Valitsuse pressikonverentsil Stenbocki majas osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Kaja Kallas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan ning majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.
Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://youtu.be/HcrxvEudiMk
Juhataja Rasmus Ruuda
Tere päevast, head ajakirjanikud! Head ülekande vaatajad! Istung on tänaseks lõppenud, alustame pressikonverentsi. Teie ees on peaminister Kaja Kallas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan ning majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.
Nagu ikka alustab peaminister. Palun!
Peaminister Kaja Kallas
Tere! Eile tähistas Ukraina oma iseseisvuspäeva ja ühtlasi sai kuus kuud mööda sellest, kui see agressioon, täiemahuline sõda Ukrainas algas. Üldiselt öeldakse, et vabaduse hinda mõistad siis, kui sult on see ära võetud.
See on ka midagi, millele me kõik saime mõelda eelmisel nädalal, kui oli 20. august ja meie tähistasime seda päeva, kui me oma vabaduse tagasi saime.
Me peame tegema kõik selleks, et see nii ka jääks, ja me peame tegema kõik selleks, et see jääks nii ka Ukrainas.
Me aitame Ukrainat nii palju kui võimalik, ka sõjapõgenikke. Samuti otsustasime anda veel enam Ukrainale relvi, väljaõpet ja humanitaarabi. Toetame ka Suurbritannia korraldatud väljaõpet Ukraina relvajõududele ja koos Saksamaaga saadame Ukrainasse veel ühe välihaigla.
Lisaks, me peame minema edasi sanktsioonipaketiga, et võimalikult palju survestada Venemaad seda sõda lõpetama. Sellega seoses oleme me rääkinud ka viisakeelust.
Turismiviisa saamine Euroopasse on privileeg, mitte inimõigus. Kusjuures alati, kui räägitakse viisavabadusest või viisadest – teiste riikide puhul, kui neid antakse –, siis just niimoodi seda esitletakse. Samamoodi peaks toimuma vastupidi – olukorras, kus Ukraina inimesi mõrvatakse, piinatakse ja terroriseeritakse, ei tohiks ka Venemaa kodanikud nautida turismireise Euroopasse. Kodanikud on vastutavad oma riigi tegevuse eest.
Jätkame sellel teemal tööd. Töötan selle nimel, et see sõnum jõuaks ka teiste Euroopa liikmesriikide juhtideni ja me leiaksime üleeuroopalise lahenduse.
Välispassid on vaid 30%-l Venemaa kodanikest. Suurem osa vene turiste tuleb Moskvast ja Peterburist. Nemad on n-ö Venemaa eliit. Need on inimesed, kellel on tugevam mõju valitsevale režiimile. Kui nad tunnevad selle sõja tagajärgi omal nahal, siis nad ehk survestavad ka seda sõda lõpetama.
Kuni sõda Ukrainas käib, me peame jätkama Venemaa survestamist, et sellel sõjal oleks võimalikult kõrge hind. Ühtlasi on see meie turvalisuse küsimus, sest Vene kodanike hulgas on tõesti neid, kes tulevad Euroopasse selleks, et siin õõnestada meie turvalisust.
Järgmisel nädalal on välisministrite kohtumine, kus meie välisminister ka selle teema tõstatab. Seda, et sellel viisakeelul on mõju, näitab tegelikult Venemaa reaktsioon sellele ja ka rünnakud Eesti suunal.
Sellel nädalal me alustasime valitsusega riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve arutelusid. Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos, mida tutvustati teisipäeval, kinnitab seda, et majanduse olukord rahvusvahelises plaanis on muutunud keeruliseks ja valitseb suur määramatus.
See muidugi muudab keeruliseks ka riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise, sest väga palju muutujaid on siin mängus. Aga kindel on see, et ees seisavad rasked ajad. Seetõttu on hästi oluline, et me riigieelarve koostamisel mõtleksime ka puhvritele, et meil oleks rasketel aegadel ikkagi kindel tagala.
