Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://youtu.be/dG4bER845KA
Juhataja Jevgenia Värä
Head kuulajad! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Pressikonverentsil osalevad täna peaminister Kaja Kallas, haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ning keskkonnaminister Madis Kallas.
Kaja Kallas, palun!
Peaminister Kaja Kallas
Tere päevast kõigile! Kõigepealt, alustama peab sellest, et see nädal algas Venemaa terroriaktidega Ukraina linnades. Ukraina linnu, rahumeelseid inimesi, tsiviilobjekte tabasid raketirünnakud. Esimest korda üle mitme kuu langesid pommid jälle ka Kiievisse.
Venemaa ei sihi mitte militaarobjekte, vaid tahab sihilikult tekitada tsiviilkahjusid, kahjustada inimesi, selleks et hirmutada, sundida sanktsioonidest loobuma, sundida Ukrainat sõlmima ka ebasobivat rahu.
Need eeldused on valed. Ukraina ei lase ennast hirmutada ja kindlasti ei tohiks lasta end hirmutada ka meie. Me peame Ukrainat igati toetama. Täna me ka vastavaid otsuseid kabinetis tegime. Nii sõjaliselt, diplomaatiliselt kui ka majanduslikult. Kuna me tahame teistelt riikidelt ka seda, et teised riigid Ukrainat rohkem aitaksid, suured riigid, kellel on rohkem võimalusi, siis me peame siin kindlasti eeskuju näitama.
Arutasime uut sõjalist abipaketti Ukrainale, see pakett sisaldab suurtüki mürske, tankitõrje laskemoona, talvevorme, killu- ja kuuliveste. Need on Ukraina kõige prioriteetsemate vajaduste seas.
Oluline on jätkata ka Venemaa isoleerimist, samuti seda, et agressioonikuriteod saaksid karistatud, inimsusevastased kuriteod ja võimalik genotsiid täpselt samamoodi.
Peame edasi liikuma selleks, et loodaks vastav tribunal just agressioonikuritegude uurimiseks. Arutasin seda ka esmaspäeval siin olnud Ursula von der Leyeniga, et selle vedajaks võiks olla Euroopa Liit.
Sellel nädalal on jah toimunud juba üsna palju. Esmaspäeval oli siin Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Tema mõistab meie julgeolekumuresid väga selgelt. Tõdesime, et me peame leidma lahendused koos, ka energiahindade tarbeks, mis on kõikide Euroopa riikide mured.
Külastasime Narvat, Kreenholmi, ja sai käivitatud Eesti õiglase ülemineku kava. Nimelt, Ida-Virumaa saab 354 miljonit, et mitmekesistada Ida-Virumaa majandust ja teha Ida-Virumaa paremaks elupaigaks. Visioon on selline, et Ida-Virumaast saab Eesti üks innovaatilisemaid piirkondi.
Samuti toimus Tallinna digikohtumine, kus arutati just seda usaldusväärse ühenduse teemat. See on praegu väga oluline, kui me vaatame ka seda, et Venemaa peab tegelikult hübriidrünnakuid ja kõik ühendused on teistpidi need, mida kaitsta tuleb.
Oluline on võib-olla veel see, eelmisest pressikonverentsist alates toimus Prahas tippkohtumine, kus sai arutada Ukraina peaministriga erinevatest arengusuundadest ning sain rääkida ka Briti peaministriga, kellega jagame seda seisukohta, et NATO heidutus igal juhul peab olema meie piirkonnas tugev. Aga vestleme sel teemal veel edasi. Sellest saame veel rääkida.
Nüüd, sel nädalal on palju küsimusi tekitanud LNG-terminal ehk FSRU ehk taasgaasistamise võimalusega laeva Soome suundumine. Võib-olla kõige olulisem on see, et Eesti varustatus gaasiga sellel talvel on tagatud. Meil on erinevad allikad. Me oleme loonud esimest korda tegelikult Eesti riigile gaasivaru, mida varem pole olnud. Meil on erinevad võimalused veel gaasi saada. Me oleme loonud FSRU vastuvõtuvõimekuse. Ja meil on erinevad ühendused ka teiste riikidega.
See, et see FSRU tuleb Soome lahele, on oluline nii meile kui ka Soomele. Meie tarbimine on oluliselt vähenenud. Me oleme veel teinud selle jaoks seda, et tarbimine, gaasitarbimine on kukkunud 5 teravatt-tunnilt 3,5-le sellel aastal, sellepärast et keskkonnaministeeriumi suure abiga on tegelikult saanud ettevõtted minna üle teistele energiaallikatele, nii et gaasikasutus on ka vähenenud.
