Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://youtu.be/_m_4eY9YLm0’
Juhataja Jevgenia Värä
Head ajakirjanikud! Head kuulajad! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaministri ülesannetes välisminister Urmas Reinsalu, rahandusminister Annely Akkermann, kultuuriminister Piret Hartman, riigihalduse minister Riina Solman ning sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Urmas Reinsalu, palun!
Välisminister Urmas Reinsalu
Aitäh! Peaminister viibib täna Euroopa Ülemkogu koosolekul.
Kõigepealt palju õnne Annelyle rahandusministri ametisse asumise puhul ja esimesel istungil osalemise puhul!
Valitsus kiitis täna heaks ja saatis parlamendile seaduseelnõu, millega viiakse sisse muudatused tõendite kogumisel ja dokumentide kättetoimetamisel piiriülestes tsiviil- ja kaubandusasjades. Euroopa Liidu keskkonnas on tegelikkuses väga palju õiguslikke vaidlusi, õiguslikke suhteid, ja seetõttu on oluline, et see oleks kiirem ja paindlikum. Seda võimalust see seaduseelnõu pakub.
Valitsus toetas riigikogu majanduskomisjoni algatatud eelnõu, mille järgi saavad võrguettevõtjaid võimaluse osta kaoenergiat taastuvast allikast toodetud energiana. See peaks vähendama ka liitumiskulusid.
Me kiitsime heaks seisukohad viisamenetluse digitaliseerimise Euroopa Liidu määruse kohta. See võimaldab meil digitaalselt viisamenetlust korraldada.
Samuti kiideti heaks Kellavere maastikukaitseala kaitse-eeskiri ja Rombi looduskaitseala kaitse-eeskiri.
Veel tehti hulk protseduurilisi otsuseid kodakondsuse valdkonnas ja lisaks oli punkte eri ministrite pädevusalas, aga nemad on praegu siin valitsuse pressikonverentsil ja tutvustavad neid ise.
Ja mõningates küsimustes, mis puudutavad Eesti Vabariigi välispoliitilisi positsioone, ma tahan öelda kõigepealt seda, et esmaspäeval Euroopa Liidu välisministrite nõukogul Eesti tõstatas küsimuse, mis on seotud Iraanist antud droonide rünnakutega Ukraina vastu, mida korraldas Venemaa. Kutsusime üles algatama sanktsioonimenetlust. Hulk riike ka seda toetas.
Teisipäeval algas menetlus Euroopa Liidus ja ma võin öelda, et tänaseks on otsus langetatud. Nii üks juriidiline isik kui ka mitmed inimesed Iraanist saavad sanktsiooni Ukraina sanktsioonipaketis, sellega Euroopa Liit omistab selle rünnaku selgelt Iraani droonidele.
Loomulikult meie huvi on, et sanktsioonipoliitika annab selge sõnumi, et kui riigid kaude või otseselt aitavad kaasa sellele sõjale, ka läbi relvasüsteemide, siis läheb neile [kalliks] maksma just nimelt täiendavate tugevate sanktsioonide kaudu.
Teiseks, Euroopa Liit on otsustanud käivitada üheksanda sanktsioonipaketi ettevalmistuse. See on asi, milleks Eesti on üles kutsunud. Homme saadan ma ka Eesti Vabariigi nimel meie ettepanekute paketi uuteks, täiendavateks sanktsioonideks, mis meie lootuse järgi peaksid rakenduma võimalikult kiiresti.
Nüüd, Euroopa Liidu poliitika peab olema rahvusvahelise tribunali loomise toetamine agressioonikuriteo eest süüdlastele, see tähendab Venemaa kõrgemale juhtkonnale. Eelmisel nädalal ma tegin ettepaneku, ma saatsin kirja kõigile Euroopa Liidu välisministritele ja Euroopa Liidu välispoliitika kõrgele esindajale Josep Borrellile. Palusin seda küsimust eraldi arutada välisministrite koosolekul. See arutelu leidis aset, Balti riigid tegid ka toetusavalduse esmaspäeva hommikul ja järeldus oli, et see on küsimus, millega tuleb asuda tegelema. Ma loodan, et ka Euroopa Liidu ülemkogul kindlasti meie peaminister selle küsimuse samuti tõstatab. Eesti huvi on see küsimus viia Euroopa Liidu poliitika osaks. Küsimus Venemaa juhtide vastutusest agressioonikuriteo eest.
