Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://youtu.be/udJ_c1afxiU
Juhataja Jevgenia Värä
Tere, head ajakirjanikud ja head kuulajad! Valitsus kiitis täna heaks ja andis riigikogule üle 2023. aasta riigieelarve ja järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegia.
Riigieelarvet tutvustavad teile täna peaminister Kaja Kallas, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, välisminister Urmas Reinsalu ja siseminister Lauri Läänemets.
Kaja Kallas, palun!
Peaminister Kaja Kallas
Tere! Peame kahjuks alustama sellise kurva sõnumiga, et üks Setomaal teenistuskohustusi täites rongi ette sõitnud piirivalvuritest suri saadud vigastustesse. Nii et avaldan kaastunnet kõigile lähedastele ja ka kaaslastele politsei- ja piirivalveametis.
Kinnitasime täna riigieelarve ja riigieelarvestrateegia neljaks aastaks. Esitasin ka riigieelarve arutamiseks riigikogule.
Selles eelarves on kaks väga selget prioriteeti: üks on julgeolek ja teine on inimesed, inimeste toimetulek. Need on ainumõeldavad prioriteedid, arvestades et üle 60 aasta me oleme esimest korda tõesti sellises olukorras, kus Euroopat ähvardab sõda.
Meie eelarve on sihitud sellele, et Eesti julgeolek oleks tagatud ja et aidata inimestel toime tulla, nende erakorraliste oludega hakkama saada.
Riigieelarve tulude maht on 16 miljardit eurot, see on 18% rohkem kui 2022. aasta eelarves. Koos lisaeelarvega on kulude maht 17 miljardit eurot, see on tänavusest 18% rohkem. Investeeringuid teeme 775 miljoni euro eest, see on 30 miljonit rohkem kui sellel aastal.
Oluline on see, et eelarve on koostatud vastutustundlikult. Me oleme astunud olulisi samme rahanduse usaldusväärsuse taastamisel. Eelarve puudujääk, mille pärandas meile üle-eelmine valitsus, on jõudsalt vähenenud. Eelarve struktuurne puudujääk on 2,16%, see on 0,8% võrra parem, kui me eelmise aasta RES-is ette nägime.
Nüüd palju oodatud uudiseid. Kõigepealt loomulikult riigikaitse. Kaitsekuludega esmakordselt järgmisel aastal ületame miljardi euro piiri, mis moodustab 2,82% protsenti SKT-st. Ja 2023. aasta kaitsekulu on 41% suurem kui selle aasta kaitsekulu.
Väga oluline on otsus keskmaa õhutõrje rajamiseks. Seni puudunud võimearendusega oleme juba edasi läinud ja esimesed hanke vastused peaksid saabuma oktoobris.
Kuivõrd küberrünnakud on sagenenud, siis investeerime ka küberkaitsesse üle 30 miljoni euro.
Lisaks, nagu ma ütlesin, teine prioriteet on inimeste toimetulek. Palgatõusudeks on 2023. aasta eelarves ette nähtud 230 miljonit eurot. Palgafondi kasv avalikus sektoris on 5% ja lisaks saavad oodatud palgatõusu päästjad – 36%. Samuti tõuseb ennaktempos politseinike, õpetajate, sotsiaal- ja kultuuritöötajate palk.
Kindlust saame anda ka ühiskonna haavatavamatele gruppidele, need on eakad ja lastega pered. Siin on oluline see, et uuest aastast hakkab keskmine pension olema tulumaksuvaba ning koos erakorralise pensionitõusu ja indekseerimisega kasvab keskmine vanaduspension 704 euroni kuus. Selle otsusega jääb eakatele kokku kätte 123 miljonit eurot.
Selles eelarves on ka mitmeid otsuseid, mis parandavad perede toimetulekut ja annavad kindluse homse päeva ees. 2023. aastal tõstame suurperede toetusi 50%, lastetoetusi pere esimesele ja teisele lapsele 30% ning üksikvanema toetust, mis on olnud väga selgelt pikalt paigal, üle nelja korra. Peredele on kindlasti abiks ka 1. jaanuarist jõustuv tulumaksuvaba miinimumi tõus 654 euroni kuus.
Nii, vist sai eelarvest kõik. Aa, ei, siiski on oluline: tegelikult see sõda on välja toonud paremini kui kunagi varem, et julgeoleku üks osa on ka haridussüsteem. Eelkõige me näeme seda, kui erinev võib-olla ajalookäsitlus koolides, kus õpetatakse teises keeles. Seetõttu oleme eraldanud raha selleks, et alustada juba 2024. aastal eestikeelsele õppele üleminekut alushariduses ja 1.–4. klassis, lisaraha on selleks eraldatud 41 miljonit eurot.
Kõrgharidus ei ole sugugi vähem oluline ja juba sellel aastal ehk 2022. aastal anname kõrgharidusele juurde 10 miljonit eurot ja järgmisel aastal 31,5 miljonit eurot. Ehk igal järgneval aastal riigi eelarvestrateegia kohaselt tahame tõsta seda rahastust 15%.
