
Valitsus kiitis heaks ja saadab parlamendile arutamiseks seaduseelnõu, mis lubab soovijatel – see on vabatahtlikult, kui soovijad seda sooviksid – teha tulevikus teise sambasse 2% asemel 4%- või 6%-lisi sissemakseid. See tähendab seda, et see ei mõjuta kuidagi esimese riikliku pensionikindlustuse osamakse suurust. Riik sellele lisaks ei maksa seda kahekordset summat, nagu ta praegu maksab teise samba puhul kahekordses summas juurde, ja siis vastavalt esimese samba osakaal väheneb. Seda ei ole, vaid lihtsalt inimestel, kui nad soovivad teise samba osakaalu kasvatada, on võimalus seda teha.
Kolmandaks, valitsus kiitis heaks parlamendile esitamiseks seaduseelnõu, millega lihtsustatakse kohalike omavalitsuste ja riigi vahelisi maatoiminguid. Praegu on omavalitsuste omandis vaid veidikene üle 1% maad. Riigil on 40%, kaks viiendikku, ja eraomandis on kolm viiendikku Eestimaast. See võimaldab omavalitsuste ja riigi vahel neid toiminguid kiiremini ja tõhusamalt teha ning ennekõike omavalitsuste maa osakaalu kasvatada.
Lisaks, parlamendile esitasime seaduseelnõu, mis avardab äriühingute võimalusi Euroopa Liidu siseturul, see on äriseadustiku muutmine. Seni on olnud võimalik äriühingute piiriülene ühinemine, nüüd lisanduvad uute võimalustena piiriülene jagunemine ja ümberkujundamine. Ja oluliselt on täiendatud ka äriühingute aktsionäride võlausaldajate töötajate huvide kaitset.
See ei ole sugugi mitte vähetähtis küsimus ettevõtetel, kes tahavad näiteks teistes Euroopa Liidu riikides osaleda konkurssidel, noh, piltlikult öeldes jaguneda. Kui soovitakse Saksamaal näiteks puitmaja hangetest osa võtta, siis on ettevõttel võimalik see jagunemine läbi viia. See kindlasti firmade võimalusi parandab.
Lisaks kiitsime heaks ja saatsime parlamendile välissuhtlemisseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis puudutab Euroopa Liidu toetuse rakendamist, paindlikumaks tegemist toetusprogrammide vallas. Kiitsime heaks otsuse, seaduseelnõu, millega Eesti lepinguliselt ühineks Euroopa molekulaarbioloogia laboratooriumiga. See võimaldab meil selles valdkonnas luua lisaks teaduse tipptasemel valdkonnakoolitustele meie vastavatele teadusmahukatele projektidele otsekontakte maailma juhtivate suurettevõtetega mikrobioloogia valdkonnas. See kindlasti meile pakub erilist huvi, personaalmeditsiinivaldkond ja sellega seonduv ettevõtlus.
Lisaks kiitis valitsus heaks Eesti haigekassa tervishoiuteenuste loetelu täiendused, näiteks lisati tänase valitsuse määruse muudatusega loetellu eriõe kaug- ja videovastuvõtud.
Kindlasti on Eesti jaoks oluline uudis, et juba augustikuus tehti Vabariigi Valitsuse ettepanekud, mis puudutasid Euroopa Liidu kaheksandat sanktsioonipaketti. Nüüd võib öelda, et kaheksas sanktsioonipakett Euroopa Liidus on kokku lepitud, ülemkogul ta lõplikult jõustub täna, õigemini jõustus juba täna hommikul.
See tähendab seda, et meil on hea meel, et Euroopa Liidus täiendavaks sanktsioneerimiseks poliitiline tahe leidus. See on oluline, kiire ajalise viivega pärast neid Putini eskaleerivaid samme ülemöödunud nädalal.
Kindlasti meie jaoks meie ettepanekute tase, tuleb ausalt tunnistada, oli ambitsioonikam. Me ei tõmba seda maha, me alustame kindlasti ka oma ettevalmistusi üheksandaks sanktsioonipaketiks.