Eile toimus Soulis maailma rahvuslike olümpiakomiteede [liidu] koosolek, kus Rahvusvahelise Olümpiakomitee president Thomas Bach esines seisukohtadega, mida võib tõlgendada kui Venemaa sportlaste tulevastel rahvusvahelistel spordivõistlustel osalemise lubamise toetamist. See ei ole Eesti Vabariigi seisukoht. Küsimusest ei saa hiilida kõrvale retoorikaga, et sport ja poliitika on selles küsimuses kuidagi täiesti lahus. Ei ole. Küsimus on inimsusest ja inimsus puudutab kõiki inimtegevuse küsimusi.
Seetõttu ma saatsin kirja ametlikult Eesti Vabariigi nimel olümpiakomitee presidendile, Rahvusvahelisele Olümpiakomiteele, kus väljendasin protesti selle käsitluse suhtes ja väljendasin selget seisukohta, et Valgevene ja Venemaa sportlastel ei tohi olla mingit pääsu selle agressioonisõja valguses rahvusvahelistele spordivõistlustele.
See on üks Venemaa väga süsteemne riigi mahitatud operatsioon, mille eesmärk on samm-sammult, ütleme, kõrvalteid kasutades legitimeerida Venemaad. Sõda on aga läinud hoopis agressiivsemasse ja julmemasse faasi ning see oleks täiesti ühemõtteliselt rahvusvaheliselt samm vales suunas.
Esmaspäeval saabub Eestisse Valgevene demokraatliku opositsiooni juht Svjatlana Tsihhanovskaja. Teisipäeval saabub prantsuse välisminister. Ja kolmapäeval kohtun ma Eesti Vabariigi nimel NATO peasekretäri Stoltenbergiga.
Minu poolt kõik. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Rahandusminister Annely Akkermann, palun!
Rahandusminister Annely Akkermann
Tere päevast! Valitsus kiitis täna heaks eelnõu, millega platvormi haldurid hakkavad esitama maksu- ja tolliametile teavet nende vahendusel tegutsevate müüjate teenusepakkujate ning nende teenitud tulu kohta.
Praegu toimub andmevahetus platvormidega vabatahtlikkuse alusel. MTA ehk maksu- ja tolliamet on sõlminud osa platvormidega kokkulepped ja need platvormid edastavad vabatahtlikult maksu- ja tolliametile teavet müüjate kohta, kes on selleks ise nõusoleku andnud. Aga praegu ei ole platvormi halduritel kohustust esitada riikidele andmeid nendel platvormidel tegutsejatele. Mõned esitavad, mõned mitte. Laiemalt võttes ei reguleeri see mitte üksnes Eesti platvormi haldurite ja Eesti maksuameti vahelist koostööd, vaid on direktiivi ülevõtmine, mis korraldab koostööd ka riikide maksuhaldurite vahel.
Me Eestis oleme harjunud, et teenitud tulu kantakse eelnevalt deklaratsiooni ja Eesti platvormid peavad maksuametile esitama andmed juba jaanuari lõpuks. Nii et 2023. aastal platvormide teenitud tulu kõige paremal juhul jõuab juba eeltäidetult deklaratsiooni. Me siin Eestis oleme harjunud sellise väga kiire ja mugava maksude arvestuse, tasumise ja ka haldamisega
Aga ma arvan, et see on lühidalt kõik.
Juhataja
Aitäh! Kultuuriminister Piret Hartman, palun!
Kultuuriminister Piret Hartman
Tere päevast, lugupeetud ajakirjanikud! Ka minu poolt palju õnne Annelyle, tere tulemast! Loomulikult on mul ka hea meel, et Riina Sikkut valitsuse liikmena jätkab.