Meie prioriteet on olnud ka see, et rasketel aegadel tuleb toetada inimesi, eelkõige kõige haavatavamaid inimesi, ja tagada Eesti julgeolek sellises keerulises olukorras.
Selge on see, et me peame mõtlema ka tulevikule, investeerima haridusse, tegema muid investeeringuid. Positiivne oli selle majandusprognoosi juures see, et kui kevadel oli prognoos, et meil tuleb majanduslangus, siis hetkel prognoositakse isegi pisikest kasvu. Ehk majandus on küll jahtunud, aga päris auku veel ei ole kukkunud.
Me oleme ka parandanud oluliselt Eesti riigi rahanduse seisu ehk tulude ja kulude tasakaalu. See tähendab seda, et meil on märksa parem stardipositsioon nende keeruliste aegadega toime tulemiseks.
Eelarve jääb küll puudujääki veel pikaks ajaks, aga see puudujääk on piisavalt väike selleks, et mitte ohustada riigi rahandust tervikuna. Ja see on ka puudujääk, mis võimaldab mitte makse tõsta.
Käimas on sisulised arutelud, täna pealelõunal neid jätkame. Nii et septembri lõpuks esitame riigikogule riigieelarve.
Võtsime vastu täna ka otsused 18 teema kohta. Näiteks kiitsime heaks elektrituru reformi eelnõu, et 1. oktoobrist saaksid tarbijad universaalteenusena osta elektrit. Sellest räägib Kristjan Järvan kindlasti põhjalikumalt. See tähendab kontrollitud tootmishinda järgmiseks neljaks aastaks. Just kodutarbijate kaitseks on see mõeldud, et kõrgeid elektrihindu hoida madalamal.
Sellega on kiire ja seetõttu tegi valitsus ettepaneku kutsuda kokku riigikogu erakorraline istung 31. augustiks, et seda eelnõu saaks kiiresti menetleda ja sellega saaks kiiresti edasi minna.
Samuti, kuna need kaks asja on omavahel väga selgelt seotud, me ei soovi elektriturureformiga seada kuidagi kahtluse alla või löögi alla taastuvelektri propageerimist ja taastuvenergia kasutamist. Nii et me kiitsime valitsuses heaks ja saatsime samuti riigikogule eelnõu, millega me oluliselt kiirendame Eesti üleminekut taastuvelektrile. Nimelt seame eesmärgiks, et 2030. aastal summaarne Eestis tarbitud elektrienergia peaks olema toodetud taastuvatest energiaallikatest ehk kogu tarbitud elektrimahus peaks olema ka taastuvat energiat. Lähemalt räägib sellest Riina Sikkut.
Ja lisaks on igavene hulk tehnilise sisuga otsuseid. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Palun, Kristjan Järvan!
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan
Tere! Esmalt alustan probleemi kirjeldusest. Kindlasti on paljudele juba loomulikult see tuntav, aga suurem probleem on see, et meil olid hinnad elektriturul kõrged juba eelmisel talvel, kuid täna me prognoosime kahe-kolmekordseid hindu järgmiseks talveks. See on kahtlemata kodutarbijale väga ränk hoop. Sellepärast on koalitsioon otsustanud siinkohal appi tulla.
Olgu mainitud, et suur probleem, miks see kõik algas, on ikkagi Venemaa otsene tegevus. Sellest, kuidas nad survestasid Euroopat gaasiga, sai kõik alguse. Sekundaarne teema on olnud see, pikaajaline lahendus oleks loomulikult see, et meil tuleb turule rohkem tootmisvõimsusi. Paraku need tootmisvõimsused jõuavad alles mitmete aastate pärast turule. Seetõttu on vaja ka lühema perspektiiviga lahendusi, mis aitaksid kodutarbijaid täna.
