Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://youtu.be/AGLZS0mx4e4
Juhataja Rasmus Ruuda
Tere päevast! Valitsuse istung on tänaseks lõppenud. Pressikonverentsil on peaminister Kaja Kallas, haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ning kaitseminister Hanno Pevkur. Varsti peaks lisanduma ka siseminister, kuigi hetkel teda veel ei ole.
Aga alustame. Kaja Kallas, palun!
Peaminister Kaja Kallas
Jaa, aitäh! Tere päevast! Täna pean jälle alustama julgeolekust. Kõigepealt, Venemaa üritab läbi viia libareferendumeid okupeeritud territooriumitel.
Miks nad seda teevad? Sellel põhjusel, et saaks öelda, et need Ukraina okupeeritud territooriumid on tegelikult Venemaa. See tähendab seda, et igasugused Ukraina vasturünnakud või territooriumi tagasivõitmine on ühtlasi rünnak Venemaa vastu ja selle jaoks oli vaja ka välja kuulutada mobilisatsiooni.
Mis Putin veel tegi? Ta ähvardas vaba maailma tuumarelvaga. Ta on seda varasemalt ka teinud, need on meeleheitlikud katsed näidata, et initsiatiiv on Kremli käes. Kui Venemaa ei suuda saavutada edu lahinguväljal, siis nad ähvardavad tuumarelvadega, otsivad võimalusi poliitilise võidu demonstreerimiseks.
Aga oluline on meie jaoks see, et me ei tohi lasta sellel hirmutamisel mõjuda, me ei tohi lasta sellel hirmutamisel ennast halvata.
Mis on meie vastus? Esiteks see, et me ei tunnista kunagi neid lavastatud referendumeid ega ka Ukraina alade annekteerimist.
Teiseks, mis puudutab ähvardamist tuumarelvaga, siis selle eesmärk on seesama, mis on senini olnud: õhutada hirmu, terroriseerida meid, selleks et me loobuks Ukraina toetamisest, et me loobuks sanktsioonidest. Soovitakse meie ühtsust ja otsusekindlust õõnestada.
Vaba maailm ei heitu. Me jätkame Euroopa julgeoleku ja rahvusvahelise õiguse põhimõtete kaitsmist ja järgimist. Jätkame koostööd laiemas Atlandi-üleses kogukonnas, jätkame agressioonikulude tõstmist täiendavate sanktsioonide ja poliitilise isolatsiooni kaudu. Me seisame kindlalt Ukraina kõrval.
NATO on kaitseliit ja NATO on ka tuumajõud. Erinevalt Venemaast ei ähvarda me tuumakatastroofiga. Tuumarelvaga ähvardamine kuulub paariariigi arsenali, see on täiesti vastutustundetu ja täiesti vastuvõetamatu.
Ukrainlased on tõestanud, et tänu meie sõjalisele abile on see sõda võidetav. Neil on kõrge moraal ja väga hea juhtimine, need on sama olulised kui sõjaline jõud. Nad on kasutanud meie sõjalist abi väga oskuslikult ja sihikindlalt.
Me peame toetust Ukrainale suurendama – nii sõjalist, majanduslikku kui ka poliitilist ja moraalset –, et Ukrainal oleks võimalik sõda võita ja taastada territoriaalne terviklikkus. Pikas plaanis on see kõige parem julgeolekugarantii kõikidele Venemaa naabritele agressorriigi vastu.
Me peame kindlasti tagama ka selle, et agressioonikuriteod ei jääks karistuseta. Arusaadavalt on kõik Venemaa sammud tekitanud ärevust ja hirmu ka Eesti ühiskonnas. Ma kordan veel üle: Eestile hetkel sõjalist ohtu ei ole.
Mobilisatsiooniga seoses peab aru saama, et kui Eestis peaks elama mõni Venemaa kodanik, kes kaalub sõtta minekut, siis lihtsalt teadmiseks: Venemaa eest ja Ukraina vastu sõtta minek on kuritegu, see on kriminaliseeritud ja meie seda ei andesta.
Otsus minna Vene vägedesse sõdima on otsus hakata kurjategijaks ja selle eest ootab kuni viieaastane vanglakaristus, elamisluba tühistatakse ja naturalisatsiooni korras antud kodakondsus võidakse ka ära võtta.