Tahaksin rääkida kolmel olulisel teemal. Esmalt, sotsiaaldemokraatidele on kõige olulisem inimeste toimetulek, mis on täna tõsine väljakutse. Meie jaoks on oluline, et me alustaksime haiguspäevade juba teisest päevast inimestele hüvitamist. See teema on täna tõstatunud ja ma väga loodan, et lähinädalatel jõuab ka valitsus selles küsimuses kompromissini. Sellepärast, et see teema puudutab eelkõige neid inimesi, kellel on väga keeruline hakkama saada, kes saavad väga väikest palka ja kelle jaoks oma palgast loobumine kolme päeva jooksul on väga keeruline.
Teine teema, mida ma tahtsin tõstatada, puudutab kirjanike toimetulekut. Autorihüvitisfond tõuseb 400 000 võrra. See on valitsuse ettepanek, mis on riigieelarve eelnõus sees. Me peame veel otsustama, kuidas see fond jagunema peaks. Tavapäraselt jaguneb see laenutus- ja paljundushüvitiste vahel. Aga debatti on tekitanud see, et kultuuriministrina ei ole ma veel täna vastust öelnud, kuidas see jagunemine täpselt käib. Ootan siin valdkonna ettepanekuid. Homme koguneb ka autorihüvitusfondi nõukogu, kes oma ettepaneku teeb, ja pärast seda ma kujundan oma seisukoha.
Lisaks oleme järgmise aasta riigieelarve eelnõusse kirjutanud sisse teavikute ostuks lisaks 150 000 eurot. Nii et ma loodan, et see pisutki parandab kirjanike ja Eesti kirjanduse olukorda.
Kolmas teema, mille ma tahtsin tõstatada, on seotud justiitsministeeriumi ehitusseadustiku eelnõuga. Teadaolevalt on tekkinud seal erimeelsused minu ja justiitsministri arvamuste vahel.
Tegin ettepaneku justiitsministrile kohtuda ja leida lahendused selles küsimuses. Täna hommikul see kokkusaamine aset leidis. Ma usun, et me oleme jõudnud lähemale sellele, et see eelnõu valitsuses heaks kiita, sest ka minu jaoks on väga oluline, et me jätkame valitsuse otsusega punamonumendid ja mälestusmärgid maha võtta. Nii et ma loodan, et nüüd ametnikud, tulenevalt meie kompromissettepanekust toimetavad ja me saame selle teemaga peagi tulla taas valitsusse. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, palun!
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tervist! Vaadates seda, mis toimub Ukrainas, ja mõjusid, mida see toob kaasa Euroopale ja maailmale laiemalt, ei saa rääkimata jätta ka sellest mõjust, mis meil on seotud sõjapõgenikega. Annan siinkohal sellest lühida ülevaate.
Tänaseks on Eestis ajutist kaitset taotlenud 37 672 inimest ja see on 2,7% Eesti elanikkonnast. Selle protsendiga me oleme Poola ja Tšehhi järel kolmandal kohal.
Aga me oleme teisel kohal ühe väga positiivse näitaja poolest ja see on osalemine tööhõives. Ma arvan, et Eesti on teinud äärmiselt targa valiku juba algusest peale, kui me otsustasime, et ajutise kaitse saajad saavad edaspidi samasugust sotsiaalkaitset ja eeskätt õigust, aga ka sellega seotud kohustust ise endale elatist teenida ja tööl käia. Selle tulemusena me oleme saanud ligi 40% tööealistest inimestest tööle.
Aga selline üldisem ülevaade sellest, kuidas sõjapõgenikud Eestis sotsiaalse staatuse järgi jaotuvad. Saab öelda seda, et alaealisi on meil 41%, vanaduspensionäre on 8%, vanemahüvitise saajaid ehk väikelastega kodus olevaid emasid on 1%, töötuid on 14%, tööl olevaid kõikidest ajutise kaitse saajatest 21% ja töötuna arvel 15%.