See laeva maht on 35 teravatt-tundi ja Eesti tarbimine on 3,5 teravatt-tundi ehk kümnendik sellest. Soome tarbime on 14 teravatt-tundi. See, mida Soome ei olnud arvestanud, oli see, et Venemaa lõpetab neile gaasi tarnimise täielikult. Seega, nende jaoks on ainuke allikas FSRU ehk siis LNG-terminal.
Meil on Balticconnector, mis meid ühendab, ja mis meie mahud katab Soome poolt Eesti poole. Meil on ühendused Lätiga, meil on Inčukalnsi gaasihoidlas ka gaasi varutud, sealt edasi on Klaipeda FSRU-terminal, kus on 38 teravatti mahtu. Ja kui me vaatame kogumis seda tarbimist ja vajalikke varusid, siis see peaks andma kindluse, et selle talve me saame hakkama.
Oluline on see, et Eesti ja Soome gaasimüüjaid koheldakse sellel terminali kasutamisel võrdselt. Oluline on just seda mõista, mis on elektri puhul erinev gaasist. Nimelt, gaasimüüjad ei kuulu Eesti riigile, need on erasektori ettevõtted, kes neid lepinguid täidavad ja gaasi müüvad. Ehk siis meie peame looma need võimalused selleks, et gaasimüüjad saaksid oma tarbijatele ikkagi gaasi müüa.
Pean sellel nädalal ka puudutama COVID-it, mida meil ei ole justkui enam absoluutselt radaril olnud. Meie COVID-19 riskitase on küll keskmine, aga haiglaravi vaates oleme oranži lähedal, see tähendab seda, et viimase kolme nädalaga on hospitaliseeritute arv mitmekordistunud, 75 inimeselt 234 inimesele.
Miks ma seda ütlen? Põhjus on see, et siiski praegu tehakse ka tõhustusdoose, mis rasket haigestumist ikkagi aitavad ära hoida,. Nii et eriti inimesed, kes on riskigrupis, palun tehke seda. COVID ei ole kuhugi kadunud ja tõesti riskirühmadele see võib olla väga raske haigus.
Istungil võtsime vastu otsuseid 14 päevakorrapunkti kohta. Väga oluline on see, et kiitsime heaks ja saatsime parlamendile seaduseelnõu eestikeelsele haridusele ülemineku kohta. Ja see üleminek, jah, oleks võib-olla pidanud toimuma juba ammu, aga paraku ei ole seda reformi suudetud 30 aasta jooksul teha.
Selge on see, et Ukrainas toimuva sõjaga seonduvalt me näeme, et haridusel on otsene seos ka julgeolekuga, seetõttu need sammud tuleb astuda.
Üleminek täielikult eestikeelsele õppele esimeses ja neljandas klassis ning lasteaias algab juba 2024. aastal. Eesmärk on see, et täielik üleminek oleks 2030. aastaks tehtud. Lähemalt räägib sellest loomulikult haridus- ja teadusminister.
Kiitsime heaks ja saatsime parlamendile ka eelnõu tsiviil-haldusasjade kohtuvaidluste digitaalseks muutmiseks. E-riigi võimalusi ja infosüsteeme kasutades saame minna üle digitoimikutele, mis peaksid kohtute asjaajamist oluliselt kiirendama.
Loomulikult jääb inimesele võimalus suhelda ka paberil, see kõik on juba teada. Seda reformi on ette valmistatud 2017. aastast. Järgmine samm on digitaliseerida ka kriminaal- ja väärteomenetlused, et kohtute koormust alla tuua.
Suurendasime ka Eesti varude keskuse aktsiakapitali 34,9 miljoni euro võrra, et soetada järjekordne osa riiklikust gaasivarust. See maht hakkab olema kuni 200 gigavatt-tundi sõltuvalt gaasi turuhinnast.
See neljas hange oli edukas, Balti ja Soome turuosaliste huvi gaasipakkumiseks oli erakordselt suur. See on hea selline indikaator, et gaasipuudust tegelikult ei ole. Pakkumisi tehti 800 gigavatt-tunnile gaasile. See kinnitab seda Eesti või Balti ja Soome gaasisüsteemihaldurite seisukohta, et Balti ja Soome piirkonnas puudujääki eeloleval talvel ei tohiks tekkida.
Pikendasime kaitseväe juhataja Martin Heremi ametiaega kuni 2025. aasta detsembrini. Kindralleitnant Herem on olnud väga selge visiooniga ja väga hea kaitseväe juhataja. Oluline praeguses julgeolekuolukorras on see, et nii kaitseväe juht ise kui ka kaitsevägi saaksid kindlust selle ametiaja pikendamise suhtes, sest ees on väga vastutusrikaste ülesannete täideviimine, NATO plaanid ja nende elluviimine parimal võimalikul viisil.