Lahendus ongi universaalteenus, mis sisuliselt kohustab Eesti Energiat pakkuma omahinnaga pluss mõistliku kasumiga elektrienergiat kodutarbijale, seda esiteks Eesti Energia enda kaudu, aga samuti tuleb teistele elektrimüüjatele võimalus sedasama tootmist saada kodutarbijale.
Sisuliselt me oleme nõus riigina vähendama Eesti Energia kasumit selle hüve nimel, et kodutarbijale saab hind madalam. Sellega on ka Eesti Energia jätkusuutlikkus tagatud. Me oleme loonud sellise raamistiku, kus konkurentsiamet saab määrata seda hinda lähtuvalt sisendhindadest. See tähendab, et me ei pea tulema näiteks valitsuse tasandil määrusega iga kord sekkuma, kui turul midagi muutub.
Olulistest detailidest. Nii nagu ma rääkisin hinna kujunemisest, eelnõus oleme me ette näinud, et me võtame Enefit Poweri kolm kõige efektiivsemat keevkihttehnoloogial toimivat plokki ja nende keskmise hinna järgi konkurentsiamet arvutab selle õiglase hinna, mis universaalteenusele saab.
Konkurentsiamet on kõige põletavamal teemal, mis on seesama hind, ka sõna võtnud. Eelmise nädala pressikonverentsil ütlesin välja, et kui vaadata neid hindu, mis on täna börsil ja ka neid pakkumisi fikseeritud pakettidele, siis selle põhjal suure tõenäosusega universaalteenuse paketi hind kujuneb madalamaks.
Täpsustasime ka siin eelnõus kodutarbija definitsiooni. Nii nagu varasemalt välja öeldud, tähendab see nii füüsilist isikut kui ka korteriühistuid. Kuid kuna turul on väga mitmeid erinevaid lahendusi, nagu aiandid, ja osa kodutarbijaid saab ka mõne OÜ kaudu enda tarbeks elektrit, siis oleme eelnõus ette näinud seda, et kui lõppkasusaaja ikkagi on kodutarbija, st see saabub kodutarbijale, siis on loodud kõik võimalused selleks, et elekter vastava hinnaga sinna jõuaks.
Oluline detail on siin see: me oleme ette eelnõus ette näinud seda, et leppetrahvi ei või küsida, kui kodutarbijad lähevad universaalteenusele üle. Siin me oleme samas sätestanud piirangu, et see kehtib esmakordsele universaalteenusele üleminekul ja kuni 2022. aasta lõpuni.
Ehk tänapäeval aina kindlamaks universaalteenuse tulek muutub. Sellisel juhul oleks ebaõiglane, kui, ütleme nii, universaalteenus on juba mitu aastat turul olnud, aga siis ikkagi inimesed kasutavad seda ära selleks, et elektripakettidest väljuda ilma leppetrahvita.
Oluline detail on veel see, et kui teil on täna leping ja te lähete universaalteenusele üle, siis [teie praegune] leping lõpeb. See oli elektrimüüjate siiras palve, sest muidu neil lihtsalt läheb selle portfelli manageerimine liiga keerukaks. Selle tõttu oleme näinud ette, et need lepingud lõpevad.
Nii nagu proua peaminister siin ütles ja ajakavale väikse vihje andis, saame riigikogu erakorralisel istungil kokku 31. augustil. Loodetavasti saame teise ja kolmanda lugemise ära teha septembri teisel nädalal ja eelnõu peaks jõustuma 23. septembril – juhul kõik püsib selles rekordilises ajakavas, mida me siiani oleme suutnud hoida.
Loomulikult siin on veel mitmeid liikuvaid osi, mida täitevvõim ei kontrolli – headel põhjustel –, aga loodetavasti ikkagi kõik püsib ajaraamis. Ja see tähendab ka seda, et 1. oktoobrist saab teenust tarbima hakata.