Innovatsioon on väikesele Eestile väga oluline, seda ei tohi ka rasketel aegadel unustada, seetõttu jätkame eelarve puhul teadus- ja arendustegevusse investeerimist vähemalt 1%-ga sisemajanduse kogutoodangust.
Nii. Valitsus pidas täna kaks istungit, kõigepealt olid arutuse all eelarve ja eelarvega seotud eelnõud, mille me esitasime ka kell 10 riigikogule.
Aga teine valitsuse istung oli veel ja seal me võtsime vastu otsuseid 12 teema kohta. Muuhulgas kinnitasime Eesti seisukohad homseks energiaministrite kohtumiseks. Meie energiaturg rahuajal on toiminud hästi, aga hetkel on seal kitsaskohad, mida ka Euroopa tasandil soovitakse lahendada.
Eile lõppes ka aktiivne faas lisaõppekogunemisel, mille me eelmisel neljapäeval välja kuulutasime. See on suurim lisaõppekogunemine, mis me oleme korraldanud. Kindlasti suur tänu kõigile kaitseväe ja kaitseliidu meestele ja naistele, kes osalesid, samuti nende lähedastele ja tööandjatele mõistva suhtumise eest, sest iga okas loeb. Kui me sellisteks olukordadeks valmistume, siis see teeb meid tugevamaks, nii et seda päriselus vaja ei läheks.
Aga minu poolt kõik. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, palun!
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh! Ei taha kolleegidelt võtta ära võimalust eelarvest lugeda just nimelt konkreetse poliitilise delegatsiooni või valitsemisala häid uudiseid. Aga võib-olla omalt poolt räägin tõesti eelarvest hoopis üldisemalt.
See on meil nüüd kahe hästi keerulise aasta jooksul neljas eelarve, mis kokku pandud saab. Eelarve kokkupanek oli liialdamata kaunis pingeline, see oli väga tõsine protsess. Loomulikult kõik see ümbritsev julgeolekuolukord, Venemaa peetav sõda mitte ainult Ukraina, vaid laiemalt lääne väärtusruumi vastu fookust olulisel määral dikteeris.
Tuleb öelda, et kõik valitsemisalade juhid muidugi võitlesid väga tõsiselt eelkõige oma valdkonna eest. Aga minu jaoks võib-olla oli eriti oluline ja ausalt öeldes sümpaatne see, et tegelikult valitsuses me suutsime pidada tervikut silmas. Ja tänu sellele saab öelda, et see eelarve ise tervikuna on heas tasakaalus, on tasakaalus kriitilisel hetkel kahtlemata kõige olulisemate julgeolekumurede lahendamise vahel ja selle vahel, et me saame pakkuda tuge nendele inimestele, kes keerulistes oludes muidu ilmselgelt hätta jääksid.
Nii et kolleegidele ja partneritele suur tänu selle protsessi eest ja nende otsuste eest, mis nüüd eelarvega tehtud sai, või ettepanekute eest, mille me parlamendile teeme, sest teadupoolest lõpuks otsustab parlament, millisel kujul eelarve täpselt vastu võetud saab.
Ma arvan, et ei ole vähetähtis see: hoolimata sellest, et igasuguste soovide ja unistuste nimekiri ka sel korral kohati tundus lõputult pikk kõikides valitsemisvaldkondades, me suutsime siiski hoida seda põhimõtet, et keerulistel aegadel eelarvepuudujäägi suurendama ei minda.
Kui veel kevadel olid kavad sellised, et järgmise aasta eelarve puudujääk jääb 3,5% juurde SKT-st, siis ettepanek, mille me parlamendile esitasime, hoiab puudujääki 2,6% peal SKT-st. See vahe on päris märkimisväärne, aga midagi ei ole teha, eriti keerulistel aegadel on selline vastutustundlik kavandamine kindlasti veel topelt oluline.
Võlakoormuse kohta, võla võtmise kohta on ka tehtud erinevaid ettepanekuid, sellest on palju juttu olnud. Ka võlakoormuses hoiame me oluliselt konservatiivsemat joont, kui veel pool aastat tagasi võis karta.
Miks see oluline on? Oluline on ta seepärast, et praeguse võlataseme juures ainuüksi järgmisel aastal maksame me intressideks 90 miljonit eurot. Me teame, et intressid on kasvamas, ja seetõttu igasugune selline täiendav, väga uljas võlakoormuse kasv oleks iga aasta riigieelarvest võtnud lihtsalt pööraselt suure tüki. Ka praegu seesama 90 miljonit, mida me peame võla teenindamiseks maksma intressideks, on rohkem kui näiteks peretoetuste, paljulapseliste või suurperede toetuse eelarve kasv kokku. See on lihtsalt iseloomustamaks, mis on need suurusjärgud, millest me räägime.