Samuti nimetasime välisluureameti uueks peadirektoriks Kaupo Rosina. Kaupo Rosin asub ametisse 1. novembril. Tema ametiaeg on viis aastat. Tal on 20 aastat kogemust luures, ta ei vaja kuidagi pikka sisseelamist, see kindlasti läheb väga sujuvalt.
Uuel peadirektoril on väga hea pagas usalduslikke suhteid ka Eesti liitlastega, sest ta on olnud kõrgel ametikohal NATO peakorteris.
Aga minu poolt kõik. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, palun!
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Tere päevast! Jah, täna on see päev – valitsus kiitis heaks põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega kaasnevate seaduste muutmise paketi, mille eesmärk on täiemahuline Eesti õppesüsteemi ja koolisüsteemi üleviimine eesti õppekeelele. Ja nagu peaminister toonitas, on see tänase päeva esimene, kõige tähtsam eelnõu, mille me vastu võtsime.
Isamaa ministrina võin kinnitada, et alati, kui valitsuses oleme olnud, oleme seisnud selle eest, et Eesti koolides oleks eestikeelne õpe. Seni on olnud võimalik see läbi viia gümnaasiumide tasemel, aga nüüd on meil selline koalitsioon, kes on otsustanud täielikule eestikeelsele õppele üle minna kõigil koolitasanditel ja ka lasteaedades. Nii et aitäh partneritele selle töö eest!
Konkreetsetest numbritest on palju räägitud juba juulikuust peale. Me oleme kokku leppinud, et 2024. aasta sügisest on lasteaiad eestikeelsed. 2024. aastal, samuti sügisest, algab üleminek eesti õppekeelele esimestes ja neljandates klassides ning liigub siis klass-klassilt edasi, nii et 2029. aasta sügisel õpivad juba kõik põhikooli lapsed eesti õppekeeles. Viimane õppeaasta on siis 2029/2030. õppeaasta. Sellest tulenevalt muutub ka gümnaasiumides ja kutsekoolides eestikeelse õppe maht. Sest kui põhikool on läinud täiesti eestikeelseks, siis pärast seda, 2030/2031. õppeaastast kaob ka gümnaasiumides ja kutsekoolides ära niinimetatud 60 : 40 õpe, see tähendab vahekord 60% eesti keeles ja 40% muus keeles, ka see muutub gümnaasiumides ja kutseõppeasutuse täielikult eestikeelseks õppeks.
Muidugi on ette nähtud ka erandid hariduslike erivajadustega lastele. Riik kohustab sisse seadma ja kohustub ise garanteerima sellise süsteemi, et hariduslike erivajadustega lapsed, kes vajavad emakeelset tuge, saaksid seda koolides.
Vähemusrahvused. Kui koolis on vähemalt kümme õpilast, kes soovivad oma keele ja kultuuri süvendatud õpet, siis nad saavad seda, kõigis koolides, kus nad on. Nii et tasakaal Eesti hariduses peaks olema ka tulevikus ja oma emakeelt saab õppida, kuigi haridussüsteem täieliselt on eestikeelne.
Mis puudutab tähtaegu, siis kahtlemata selline suur üleminek ei saa toimuda nii kiirelt, kui ei ole intensiivset ettevalmistustööd. Lisaks poliitilistele partneritele tänan kõiki asjatundjaid ja organisatsioonilisi partnereid, kes on selles massiivses ettevalmistustöös, mis me praeguseks oleme teinud, nagu tegevuskava seaduseelnõude ettevalmistamisel, kaasa löönud. Aga tegevused üleminekuks, võib öelda, toimuvad. Juba viimasel aastalgi on olnud sellest väga palju juttu. Ka Liina Kersna ministrina alustas mitmeid niisuguseid algatusi, mis liigutavad ju kogu haridussüsteemi ja valmistavad seda ette eestikeelsele õppele üleminekuks.
Me oleme neid ülemineku ettevalmistusi lihtsalt nüüd intensiivistanud. See tähendab seda, et juba järgmisest aastast, järgmisest õppeaastast hakkab seni veel venekeelsete koolide õppekavas olema eesti keele tunde rohkem esimesest kuni kolmanda klassini. Senise kahe eesti keele tunni asemel tuleb neli eesti keele tundi ja sealt edasi, neljandast klassist edasi tuleb viis eesti keele tundi.
Lisaks, keelenõuded muutuvad. Põhikooli lõpu keelenõue tõuseb B2 tasemele. Selleks, et siis oleks võimalik gümnaasiumis edasi õppida, ongi see tase ainuvajalik. Gümnaasiumi õppetase peaks lõpuks olema C1 tasemel.
