Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=vtsDola6FV4&list=TLGGsfKyxTfHba4yMjA4MjAyNA
Juhataja Kateriin Pajumägi
Tere päevast! Vabandust väikese viivituse pärast!
Valitsuse e-istung on tänaseks läbi ning valitsuse teemadest annavad teile täna ülevaate siseminister Lauri Läänemets, majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ning justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.
Lauri Läänemets, palun!
Siseminister Lauri Läänemets
Tervist kõigile! Alustuseks ma võin öelda, et sellega, mis koalitsioonilepinguga kokku lepiti, kõik valitsusliikmed usinalt tegelevad. Ehk see on kõik, mis puudutab riigieelarvet ja riigi eelarvestrateegiat, ettevalmistusi kokkuhoiukohtade leidmiseks ja kõike muud, mis sinna juurde kuulub.
Suvi pole seda tööd mitte kuidagi takistanud. Nii nagu me oleme välja öelnud, sellel hetkel, kui valitsus on ministeeriumide ettepanekud ära kuulanud ja oma n-ö peanoogutuse teinud ehk öelnud, mida me teeme ja mida me ei tee – kokkuhoiukohtade mõttes või ka mingite ideede kohta, kuidas täpselt peaks maksutõusu detailid käima –, on võimalik seda [teavet] ka avalikkusega jagada. Ja seda me kindlasti teeme.
Nüüd, täna tõesti valitsus kiitis e-istungil heaks kuus päevakorrapunkti.
Me andsime heakskiidu riigiettevõtte Metrosert aktsiakapitali suurendamiseks, et rakendusuuringute keskuse saaks käivitada ettevõtetele suunatud taristute biorafineerimise ärideks. Lähemalt räägib sellest majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
Valitsus võttis teadmiseks info ministrite vastutusvaldkondade kohta. Ehk valitsuse leppega muutsime ministrite ülesannete jaotust, et paremini ellu viia valitsuse prioriteete ning kasvatada Eesti inimeste ja ettevõtete kindlustunnet.
Valitsus muutis Eesti regionaalabi kaarti, et meil oleks tulevikus võimalik saada Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi [STEP] investeerimisprojektidele suurema määraga regionaalabi. Selle regionaalabiga toetatakse eelkõige rohe- ja digipöörde projekte.
Valitsus kinnitas ka Eesti seisukohad tehisintellekti raamkonventsiooni allkirjastamise kohta. Sellest räägib lähemalt justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.
Ja mina ütlen siia juurde veel nii palju, et eile tuli – oli vist eile, jah? – uudis, et toimus Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku täiskogu, kus kiideti heaks põhikirja uus redaktsioon. Kirik võttis põhikirjas nimeks Eesti Õigeusu Kirik.
Kuigi võis jääda mulje, et muudatused juba kehtivadki, siis kirikul on tegelikult kehtiva põhikirja kohaselt vaja otsuseid kinnitada ikka Moskvas ja seda peab tegema kogu Venemaa patriarh. Sellega seoses ongi meil mitmeid murekohti. Esiteks, kahjuks pole uus nimekuju – Eesti Õigeusu Kirik – tõenäoliselt ta aktsepteeritav, sest ühenduse nimi peab selgelt erinema teistest registrisse kantud juriidiliste isikute nimedest ega saa olla eksitav. Neid eeldusi paraku uus nimekuju ei täida.
Uus nimekuju võiks teoorias olla aktsepteeritav siis, kui see organisatsioonina koondaks enda alla kõike Eesti õigeusukogudused ja õigeusklikud, aga seda see sisuliselt ei tee.
Eesti valitsuse seisukoht on jätkuvalt see, et põhikirja muudatused ei tohi olla üksnes kosmeetilised ja administratiivsed, vaid tegelikult me soovime jätkuvalt, et Kremli mõju alt siin tegutsev riik otseselt vabaneks, nii et see ei sõltuks Kremli arvamusest ja otsustest.
Jätkuvalt me kinnitame ka seda, et kõik kirikuhooned Eestis kindlasti jäävad igal juhul lahti, keegi neid kinni ei soovi panna, ja inimesed peavad saama oma usule pühenduda.