Me oleme ette näinud, et universaalteenus, kuigi ta on ka Euroopa Liidu reeglitest tulenevalt tähtajaline ja lühiajaline, on siiski tähtajaga neli aastat. See on seotud sellega, et kuigi täna on turul väga investeerimist soodustav olukord, st need hinnad on lihtsalt nii kõrged ja kõik tootmised tahaksid ju kohe turule saada, siis paratamatult tehnilistel põhjustel sellega läheb aastaid. See on ka põhjus, miks me oleme selle neli aastat ette näinud.
Ja oluline punkt, mida ma tahaksin toonitada, on see, et kuna elektrimüüjad nägid kõige suurema probleemina ette nende kliendikoormuse kasvu, siis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kindlasti teeb selle kohta ka kommunikatsiooni, kuidas kõige paremini minna üle universaalteenusele.
Siin on oluline detail see, et me oleme üldteenusel – ehk kui sul ei ole elektrilepingut, siis sa automaatselt kukud üldteenusele – ja selle hinna me oleme võrdsustanud universaalteenuse hinnaga. Ehk kõige lihtsam: nüüd, kui 1. oktoober on käes ja kui te tahate minna üle universaalteenusele, siis lõpetage lihtsalt oma senine pakett ära ja te saate automaatselt universaalteenuse hinna.
Minu poolt hetkel kõik.
Juhataja
Aitäh! Palun, Riina Sikkut!
Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut
Aitäh! Peaminister juba viitas reale tehnilistele eelnõudele. Markeerin lihtsalt ära, et kolm neist olid omavahel seotud lennunduse valdkonna eelnõud, millega kehtestatakse lennupiirangud õhusõidukitele või tõesti sellised piirangute kehtestamise reeglid mehitamata õhusõidukitele, näiteks droonidele.
Teiseks muutsime transpordi infrastruktuuri investeeringute kava. See puudutab peamiselt kallinemise katteks raha suunamist maanteele ja raudteelõikude rekonstrueerimisele.
Aga tõesti, tänase päevakorra kaks olulisemat punkti olidki esimene ja teine päevakorrapunkt. Esimesest päevakorrapunktist Kristjan Järvan juba rääkis.
Teine päevakorrapunkt oli energiamajanduse korralduse seaduse muutmine, koodnimetusega taastuvenergia 100. Ja nii nagu peaminister ilusti selgitas, on väga oluline, et vaatamata sellele, et lühiajaliselt meil on vaja tõesti nii tarbijale hinna kui ka varustuskindluse tagamiseks teha samme selleks, et näiteks põlevkivienergeetika põhjal tuleb meil universaalteenus või kaugkütjad saavad kasutada põlevkiviõli gaasi asemel. Aga see ei suuna meid kuidagi selliselt pikaajaliselt rajalt kõrvale. See, et meie täiendavad tootmisvõimsused tulevad taastuvenergeetikast, see, et Eesti Energia tootmine on tulevikus oluliselt puhtam, on selge – see suund on vältimatu ja selles ei ole ühtegi järeleandmist tehtud.
Vastupidi, me näeme, et tõesti Venemaa sõda Ukrainas on kogu Euroopas seda protsessi kiirendanud. Kuna Vene gaasist tuleb väljuda, tuleb alternatiive leida, siis pikaajalisi investeeringuid tehakse ikkagi taastuvenergia võimsuste väljaehitamises.
Selleks, et kõigile investeerijatele ka see siht väga selgelt teada anda, fikseerime selle seaduse tasemel. Seni on olnud eesmärk, et elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest 40% peab olema toodetud taastuvatest allikatest, nüüd saab sellest 40% 100%.
See ei ole otsus põlevkivienergeetikast väljumiseks, see ei ole otsus fossiilsete kütuste keelamiseks. Aga kui me vaatame aasta keskmist või tegelikult aasta kogutarbimist, summaarset lõpptarbimist elektri puhul, siis täpselt sama palju, kui me summaarselt tarbime, me peame aasta jooksul ka tootma taastuvatest energiaallikatest. See ei tähenda, et see peab olema igal ajahetkel või igas kuus võrdne. Aga me räägime aasta kogupildist.