Nüüd, mida riik spetsiifiliselt teeb? Ajutine majutus. Ajutisel majutusele on inimesed keskmiselt poolteist kuud. Mõningatel juhtudel on vajadus olla seal pikemalt ja siis seda ka võimaldatakse.
Ajutisel majutusel viibimine on sisse- ja väljaliikumise mõttes olnud üsna stabiilne. Mõnel nädalal on sisse liikumist rohkem, aga mõnel teisel nädalal on jälle vastupidi. Nii näiteks eelmisel nädalal sisenes ajutisele majutusele 407 inimest, aga 568 inimest leidis endale pikaajalise majutuse. Suuresti leiavad nad seda ise sõprade, tuttavate ja kaasmaalaste toel. Aga nagu te uudistest nägite, Sõmera hooldekodu on vastu võtmas suuremat hulka inimesi.
Loomulikult on keeruline tööd leida naistel, kes on siin väikeste lastega. Nende jaoks on üsna suur väljakutse see, kui tuleb vastu võtta madalapalgaline töö, samal ajal õppida eesti keelt – see on üsna intensiivne kursus ja väga vajalik ning nad väga soovivad õppida – ja hoolitseda veel laste eest. Seetõttu on naiste tööhõive puhul meil ukrainlaste seas 36% ja meeste puhul 48,9%. Nii et kokku on nad 38,9% tööhõives.
Veel on võib-olla oluline ära markeerida see kulu, mida toovad kaasa sotsiaalkaitsekulutused riigieelarvele. Me saame öelda seda, et kokku kõik hüvitised ja toetused, mida ukrainlastele, kes siia on sõjapakku tulnud, pakutakse, on 0,4% kõikidest sellel aastal välja makstud sotsiaalkaitsekuludest.
Näitena saame tuua, et perehüvitised on 1,52%, vanemahüvitised 0,37% ja rahvapensioni määra vahe kinni maksmine vaid 0,08%. See võiks anda kindlustunde meie enda inimestele, et tõepoolest, me aitame ukrainlasi, aga me teeme seda jõukohasel moel.
Erandina tuleb esile tuua toimetulekutoetus. Ja toimetulekutoetuse saajate hulk tegelikult on 2015. aastast olnud stabiilses langustrendis. Tõusma hakkas ta eelmise aasta detsembrikuus ja kõige järsem tõus oli kuudel aprill, mai ja juuni, kus tõepoolest toimetulekutoetuse saajate hulk peaaegu kolmekordistus. Arvata võib, et nende hulgas on palju ka Ukraina sõjapõgenikke.
Sellel kuul maksti välja üksi elava pensionäri toetus varasema 115 euro asemel 200 eurot ning novembrikuus makstakse välja eelmise valitsuse otsustatud 50 euro suurune ühekordne toetus kõikidele vanaduspensioniealistele inimestele ja kõikidele töövõimetuspensionäridele, samuti kõikidele lastele. Need summad tulevad ilma taotlust esitamata otse kontole, vastavalt koos lapsetoetuse või koos pensioniga.
Ja lihtsalt veel selle hirmu leevendamiseks, kas toimetulekutoetuse maksmiseks meil ressursse on. Eelmise aasta eelarves oli 19 miljonit, kuid lisaeelarve lisandumisel oli meil kokku 46,1 miljonit ja see loomulikult sisaldas kõikide, ka meie enda inimeste toimetulekupiiri tõusu 150 eurolt 200 eurole. Ja toimetulekutoetuse kavandatud kulu järgmisesse aastasse on 38,4 miljonit.
Natukene pikaajalisest hooldusest ka. Seda eelnõu, mis üldhooldust reguleerib, on aktiivselt asunud menetlema riigikogu. Ja mul on hea meel, et me saame öelda, et eelnõu rakendumisel järgmise aasta 1. juulist on meil võimalus tulla appi kõikidele üldhooldusteenust saavatele inimestele ja avaliku ressursi eest kohaliku omavalitsuse kaudu katta pool üldhooldusteenuse rahast.