Selles, kaheksandas sanktsioonipaketis on ekspordikeeldude laiendamine seni sanktsioneerimata kemikaalidele; lennunduses kasutatavatele seadmetele, masinatele ja nende osadele; impordikeeldude laiendamine sanktsioneerimata raua- ja terasetoodetele, puidule ja paberile, masinatele ja kemikaalidele; terase ja raua impordikeeluna hakkab kohalduma üleminekuaegade kvootide süsteem, mis võimaldab teatud toodete importi jätkata üleminekuperioodil.
Lisaks on oluline see, et ka hulk Eesti ettepanekuid, mida me tegime, jõudis paketti sisse. Üks Eesti ettepanek oli ka kehtestada igasugune krüptovarateenuste osutamine sanktsioneerida Vene kodanikele, elanikele ja ettevõtetele.
Kõige mõjusam keskne sanktsioon selles paketis on Euroopa Liidu riikide kokkulepe, et ollakse valmis siis, kui G7 riigid suudavad kokku leppida nafta hinnalae jõustamises konkreetsetes numbrites, milline see hinnalagi hakkab olema, siis see tähendab seda, et hakkab kehtima Euroopa liidu keeld transportida hinnapiirist kallimalt ostetud Vene naftat kolmandatesse riikidesse. See tähendab, et detsembri ja veebruari üleminekuetappidega Euroopa Liitu endasse Vene nafta niikuinii saab olema sanktsioneeritud, seda sisse osta ei saa.
Kuid mis puudutab Euroopa Liidu ettevõtete, Euroopa Liidus registreeritud ettevõtete alustega Vene nafta toimetamist Venemaalt kolmandatesse maailma riikidesse, siis ka sellele tulevad olema olemuslikud piirangud.
Lisaks kehtestatakse sanktsioonid Venemaa laevandusregistrile ning Donetski ja Luhanski sanktsioonirežiimi laiendatakse ja see hakkab kohalduma ka Zaporižžja ja Hersoni oblastites.
Nii nagu avalikkusele on teada, meediale on teada, vastavalt valitsuse tegevusele, mis puudutab punamonumentide kõrvaldamist, täna hommikul kõrvaldati Maarjamäe kompleksis see tähistav allee, nimetame seda nõnda, mis olid mõeldud Eestit taasokupeerinud nõukogude sõjaväeüksuste mälestamiseks.
Need ei olnud hauatähised, eraldi võetuna, vaid see tähistav allee oli lihtsalt osa nõukogude võimu taaskehtestamis- ja ülistuskompleksist. See tahvlite allee on täna sealt kõrvaldatud ning muuhulgas on seal mälestustahvlid näiteks Tallinna pommitamises osalenud toonasele nõukogude lennuväe polgule, mille õiguslikule või ideoloogilisele, ideelisele järeltulijale Venemaa ka kauglennuväepolgule omistas veel hiljuti mõned aastad tagasi – Putin loomulikult rõhutatult seda tehes – Tallinna nimetuse. Tallinna-nimeline polk, mis pommitas Tallinnat, Vene Föderatsioon juhatas.
Valitsus jälgib tähelepanelikult seda olukorda, mis toimub meie piiridel, meie piiri taga, ennekõike Luhamaa ja Koidula piiripunktide perimeetril. Need sündmused kindlasti annavad alust ühemõtteliselt eeldada, et nii inimeste ummiku tekkimine kui ka ummiku kadumine ei ole juhuslikud, see tähendab, et see on osa mingist süsteemsest tegevusest. Ja kindlasti väga tõsine risk on see, et see süsteemne tegevus võib olla mingit pidi provokatiivne tegevus Euroopa Liidu piiride puutumatuse vastu.
Kindlasti valitsus ja meie julgeolekuasutused on valmis rakendama kõiki proportsionaalseid vahendeid, et kaitsta Eesti Vabariigi julgeolekut ka sellise võimaliku sümmeetrilise ohu esilekerkimise valguses.
Loomulikult me mõistame ühemõtteliselt hukka nii nagu kogu selles hävitus- ja genotsiidisõja kontekstis ka selle, et Venemaa Föderatsioon ei ole võimaldanud sõjapõgenikel piiri ületada sellisel kujul ja neid käsitletakse niisuguse hübriidaktsiooni osalisena. Aitäh!
Juhataja
Aitäh, Urmas Reinsalu! Järgmisena palun, Riina Sikkut!
Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut
Aitäh! Täna valitsus kiitis heaks ka Eesti seisukohad kolme direktiivi muudatusettepanekute suhtes. Need on taastuvenergia direktiiv, hoonete energiatõhususe direktiiv ja energiatõhususe direktiiv.
See on kõik osa energiakriisi valguses Euroopa Komisjoni algatustest, et kiirendada üleminekut energiatõhusate lahendustele ja kiirendada ka planeerimisprotsessi selles, mis puudutab taastuvenergia võimsuste väljaehitamist.
Kui rääkida seisukohtadest täpsemalt, siis ühelt poolt soovitakse tõsta taastuvenergia osakaalu eesmärki 40% pealt 45% peale. Seda kahtlemata Eesti toetab. Ja mitte ainult sellepärast, et meil endal seoses taastuvenergia osakaalu suurendamisega on tehtud riigi sees otsused, et elektri puhul 2030. aastaks 100% summaarselt tarbitavast elektrist me suudame toota taastuvatest allikatest ja seoses sellega me jõuame kogu taastuvenergia osakaalu puhul juba 65%-ni. Nii et selle 45% puhul me saame ainult heaks kiita, et teised Euroopa Liidu liikmesriigid samamoodi peavad oma pingutusi suurendama ja liikuma kiiremini taastuvenergia osakaalu tõstmise poole.
Selleks, et taastuvenergia osakaalu tõsta, nähakse ette taastuvenergia eelisarendusalad ehk piisavas mahus alasid, mille puhul on ette teada, et jah, nad soovivad, näiteks tuuleenergia tootmiseks, nii maismaal kui ka merel. Selleks riik kaardistab need alad ja on võimalik menetlust teha kiiremini.
Põhimõttega me saame nõus olla, aga üks Eesti seisukoht puudutab ka seda, et kavade vastuvõtmise tähtaeg võiks olla meie arvates kahe aasta asemel neli aastat pärast direktiivi muutmist, see oleks selline mõistlik aeg, et jõuda nii selle kaardistamise töö ärategemiseni kui ka kavade koostamiseni.
Lisaks, kui kõik need ehituslubade menetlused, kontaktpunkti loomised on pigem tehnilised küsimused, siis teine teema taastuvenergia lahenduste kõrval puudutab energiatõhusust. Energiatõhususe eesmärki tõstetakse 9%-lt 13%-le, see on näiteks hoonete energiatõhususe suurendamise kaudu energiatarbimise vähendamine 2030. aastaks 13% siduva eesmärgina. Tõesti, eriti Eesti kliimas väga suur osa meie energiatarbimisest läheb hoonete kütmiseks. Mida energiatõhusamad on hooned, seda parem on tegelikult sisekliima ja väiksemad energiaarved inimeste jaoks. Ja koos energiatõhususe suurendamisega tegelikult me räägime tihtipeale ka selle kohaliku väiketootmise rajamisest, näiteks päikesepaneelide panemisest katusele.
Samuti üldjoontes saame plaanile ainult takka kiita. Ühe eesmärgi puhul soovime pikendamist ja see puudutab kõiki mitteeluhooneid, mille pindala on üle 250 ruutmeetri. Ettepanek on selline, et aastaks 2027 peaks kõigi nende hoonete katusel olema päikesepaneelid.
Nüüd, Eesti soovib tähtaega pikendada kolme aasta võrra. Ja samamoodi asi ei ole selles, et seda põhimõtteliselt ei oleks vaja teha. Aga me ei räägi ju sellest, et aastaks 2027 peab kogu meie ehitussektor tegelema päikesepaneelide paigaldamisega. Meil tegelikult on väga oluline ja mahukas plaan korterelamute renoveerimiseks, samamoodi väikeelamute energiatõhusaks muutmiseks. Samas, päikeseenergia tootmise puhul tuleb arvestades neid tootmisvõimsusi, mis juba üleval on, ja nende kasvu viimase kolme aasta jooksul ning seda, et ka viimatine vähempakkumine andis meile peamiselt päikseenergia tootmisvõimsusi, meil ei ole vaja panna päikesepaneele hoonete katusele eraldi lihtsalt päikeseenergia tootmismahu tõstmiseks. Sest see võib tunduda lihtne ülesanne, aga tegelikult see tihtipeale tähendab katuste tugevdamist, mingisugust suuremat ehituslikku tööd. Seda on aga mõistlik ilmselt teha koos hoone täieliku renoveerimisega.