Kuna elektri puhul muutub see eesmärk nii palju ambitsioonikamaks, siis automaatselt kogu energeetika jaoks, kui me vaatame kogu summaarset energia lõpptarbimist, siis seal oli senine siht jõuda 42% tasemele taastuvenergiaga. Kui me elektri puhul 100%-ni jõuame, siis kogu energeetikas see nihutab meie eesmärgi 65%-ni.
Ehk samamoodi kogu energeetikas meil see siht on see: Euroopa tasandil me rääkisime läbi, et 55% võiks olla selline ambitsioonikas üleeuroopaline sihttase, Eesti puhul me jõuame 65%-ni aastaks 2030.
Nüüd, kuidas seda eesmärki saavutada? See on samamoodi seletuskirjas lahti selgitatud. See ei ole seotud kuidagi ühe otsusega, aga need põhimõttelised suunad on ühelt poolt taastuvenergia vähempakkumised järgmise aasta jaanuaris 650 gigavatti ja 2024. ja 2025. aastal mõlemal vähemalt 500. Need tähendavad nii tuule- kui ka päikeseenergia võimsusi, samas hajatootmise soodustamist. Nii et rekonstrueeritavad kortermajad saavad ikkagi oma katusele ka päikesepaneelid ja samamoodi väikeelamute puhul soodustame seda, et koos energiatõhususe suurendamisega tuleb mõelda nii kütteallika väljavahetamisele, juhul kui see on gaasikatel, kui ka oma tootmisvõimsuse rajamisele.
Nii et koalitsioonileppes selleks, et me jõuaksime taastuvenergia võimsuste päriselt võrguga liitmiseni, kõik need sammud, mis puudutavad fantoomliitumiste kaotamist ja tegelikult ka võrgu tugevdamist, põhivõrgu ja jaotusvõrgu tugevdamist, on vaja astuda, need investeeringud on vaja ära teha, et meil oleks võimalik selle eesmärgi poole liikuda.
Aga nüüd valitsuse otsusega on riigikogu poole tõesti eelnõu teele läinud ja see peaks andma ka kõigile erasektori investoritele selle suuna, mis on valitsuse jaoks prioriteet energeetikas, millise eesmärgi täitmise suunas liigutakse, ja sellest lähtuvalt teeb valitsus oma otsused ka investeeringute ja täiendavate meetmete kohta, millega suunata nii eratarbijaid kui ka võimalikke tootjaid tegema otsuseid, mis aitavad seda eesmärki täita. Aitäh!
Juhataja
Aitäh peaministrile ja ministritele! Nüüd palun küsimused. Öelge ikka oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on.
Sven, palun!
Sven Soiver, TV3
Küsimus elektri kohta. Te mainisite, et üldteenuse hind võrdsustatakse sellega, mis on konkurentsiamet kehtestanud uue paketiga. Seda üldteenuse hinnaga tarbivad ka kõik juriidilised isikud, kellel on alla 63 ampri peakaitse. Ehk ka väikeettevõtted saavad selle konkurentsiameti hinnaga, kui nad loobuvad elektri müügilepingust.
Kristjan Järvan
See on hea täpsustus. Tõepoolest, see kehtib ainult kodutarbijatele. Need, kes on kodutarbijad ja on üldteenuse peal – see kehtib neil ainult. Hea küsimus!
Anna Sarapuu, Postimees
Küsimus peaministrile. Maagaasi hind on oluliselt kerkinud ja valitsuse kevadise otsusega eraldatud 170 miljoni eest enam soovitud varu soetada ei saa. Kas valitsus plaanib summat suurendada või lepitakse väiksema gaasivaruga?
Riina Sikkut
Tõesti, kui kevadel otsustati ühe teravati ulatuses gaasivaru soetamine, siis oligi kaks asjaolu teistsugused. Ühelt poolt tundus, et selle talve kõige suuremaks probleemiks Eesti jaoks saab gaasinappus. Ja hinna puhul olid prognoosid oluliselt tagasihoidlikumad.