Oluline on see, et meil on Eestis erineva emakeelega inimesed ja meil on võib olla erinev arusaam minevikust, aga meil on ühine tulevik ja meil on ka ühine julgeolek, millele me hetkel peame keskenduma.
Täna tähistame ka vastupanuvõitlemise päeva. Selle päevaga mälestame ja väärtustame kõiki, kes läbi okupatsiooniaastate nii kodu- kui ka välismaal Eesti iseseisvuse taastamise nimel tegutsesid. Eesti ei alistunud kunagi ja vastupanu erinevates vormides kestis kuni iseseisvuse taastamiseni 1991. aastal.
Ukraina sõda on pannud meid oma vahetut kogemust värskelt mõtestama. Tänu ajaloolisele mälule mõistame väga hästi, mida vaprad ukrainlased oma kodu kaitsmisel üle elavad. Aga me teame ka seda, millist tuge vajab agressioonisõtta sattunud Ukraina riik ja sõjakoleduste eest pagevad ukrainlased.
Teistest teemadest ka. Valitsus jätkab tööd 2023. aasta eelarvega. Oleme lõppfaasis. Meie põhisiht on see, et Eesti oleks kaitstud, meie ühiskonna ühtsus ja vastupidavus kriisidele kasvaks ning Eesti inimesed võiksid talvele vastu minna kindlustundega, et üheskoos me saame ees seisvatest raskustest üle.
Me ei saa aidata kõiki, aga me püüame aidata kõige haavatavamaid ja läbi selle toetame ka majandust tervikuna. Ehk eelarve koostamisel on meil kaks suurt prioriteeti: julgeolek ja inimesed.
Oleme kokku leppinud, et kaitsekulud hakkavad alates 2023. aastast püsivalt olema üle miljardi euro aastas. Keskmaa õhutõrje tuleb ja kohe pärast eelarve kinnitamist tuleb minna hankesse.
Küberturvalisus on samuti oluline. Me oleme ka kübersõjas ja küberturvalisus saab üle 30 miljoni juurde, sest rünnakud meie vastu on sagenenud ja me peame sellele vastu pidama.
Kolmas oluline julgeoleku küsimus on haridus. Venemaa sõda Ukraina vastu on toonud välja tugevamalt ja selgemalt kui kunagi varem, et üks koolisüsteem ja hea konkurentsivõimeline haridus kõikidele lastele on ühtlasi julgeoleku küsimus. Selleks me rahastame ühtsele eestikeelsele haridusele üleminekut. Lisaks suureneb kõrghariduse rahastamine 15% aastas.
Ka õpetajate palk on oluline element. Õpetajate palk tõuseb 23%. Ja arvestuslik keskmine õpetaja palk hakkab olema üle 2000 euro.
Nagu ma ütlesin, prioriteet on julgeolek, aga ka inimesed. Palkadest veel võib-olla olulisemad sõnumid: tõesti tõusevad ka teiste prioriteetsete valdkondade palgad, nagu päästjad, sotsiaaltöötajad, politseinikud. Eriti päästjatel on olnud suur mahajäämus palkades, nende palk tõuseb järgmisel aastal 36%, selleks et võtta seda vahet tagasi.
Hinnasõja tõttu, energiahinnasõja ehk inflatsiooni tõttu võtame vastu ka toetusmeetmed erinevatele ühiskonnaliikmetele. Tõstame lastetoetusi 80 euroni ja suurperetoetusi tervelt 50% ning üksikvanema toetust tõstame neli korda.
Alates 1. jaanuarist on tulumaksuvaba miinimum 654 eurot kuus. Ka see aitab just kõige vähem teenivaid inimesi.
Ja märkimisväärselt kasvab pension, järgmisel aastal koos erakorralise pensionitõusuga ja indekseerimisega peaks pension kasvama üle 100 euro, lisaks on keskmine pension edaspidi tulumaksuvaba.
Aastal 2023 parandame ka struktuurset defitsiiti. Endiselt on eelarve kulud suuremad kui eelarve tulud. Seda põhjusel, et me oleme nii suures kriisis ja meil on tõesti vaja teha täiendavaid investeeringuid. Me teeme neid eelkõige riigikaitsesse, ja nagu öeldakse, ka inimestesse. Aga vahe oleme sunnitud katma laenuga.