Ma vaatasin praegu, et tuli ka uudis, et Jaak Madison on uue kodu leidnud. Jaak Madisonile ma tahan soovida jõudu ja jaksu. Ühtlasi saan ma Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehena nüüd öelda seda, et sellega on ära vormistatud ka see, et Eesti poliitmaastikul ainukene vasakpoolne, keskvasakpoolne erakond on Sotsiaaldemokraatlik Erakond.
Nagu te võisite lugeda, Mihhail Kõlvart ja Jaak Madison teatasid, et Keskerakonnast saab senise sotsiaalliberaalse erakonna asemel paremkonservatiivne erakond. Seda iseloomustab väga hästi ka see, et Euroopa Parlamendis vahetatakse fraktsiooni, minnakse konservatiivsesse fraktsiooni.
Nii et sellega on Keskerakonna senine poliitiline suund nüüd ka n-ö ametlikku vormistust saamas. Üks konservatiivne erakond tuleb taas Eestis juurde ja sotsiaaldemokraadid saavad tegelikult kogu selle vasaktsentristliku poole täitmisega ise ka hakkama. Jõudu kõigile! Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja nüüd palun, majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo!
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Aitäh! Tere! Nagu siseminister juba mainis, tõesti, lisaks julgeolekuteemadele ja riigieelarve korrastamisele on väga hea meel, et see kolmas suur nurgakivi ehk majanduskonkurentsivõime sai ka täna järjekordse täienduse.
Nimelt sain valitsuselt volituse, et aktsiaseltsi Metrosert aktsiakapitali suurendada viie miljoni euro võrra.
Neile, kes tausta ei tea, ütlen, et juba eelmisel aastal otsustati ja lepiti kokku, et Metroserdi alla tehakse rakendusuuringute keskus, mille ülesanne ongi teadusarendusmahukate tegevuste skaleerimine võimalikult palju ettevõtlusesse, reaalsete toodete-teenuste tegemiseks. Viis prioriteetset valdkonda on biorafineerimine, droonitehnoloogia, autonoomsed sõidukid, vesinikutehnoloogia ja terviseandmed.
Tänane 5 miljonit eurot, kuhu enne oli lisatud 4 miljonit, läheb täiendavalt just biorafineerimisse. See on väga oluline samm puidusektoris just kõrgema lisandväärtusega tootmise poole liikumiseks. Tegelikult käivitatakse biorafineerimise tegevussuund juba sellel aastal ja see jätkub järgmisel aastal. Nagu ma ütlesin, sinna läheb kokku 9 miljonit eurot. Need investeeringud võimaldavad alustada uute tegevustega puidukeemia, laiemalt biomassi väärindamise valdkonnas.
Just see, et viia läbi tootmiseelseid katsetusi, mis on just hädavajalik vaheetapp katsetustest kuni reaalse skaleeritud ja tooteni jõudmiseks. See annab võimaluse Eestis ettevõtetele, kes tegelevad biorafineerimisega. Ettevõtetel on võimalik oma tooteid-teenuseid laborites katsetada niimoodi, et nendest tuleksid ettevõtlusele päriselt kasulikud tegevused.
Ja kui seni ongi olnud üks suuremaid väljakutseid tööstusliku skaleerimise võimekuse loomine, siis konkreetselt selline labori väljatöötamine aitab tehnoloogiat ja tooteid viia tööstuslike suuruseni. Me teame, et ka Eestis on ligikaudu 500 biomassi väärindamisega tegelevat ettevõtet, kes just viimaste aastate jooksul on tegelikult tegelenud teadusmahuka tootearendusega, siis see on väga hea näide sellest, et avalik sektor ja erasektor koos saavad pakkuda meie ettevõtlus- ja majanduskeskkonna konkurentsivõime kasvule.