Lisaks on käesoleval aastal 5 miljonit eurot REACT-EU rahast, mida üldhooldekodud saavad taotleda ja kasutada selleks, et oma energiakindlust parendada; 4,3 miljonit, et üle elada raske talv, energiatoetust üld- ja erihoolekandeasutustele, mis on arvestusega iga kliendi kohta 60 eurot kuus, oktoobrist märtsini, nii nagu kodumajapidamistel.
Ja järgmise aasta kevadest saame juba uute Euroopa vahendite toel 25 miljoni euro eest asuda teenusmajasid rajama. See oleks teenus kuskil seal vahepeal, koduteenuste ja üldhoolduse vahel, mis on taskukohane ja väiksema toega, kui on üldhooldusteenus, kuid suurema toega kui koduteenused.
Loomulikult on ülioluline toetada vanemaealisi, et nad saaksid väärikalt vananeda oma kodus, seal ise toime tulla. Seetõttu on ka üldhooldusreformi oluline osa just koduteenuste või avahooldusteenuste osutamine.
Esimesel aastal, kui reform jõustub 1. juulist, on selleks ette nähtud peaaegu 17 miljonit, palju on seal ka ettevalmistamiskulusid, ja järgnevatel aastatel on see 8–9 miljonit, sõltuvalt aastast, et koduteenuseid osutada. Ja see on poole rohkem kui tänaseni kohalikud omavalitsused on koduteenustesse ressurssi pannud. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Riigihalduse minister Riina Solman, palun!
Riigihalduse minister Riina Solman
Jaa, suur tänu! Ühinen ka mina kõikide eelkõnelejate tervitustega rahandusminister Annely Akkermannile. Valitsus on saanud juurde väga tugeva rahandusspetsialisti, nii nagu ka teised meie valitsuse liikmed on oma ala väga tublid spetsialistid.
Siinkohal tunnustan ka sotsiaalkaitseminister Signe Riisalot sõjapõgenikega tegelemise eest, kus nappides oludes ja tingimustes, kus meil on vaja ka oma inimesi kriisis aidata, oleme me olnud külalislahked ja saanud sõjapõgenikele pakkuda seda, mida kunagi ka meie eelkäijatele pakuti, kui nemad olid sõjapõgenikud.
Olen ka ise käinud Tallinki laeval sõjapõgenikega kohtumas. Ja väga tunnustan sotsiaalkindlustusameti tööd inimestega.
Aga nüüd minu teema juurde. Rahandusministeerium koostab igal aastal ülevaadet avaliku sektori, avaliku teenistujate personalinäitajatest ja trendidest avalikus sektoris.
See teemavaldkond tegelikult vääriks lausa eraldi pressikonverentsi ja eraldi tutvustamist, nii et kui ajakirjanikel huvi on, siis kindlasti rahandusministeeriumi riigihalduse valdkond selle teile korraldab, sest andmeid on palju ja seda kõike siin pressikonverentsi raames ette vuristada ei ole mõistlik.
Aga avaliku teenistuse all me peame silmas riigi ja kohalike omavalitsuste ametiasutuste teenistujaid. Ja me saame oma inimeste andmed kiiremini kätte kui kogu avaliku sektori andmed, aga me oleme avaldanud meie kodulehel juba maikuus päris palju informatsiooni. Ja nüüd saavad ka kogu avaliku sektori andmed meie kodulehel kättesaadavaks.
Viimaseid aastaid iseloomustab kriis. Alates 2020. aastast, kui koroonakriis algas, 2021 see jätkus ja veel aasta lõpus, eks ole, me teame, lisandus ka energiakriis ja kõrgenenud energiakandjate hinnad. Seega, viimased ausalt on olnud väga keerulised ka avalikule sektorile.
Seetõttu ma tahaksin murda selle müüdi, justkui riigiteenistujad oleksid inimesed, kellel on mõnes mõttes kergem põli võrreldes erasektoriga. Nii see ei ole. Kriisiaastad on olnud keerulised valdkonnajuhtidele. Need lahendused, mida riigisektoril on tulnud välja pakkuda, on pidanud olema õiguslikud, pädevad, kiired ja paindlikud. See kõik on nõudnud pühendunud inimesi.