Miks me seda üleminekut teeme? Lisaks sellele, et meil ei ole võimalik hoida ega ole ka vajadust hoida paralleelselt kahte haridussüsteemi. Selliseid haridussüsteeme, nüüd kui Läti on ka ülemineku otsustanud, Euroopa ruumis on veel ainult Moldovas, kus on riigikeele kõrval mõni teises keeles paralleelne täiemahuline haridussüsteem. See ei ole ei finantsiliselt võimalik, ressursiliselt ega ka õpetajate koolituses meil pole ju tegelikult 30 aastat ette valmistatud õpetajaid venekeelsele koolile, aineõpetajaid just venekeelsele koolile. Selle tõttu on seal ka kvaliteedi küsimus.
Kuigi Eestis on PISA uuringute järgi maailma kõige parem venekeelne haridus, riigiti võttes, jääb see ikkagi punktide arvestuses ühe õppeaasta võrra eestikeelse kooli keskmisele alla. See ei olegi niivõrd toodud siin võib-olla võrdlemiseks, et näidata nüüd ekstra, kuidas venekeelne kool on madala tasemega. Nagu ma ütlesin, on see parem tase kui mitmetes muudes riikides. Küll aga saab sellega näidata riigi vastutust, me vastutame ju kvaliteetse õppe eest kõigi ees.
Kõigil Eesti kodanikel on põhiseaduse järgi – ja mitte ainult Eesti kodanikel, vaid ka Eesti elanikel – õigus õppida eesti keeles ja saada kvaliteetset õpet. Kui me pikas plaanis ei suuda kvaliteeti tagada ja see tase langeb, siis tuleb astuda samme, et pakkuda kõigile võrdselt võimalusi, et kõigil oleks võimalik edasi õppida, et ka muukeelsetel inimestele oleks võimalik tööjõuturul läbi lüüa jne. See on riigi vastutus. Nii et sellepärast me selle sammu teeme.
On olemas väga detailne tegevuskava, on olemas finantsplaan. Järgmisel aastal on ette nähtud 41 miljonit eurot valitsuse esitatud riigieelarve eelnõus ülemineku tegevusteks. Loomulikult on see järjepidev tegevus ja ka järgnevatel aastatel tuleb sinna lisa.
Aga ka õpetajate põuast on palju räägitud. Võib ütelda, et õpetajaid on Eestis praegu rohkem, kui paljudel eelnevatel aastatel on olnud. Samas on paljud nendest õpetajatest suhteliselt kogenud ja võib-olla lähiaastatel või aastakümnetel lahkuvad. Meil on kindlasti vaja täiendavat õpetajate kaadrit. Ja garantii selleks me loome õpetajate töö väärtustamisega.
Õpetaja palk tõuseb järgmisel aastal hüppeliselt, nagu valitsus on otsustanud, ja kindlasti peab see palgatõus jätkuma. Meil on plaanis selles tegevuskava rahastamise plaanis ka ülikoolidelt tellida täiendavalt 342 üliõpilase õppekohta õpetajaks õppijatele.
Lisaks sellele on mikrokraadide süsteem nendele, kes on karjääri pöörajad ja tahavad õpetajana kas tagasi tööle tulla või vahetada oma elukutselt õpetaja kutse vastu, otsustada selle kasuks, ja siis vastavale ametile asuda.
Nii et veel kord: poliitiline otsus valitsuselt on langenud. Tegevuse intensiivne periood alles algab ja suur töö on veel ees. Aga ma olen kindel, et Eesti riik on piisavalt kosunud, et see samm nüüd ära teha ja kogu haridussüsteem viia eestikeelsele õppele üle.
Juhataja
Aitäh! Keskkonnaminister Madis Kallas, palun!
Keskkonnaminister Madis Kallas
Aitäh! Head ajakirjanikud! Head vaatajad! Viimastel päevadel on taas päevakorda kerkinud teema, mis on küll väga oluline, aga võib-olla avalikkuse ees ei ole nii palju tähelepanu saanud. Nimelt, teema nimega LULUCF ehk maakasutuse muutuste ja metsandusega seotud valdkond. Sellel teemal on tulnud valitsusele pöördumisi eri organisatsioonidelt, kes paluvad teatud küsimustes täpsustusi ja meie seisukohti.
Aga enne kui ma lühidalt sellest räägin, ma tahaks kindlasti üle rõhutada, nii nagu ka eelkõnelejad ja ennekõike peaminister ütles, et jätkuvalt on Ukrainas sõda, jätkuvalt on üleeuroopaline energiakriis, ja mis kõige olulisem, väga keeruline on Eesti inimestel ja Eesti ettevõtetel hakkama saada.