Riik annab võimalused ja vahendid, et erasektor saaks uusi tooteid ja teenuseid katsetada, skaleerida. Tänu sellele tuleb uusi ettevõtteid, kes kõrgema lisandväärtusega tooteid-teenuseid toovad Eesti turule ning tulevikus – ma väga loodan – ekspordivad neid rahvusvaheliselt. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja nüüd palun, justiits- ja digiminister Liisa Pakosta!
Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Aitäh! Ma räägin veidi tehisintellektist. Järgnev teema iseloomustab taas, jälle seda, miks oli digi- ja õiguse poole kokkupanek mõistlik.
Veidi tausta ka. Tegelikult sellega, et riigid ja valitsused reguleerivad tehisintellekti, tegeldakse tänaseks ikkagi kõikjal maailmas.
Meil on olemas Euroopa Liidu tehisintellekti määrus, mis eelmisel aastal vastu võeti. Eesti oli sellele üsna suures osas vastu, sest meie hinnangul see pärsib ettevõtete innovatiivsust ja pärsib ka Euroopa konkurentsivõimet selles võidujooksus, mis tehisintellekti arendamisega maailmas on. Osa Eesti seisukohti seal arvestati, osalt jäi aga peale soov siiski pigem kinni reguleerida kui innovatsiooni võimaldada.
Meie lähtekoht justiitsministeeriumis on nüüd selgelt see, et me otsime selgeid õiguslikke võimalusi, kuidas me saame arenduste ja innovatsiooniga ikkagi edasi minna, aga teha seda niimoodi, et inimeste õigused ja vabadused on kaitstud.
Selleks me peame midagi päris uuel moel välja mõtlema Euroopa Liidu mõistes. Me tahame olla Eestis see riik, kes hoiab just seda innovatsiooni poolt esil, aga tegemata mööndusi õigustes ja vabadustes. Kuidas see asi täpselt ära lahendada, selle ülesande on majad saanud ja kohe, kui kärbete ja eelarvete korrastamise asjad läbi saavad, me läheme sellega süvitsi edasi.
Aga nüüd valitsuse tänase otsuse juurde. Nagu öeldud, tehisintellekti reguleerimisega tegeldakse praegu üle maailma. On mitmesuguseid erinevaid lähenemisi. Näiteks ka Ameerika Ühendriikide regulatsioon on olemas, aga see on palju rohkem ettevõtlusele orienteeritud. Aga nüüd me oleme jõudnud lõppfaasi Euroopa Nõukogu tehisintellekti ning inimõiguste demokraatia ja õigusriigi raamkonventsiooniga.
Euroopa Nõukogu on üks teine organ kui Euroopa Liit. See ühendab palju rohkem riike, kes on inimõiguste teemal kõik kokku tulnud, ja see Euroopa Nõukogu tehisintellekti raamkonventsioon on maailmas esimene selline konventsioon, mis on olemuslikult rahvusvaheline.
Me Euroopa Liidu sisest päris rahvusvaheliseks ei saaks lugeda, aga see Euroopa Nõukogu oma nüüd ühendab ikkagi väga paljusid riike. Ja Euroopa Nõukogu on seda dokumenti ette valmistades teinud koostööd ka ÜRO-ga.
Mis see dokument lühidalt ütleb? See on palju paindlikum, palju sõbralikum, palju ettevõtlussõbralikum kui Euroopa Liidu enda tehisintellekti määrus.
Euroopa Nõukogu raamkonventsiooniga liitumine Eestile mitte mingeid kohustusi kaasa ei too, ka mitte mingit rahalist kohustust see kaasa ei too. Ettevõtetele see ka midagi uut kaasa ei too, sest Euroopa Liidu enda määrus on lihtsalt palju rangem kui see rahvusvaheliselt kokkulepitud osa.
Aga siin on mõned aspektid, mis ma tahaks rõhutada, mis võib-olla näitavad seda, kus see globaalsem arusaamine tehisintellekti reguleerimisest ikkagi on.
Esiteks, naiste, tüdrukute, laste ja puuetega inimeste õiguste kaitse. Selliste suurte tehnoloogiliste uuenduste puhul, isegi kui nad väiksemad, kipuvad need neli rühma jääma moel või teisel kõrvale. Eakaid ei ole siin paraku mainitud.