Kindlasti see, et kulud järgmisel neljal aastal püsivad kõrgel, on otsapidi seotud julgeoleku vajadustega, mis tuleb katta. See, et sel aastal üle antud eelarve eelnõus on esiteks kaitsekulude või kaitse-eelarve taas ajaloo suurim, üle miljardi. Kaitse-eelarve, kaitsekulude protsent jõuab 2,9-ni. Ja aasta hiljem on see juba 3,2% juures SKT-st. See kõik näitab, et hetkel need on kulutused, mis on olnud vältimatult vajalikud.
Aga energiasõda kui üks osa sellest, ütleme, meie vastu peetavast võitlusest ja rünnakutest on meil samamoodi eelarves väga olulist tähelepanu saanud. Kui sageli räägitakse rohkem nendest toetustest, mis otseselt ja automaatselt kas kodusooja, elektri- või gaasiarvete kaudu inimesteni jõuavad, siis kindlasti vähem oluline ei ole see, mis puudutab energiatõhususse investeerimist, investeeringutoetusi, mida on kokku rohkem kui 160 miljoni eest ja mis lõppkokkuvõttes kindlasti tulevikus peavad aitama eelarveid välja sellest jooksvate toetuste maksmise vajadusest. Miski muu meil seda hinda allapoole tuua ei aita ja kontrolli all hoida ei aita kui uued lisanduvad võimsused ja energiasääst.
Ja võib-olla omalt poolt tõesti viimase asjana tooksin ära tulevikuvaates ikkagi kriitiliselt tähtsaid otsuseid hariduses.
Kõrghariduse rahastamise kasv 15% aastas kestab eelarvekava järgi vähemalt kuni aastani 2026. See tähendab, et aastal 2026 on selle aastaga võrreldes Eesti kõrghariduses juures 140 miljonit eurot. See on tuleviku vaates summa, mis peaks andma meile Eesti kõrghariduses ikkagi päris olulist kindlustunnet tuleviku peale mõeldes.
Sissejuhatuseks kõik.
Juhataja
Aitäh! Välisminister Urmas Reinsalu, palun!
Välisminister Urmas Reinsalu
Aitäh! Minu poolt ka kaastunne hukkunud piirivalvuri omastele ja kaastöötajatele. Tugevat paranemist neile, kes said selles õnnetuses vigastada!
Noh, see valitsus tegelikult on ju väga lühikese ajalise perspektiiviga tegutsemiseks, kuni korraliste parlamendivalimisteni. Aga Isamaa poolt vaadates on tõesti hea meel, et me olime võimelised selles kriisis eelarve tegemisel langetama otsuseid, mis on vajalikud Eesti rahvusriigi huvides ka pikemas ajalises perspektiivis kui mõnekuulises kriisis riiki haldavate otsuste langetamine. Need on ennekõike meie vaates pikaajalised investeeringud riigikaitsesse, haridusse ja sündimusse.
Seetõttu on väga hea meel, et meie käsitlus, mis puudutab haridust, et me jätkame ühe protsendi hoidmist sisemajanduse kogutoodangust teadus- ja haridustegevusse, mis tähendab järgmisel aastal eelarvest lisaks üle 40 miljoni euro. Kasvab kõrghariduse riigieelarveline tegevustoetus 15% ehk 170 miljonilt 200 miljoni euroni.
Oluline on, et täielikult on rahaliselt kaetud järgmise aasta eelarves see käivitav faas, mis puudutab eestikeelsele õppele üleminekut. See peaks toimuma esimeses ja neljandas klassis ning lasteaedades rakenduma 2024. aastast ja lõppema täieliku realiseerimisega 2030. aastast.
Õpetaja töötasu alammäär tõuseb järgmisest aastast 1412 eurolt 1749 eurole ehk 23,9%. Ja õpetajate arvestuslik keskmine palk tõuseb 2023. aastal 2048 eurole ning aastaks 2024 nähakse ette õpetaja palgakasv [nii, et see hakkab olema] 125% riigi keskmisest palgast.
Teine asi on peretoetuste reform, niisugust suurt draamat esile kutsunud küsimus poliitilises ruumis. Aga mul on hea meel, meil on hea meel, Isamaal on tõesti hea meel näha, et see saab küll mõningate nüanssidega muudetult, aga sisuliselt suures plaanis nii, nagu selle esialgu parlamendi poliitilised jõud algatasid, ellu viidud. Kolmelapselise pere igakuine peretoetuste summa hakkab uuest aastast olema 860 eurot kuus. See on põhimõtteline valik, see on põhimõtteline väärtusvalik riigi poliitikas, et panustada lasterikkusesse ja selle toetusesse.