Energiasõjast oleme juba rääkinud, lisaks sellele oleme 2023. aasta riigieelarves arvestanud energiatoetustega, see on 50 eurot megavatt-tunni kohta elektrist kodutarbijatele, 80% hüvitame hinnatõusudest, mis läheb üle 80 euro megavatt-tunni kohta.
Gaasi ja keskkütte puhul samamoodi hüvitame inimestele 80% hinnatõusudest. Ütlen veel kord ära, et selle jaoks ei pea tegema mingeid taotlusi, vaid automaatselt arveid selle toetuse võrra inimestele vähendatakse alates oktoobrist.
Nüüd ka likviidsusmeetmed, mida arutasime. Me oleme arvestanud, mida on võimalik kasutada energiakriisi mõjude leevendamiseks tehtavate kulutuste rahastamisel just suurematel ettevõtetel, samuti tulevad investeeringutoetused energia varustuskindluse tagamiseks suurtele tööstustele.
Ja universaalteenus sai vastu võetud ja peaks 1. oktoobrist olema kodutarbijatele kättesaadav. Oleme kokku leppinud ka universaalteenuse laiendamise mikro- ja väikestele ettevõtetele. Täna see riigikogu majanduskomisjonis algatati, nii et ajaliselt peaks see jõustuma 1. novembrist, juhul kui kõik sujub.
Valitsus võttis istungil vastu otsuseid 11 küsimuses. Tegime põhimõttelise otsuse luua riigilaevastik, mis hakkab haldama kõiki riigile kuuluvaid veesõidukeid, välja arvatud sõjalaevad, mille kohta me oleme teinud juba eraldi otsused.
Riigilaevastik hakkab haldama politsei- ja piirivalveameti, transpordiameti, päästeameti, keskkonnaameti ja Eesti Lootsi veesõidukeid. Riigilaevastikul hakkab olema ka võimekus toetada Eesti ülikoole nende veesõidukite haldamisel. See on osa riigireformist, mis võimaldab tegelikult kulusid majandamise pealt kokku hoida, nii et kõik laevad oleksid ka ristkasutuses, mitte ei seisaks kai ääres ega oleks puhtalt kulu.
Kinnitasime ka ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava kuni 2027. aastani. Selle alusel korraldatakse Eestis Euroopa Liidu mitmeaastase finantsraamistiku fondide kasutamist kuni 2029. aasta lõpuni. Eestile eraldatakse selleks perioodiks 3,37 miljardit eurot toetusi. Nende kasutamisel on kuus suurt eesmärki: nutikam Eesti, rohelisem Eesti, ühendatum Eesti, sotsiaalsem Eesti, inimestele lähedasem Eesti ja õiglane üleminek.
Ka sisejulgeolekufondi rakenduskava kinnitasime kuni 2027. aastani. Selle rakenduskava maht on 37,36 miljonit. Lähemalt räägib sellest siseminister.
Kiitsime heaks ja saatsime parlamendile ka tänavuse riigieelarve muutmise seaduse eelnõu. See on on tavapärane protseduur, kus eelarve mahtu ei muudeta, vaid vastavalt tegelikele vajadustele tõstetakse raha ringi valdkonna sees.
Samuti kiitsime heaks eelmise aasta majandusaasta koondaruande. Saatsime riigikogule ka otsuse eelnõud kaitseväe üheksa missiooni kohta. Sellest räägib lähemalt kaitseminister.
Ja pikalt arutasime Euroopa Komisjonis eelmisel nädalal esitatud ettepanekuid energiahindade leevendamiseks, mille kohta seisukohad peab vabariigi valitsus järgmisel nädalal esitama parlamendile. Aitäh! Minu poolt kõik.
Juhataja
Aitäh! Järgmisena palun Tõnis Lukas.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Aitäh! Head kokkutulnud, head vabadusvõitluse päeva! Sellise traditsiooni sisseseadmine on olnud Isamaa üks eesmärkidest ja see eesmärk on täidetud. Selle üle on hea meel. Täna on oluline päev, mis meile üht-teist meelde tuletab ja seda ka, nagu peaminister ütles.
Eelarves on tõepoolest rõõmustavalt palju hariduse küsimusi. Isamaa esindajana võin olla rahul, et juba koalitsiooniläbirääkimistel tõstsime hariduse ja teaduse teemad selle valitsuse üheks prioriteediks. Ja need on püsivalt seal, see teeb sellele valitsusele au.