Seega, avalikus sektoris on olnud ka palju suurem kaadrivoolavus kui võib-olla mujal sektorites, sest inimesed ei ole lihtsalt pidanud vaimsele pingele vastu.
Aga samas, need, kes teevad tööd, on kõik väga pühendunud. Sest just ametnikud on need, kes peavad aitama meil, poliitikutel, välja töötada need tõhusad abimeetmed, mis rahuldaksid kõiki, erinevaid ja hädasolevaid sihtgruppe. Aga samal ajal meil olemas teenustel ju proportsioonid ja võimalused on piiratud.
Ma rõhutan veel korra üle, et meie avalik teenistus on rikas just nimelt võimekate ja pühendunud teenistujate poolest. Me peame oma riiki teenivaid inimesi ka hoidma ja enam väärtustama, me peame värbama sinna muidugi oma ala parimaid eksperte ning ka neid vääriliselt tasustama ja arendama edasi.
Samal ajal regionaalpoliitiliselt on meile väga oluline, et me saaksime riigis luua juurde kaugtöökohti riigiametnikele, kes saaksid ka üle Eesti tööd teha ega peaks selleks oma piirkonnast lahkuma.
Me teame, et äärealadel on kõrgharidusega ametikohtade puudus pigem kui ülejääk ja selle tõttu ka väga paljud pered töökoha huvides sealt ära liiguvad. Aga see ei ole pikas perspektiivis sugugi Eesti julgeoleku huvides.
Riigiteenistujate arv eelmisel aastal küll kasvas, aga võrdluses Eesti tööealise elanikkonnaga – peame silmas 15–74- aastaseid – püsib avalik teenistus 3% juures ja kogu valitsussektor 12% juures.
Kümne aastaga – me võrdleme 2012. aastaga – on avalike teenistujate arv vähenenud 3,2%. Paraku viimastel aastatel on see kriisi tõttu pigem kasvanud, sest riigi täidetavate kriisiülesannete hulk on olnud kasvutrendis. 2021. aastal suurenes avalik teenistus 53 teenistuja võrra ehk 0,2%. Kriise arvestades on see kasv täiesti mõistetav.
Aga samal ajal me teeme jätkuvalt pingutusi, et pidurdada riigiteenistujate arvu suurenemist, ja jätkame ka riigireformi ehk ametite töökorralduse ülevaatamist ja funktsioonide kokkuliitmist.
Avalikus sektoris oli palgakasv väiksem Eesti keskmisest brutokuupalga kasvust. Avalikus teenistuses oli keskmine palgakasv 2,1% ning valitsussektoris 4,9% ja Eesti keskmine brutokuupalga kasv oli 6,9%.
Avaliku sektori palgad küll pisut kasvasid, aga võrreldes erasektoriga nii valitsussektori kui ka avaliku teenistuse palkade konkurentsivõime langes.
2021. aastal ei eraldanud valitsus palgafondi lisavahendeid ning palkade külmutamine avalikus teenistuses oli seega teadlik otsus, meil oli kriisiaasta. Palgakasvuks on küll ametiasutused leidnud raha sisemiste ressursside arvel, vähendades oma lähetus-, koolitus- ja teisi majanduskulusid.
Seega, eelmist aastat iseloomustab täielikult väljakutsetega rinda pistmine, kohanemisvõime, aga ka valitsussektori ülene koostöö, mis on ju väikese riigi puhul väga oluline, et me oleksime paindlikud.
Nagu ma ütlesin, avalikku teenistust puudutavad otseselt riigiasutuste ümberkorraldused, aga ka tugisüsteemide arendus, valdavalt IKT arendus. Õigusloome on läinud üle uutele digilahendustele. Loomulikult ka valitsemisasutused on oma infosüsteemide koostööd konsolideerinud ja seda parandanud.