Kindlasti on meie jaoks hästi olulised investeeringud riigikaitsesse. Meie järgmise aasta eelarves moodustavad kaitsekulud 2,9% SKT-st, 2024. aastal me peaksime ületama 3% taseme. See tähendab seda, et kui meil NATO n-ö minimaalne sihiseade on olnud liikmesriikidele – ja ka Euroopa Liidu riikidele on olnud niisugune üleskutse – panustada 2%, siis Eesti liigub 3% kursil. Ja ma arvan, et see võikski olla meie minimaalne lävend selles julgeolekukeskkonnas ja selles piirkonnas, kus me asume – 3% riigikaitsesse.
Nüüd, väga oluline on see, et meil rakendub elektrituru reform. See on tagatud õiguslikul moel ja see puudutab kõiki kodutarbijaid, kes on selle reformi ulatuses, samuti mikro- ja väikeettevõtteid ning ühinguid ja sihtasutusi, teatud tarbimismahuga. See eeldab veel parlamendi n-ö protseduurilist loogikat rakendamisel.
Kuid mis puudutab nüüd kodutarbijaid – küsimus on, mida teha –, siis inimestel, kes sooviksid saada, tuleks hakata elektrituru reformi puhul seda universaalteenusepaketti kasutama. Põhimõtteline vastus on, et müüjad saadavad ise informeeriva teate selles olukorras inimestele, kes kasutavad üldteenust, börsipaketti.
Inimesed ise tegelikult midagi tegema ei pea. Kui nad negatiivselt ei vasta, et nad tegelikult tahaksid jääda börsile, nautida hõrgutisi, mis seal hinna sees kujunevad praegusel perioodil börsil, siis nad peavad aktiivse sammu astuma ja ütlema: „Ei, mina ei soovi, universaalteenust.“
See on hästi oluline ja ma tõesti palun, et ka ajakirjanduses seda selgelt kommunikeeritaks, mida inimesed peavad tegema ja mida inimesed ei pea tegema. See on inimeste vaba tahe.
Kõigil, kes tahavad panustada börsile, on see võimalus olemas, aga nad peavad seal ise aktiivse sammu astuma. Neil, kes soovivad kasutada universaalteenust, on samuti see võimalus olemas – täpselt sellise põhimõttega inimeste vabaduse puhul, nii nagu oli ellu viidud ka pensionireform.
Sama küsimus, mis puudutab teisi olulisi teemasid. Valitsus võttis täna vastu otsuse, mis juba kevadel, eelmise valitsuse ajal nähti ette, see oli valitsuse n-ö poliitiline tahe või intentsioon, et Venemaa gaasi kasutamisest loobutakse. Nüüd me fikseerisime selle ära ka õigusliku siduva meetmena. Eesti kehtestab 1. jaanuarist või selle aasta lõpust ka juriidiliselt siduva sanktsiooni, rahvuslikku sanktsiooni Venemaa gaasile. See on otsus, mille valitsus täna langetas.
Teiseks, Euroopa Komisjon on välja käinud oma sanktsioonipaketi soovitused, mis puudutavad Venemaa sanktsioneerimist. See näeb ette teatud kaupadele ekspordikeelu, samuti impordikeelud, teenuste osutamise keeldude laiendamisega režiimid Donetski ja Luhanski niinimetatud rahvavabariikidele kohaldatud sanktsioonide laiendamise ka Zaporižžja ja Hersoni oblasti okupatsioonivõimude tsiviilvalitsustele. Ja komisjoni põhimõtteline ettepanek on ka G7 kokkulepitud nafta hinnale jõustamiseks, et Euroopa Liit sellega ühineks.
Nüüd liikmesriigid avaldavad oma lõplikku arvamust. Me loodame, et see ka venitustetega jõustub. See on kindlasti üks ja selge ühemõtteline vastus Venemaa eeldatavasti kavandatavale lähiajal aset leiduvale annekteerimispoliitikale.
Ajakirjanduses on ilmunud uudised selle kohta, et Soome arutab täna või on langetanud otsuse võimaliku piiri sulgemise kohta, sarnaselt sellega, nagu Balti riigid ja Poola seda teinud on. Eks ametlikud uudised me ootame ära, aga kindlasti Eesti tervitab Soome võimalikke planeeritavaid samme, me oleme sellele üles kutsunud ja peame seda kindlasti asjakohaseks, et Venemaa Föderatsiooni kodanikele Venemaalt tulles kogu Euroopa maismaapiir, olukorras, kus meil ei ole üleeuroopalist ühtset arusaama, nendes maismaa riikides saavutada sulgemine.
Loomulikult tänane päev tõi ka uued uudised detoneerimistest Nord Streami torujuhtme juures. See on kindlasti meie piirkonnas eriline julgeolekurisk, sellega me peame arvestama, ja kindlasti on hästi oluline ka see – küllap me valitsuses arutame ka täna seda –, mis puudutab meie kriitilise infrastruktuuri valvet ja julgestamist, nii vee all toimuvat, vee peal toimuvat, õhus toimuvat kui ka loomulikult meie maismaal toimuvat.