Sellest lähtuvalt, kuigi keskkonnateema on alati oluline ja me ei tohi seda kunagi unustada, eriti pikas vaates, peab vaieldamatult meie prioriteet olema Eesti inimeste toimetulek, Eesti inimeste eest seismine, ja kõik otsused peavad lähtuma sellest.
Kui aga tulla tagasi keskkonnateemade juurde, siis kindlasti keskkonnateemade vaates saavad olla tänased otsused, mis sageli ei ole kuidagi keskkonna- ja kliimapoliitika sõbralikud, olla ajutised, aga veel kord ütlen, et me elame kriisis ja me peame tegema hetkel otsuseid lähtuvalt sellest.
Nii nagu eile ka tööandjate keskliidu volikogu esimees väga selgelt ütles, tuleb uus majandus meist sõltumatult. Ja tema tsitaat oli see, et rohekokkulepe toob kaasa ärimudeli muutuse ja see on valus. Töökohtade hulk ka muutub, sest uued ärimudelid toovad kaasa teistsugused kompetentsid.
See on midagi sellist, millega me peame arvestama. Ja tegelikult kõik see, mis on seotud kliimaneutraalsuse eesmärgiga aastaks 2050, ongi üks teema, kuhu alla LULUCF oma paiknemisega läheb.
Rõhutan, et LULUCF ei ole veel Euroopa Parlamendis heaks kiidetud, läbirääkimised alles käivad. Küll on aga äärmiselt vähetõenäoline, et seal suuri muudatusi on võimalik ellu viia, sest Eesti on andnud nõusoleku siis eesistujale nendeks triloogide pidamiseks. Väga keeruline on uskuda, kuna enamik riike on nende eesmärkidega nõus, et meil õnnestub seal mingeid suuremaid muutusi teha või üldse seal suuremaid muutusi ellu kutsuda.
See, mis tabas meid, ütleme, ebameeldiva üllatusena, on see, et esmakordselt alates 1990. aastast, kui me kaardistame metsandussektori andmeid, selgus, et meie LULUCF-i sektor on sidumise asemel heitjaks saanud, ehk ta ei seo enam süsinikku, vaid heidab seda. See loomulikult teeb eesmärgi 2030. aasta vaatest veel keerulisemaks. Aga siin tuleb pingutada, et sektor muutuks jälle sidujaks ja panustaks seeläbi kliimamuutuste vastasesse võitlusesse.
Eesti eesmärgid, nii varasemalt kui ka siiani on olnud alati sellised, et me saavutaksime Eestile võimalikult palju paindlikkust ja leevendavaid asjaolusid, millega me saaksime leevendada võimalikke kahjusid, millele sektor viitas, et kui sellisel kujul see kehtestatakse, siis mis kujul ja kuidas me saame seda leevendada.
Ja mõned leevendused on ka juba sisuliselt kokku lepitud. Esiteks mainiks ära lisakompensatsiooni perioodiks 2026–2030. Lisaks on võimalus jätta arvestamata erakordsetest looduslikest häiringutest tingitud kasvuhoonegaaside heitkogused ja saab taotleda ka lisakompensatsiooni varasema perioodi eest.
Kui rääkida veel meie jaoks positiivsetest pooltest, siis iga-aastase siduvate eesmärkide asemel seati eesmärk viieaastase perioodi peale. Ehk tegelikult on võimalik läbi selle neid koormusi ümber jaotada ja hajutada kogu perioodi peale, st mitte ei vaadata seda iga perioodi või iga aasta põhiselt.
Loobutud on ka n-ö karistusmehhanismist, mille järgi oleks ühel aastal tekkinud puudujääk korrutatud kordajaga, mis tekitab hilisemalt veel suurema puudujäägi, nii et sellega on veel keerulisem silmitsi seista.
Aga kordan, jah, veel kord üle: meie seisame jätkuvalt selle eest, et saaksime oma eesmärgi täitmisel kasutada võimalikult palju paindlikkust. Seda teevad meie diplomaadid ja eksperdid iga päev ka Brüsselis. Eesmärk on alati üks: säilitada võimalikult palju Eesti loodust ning vähendada võimalikult palju kliimamõju. Teisalt tuleb suurendada väärtusloomet just LULUCF-i sektoris ehk proovida veel rohkem väärindada puitu Eestis, kui me räägime näiteks raiemahtudest, ja sellega seoses teha investeeringuid.
Järgmisena tulebki kokku leppida, millised muudatused on vajalikud. Keskkonnaministeerium on lubanud tulla peagi ka valitsusse, kus me pakume välja meetmed, kuidas oleks võimalik sektorit toetada, seda loomulikult just lähtuvalt sellest, et peale kõigi kliimaaspektide arvestada sotsiaalmajanduslikke mõjusid. Seda me teeme igal juhul koostöös sektoriga, nii et need kohtumised, mis on varem toimunud, leiavad kindlasti aset ka tulevikus.