Mis puudutab õpetajate palgatõusu, siis see on eeldus kõige muu tegemiseks siin ühiskonnas. On väga oluline, et õpetajad oleks väärtustatud, et me saaksime olla kindlad nii majanduslikule vundamendile tulevikus kui ka lõimunud ja rahumeelsele ühiskonnale. Õpetajate palk tõuseb järgmisel aastal 23,9%. Ja nagu peaminister ütles, liigub õpetajate keskmine palk 2048 euro peale. Sellest tulenevalt me loodame, et on veenev minna üle eesti õppekeelele.
Kõige rohkem on räägitud sellest, et headest õpetajatest on puudus. Õpetajate saamiseks kooli või head õpetajad jäämiseks kooli paneme me praegu päris kõva panuse nii eelarves kui ka koolikorralduslikes ümberkorraldustes.
Lisaks õpetajate palga alammäära tõusule, mis on hüppeline – see tõuseb 1412 eurolt 1749 eurole – kasvab koolidele suunatav diferentseerimise ehk õppekorralduse paindlikumaks muutmise tasu. See mis annab võimaluse tõepoolest reguleerida koormust ning toetada ja täiendavalt väärtustada klassijuhatajad jms.
Kutseharidus on üldhariduse kõrval ka väga oluline, aga nagu ma ütlesin, haridus on lõimumise baasiks ja Eesti läheb lähiaastatel üle eestikeelsele täielikule koolisüsteemile. Nii lasteaiad kui ka põhikoolid muutuvad eestikeelseks. Eesti keelest erinev saab olla muidugi muukeelsete laste või muu kodukeelega laste emakeele õppimine, enamasti vene keele õppimine, võõrkeelte õppimine, ja täiendavalt igaühe süvendatud kultuuriõpe. Aga muud ained on kõik eesti õppekeelel.
Sellel ma pikalt praegu ei peatu, aga ütlen veel kord: õpetajate väärtustamine annab meile võimaluse ka selle suure eesmärgi täitmiseks, siis meil jätkub piisavalt õpetajaid. Sellel nädalal saatsin ma vastavalt eesti õppekeelele ülemineku seaduseelnõu, mis on põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega kaasnevate seaduste muutmise eelnõu, kooskõlastusringile. Me liigume edasi selles tempos, nagu me koalitsioonilepingut sõlmides eesmärgiks võtsime.
Tänastest eelnõudest veel. Eelarves muudatuste tegemise eelnõu, mille me riigikogu poole saatsime, puudutab kõrgharidust. Kõrgharidus on üks nendest prioriteetidest, millest ma rääkisin, hariduses. See on koalitsioonileppes saanud praegu tugeva tuule tiibadesse. Sellel eelarveaastal täiendavalt tänase otsusega valitsus määras 10 miljonit ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide rahastamise juurde, aga võin öelda, et kaasnevalt selle kümne miljoniga veel järgmise nelja aasta jooksul, nii nagu eelarvestrateegia ette näeb, tõuseb ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide rahastamine 130,5 miljoni võrra, kokku 140,5 miljoni võrra praeguselt 160 miljonilt. See ei ole päris poole võrra tõus või, ütleme, kahekordne tõus, aga see on peaaegu kahekordne tõus.
Ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide rahastamine läheb üle 1% sisemajanduse kogutoodangust. Vahepeal on see kukkunud sealt allapoole.
Ja ülikoolidega halduslepingute sõlmimiseks käivad praegu edukad läbirääkimised. See on topanud sellel aastal kuude kaupa, aga võib öelda, et nüüd need eelarvekokkulepped on andnud sellele rohelise tule. Jõuame kokkuleppeni õige pea. Siis sellest kuulete.
Aga seal ei ole ju ainult raha küsimused. Ülikoolid ja riik lepivad kokku ka riiklikus tellimuses. Kõigepealt kvaliteetne kõrgharidusõpe, mille ülikoolid saavad selle rahaga kindlustada ja peavad seda tegema. Aga meil on ka täiendavaid ettepanekuid nendesse halduslepingutesse, mis puudutavad eestikeelse teaduse ja kõrghariduse mahu suurendamist, püsimist teatud valdkondades, kus see on hakanud kaduma.