See Venemaa hävitussõda võib võtta väga erinevaid vorme ja me peame olema kõikehõlmavalt valmis võimalikke riske maandama. Olen kindel, et me rakendame igakülgseid sellekohaseid meetmeid. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Siseminister Lauri Läänemets, palun!
Siseminister Lauri Läänemets
Aitäh! Kõigepealt ka minu kaastunne kõigile hukkunud kiirreageerija lähedastele ja politsei perele. Kiirreageerijate näol on tegemist väärt meestega, Eesti riik oli ja on nende töö üle uhke. Nii et meil on väga kahju, et selliseid asju juhtub.
Aga riigieelarvest rääkides mina julgeksin öelda, et tegemist on kindlustunde eelarvega. See on kindlustunne eelkõige tänases karmis ja keerulises olukorras, kõigepealt, mis puudutab julgeolekut, olulised investeeringud Eesti julgeolekusse, riigikaitsesse, ja teistpidi kindlustunne, mis puudutab energiakriisi ja kallimaks läinud hindu.
Ühtpidi kõik meetmed, toetused ja hinnalaed energiahindadele, aga teisalt palgatõusud. Sest me oleme olukorras, kus toetustega probleeme enam ei lahenda, juba pikka aega ei lahenda. Pole mõtet rääkida, et ühele, teisele ja kolmandale ühiskonnagrupile on vaja toetusi, ainult. Neid loomulikult on vaja, toetused kuskile kao. Aga inflatsioon ja elu kallinemine on ulatuslik. See puudutab kõiki. See tähendab, et ainus lahendus inimeste jaoks on palgatõus. Selle me oleme valitsuses päris ulatuslikult ja, ma julgeks öelda, mõnes mõttes ka päris ajalooliselt suurte numbritena ära otsustanud ja riigikogule oma ettepanekud teinud.
Ma tänan kõiki meie partnereid, sest see tõesti on märkimisväärne, nagu eespool öeldud, õpetajate palgatõus on 24%, päästjate palgatõus, esmareageerijatel 36%, treeneritel 37%, politseinikel 17%, kultuuritöötajatel 15% ja seda nimekirja võib niimoodi jätkata.
Ehk see, mida me oleme lubanud, riigieelarvesse laekuv raha, mis sellest suurest inflatsioonist ja kallitest energiahindadest tuleb, jõuab inimesteni tagasi, osaliselt palkade kaudu.
Ma julgen öelda, et lisaks kindlustundele on see ka väga sotsiaalne eelarve, alates palkadest. Aga vaatame ka tegelikult seda, et hoolekandereform leiab aset. See tähendab seda, et inimesed, kes siiamaani aastas viis-kuus tuhat eurot maksid oma lähedase hooldamise eest, seda alates järgmise aasta juulist tegema ei pea. See on põhimõtteline muutus, see on sotsiaalsüsteemi jaoks põhimõtteline muutus.
Siiamaani oli eaka lähedase eest, lõpuni tema eest hoole kandmine perekonna ülesanne, aga nüüd hakkab see olema riigi ülesanne. See on kogu ühiskonna vastutus ja see on põhimõtteline ja väga oluline muutus ning, ma ütlen, suur samm euroopalikule lähenemisele lähemale. Mul on selle üle hea meel, et see saab tehtud.
Loomulikult maksude alandamine. Järgmisel aastal keskmised ja ka madalamad sissetulekud tegelikult suurenevad, sest tulumaksuvaba miinimum tõuseb, see tähendab kuni 372 eurot aastas suuremat sissetulekut väga paljude inimeste jaoks. See on sotsiaaldemokraatide jaoks väga oluline muudatus.
Aga üldiselt, riigieelarvest rääkides, kui me siiamaani oleme tõesti suutnud selles kriisis ja võib-olla ka suuremate laekumiste tõttu panna kokku väga vastutustundliku eelarve, väga suurt kindlustunnet ja sotsiaalselt turvalisust tagava eelarve, siis tulevikku vaadates ma ikka julgen öelda, et selline õhuke riik ei tähenda tegelikult enam ainult efektiivset ja säästlikku riiki, vaid hoopis seda, et riigi võimekus mingeid meie jaoks elementaarseid teenuseid inimestele tagada on järjest piiratum.
Ehk meil tulevikus kindlasti seisavad ees need arutelud, mismoodi see riigieelarve kokku saab. Sest ma ei kujuta ette, et seda kindlustunnet ka tulevikus on võimalik tagada nii, et me eelarvepositsiooni parandame kärpimistega. Eriti kriisiolukordades, eriti pärast suurt inflatsiooni, oleneb, mis veel siin majanduses juhtub, ma arvan, et kärpimised ei saa olla lahendus.