Nüüd on juba neli kuud mööda läinud ja on selgunud, et tegelikult on olnud nii Eleringil, Eesti Varude Keskusel kui ka Eesti Gaasil võimalik oma soovitud hangetel need mahud kätte saada. Samas, hind on hüpetega eest ära läinud.
Nii et kevadel kokku lepitud summaga teravati suurust varu strateegilises mõttes Eesti jaoks soetada ei õnnestu. 450 gigavatt-tundi on olemas, on soetatud. Ja sellest osast, mis on veel kasutamata, selle osa kasutamise ettepanekutega ma tulen valitsusse ilmselt ülejärgmisel nädalal. Küsimus on, kas seda kasutada kütusevaru, põlevkiviõlivaru või erinevate delegeeritud varude soetamiseks.
Neid otsuseid valitsuse tasandil ei ole tehtud. Aga ma valitsuse lauale panen välja plaanid, alternatiivsed valikud ja sellega seotud kulu, mis jääb selle 170 miljoni euro raamesse. Aitäh!
Herman Kelomees, Delfi
Mul on kaks küsimust. Kõigepealt Kristian Järvanile. Suhteliselt selliseid galopeeriva tempoga hakkab reform toimuma. Milliseid riske see kiirustamine endas kätkeb ja kuidas see võib mõjutada selle asja elluviimist?
Teine [küsimus on] Riina Sikkutile. Sotsid on siin saatnud mitmeid pressiteateid välja selle kohta, kuidas pensioni eest hakkab hooldekodukohta saama. Kuidas sellega tegelikult ikkagi on? Ja kas selleks on piisavalt raha ette nähtud?
Kristjan Järvan
Jaa. Galopeeriv tempo – täiesti õige, rekordkiirusel. Tõesti, ma pean tuhandeid kordi kiitma nende energeetikaametnikke, et nad on uskumatult kvaliteetse tööga hakkama saanud.
Aga kui me räägime nagu klassikalisest seadusloome praktikast, siis suurele kooskõlastusringile see paraku ei jõudnud. Seaduse väljatöötamiskava ei olnud, see tuli otse koalitsioonileppest. Need on need klassikalise seadusloomepraktika sihukesed kiirteed, mida me kasutasime.
Mis tulevikus? Noh, me ei oska … Ühesõnaga, point on selles, kasvõi näide, kuidas iga kodutarbijani jõuda, eelmisel talvel oli probleem, et osa kodutarbijaid jäi toetusest ilma näiteks sellepärast, et nende liitumispunkt oli kuskil aiandi juures vms. Ühesõnaga, elu on palju komplekssem, kui seadus ette näeb.
Need on need teemad, millega me oleme üritanud tegelda, ja ma arvan, et tänases pildis on ikkagi väga hästi hakkama saadud.
Riina Sikkut
Nii nagu taastuvenergia puhul seame seaduse tasandil eesmärgi, samamoodi on see, et kui eakas inimene tõesti on 85% oma pensionist tasunud koduteenuste või hooldekodu kohatasu eest, siis see peaks olema tema antud maksimum. Meie sotsiaalhoolekandesüsteem praegu seda ei võimalda. Inimeste ja nende lähedaste koormus on oluliselt kõrgem.
Nüüd, see eesmärk sotsiaaldemokraatide jaoks ei ole kuidagi muutunud, et pensioni eest peab saama hooldekodukoha. Samas, rahavajadus või investeeringuvajadus valdkonda on oluliselt suurem kui see, mis on koalitsioonileppes kokku lepitud.
Nii et seda otsust, millise mehhanismiga, ma ei tea, seda raha kasutatakse, kuidas hakatakse hüvitama järgmisest aastast, valitsuse tasandil ei ole veel tehtud.