Kuna väga palju on räägitud ka raiemahtudest, siis ütlen, et kindlasti raiemahtude juurde ei tohi selle kliimaeesmärkide kontekstis kinni jääda. See on loomulikult üks oluline teema, kui mitte kõige olulisem teema, kust ja kuidas on meil võimalik neid eesmärke saavutada. Kindlasti on aga ka teisi kohti, kust on võimalik kokkuhoiukohti saavutada.
Teeme oma analüüsi ära. Kohtume veel kord kõigi osapooltega. Ka praegu on käimas näiteks kohalike omavalitsuste kaasamine, mis puudutab kogu metsandustemaatikat. Eile toimus esimene, homme toimub järgmine Tartus ja siis on viimane Pärnus. Sinna on oodatud kõik kohalikud omavalitsused, et nad saaksid ülevaate, mis kujul ja mida on meil plaanis lähikümnendil Eesti metsaga teha ja mis on suurimad väljakutsed. Ja mis peamine, et kohalikud omavalitsused saaksid anda meile tagasisidet, mis on nende ootused kogu metsandussektorile. See käib ka loomulikult LULUCF-i alla.
Oleme jätkuvalt valmis kõiki arutelusid pidama ja kinnitame, et hindame väga kõrgelt kogu sektori panust, senist panust. Olen nendega kohtunud ja suhtume nendesse äärmiselt suure austusega. See töö, mis on tehtud, mida kogu metsandussektor on teinud varasemalt, on väga tunnustamist väärt.
Mitte kuidagi ei keskkonnaministeerium ega eelmine valitsus ega praegune valitsus ei taha tegeleda sellega, et me ennekõike maapiirkondades töökohti ära kaotame. Seetõttu tulebki koostöös leida lahendusi, sest need muudatused, nii nagu ma ka alustades ütlesin, on keskliidu volikogu esimehe sõnul paratamatud. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Nüüd on võimalik küsimusi esitada. Palun tutvustage ennast, öelge, kellele küsimus on suunatud, ja palun küsige läbi mikrofoni. Mart, palun!
Mart Linnart, ERR
Tuleksin taas selle LNG-terminali juurde. Valitsus majandusministri isikus on kinnitanud, et meil on Soomega kokkulepe, et Eesti saab eeliskasutuse õiguse Soome LNG-terminalist. Samas, konkurentsiamet ütleb, et selline eeliskasutusõigus on Euroopa Liidu aluslepinguga vastuolus ja põhimõtteliselt ei saa seda teha.
Kas te selgitaksite, mil moel see Eesti eeliskasutusõigus on tagatud, konkreetselt, ja kuidas see saaks olla kooskõlas Euroopa Liidu lepingutega?
Küsimus on eelkõige peaministrile, aga teised ministrid on samuti muidugi teretulnud kommenteerima. Aitäh!
Kaja Kallas
Jaa, aitäh! Me arutame seda küsimust kell kaks. Tegelikult ma ei ole enne seda valmis vastama sellele küsimusele. Aitäh!
Juhataja
Kas on veel küsimusi?
Herman Kelomees, Delfi
Tere! Te kinnitate, proua peaminister, et gaasiga varustatus on meile tagatud. Samas on Soome gaasimüüjad seadnud kahtluse alla, kas neile endale jätkub talveks gaasi. Infortar ja Alexela seavad kahtluse alla, kas Läti hoidlas on seda piisavalt. Kui meil on ikka väga karm talv, siis mis see kõige mustem stsenaarium võib olla gaasiga varustamise mõttes?
Kaja Kallas
Jaa. Ega mina ei ole neid molekule muidugi üle kontrollinud. Selles mõttes ma saan tugineda nendele, kes meile seda infot annavad, kes on eksperdid, kes on seotud nende teemadega. Ehk gaasivõrguoperaator eelkõige.
Kui me vaatame neid tarnekanaleid, millele Eestil on ligipääs, siis Klaipedas on LNG-terminal, 38 teravatti, Haminas on LNG-terminal, üks teravatt, Läti gaasihoidlas gaasi on 12,6 teravatti. Siis on GIPL toru Poola-Leedu vahel, seal mingit liikumist siia suunas ei ole, aga kogumis 66,6 teravatt-tundi gaasi.
Nüüd, tarbimise poole pealt on Soomes 14 teravatt-tundi, Eestil 3,5 teravatt-tundi, Lätil 9, Leedul 14 ja siis Poola suunas 8 teravatt-tundi ehk kokku 48,5. Lihtne arvutus ütleb, et seal on iseenesest vahe sees.