Ehk me näeme minu hinnangul täna ka tegelikult põhimõttelist muutust, mis on alguse saanud Eesti riigis ja riigi vaadetes. Ma usun, et meist keegi enam ei taha õhukest, jõuetut ja abitut riiki, vaid sellist, kes suudab oma inimeste ja ettevõtjate eest seista ning neile toeks olla. See põhimõtteline muutus on alguse saanud ja mul on selle üle hea meel.
Aga lisaks riigieelarvele kiitsime me täna valitsuses heaks selle otsuse, et Narva juhtimispunkt saab välja ehitatud. Selle maksumus on 7 miljonit eurot, tegemist on olemasoleva Narva kordonihoone ümberehitamisega.
Seda on vaja eriti kahel põhjusel. Üks on see, et see on seotud Eesti piiri valvamisega. Kui meil paari aasta pärast saavad valmis kõik piirivalvamise tehnilised lahendused, siis see eeldab, et kogu seda tehnilist süsteemi peab lõpuks ka inimsilm jälgima ja fikseerima neid olukordi. See eeldab täiesti uut vajadust.
Ja teine oluline põhjus Narva piiri juhtimispunkti või kordoni ümberehitamiseks on see, et ta annab meile võimaluse kutsuda Eestisse Frontex. Seda me oleme väga pikka aega tahtnud ja tegelikult tulevikus võiks olla tegemist Frontexi ühe juhtimiskeskusega, kust koordineeritakse siinse regiooni juhtimist. See on ka selline võimalus, mis Eestil avaneb tegelikult Frontexi siinviibimisel, kui see peaks tulevikus aset leidma, ja see tegelikult annab väga palju meie piirivalvamisse ja riigi turvalisusesse juurde. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Nüüd on võimalik küsimusi esitada. Palun öelge oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud. Palun küsige läbi mikrofoni.
Margarita Tšernjajeva, venekeelne „Aktuaalne kaamera“
Tere! Küsimus Kaja Kallasele. Paar päeva tagasi te ütlesite Raadi 4 eetris, et Eesti võiks vastu minna neile Venemaa kodanikele, kes ammu siin elavad ja soovivad saada Eesti kodakondsust. Ehk siis Eesti võiks seda protsessi kuidagi lihtsustada, kuna Venemaa passist loobumine on väga keeruline ja pikk [protsess]. Kuidas see lahendus teie arust välja näeb? Milleks seda vaja on ja mis riskid sellel on? Aitäh!
Kaja Kallas
Aitäh! Loomulikult tuleb kodakondsuse saamiseks teha ära eesti keele eksam, see on oluline nagu ka põhiseaduse tundmine. Küsimus oli selles, et on inimesed, kes on selle kõik ära teinud ja soovivad olla Eesti kodanikud, aga kuna eelduseks on ka Venemaa kodakondsusest loobumine, siis on meile teada neid juhte, kus ei saa Vene kodakondsusest loobuda ilma, et [inimene] Venemaale läheks.
No seda tuleb arutada. Mul ei ole hetkel seda lahendust teile välja pakkuda. Aga küsimus on selles, et kui need n-ö meie inimesed, kes on siin olnud ja tegelikult tahaksid olla Eesti kodakondsed, on teinud vastavad eksamid ära, aga ainuke asi, mida nad ei saa teha, mis ei ole meie kontrolli all, on Venemaa tegevus, siis kuidas me saame lugeda ka seda, et nad on Vene kodakondsusest loobunud selleks, et Eesti kodakondsus jõustuks. Aga seda me peame arutama valitsuse tasandil.
Juhataja
Lauri Läänemets, palun!
Lauri Läänemets
Kui tohib, ma ütlen ka midagi siia juurde.
See ongi, nagu peaminister ütles, väga keeruline olukord. Tänase seisuga selle aasta puhul on tehtud 114 avaldust ja Vabariigi Valitsus on 180 tingimuslikku otsust teinud kodakondsuse andmise koha pealt. Ja see tingimuslik tähendab seda, et otsus saab jõustuda sellel hetkel, kui teine riik sellest kodakondsuse andmisest lahti ütleb. Nüüd, tõesti, väljakutse ongi selles, kas ja kuidas seda teha saab.
Siiamaani on kodakondsusest loobumine võtnud Vene kodanikel aega umbes kuuest kuust kuni kahe aastani. Ehk täna, kes läheb seda taotlema, tegelikult ei näe seda ette, kas see jõuab tulemuseni või ei jõua, sest me saame kõik aru, milline olukord on ja kui keeruline see on. Nii et see ei ole teada.
Täna hommikul – ma lugesin Postimehest – ütles Tallinna linnapea, et on väga üldine ja suur takistuse ees. Seda ma öelda ei tea, meil ei ole kuskilt võtta selle kohta numbreid ja näitajaid, et massiliselt kuidagi keeldutakse. Jah, on võib-olla olnud üks, kaks või kolm juhtumit, mille puhul on olnud keerulisem.