Nii et me ei sooviks nende suuremate mitteeluhoonete puhul lahendada ainult päikeseenergia tootmise küsimust, vaid me peaks rääkima hoone energiatõhusaks muutmisest tervikuna. See on suurem investeering ja seetõttu aastaks 2027 kõiki neid hooneid kahtlemata üle käia ei jõua. Me soovime eesmärgi saavutamist nihutada aastale 2030.
Ja nüüd, kui teistest päevakorrapunktidest rääkida, siis lihtsalt minu isiklik lemmik oli muidugi esimene päevakorrapunkt ehk kogumispensionide seaduse muutmine. Inimesed saavad hakata teise sambasse vabatahtlikult 2% asemel panustama 4% või 6%.
Ma arvan, et see on väga oluline samm, sest meil kõigil endal on tulevase pensioni jaoks vaja rohkem säästa. Teine sammas on Eesti inimeste kõige laiemalt kasutatav instrument kogumiseks ja seal selle paindlikkuse juurde loomine on tähtis. Ka minul on nii, et teine sammas on minu kõige suurem sääst. Kui ei oleks kohustusliku kogumist, siis mul ei oleks seda säästu.
Jah, meil on kolmas sammas kõrval. Teise samba puhul ühelt poolt ei saa kuidagi vähetähtsaks pidada seda mugavust, et kirjutad ühe korra selle avalduse ära ja sinu palgast läheb see automaatselt maha, võib minna 30 aastat niimoodi maha. Teiselt poolt ei ole seda 6000 euro aastase maksuvaba panuse piiri, nagu kolmandas sambas on. Ja kolmandaks, teise samba kogutud vahendid on tagatisfondiga kaetud.
Tõesti, nii nagu on hoiused pankades, et kui midagi juhtub fondiga või säästud satuvad riski alla, siis tegelikult tagatisfond garanteerib inimese jaoks selle kogutud summa kättesaadavuse.
Nii et kahjuks küll jõustub seadusemuudatus 1. jaanuarist 2024 ja täiendavalt saab koguma hakata aastast 2025, aga see samm on oluline ja õiges suunas. Pikas plaanis ma loodan, et see tegelikult panustab Eesti inimeste paremasse toimetulekusse pensioniaja jooksul. Aitäh!
Juhataja
Aitäh, Riina Sikkut! Palun, Hanno Pevkur!
Siseminister Hanno Pevkur
Tervist! Kõigepealt ametlik osa ja siis natukene mitteametlikum osa.
Täna me vaatasime üle Vabariigi Valitsuses need loetelud, mis on seotud meie riigikaitseliste kohustustega, et meil riik kriisides toimiks. Ja me oleme leppinud kokku selles, et kui on kriisid, siis on mõned asutused, üsna palju asutusi, kes peavad toimima kriisi- ja sõjaolukorras jätkuvalt edasi. Seetõttu on meil kehtestatud riigis teatud ametikohad, kes ei lähe mobilisatsiooni alla, kes ei pea käima näiteks reservõppekogunemistel. Me vaatame neid regulaarselt üle.
Nüüd me seda jälle tegime. Nüüd on kolm asutust, kelle puhul me suurendame natukene nende inimeste hulka, kes saavad jääda oma tööd edasi tegema ka kriisides.
Täpsemalt, esiteks on riigikogu. Riigikogu kantselei töötajatest on hetkel 45% inimestest lubatud jääda riigikogu kantselei teenistusse edasi, ka kriisides. Nüüd me tõstame seda numbrit 70%-ni. Me käisime riigikogu kantseleiga selle teema põhjalikult läbi ja nägime, et seal tegelikult selleks, et riigikogu saaks toimida, peab neid inimesi olema rohkem.
Teine asutus, kelle puhul oli sama lugu, kelle puhul me vaatasime selle läbi, küll protsendid on oluliselt madalamad, on riigi tugiteenuste keskus. Seal meil on hetkel viiendik inimestest lubatud jääda toimetama oma tänastel ametikohtadel, me tõstame selle 40%-le. Ka seal on ametikoht ametikoha kaupa läbi käidud ja on näha, et neid inimesi on tegelikult rohkem.