Kui me võtame selle musta stsenaariumi, ütleme näiteks, et Balticconnectoriga juhtub midagi ja Balticconnectorit ei ole ehk siis uus LNG-terminal annab meile null … Vabandust! Ma unustasin, see uus LNG-terminal, eks ole, mis läheb, sellel on ju 35-teravatine maht. Kui Balticconnector ei tööta, siis on Klaipeda 38, Läti 12,6 ja see on kõik. Ehk siis kokku see annab 51,6. Ja ikkagi on nagu rohkem. See on see hinnang.
Loomulikult, gaasimüüjad on erasektori ettevõtted. See viimane pakkumine või see, kust me varude keskusele tahtsime gaasi osta, tegelikult andis lootus, sest pakkumisi tuli kolmekordselt rohkem, kui me seda gaasi tahtsime osta. Ehk seda pakkumist justkui turul on, hinnad on ka alla tulnud. See siiski annab lootust, et see talv saab üle elatud.
Ja selline, samasugune arvamus on nii Balti kui ka Soome gaasivõrguoperaatoritel. Isegi Austrial, ja ütleme, Kesk-Euroopa riigid, kellel on olnud väga suur Venemaa gaasi sõltuvus, on oma prognoose muutnud positiivsemaks.
Dmitri Kulikov, venekeelne „Aktuaalne kaamera“
Küsimus haridus- ja teadusministrile, Tõnis Lukasele. Koos präänikuga, mis on palgatõusu kujul, toob see eestikeelsele haridusele üleminek kaasa ka piitsa. Trahv nende õpetajatele, kellel ei ole C1 keeletaset, on suurenenud 15 korda.
Kas te saaksite natukene rohkem sellest rääkida, kui palju meil on hetkel neid õpetajaid, kellel ei ole seda C1 taset, millal hakatakse seda rakendama ja kuidas hakatakse seda kontrollima? No võib-olla avate seda poolt natukene?
Tõnis Lukas
Aitäh! Kõigepealt ma täpsustaksin, et mitte trahvi ei suurendanud me õpetajale, kui ta eesti keelt piisavalt ei omanda ja töötab. Muidugi selle ülemineku käigus võib-olla osa neist õpetajatest, kes eesti keelt ei ole piisavalt omandanud, loobubki õpetajatööst.
Me ei hakka kontrollima niimoodi lõpuni ja nii-öelda piitsa andma üksikisikutele. See on sunniraha, mis tõuseb institutsioonile. Kui on tegemist omavalitsuse kooliga, siis omavalitsusele.
Ja sunniraha on praegu tõepoolest keeleliste rikkumiste kohta kaunis väike, see on kaua aega olnud 600 euro peal. Me tõstame nüüd selle seadusega 9600 eurole. See on ka võimalik piir, nagu mitmetes muudes valdkondades seda kasutatakse. Nii et see peaks tõstma kooli omaniku vastutust, mitte selle konkreetse õpetaja oma.
Mis puudutab järelevalvet, siis tõepoolest, kõigi vene õppekeelega õppeasutuste järelevalve praegu käib, nii sellel aastal kui ka järgmisel aastal. Ja eesmärk on vaadata kõik üle, mis seisus nad on, ja millist abi ja tuge nad vajavad selleks, et üle minna.
Ja õpetajat otsimisel kahtlemata peab olema aktiivne ka koolijuht, ilma selleta ei saa. Koolijuhid on olnud siin erinevalt edukad.
Meie huvi on ju õpilane, sest tulemused näitavad ka, et õpilane jõuab Eesti haridussüsteemis paremini edasi selles koolis, kus õpetajad valdavad suhteliselt paremini eesti keelt ja kus ka kooli direktor valdab eesti keelt. Nii et see iseenesest on üksühene seos. Ja koolijuht vastutab kogu protsessi eest.
Aga nagu ma ütlesin, me teeme [esiteks] palju pingutusi selleks, et õpetajate üldine palgafoon tõuseks, et õpetajatöö oleks atraktiivne ja koolidel oleks õpetajaid valida.
Teiseks, me täiendame ülikoolides seda õpet nii metoodiliselt kui ka üliõpilaste hulka, kes tulevikus koolidesse lähevad.
Ja kolmandaks, me anname võimaluse koolidesse minna nendele, kes on õpetajaks õppinud, aga kes praegu õpetajana ei tööta. Nii et eesmärk on ikkagi see, et õpetajaid piisaks.
Lisaks sellele on Ida-Virumaal eraldi pakett, mida ma täna veel rõhutanud ei ole, kus on lisatasuga, koefitsiendiga 1,5 koolide puhul ja koefitsiendiga 1,3 lasteaedade puhul. Me toetame, lisatasustame neid pedagooge, kes Ida-Virumaale alles lähevad või juba õpetavad seal eesti keeles. Sest selleks tuleb juurde minejatel üldiselt elukohta vahetada. See on oluline otsus ja selleks ka see palgalisa.