See arutelu seisab ees järgmisel või ülejärgmisel nädalal ja pärast seda, ma arvan, et Peep [Peterson] väga hea meelega tutvustab, millises lahenduses kokkuleppele jõuti.
Seda, et oluline leevendus inimestele tuleb, ma saan kohe öelda. Aga see lahendus ei ole ju üheks aastaks. Me teeme põhimõtteliselt ukse lahti ja see rakendamise viis peab olema selline, mis kannab meil järgmiste aastate vältel.
Eksperdid on juba viimaste aastate jooksul selle lahenduse välja töötanud. Ma arvan, et selline ekspertide sisendi arvestamine, selle peale ehitamine ja poliitilise kokkuleppe rakendamine selle kaudu, mis ekspertide jaoks mõistlik tundub, on ainuvõimalik tee edasi minemiseks.
Kahtlemata see lisaraha sotsiaalhoolekandesse on 31 aasta kõige suurem ja sellises mahus üldhooldusteenuse kulude katmist lähedaste õlgadelt kohaliku omavalitsuse või riigi kanda ei ole varem toimunud.
Aga milline number voodikoha kohta või inimese kohta kuhugi laekub, kuhu see laekub ja kellele see laekub – nendele küsimustele mina praegu vastata ei oska, sest neid otsuseid ei ole tehtud.
Alternatiivid on laual olemas. Ja ma arvan, et see lahendus, mille me valime, isegi kui see võib-olla ei tundu piisavalt helde esimese hooga, on pikas plaanis mõistlik ning võimaldab järgmistel aastatel ja järgmistel koalitsioonidel sinna raha juurde anda, et üldhooldusteenus ja tegelikult ka koduteenused oleksid abivajadusega inimestele järjest vähem üle jõu käivad. Aitäh!
Juhataja
Sven soovis veel küsida.
Sven Soiver, TV3
Küsimus jälle minister Järvanile. Kui see universaalteenuse hind kindlaks määratakse, siis mis saab juhul, kui Eesti energiakulud väga järsult suurenevad – või, ma ei tea, annaks jumal, kiiresti väheneksid, sest see sõltub ju CO2 hinnast, mis muutub iga päev, nafta hinnast, mis muutub iga päev – ja mis perioodiks ta määratakse? Ja kui kiiresti hakatakse seda muutma?
Kristjan Järvan
Jaa, jällegi väga hea küsimus! Eesti Energial on alati võimalik paluda uut kooskõlastust, kui need sisendhinnad on väga oluliselt muutunud. Me teame, et siin peamine komponent on CO2 mis on praegu ligikaudu 90 eurot megavatt-tund, on ju. Kui need sisendhinnad muutuvad, siis kahtlemata Eesti Energial on võimalus paluda uut kooskõlastust.
Ja see kehtib ka vastupidi – kui me näeme, õigemini, kui konkurentsiamet näeb, et need sisendhinnad peaksid olema oluliselt langenud, siis ta saab ise kooskõlastada uue hinna, mis on madalam loomulikult.
Kas saite vastuse? Väga hea!
Juhataja
Tahad veel küsida?
Sven Soiver
Jaa. Küsimus peaministrile. Kas selle eelnõu suhtes on olnud ka opositsiooniga juttu, et kas nad lasevad selle riigikogust läbi või tuleb seal raamatute ettelugemist ja neli tuhat muudatusettepanekut?
Kaja Kallas
Kui vaadata opositsiooni sõnavõtte, siis nad ju vähemalt sõnades räägivad kõik sellest, kuidas inimesi peaks aitama ja võimalikult kiiresti peaks neid lahendusi pakkuma. Ja seda me olemegi üritanud kiirtempos teha. Nii et mina küll usun, et nad seisavad oma sõnade taga ja ka tegudes seda näitavad ning tulevad neid kiireid samme toetama.
Juhataja
Kui rohkem küsimusi pole, siis ütlen: aitäh teile!