Küsimus on nüüd selles, et osa inimeste puhul, kui sa saad kõik asjad korda ajada Venemaa saatkonnas siin Eestis, siis on see lihtsam. Nii nagu peaminister ütles, kui sa peaksid minema Venemaale seda tegema, siis öeldakse, et siin saatkonnas ei saa, ja sel juhul on see oluliselt problemaatilisem.
Idee järgi Vene riik ei takista, aga kui sa oled Ukrainat toetavaid sõnumeid siin lausunud ja võib-olla kuskil aktsioonil osalenud, siis see on, nagu me teame, Venemaal kriminaalkorras karistatav tegu. Ehk siis inimene füüsiliselt sinna Venemaale ilmselgelt minna ei taha. Ja probleem seal tekib.
Siseministeeriumis on üks töörühm ka nüüd seda teemat juba kaks-kolm nädalat lahanud, intensiivsemalt tegelikult juba pikemalt. Eks see on keeruline küsimus. Lõppkokkuvõttes me saame küll teha need tingimuslikud otsused ära, aga et kodakondsusest lahti saada, seda peab ütlema lõpuks Vene riik, sest inimene oma kodakondsusest üksinda loobuda ei saa.
Ehk siin saab mingeid teatavaid [samme astuda]. Kui me räägime inimeste õigustest-soovidest, ja kui inimene on ära tõestanud selle, et ta tõesti tahab ja ta on kõik teinud selle nimel, et saada Eesti kodakondsust, aga seal tekivad ikka mingid probleemid, siis mingisuguseid selliseid nagu kahe kodakondsuse vahepeal olevaid lahendusi kindlasti on võimalik mõelda. Võib-olla see peab olema ka kohtuotsus Eestis, kui üldse selline süsteem välja mõelda.
Aga meil põhimõtteline kokkulepe on ikka Eestis olemas ja see on selline, et sul kahte kodakondsust ei saa olla. Nii et sinna kivi taha me võib-olla nagu jääme.
Noh, ütleme nii, et me otsime mingisuguseid lahendusi, võib-olla teatud probleemid suudame ära lahendada, aga lõppkokkuvõttes Eesti üksinda ühepoolselt ei saa öelda või inimene üksi ühepoolselt ei saa oma kodakondsusest sealt Venemaa poole pealt lahti öelda.
Juhataja
Välisministrilt ka üks täiendus. Palun!
Urmas Reinsalu
Aitäh! Jah, selle probleemi lahendamisel on olnud üks komistuskivi. Ja see komistuskivi on olnud Isamaa. Aastate jooksul on seda ettepanekut nii sotsiaaldemokraadid kui ka Keskerakond eri valitsustes lauale toonud, aga Isamaa on selle jäigalt tagasi lükanud, selle loogikaga, et me ei toeta efektiivse topeltkodakondsuse soodustamist.
Need ettepanekud on põhjendatud Venemaa Föderatsiooni kodanike näitel, kui oli juttu oli alaealistest Venemaa Föderatsiooni kodanikest, kus teatud vanuseni inimene ise Venemaa kodakondsusseaduse järgi loobuda, ning Iraani kodanike näitel on seda toodud, et Iraani kodanike ja Eesti kodanike efektiivset topeltkodakondsust võimaldada. Me ei pea seda eriti praeguses olukorras otstarbekohaseks.
Teine küsimus on see, et naturalisatsiooni korras kodakondsuse puhul, mis põhineb täna formaalsetel nõuetel, see tähendab riigi põhiseaduse eksamit, see tähendab keelenõudeid ja see tähendab vannet olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale.
Ma arvan, et on täiesti adekvaatne panna lauale küsimus, kui me räägime kodakondsusseaduse muutmisest, naturaliseeritud kodakondsuse andmise puhul, ka sellest, et tegelikult inimesed peaksid andma lojaalsusdeklaratsiooni, see tähendab hinnangu selle kohta, milline on nende arusaam, mis puudutab seda Venemaa genotsiidisõda, milline on inimeste arusaam, mis puudutab Eesti minevikku ja Eesti õigusvastast okupeerimist-annekteerimist.
Ma arvan, et see oleks vägagi relevantne arutelukoht, kas tuleks Eesti kodakondsuse saajatele kehtestada ka lojaalsusdeklaratsioon, mitte see, et ta võib olla oma meelsuselt Eesti-vaenulik, aga samas tegelikult lihtsalt vastab mehhaanilistele nõuetele.
Ja ma arvan, et see võiks olla ka küsimus, eriti, mis puudutab praegu Eestile vaenuliku riigi, Venemaa Föderatsiooni kodanike elamislubade pikendamist või väljastamist. Aitäh!
Lauri Läänemets
Vabandust! Ma igaks juhuks ütlen ära, et ei tekiks mingit kaheti mõistmist: sotsiaaldemokraadid ühtegi ettepanekut siin valitsuses selle koha pealt ei ole teinud.
Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi? Delfi, palun!