Peaaegu kogu personal jääb meil tulevikus tööle edasi riigi kaitseinvesteeringute keskuses, kus meil see hetkel see protsent on 70%, aga hakkab tulevikus olema 90%. Me kõik saame aru, et kaitseinvesteeringute keskus, kes varustab meie kaitseväge kõige vajaminevaga, peab saama ka kriisides edasi töötada, ei ole võimalik öelda, et osa hankespetsialiste näiteks lõpetab oma töötamise, lähevad rindele, aga siis seal rindel ei ole neil mitte millegagi sõdida.
See oli ametlik osa. Ja ma ausalt öeldes istungi asjadel rohkem ei peatugi. Ütlen veel nii palju, et mis puudutab neid maatoimingud, sellest on loomulikult ka kaitsevägi ja kaitseministeerium huvitatud, et meil on oluline riigikaitseliste maade omandamine mõnikord, ja kindlasti, kui see on natukene lihtsam, siis meil on lihtsam ka eraomanikega näiteks läbirääkimisi pidada, kui seda on vaja teha.
Nüüd mõningad reklaamid ja siis mõningad mõtted. Kõigepealt väike üleskutse teile kõigile: kui me siin lõpetame, siis kolime ümber kaitseministeeriumisse. Kell üks tutvustan ma seal oma kandidaati, kelle ma esitan Vabariigi Valitsusele vana teabeameti ehk uue nimega välisluureameti juhi kohale.
Järgmiseks nädalaks, ettevaatavalt, võite juba oma toimetused valmis panna, sest järgmisel nädalal on riigikogus väga oluline arutelu: teisipäeval riigikogu arutab riigikaitse tulevikku ja riigikaitse rahastamise jätkusuutlikkust. Ma arvan, et see on ülioluline debatt. Lisaks minu sisulisele sissevaatele annab ka Eesti Pank sellele oma rahalise vaate, kuidas siis me saame oma riigikaitset tulevikus rahastada.
Nüüd paar olulist teemat laiemalt. Kõigepealt on siin viimastel nädalatel või eelkõige viimastel päevadel juttu olnud palju Venemaa tuumaohust. Ringlevad ka videod, kus väidetavalt mingisugune rong kuskil liikleb või autorong, kuidas iganes keegi seda käsitleb.
Natukene võtaks temperatuuri maha, sellepärast et loomulikult me jälgime väga tähelepanelikult, mis toimub, aga me peame arvestama ka ühte asja: Venemaa Föderatsioonis on regulaarselt ka tuumaõppused. Tavapäraselt on nad olnud sügise lõpus. See, millal täpselt Venemaa oma näiteks uue tuumaõppuse teeb ja kas ta kasutab seda tuumaõppust ka siis näpuviibutamiseks, et sellega seoses on näiteks need liikumised praegu, seda me monitoorime ja jälgime, aga me hetkel liitlastega koos ei näe küll midagi ekstraordinaarset.
Küll rõhutan veel kord üle: kui naaberriigi president midagi sellist ütleb, et ta ei blufi, siis me peame suhtuma sellesse väga tõsiselt. Ja loomulikult me monitoorime jätkuvalt edasi. Aga lihtsalt, praegu need viimaste päevade uudised pigem annavad meile küll hetketeadmist, et hetkel midagi ekstraordinaarset ei toimu.
Ja üks asi, mis minul kodanikuna ja inimesena natukene hinge riivab. Tuli uudis, et Venemaa poksijad on uuesti tagasi lastud rahvusvahelisele areenile. No kuulge! No see on ikka nagu täiesti jabur. Meil on ukrainlased poksiareenilt eemal, venelased lubatakse poksima tagasi oma lipu ja oma hümniga, ja siis eestlased ütlevad, et kõik on koššer. Ei ole! Minu arvates see on miski, mida me ühiskonnas peame ka ikkagi aduma.