Näiteks, halduslepingutesse läheb sisse selline säte, et kui doktoritööd ei ole eestikeelsed – kuigi me propageerime ka seda, et need võimaluse korral oleksid eestikeelsed –, siis teadustööde tulemused oleksid eesti keeles kättesaadavad ja ülikoolid tagaksid ammendava eestikeelse kokkuvõtte. See on oluline, sest meie kultuuri ja teadusruumi rikastavad need doktoritööd samamoodi.
Eestikeelse õppe kõrghariduse esimesel kahel astmel bakalaureuse- ja magistriõppel peavad ülikoolid tagama, õigus eestikeelsele kõrgharidusele peab olema. Ja kui pakutakse ingliskeelset õpet, mis on ju loomulik paljudel erialadel, siis peab selle kõrval olema ka sarnase sisuga eestikeelse õppe võimalus.
Neid muudatusettepanekuid on veel, mis puudutavad näiteks välisüliõpilaste taset, sest meie eesmärk on ju, et välisüliõpilased ja ka välisdoktorandid tugevdaksid meie tööturgu, see on eelistatud rahastamine valdkondades, mis on Eesti ühiskonnale ja tööturule olulised. Doktorantuuri maksab ju Eesti maksumaksja suurelt osalt kinni.
Sätestame kõigil tasemetel, et ülikoolid peavad pakkuma eesti keele ja kultuuri õpet. Ja doktorantuuris vähemalt 50% doktorantuuri lõpetanutest peavad B2 tasemel eesti keelt oskama. IT-valdkonnas on eesmärk selline, et 50% minimaalselt peaks B1 tasemel eesti keelt oskama, siis on tõepoolest tõenäoline, et nad Eesti tööturul haakuvad ja ka meie majandust ja elu siin paremaks muudavad.
Kõrghariduse lepingute läbirääkimised, nagu ma ütlesin, praegu käivad. Eestikeelse kõrghariduse tulevik saab nendesse raamitud. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Palun, Lauri Läänemets!
Siseminister Lauri Läänemets
Aitäh! Kõigepealt positiivsemast poolest. Järgmisel aastal siseministeeriumi valitsemisala palgatõusu fond jääb umbes 50 miljoni euro juurde. See tähendab seda, et sisekaitseakadeemias toimub oluline töötasude tõus, keskmiselt 25%. Sellega me toome ka sisejulgeoleku haridusasutuse palgad Eesti normaalsele tasemele ja tagame selle, et inimesed, kes teisi välja õpetavad, ei ole mitte need n-ö parimatest poegadest kehvemad, kes saadetakse ära ülikooli või kõrgkooli, vaid parimatest poegadest-tütardest tegelikult parimad saavad minna parema palga peale, kui see kuskil mujal on.
Teine asi puudutab ka häirekeskuse palgatõusu, seal tõuseb töötajate palk 1631 euro peale. Politseis tõuseb praegune 1575-eurone eesliini miinimumpalk 1849 eurole. See tähendab, et palgatõus tuleb 17%. Ja sellega me tagame, et järgmisel aastal politseiniku miinimumpalk on Eesti keskmine ehk palgakasv on 274 eurot kuus ja sisuliselt saab politseinik omale järgmisel aastal nende tõusudega juurde vähemalt kaks kuupalka.
Päästeametis eesliinitöötaja ja päästja palk, mille miinimum on praegu 1190 eurot, tõuseb 1620 eurole. See tähendab seda, et palgatõus on 36% ja vähemalt 430 eurot kuus hakkab iga päästja eesliinil järgmisel aastal rohkem palka saama. See tõus tähendab neli ja pool senist palka ka järgmisel aastal juurde.
Sellega me oleme ära teinud ka aastakümnete pikkuse auvõla päästjate ees, need palgavahed lihtsalt protsentuaalselt või n-ö summaarselt olid nii suured võrreldes ülejäänud palkadega Eestis. Ehk päästjate palk saab oluliselt järele tõstetud. Ütleme nii, et selles valdkonnas nii suurt palgatõusu varem pole olnudki.