Karoliina Vasli, Delfi
Ma küsin ka universaalteenuse kohta. Ilmselt ka tarbijat huvitab, miks selle avalikustamine siis ikkagi nii kauaks venima jäi, et alles nüüd, kuu lõpus ehk vahetult enne … Siin veel eile lugesin ärilehest, et Eesti Energia juht natukene ka hirmutas, et ega ta odav ei tule.
Ja küsiks ka, kui tihti see ikkagi muutuma võib hakata. Ma saan aru, et ega see universaalteenuse hind täiesti sada protsenti ka fikseeritud ei ole. Aitäh!
Urmas Reinsalu
Muidugi paha, et ta venima jäi. Ekspertidega koos kirjutasin sellest juba eelmise aasta sügisel, panime paika, Isamaa pani paika selle.
Ja tegelikkuses oleks seda saanud rakendada ka selle aasta 1. jaanuarist, õiguslikult, aga see eeldas valitsuse muutust, see eeldas poliitilist kokkulepet, ametisse astunud valitsus, see eeldas parlamendis seaduse menetlemist. Nüüd on nii, et tegelikkuses, pole midagi öelda, on see juba n-ö viimase tuhande peal ja nüüd, kui meil kütteperiood läheneb, on meil õnnestunud see rakendada. Ja päevadega liigutakse.
Ma saan aru, et üks eeldus on, et homme peaks andma konkurentsiamet selle kooskõlastuse või peaks tulema uus kooskõlastatud hinnatasand ära. Ma ei hakka siin spekuleerima. Konkurentsiamet lähtub oma kindlast metoodikast selle alusel. Ja loomulikult sisendhinna muutust või, tähendab, hinna kooskõlastuse muutust saab tootja taotleda siis, kui sisehind muutub, eks ole.
Noh, piltlikult öeldes, kui Eesti Energial läheb nendest tootmisallikatest tootmine kallimaks – hoidku taevas selle eest, aga meeldiv üllatus oleks muidugi see, kui äkki läheb odavamaks, juhtub ime –, siis loomulikult ta peab seda kooskõlastama.
Juhataja
Aitäh! Veel üks küsimus. Palun!
Laura Kimmel, Postimees
Ma küsiksin siseministri käest. Narva kordonist te rääkisite, aga räägime riigipiirist laiemalt, sellest pole tükk aega räägitud. Kuidas selle väljaehitamine edeneb? Ja lisaks, mis summad on riigieelarves selle tarbeks ette nähtud? Aitäh!
Lauri Läänemets
Jah, aitäh! Kogumaksumus on seal vist, kui ma nüüd õigesti mäletan, 106 miljonit eurot, mis on otsustatud. Me pole vahepeal midagi juurde pidanud otsustama, need otsused on varem tehtud.
Riigipiiri ehitamine läheb plaanipäraselt. Mõnes lõigus ja mõnes kohas isegi kiiremini, kui algselt oli plaanitud.
Võib öelda ka, et vahepeal on hea ja tubli tööga saavutatud see, et mõnes kohas on väljaehitamine läinud oluliselt odavamaks, kui algne plaan oli.
Praegu me oleme täpselt ajakavas, mõnes kohas, nagu ma ütlesin, isegi natukene ajakavast ees. Selles mõttes nendes plaanides muudatust ei ole, ta tuleb sellisena, nagu plaanitud oli.
Laura Kimmel
Ma küsin välisministri käest ka. Eile televisioonis esinedes te ütlesite kaitsekulutustest rääkides, et kõiki Martin Heremi soove täita ei saanud, aga suur samm on astutud. Millised need soovid siis on, mida täita ei saa? Aitäh!
Urmas Reinsalu
Kõike saab täita. Küsimus on selles, mille pinnalt saavutatakse eelarveline kokkuleppe.
Me oleme minu hinnangul astunud selle eelarvega suure rahalise kattega täiendavalt iseseisva kaitsevõime vajaduste rahuldamiseks edasi. Kaitsekulud hakkavad olema üle miljardi euro igal aastal järgmise nelja aasta perspektiivis.
Nüüd, millised on need asjad, millele tuleb otsida vastuseid järgmisel aastal ja ülejärgmisel aastal? See puudutab ennekõike kaudtulevõimet, see puudutab neid võimeid, mis on vajalikud strateegiliselt ka õhukaitseliselt rakendamiseks.
Isamaa on veendunud, et riigikaitsekulude planeerimisel selles olukorras ei tohi lähtuda mitte rahanduslikust raamist, vaid lähtuda tuleb võimevajadusest kaitseväe juhataja sõjalise nõuande alusel. Kaitseväe juhataja oma nõuande andis, prioriteedid on reastatud ja need olulisemad prioriteedid on rahastatud, aga kindlasti mitme miljardi jagu kooli- või tööülesannet on selgelt Eesti Vabariigil ees.
Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi? Kui rohkem küsimusi ei ole, siis on valitsuse pressikonverents lõppenud. Täname teid.