Soomlased olid juba valmis ütlema ja ütlesidki, et nemad boikoteerivad, juhul kui vene poksijad on ringis. Minu arust ka Eestil ei ole mingit teist valikut siin, kui öelda, et me ei lähe sinna, kus vene poksijad praegu on. Võitlus on. Iseenesest inimesed surevad reaalselt Ukrainas Venemaa agressiooni tagajärjel ja siis me ütleme, et ukrainlasi ei lase ringi, aga venelased on teretulnud. Minule lihtsalt kodanikuna käib see väga hinge pihta ja ma arvan, et ühiskondlik surve ka Eesti poksiliidule peaks siin olema nagu selge ja ühene.
Sellised teemad. Aga ma saan aru, et ajakirjanikel on meile veel mõned küsimused. Mina pean igal juhul kella üheks minema alla ja ootama teid seal, nii et olete oodatud.
Juhataja
Aitäh! Nüüd palun küsimused. Nagu ikka, öelge oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud.
Ott Tammik, Bloomberg
Kuna siseminister ei ole siin, siis ilmselt küsimus välisministrile. Mis nendest Ukraina põgenikest on nüüd saanud? Kas see on selgeks saanud, kuhu nad läksid või viidi? Kas nad viidi vägisi ära või oma tahtel? Aitäh!
Urmas Reinsalu
Me jälgime seda olukorda, kahtlemata kõigi nende meetmete ja võimalustega, mis meie käsutuses on. Loomulikult meil on olemuslikult kõrgendatud huvi selle kohta.
See informatsioon, mis minu käsutuses praegu on, lubab väita, et loomulikult neid inimesi Vene ametivõimud kasutavad ära osana mingiks muuks oma kavatsuseks ja me võime vaid oletada, milline kavatsus on.
Teiseks, kindlasti on küsimus, kas see puudutab inimeste vabatahtlikkust. Ma arvan, et inimeste vaba tahe enesestmõistetavalt oli ju seda piiri ületada. Noh, ütleme, vähemalt see on meie eeldus. Kui me võtame päevade lõikes, siis inimeste arv enne, kui see nii-öelda piiriummik tekkis, ju kasvas piiri ületamisel. Järelikult inimeste soov oli seda piiri ületada. Nii et meil ei ole konkreetselt tehnilist informatsiooni selle kohta, nüüd eraldi võetuna, millist võimalikku sundi rakendati.
Aga selge on see, et piiriületuse konteksti selle hävitussõja valguses on saatnud Venemaalt, esiteks, väga selge selekteerimine, keda üldse üle lubatakse ja keda ei lubata, ja kindlasti ei ole ka mingit illusiooni, et Venemaa Föderatsiooni ametivõimud võivad inimesi seal ükskõik millistest kavatsustest lähtuvalt käsutada ja suunata.
Nüüd teine küsimus, mis puudutab seda, kuhu nad liiguvad. Jah, meil on niisugune selge viide. Ma ei hakka siin spekuleerima, aga me jälgime seda olukorda. Kindlasti, nagu ma rõhutasin üle, on võimalik, et aset leiavad provokatsioonid Euroopa Liidu piiri puutumatuse vastu. Kahtlemata seda koletum ja moraalitum on, et kui nendes proportsioonides püütakse kasutada ära Ukraina sõjapõgenikke.
Ott Tammik
Nii et see ei ole veel selgeks tehtud, kus nad asuvad? Ja alguses oli juttu ka, et nad viidi veoautodega minema. Aga see pole ka vist kindel, et neid niimoodi minema toimetati või kuidas täpselt?
Urmas Reinsalu
Nagu ma ütlesin, tegevus toimub Venemaa Föderatsiooni territooriumil. Me jälgime meie käsutuses olevate vahenditega. Meie huvi on oma julgeolekuhuvisid arvestades ülisuur selle vastu, aga edasist informatsiooni ma siin avaldama ei hakka. Kui see on avalikkusele oluline, siis kindlasti me oma ametlike kanalite kaudu seda informatsiooni – kui meil on olulist lisainformatsiooni – anname.
Aga inimesi tõepoolest on süsteemse kavatsuse alusel ümber paigutatud. Milline on selle kavatsuse lõppeesmärk, eks seda kindlasti lähiaeg näitab.
Juhataja
Nii. Kas on veel küsimusi? Kui hetkel rohkem ei ole, siis tänaseks lõpetame. Aitäh!