Oluline on siinkohal öelda seda, et seekord võrreldes varasemate aastatega need palgatõusud ei tule sisemiste ressursside arvel. Ehk kedagi palkade tõstmiseks kuskil koondama ei pea. Pigem on vastupidi, tõusevad palgad ka neil inimestel, kes tegelevad uurimisega, ennetustööga ja planeerimise ettevalmistamisega, mida meil sisejulgeolekus väga vaja on.
Nüüd aga see, mis puudutab mobilisatsiooni Venemaal ja Eestis elavaid inimesi, Vene kodanikke. Nagu me oleme juba varem välja öelnud, kui keegi läheb siit Eestist Ukrainasse sõdima või läheb selle mobilisatsiooniga kaasa, siis see on Eesti seaduste järgi kriminaalkorras karistatav tegevus, karistusseadustiku § 91 räägib agressiooniakti täideviimises osalemisest.
Agressiooniaktiks loetakse ühe riigi poolt rahvusvahelise õigusega vastuolus olevat relvajõu kasutamist teiste riigi suhtes. Ehk neid isikuid, kes seda teevad, on võimalik karistada päris pika vabadusekaotusega Eestis. Ja kui tegemist on Vene Föderatsiooni kodanikuga ja ta läheb üle piiri, siis Eesti teda enam tagasi siia ei lase, see tähendab, et tema elamisloa me tühistame arvatavasti sellisel juhul.
Nüüd, kui keegi on saanud juhuslikult või peaks saama sellise kutse, siis me palume sellest kohe teada anda häirekeskuse telefonile 1247, ennetamaks hilisemaid õiguslikke tagajärgi Eestis neile inimestele. Andke sellest teada. Ja minu soovitus on mitte mobilisatsiooniga kaasa minna.
Selliseid isikuid, kes sellesse vanuserühma kuuluvad, selliseid meeskodanikke elab vanuserühmas 18–60 eluaastat Eestis hetkel 20 452. Suure tõenäosusega enamik meie tänaste teadmiste järgi ei tohiks olla need, kes selle kutse saavad, kuna nad on siin juba pikka aega elanud ja Eesti iseseisvust on pikka aega olnud. Ei ole tõenäoline, et nad oleksid käinud kunagi Venemaal aega teenimas. Ehk vähemalt nii nagu venelased on öelnud, nad ei tohiks väljaöeldu järgi vähemalt olla see sihtrühm, kes kutse saab. Aga me loomulikult ei tea, kuidas ja mismoodi Venemaa Föderatsioon tegelikult käitub ja mida ta teeb.
Nüüd, neil, kes on saanud selle kutse, on õigus taotleda loomulikult rahvusvahelist kaitset. Aga soov Venemaal oma kodanikukohus täitmata jätta ei ole piisav alus teises riigis asüüli taotlemiseks. Nii et võib taotleda, aga põhjused peavad olema teised.
Eesti loomulikult ei takista mitte kedagi. Kui tegemist on Venemaa Föderatsiooni kodanikuga ja ta tahab minna Venemaale, siis loomulikult ta võib minna, aga nagu ma siin juba ütlesin, Eesti seaduste järgi on need tegevused ja sellele mobilisatsioonile allumine lõpuks kriminaalkorras karistatav.
Üldiselt Venemaa kodanikele lihtsalt teadmiseks ka: mehi elab meil üldiselt kokku, aga nende vanus on seal niimoodi, et kui eakamad sinna juurde arvestada, siis on 40 546 meest Eestis.
Siseministeeriumis me tegeleme lahenduste otsimisega, mis puudutab olukorda, kus inimene kas ei soovi mobilisatsiooni korras minna ja sooviks Venemaa kodakondsusest loobuda. Aga tegelikult see probleem on varasemalt üleval olnud ja vastav töörühm on juba nädalaid tegutsenud.
Mure on selles, et kui inimene soovib Vene kodakondsusest loobuda ja saada Eesti kodakondsust, siis Eesti kodakondsuse saamise aluseks on see, et inimesel saab olla üks kodakondsus. Varasemalt, mõned aastad tagasi Vene kodakondsusest loobumine võttis aega umbes kuus kuud kuni kaks aastat. Ehk meil on alust arvata, et nüüd võib see protsess olla oluliselt pikem ja Venemaa Föderatsioon võib tegelikult kasutada ka võimalust üldse mitte vastu tulla.