Ja eakate õigustega tegelikult ükski rahvusvaheline selline suur dokument või arengukava ei tegele, kuigi omalt poolt lisaksin selle ka juurde.
Aga tõesti see, et naised, tüdrukud, lapsed ja puuetega inimesed – nende õigused, eripärad, erilised vajadused peavad olema arvesse võetud.
Teiseks, isikuandmete kaitse. See ei ole kellelegi uus termin. Aga see on tegelikult ju see küsimus, millega me just seda justiits- ja digipoolt kokku tõstes tegeleme, kuidas neid andmeid väärindada. Aga see tähendab ka seda, kuidas me need andmed üldse käibesse saame, kas inimesed müüvad neid või kuidas me nendega hakkama saame.
Kolmas suur teema on siis innovatsiooni ohutus. Ja innovatsiooni ohutus peab tähendab seda, et innovatsioon on kontrollitav, riikide valitsused kontrollivad seda. Kuidas see täpselt välja näeb? Seda me hakkame Eestis ka nuputama, juba tulenevalt sellest Euroopa Liidu õigusest.
Ja neljas teema, mis on mulle ka eriti armas, on digioskused. Ehk see konventsioon näeb ette seda, et kogu elanikkond peab saama piisava digitaalse kirjaoskuse ja piisavad digioskused selleks, et selles uues maailmas toimetada.
Mul olid eile ja tegelikult ka täna hommikul Teaduste Akadeemias väga huvitavad kohtumised, kus me neidsamu küsimusi arutasime.
Me peame ikkagi põhimõtteliselt ka midagi muutma juba lasteaedade õppekavades, samuti üldhariduse õppekavades, et meil digioskused ja digitaalne kirjaoskus oleks parem.
Meil on küll väga toredad tööõpetuse tunnid lõikelaudade ning kampsunite heegeldamise ja kudumistega, aga sinna kõrvale või võib-olla isegi tõesti selle asemele osaliselt peaks tulema praktilisemaid asjad, nagu see digitaalne kirjaoskus, ja teiselt poolt [peaks õppima] näiteks seda, kuidas asju parandada.
Selle konventsiooni puhul on nii, et kui riigikogu annab sellele heakskiidu, siis selle allakirjutamine on Leedus 5. septembril. Riikide justiitsministrid kogunevad ja kirjutavad sellele alla. Leedu on praegu Euroopa Nõukogu eesistujariik.
Eesti poolt vaadates, seda tehisintellekti osa riigieelarve tegevuste kokkutõmbamises me ikkagi vaatame võimalusena. Me vaatame ka seda, millised seemned tuleb praegu mulda panna, kus võib-olla tulemused ei tule mitte konkreetse kärpeperioodi jooksul, vaid tulevad alles hiljem.
Me ei tegele sugugi mitte ainult kärbetega, vaid ka selliste uute innovatiivsete algatustega, mille tulemus tuleb veidi hiljem, aga ilma algatamise või alustamiseta seda tulemust ka ei tule.
Lõpetuseks mainin ära ühe punkti, mis ei olnud täna valitsuse päevakorras, mis viimasel hetkel välja läks, sest see lihtsalt seondub selle tehisintellekti teemaga.
Nimelt, kolmandat korda oleme me katsel, et vähendada Eesti Vabariigis inimestele vastamistähtaega 30 päevalt 15 päevale. See on koalitsioonileppe punkt juba aastast 2023 ja seda on kaks korda varem ka proovitud, mõlemad korrad on ta laualt maha kukutatud -- mitte selle valitsuse ajal ei ole kaks korda proovitud, vaid varasematel kordadel.
Ja kogu aeg on olnud see hirm, et äkki see 15 päeva on ikka liiga lühike aeg.
Lihtsalt meeldetuletuseks: see 30 päeva pärineb ikkagi sellest ajast – mina veel mäletan seda aega –, kus reaalselt kodanikule kirja vastus läks ikkagi niimoodi, et keegi trükkis selle kirjutusmasinal paberile, blanketile, siis mindi selle paberiga ühte teise majja või kabinetti, kus keegi kirjutas sellele alla, ja siis mindi kuskile kolmandasse majja, kus keegi pani pitsati, siis pandi ta ümbrikusse ja viidi postkontorisse. Sellest ajast pärineb see 30-päevane tähtaeg. Nüüd meil ammu enam asjad ei käi.