Lisaks sellele, Ida-Virumaal riik investeerib tugevasti haridussüsteemi. Me riigistamine osa koole, aga on investeeritud juba mitme aasta jooksul oluliselt nendesse koolihoonetesse, kaasa arvatud tehtud struktuurimuudatusi, ühendatud koole ja tehtud jõupingutusi, et toetada just eesti õppekeelele üleminekut.
Nii et see protsess on detailideni läbi mõeldud. Ja ka praegused venekeelsed koolid on Eesti haridussüsteemi osa. Nii et kui me õpetajaameti populaarsust hoiame ja tõstame, siis jätkub ka kõigisse koolidesse õpetajaid.
Dmitri Kulikov
Täpsustav küsimus: millal ja mis mahus? Mitut õpetajat see puudutab?
Tõnis Lukas
Seda me ju praegu täpselt ühe isiku täpsusega öelda ei saa, sellepärast et võib-olla selle kahe aasta jooksul – aga kogu protsess vältab tegelikult ju pikalt, aastani 2029 – õpivad piisaval tasemel eesti keele ära ka need õpetajad, kes praegu ei ole piisava kvalifikatsiooniga. Nii et kui tahetakse jätkata, kui praeguste venekeelsete koolide õpetajad, kes õpetavad vene keeles, tahavad jätkata oma lemmikametikohal ja õpetajana, siis neil on võimalus ise ka jääda ja oma kvalifikatsiooni täiendada. Sellisel juhul nad võivad jätkata nii, nii et neid ei ole vaja asendada.
Teiseks, koolivõrk muutub, nii et õpetajakohti on vähem ka vaja. Ja kolmandaks, meie suuname ikkagi nendesse piirkondadesse, nagu ma rääkisin, Ida-Virumaale, täiendavalt õpetajaid mujalt, et koolijuhil oleks valida.
Mis seal siis lõpuks saab, kes asendatakse ja keda ei asendata, ei ole täpselt teada. Aga selge on see, et me räägime ilmselt, kui nüüd keelesituatsioon ei parane, sadadest ametikohtadest, kuhu lähevad uued õpetajad, kes praegu veel koolis ei tööta.
Juhataja
Madis Kallas soovis veel täiendada.
Madis Kallas
Teise, eelmise teema kohta, kui selle saab lõpetada.
Ma täiendaksin korra seda, mis puudutab LNG-terminali ja seda nii-öelda valget laeva. Olles valitsuses neid arutelusid kuulanud nüüd alates juuli lõpust, saan öelda, et tegelikult mind ka üllatab natukese reaktsioon, et see oli nagu nii suur üllatus kõigile, et ta võib minna ka Soome.
Ma tahan kinnitada, et ka mina seal valitsuse istungitel olles ja kuulates neid arutelusid, et miks ei saa kindlat kokkulepet, kas ta läheb Soome või tuleb Eestisse, [võin öelda, et] täpselt nii need arutelud kogu aeg olidki, et seda kokkulepet või seda kindlust ei olnud. Riigid omavahel läbirääkimisi pidasid intensiivsemalt või vähem intensiivsemalt.
Miks ma seda räägin, on see, et ma käisin ka ise Paldiskis vaatamas. Suur tänu ettevõtjatele, Alexelale ja Infortarile, kes on teinud väga muljetavaldava töö ära! Ma arvan, et kõik me peame olema tänulikud, et selline taristu on Eestisse loodud, sest see ei ole kindlasti maha visatud investeering, seda võib minna vaja meil iga hetk sisuliselt. Suur tänu neile!
Aga ma tahan kinnitada ka majandus- ja kommunikatsiooniministri töökust ja seda, kui palju ta tegelikult on seisnud selle eest. Olles rääkinud Viinis volinik Kadri Simsoniga, ja kuulates eile, mida ütles peaminister, saab öelda, et tegelikult meie minister, kes selle asja eest on seisnud, on teinud seda sisuliselt 24/7 ehk igapäevaselt ja koostöös kõigi osapooltega.
Nii et ma arvan, et see kriitika tema suunas on olnud mõnevõrra või väga palju ülekohtune. Tegelikult oli kogu aeg teada, et see laev võib minna ka Soome. See ei saa kindlasti tulla kellelegi üllatusena. Loomulikult me lootsime, et ta tuleb Eestisse, aga see on tänane reaalsus. Siit tuleb nüüd tööd edasi teha ja selle nimel pingutada. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi? Tundub, et ei ole. Pressikonverents on lõppenud. Tänan teid!