Pluss probleem on selles, et kui seda ei olda nõus tegema siin Eestis asuvas saatkonnas, siis inimene peaks minema Venemaale. Aga kui ta on juhuslikult Ukrainat toetavaid sõnavõtte teinud, siis see on Venemaal kriminaalkorras karistatav tegevus. Ehk siis ei ole tegelikult neil kodanikel isegi võimalust loobuda oma Vene kodakondsusest, et Eesti oma taotleda.
Ka need arutelud siin valimisõiguste äravõtmise koha pealt – seal mina soovitan arvestada, et tegelikult ei ole nii, et inimene lihtsalt ei taha loobuda, vaid on nii, et ta ei saa.
Kui vaadata statistikat, siis statistika näitab, et pärast 24. veebruari on Eesti kodakondsuse taotlemine Venemaa Föderatsiooni kodanike hulgas kaks ja pool korda kasvanud. Augustis oli sooviavaldusi vist umbes 490, varem oli neid natukene alla 200.
Ehk tegelikult see soov on olemas, lihtsalt meil on nüüd sellised õiguslikud probleemid tekkinud ja neid ilmselgelt ei ole kerge lahendada, sest Eesti ei saa otsustada, et kellelgi teisel kodakondsus ära kaob, aga me vaatame, kas me suudame mingisuguseid lahendusi välja pakkuda. Hetkel veel ei saa midagi konkreetset öelda.
Piiriületuste kohta ütlen lihtsalt nii palju, et alates 19. septembrist on Eestis väljastatud viisaga sisenenud Venemaa Föderatsiooni kodanikke Eestisse umbes 79 kodanikku päevas. Ja alates sellest hetkest, 18. augustist, kui me kehtestasime Eesti viisadega sisenejatele selle keelu, on sisenete arv vähenenud 80%.
Teiste Schengeni riikide viisadega sisenemiste arv langes Eesti seatud piirangute jõustumisel alates 19. septembrist seniselt 400-lt 50-le ehk 87%. Ja kui me võrdleme aastaga 2019, st perioodi 2019. aasta august kuni september ehk hetke, kus ei olnud koroonapiiranguid, siis selle ajaga võrreldes on Venemaa Föderatsiooni kodanike liikumine Eestisse vähenenud 98%. Nii et meie kehtestatud sanktsioonid töötavad ja väga hästi. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Palun, Hanno Pevkur!
Kaitseminister Hanno Pevkur
Nii, Kuna teil on kindlasti soovi ka küsimusteks, siis ma teen tõesti lühidalt.
Kõigepealt esimene märkus või tähelepanek seoses Venemaa mobilisatsiooniga ja selle mõjuga meie piirialadele. Hommikul kella kaheksase seisuga, kui me viimase värskenduse andmetel öö vaates tegime, me ei näe, et väljaspool Eesti piire oleks täiendavalt mingisugust aktiivsust. Olukord on rahulik.
Me jätkame monitoorimist ja järgmise ülevaate anname juba tervele valitsusele umbes paari tunni pärast, seda teevad nii välisluureamet kui ka luurekeskus. Aga praegu saab tõesti kinnitada, et mingisuguseid olulisi muudatusi ei ole.
Küll need muudatused arvatavasti hakkavad tulema lähipäevadel. Meile teadaolevalt on esimestele mobilisatsioonikutsetele, mis on inimestele kätte antud Venemaal, märgitud peale, et inimesed peavad jõudma sõjakomissariaatidesse 22. septembril ja see kuupäev on täna.
Teise märkuse või täienduse peaministri jutule teen seoses õhutõrjega. Mul on väga hea meel, et vabariigi valitsus on selle otsuse teinud. Me ootame juba pakkumisi võimalikelt pakkujatelt oktoobri keskpaigaks. Meil oli soov esialgu saada nad juba septembri lõpuks, aga pakkujad on palunud mõned nädalad pikendust, tulenevalt ka meie enda otsustest, millised on rahastusvõimalused, ja me jätkame selle protsessiga otsekohe, kui on pakkumisi tulnud, et minna esimesel võimalusel hankesse. Esimesed õhutõrjeseadmed jõuaksid Eestisse 2024. aastal ja võimekus tervikuna oleks olemas 2025. aastal.