Siin on mul ka ülevaade riigiasutuste vahelistest muutustest ja liikumistest, aga kuna see nimekiri on väga pikk, siis ma pigem jään selle juurde, et kui on küsimusi, siis vastan nendele, aga vajaduse korral teeme ministeeriumis eraldi pressibriifingu, ülevaate, et anda kogu täpne ülevaade avaliku sektori muudatustest. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Nüüd on tõepoolest võimalik küsimusi esitada. Palun tutvustage ennast, küsige läbi mikrofoni ja täpsustage, kellele küsimus on suunatud.
Delfi, palun!
Karoliina Vasli, Delfi
Sel nädalal on sotsiaaldemokraadid tõstatanud haiguspäevade hüvitamise teema, et kas jätkata sellega, mis vahepeal kehtestati. Küsingi just Isamaa ja Reformierakonna seisukohta. Kas leiate, et on seda mõttekas praeguse süsteemiga jätkata või ei ole see enam põhjendatud? Vast minister Riisalo ja Reinsalu.
Signe Riisalo
Aitäh! Minule teadaolevalt ei ole seda teemat kabinetis arutatud. Tavapärane tööprotsess valitsuses näeb ette konsensuslikke otsuseid ja valikuid. Seniks, kuniks kabinet ei ole seda arutanud, ei ole meil ka ju selgeid vastuseid. Ei ole seda ka minu teadmisel koalitsiooninõukogus arutatud, nii et ka seal seisukohta pole võetud.
Kui me nüüd mõtleme selle peale, mismoodi valitsus üldiselt toimetab, siis nii lühikese ajaga, nagu sellele valitsusele antud on, me eeskätt näeme vaeva sellega, et jõuda ära teha need kokkulepped ja lubadused, mis on koalitsioonileppes. Kui oleks koalitsioonileppes see sõnaselgelt olnud, oleks minister Peep Petersonil oluliselt lihtsam seda haigushüvitiste teemat edendada, ja samamoodi oleks tal oluliselt lihtsam, kui riigieelarve läbirääkimistel oleks selgelt ka kulurida selle meetme kohta tulnud. Aga ka seda sellisel läbipaistval kujul seal olemas ei ole.
Ma tean, et tervise- ja tööminister Peep Peterson on selleks meetmeks ressursi leidnud. Vähemalt nii on ta mulle öelnud. Ma loodan, et valitsus saab teemat arutada või koalitsiooninõukogu arutab ja siis me saame ka seisukoha kujundada. Aitäh!
Urmas Reinsalu
Isamaa võib kõigi ettepanekutega asuda dialoogi.
Piret Hartman
Võib-olla lihtsalt lühikene kommentaar ka sotsiaaldemokraatidelt. Selge on see, et kõiki olulisi teemasid koalitsioonileppesse kirja ei ole võimalik panna, aga sellepärast ei jäta me neid asju tegemata.
Täna on valitsuse liikmetele need materjalid kõigile kättesaadavad, mida sotsiaaldemokraadid teha tahavad. Ja tõesti, Peep Peterson on pakkunud välja ka selle koha, kust see ressurss võtta. Nii et ma loodan, et peagi seisab meil ees debatt selle üle ka valitsuses. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi?
Allan Muuk, TV3
Norivalt veel ikkagi sellelsamal teemal ja seekord pöördumisega uue rahandusministri poole. Te olete juba õhkõrnalt selles valdkonnas ka tuleristsed saanud ja väitnud seda, et riigieelarves selliseid vahendeid ei ole. Siin on räägitud ka sellest, kust härra Peterson selle raha võtab, see oleks haigekassa reserv.
Kuidas te praegu suhtute sellesse? Kas see võiks üldse kõne alla tulla sellise, ütleme, vajaduse kompenseerimiseks?
Annely Akkermann
Mis ma oskan öelda? Teoreetiliselt küll, aga praktiliselt ilmselt mitte. Ma ei ole praegu kursis kahjuks veel nende varsti 24 tunni [ametis oldud aja] jooksul haigekassa võimalustega, aga ma näen väga väikest võimalust, et sealt võiks seda raha leida.
Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi? Kui rohkem küsimusi ei ole, siis on meie pressikonverents lõppenud. Aitäh!