Nüüd tänasest otsusest ja tänasest valitsuse istungist nii palju, et me saatsime tõesti parlamenti ära Eesti osalemise rahvusvahelistel missioonidel. See on väga kokku kuivanud, ütlen otse, meil oli eelmisel aastal üle saja inimese väljas. Aga peamine põhjus nendeks muutusteks on loomulikult Mali missioonid. Malis teatavasti olime nii koostöös Prantsusmaaga kui ka Euroopa Liidu väljaõppe- ja ÜRO missiooni raames. Kokku oli meil Malis isegi veel selle aasta esimeses pooles 78 kaitseväelast, aga aasta lõpuks põhimõtteliselt me oleme Malist lahkunud.
Nüüd need missioonid, millele me mandaati palume, on tegelikult kokku ainult kuni 30 kaitseväelase saatmiseks. Aga reaalselt me näeme seda, et meil erinevatel välismissioonidel järgmisel aastal, vähemalt alguses, kui midagi olukorras ei muutu, on ainult 12 kaitseväelast. Ja need 12 kaitseväelast jagunevad niimoodi: me oleme Iraagis nii NATO kui ka USA missioonil, mõlemal ühe staabiohvitseriga, küll üks staabiohvitser ja üks staabiallohvitser, ning oleme ka Euroopa Liidu ja ÜRO missioonidega EUNAVFOR MED-is ja Liibanonis.
Palume parlamendilt nõusolekut selleks, mis on alati olnud, et kui on sellised kiireloomulised reageerimisvajadused, siis kuni saja kaitseväelase saatmise saaks otsustada vabariigi valitsus. Kokku oleme me valmis valmidusüksustesse, NATO kiirreageerimisjõududesse panustama kuni 309 kaitseväelasega.
Etteruttavalt mainin ära ka selle, et meil on suure tõenäosusega mõned mandaadid veel vaja parlamendilt küsida. See puudutab eelkõige Ukrainat. Nimelt on hetkel töös Ukrainale väljaõppemissiooni moodustamine, mille juhtriigiks saaks Poola, praeguste arvestuste kohaselt. Kui see tuleb, siis me peame ka sinna formaalselt küsima parlamendi mandaati.
Ja teine selline suurem protsess on Kesk-Aafrika, Saheli piirkonna ja Nigeriga. Seal on samamoodi võimalik, et palume parlamendilt mandaati.
Aga need kõik kannavad ju tegelikult ühte eesmärki: parandada liitlassuhteid ja panustada rahvusvaheliste organisatsioonide töösse. Loomulikult tuleb ka kaitseväe arengut tervikuna toetada.
Ja viimaseks märkuseks, vastupanuvõitluse päevast on palju räägitud, aga täna õhtul kell kuus olete kõik oodatud Vabaduse väljakule, asetame Vabadusristi juurde pärjad ja meenutame kogu vastupanuvõitlust väikese tseremooniaga. Minu poolt kõik.
Juhataja
Aitäh! Nüüd palun küsimused. Nagu ikka, öelge palun oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on. Mikrofon ka, sinnapoole.
Herman Kelomees, Delfi
Küsimus peaministrile. Üks teema, mis on pooleli, on Venemaa ja Valgevene kodanikelt kohalikel valimistel valimisõiguse äravõtmine. Kuidas Reformierakond tahab selle teemaga edasi minna? Te olete hiljuti avaldanud tugevamat toetust või häälekamat kui varem. Kas on realistlik, et midagi sellist tehakse selle parlamendi koosseisu ajal ära?
Kaja Kallas
Nii nagu ma olen varem öelnud, selles valitsuses, selles koalitsioonis meil selleks kokkulepet ei ole, seega selle parlamendi koosseisu ajal selles koalitsioonis me ei lähe selle otsusega kuidagi edasi.
Parlament muidugi menetleb neid teemasid ja kindlasti valimistel see teema ka tuleb. Üks asi on tõesti see, et me oleme sõjas ja seetõttu olukord on muutunud. Aga teine asi, mida me peame muidugi vaatama, on see, et kellelegi millegi mitteandmine on üks otsus, aga millegi äravõtmine on hoopis teine otsus, see on hoopis teise kaaluga.
Aga jah, selles koalitsioonis meil kokkulepet selles ei ole.
Juhataja
Nii. Kas on veel küsida soovijaid? Kui hetkel rohkem pole, siis ütlen aitäh teile kõikidele.