Ja niisuguseid standard vastuseid – ma loodan, et ma nüüd kellelegi pettumust ei valmista – päris palju ikkagi tehakse juba praegu tehisintellekti abiga. Need valmivad niivõrd kiiresti, et jõua peadki pöörata.
Nii et ma loodan väga, et see tähtaegade lühendamine ka ikkagi vastu võetud ja edasi liikuma saab. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja lähme küsimuste juurde. Öelge palun oma nimi, väljaanne, keda esindate, ja kellele küsimus suunatud. Palun esimene küsimus!
Mart Linnart, „Aktuaalne kaamera“
Mul on täitsa päevakorraväline küsimus. Läti lennufirma Air Baltic on sattunud raskustesse. Kas valitsus on arutanud võimalusi, et kui need raskused süvenevad, mida see tähendab Eesti lennuühendustele? Ja kas oleks võimalik sellele mingit alternatiivi leida?
Küsimus on ilmselt kõigepealt härra Keldole, aga ka teised ministrid on teretulnud vastama.
Erkki Keldo
Jaa. Esiteks, punkt üks, ei, valitsus ei ole seda arutanud. Aga kindlasti see ju murelikuks teeb. Tegelikult see on ju ka üks osa nendest juhtumitest. Me nägime natuke aega tagasi, et Air Baltic laenas turult üpris kõrge intressiga raha, see oli juba esimene ohumärk.
Ma arvan, et meile riigina, ühiskonnana on ju kõige olulisem see – küsimus ei ole mitte ühes või teises konkreetses lennufirmas, vaid selles –, et võimalikult paljudel otseühendustel Eestist välismaale ja välismaalt Eestisse oleks võimalikult mugav tulla.
Me oleme näinud, et lennundussektor on üliväikse kasumimarginaaliga sektor, ta on väga konkurentsitihe. Ka teistel lennufirmadel, nagu me oleme näinud Skandinaavias ja nüüd näeme Lätis, [on probleeme,] me teame, mis ka meil endal ajalooliselt on juhtunud. See on tõesti hästi tihe sektor. Ja ma arvan, meie ülesanne, nii valitsuse kui ka majandusministeeriumi ülesanne on eelkõige vaadata seda, et lennuühendusi jätkuks, et need oleksid olemas.
Kui Air Balticul läheb keerulisemaks, siis eks see on kõigepealt esimene küsimus Läti valitsusele. Nagu me teame, Läti riik on Air Balticu suuromanik. Seal on küsimus ka võimalikes riigiabilubades, kas ja kui palju Euroopa Komisjon täiendavat lubab riigil vajaduse korral sekkuda, kui Läti Vabariik selleks vajadust näeb. Aga me kindlasti hoiame sellel silma peal.
Nagu ma ütlesin, meie esimene ülesanne on vaadata koos, ma arvan, Tallinna lennujaama, et ka neid ühendusi oleks võimalikult palju, et inimesed saaksid headel aegadel, mõistlikel aegadel siit liikuma ja siia tulla, et see ei saaks takistuseks võimalikeks investeeringuteks, ettevõtete siia toomiseks ja meie enda ekspordi võimendamiseks.
Aga täpsemat, detailsemat infot meil rohkem ei ole. Ja ma arvan, et eks see jääb nüüd ka Läti valitsuse otsustada, mida nad sellises keerulises ajas teevad.
Liisa Pakosta
Ma lisaks selle juurde, et koalitsioonilepingu uuenduses on sees Rail Balticule hoo sisse andmine, mis samamoodi ka Läti poolt vaadates ei lähe sugugi nii sujuvalt.
Ja kui me mõtleme seda üldist Eesti ühendatust, et me ei oleks saar kuskil, ka siis, kui on turbulents, ka siis, kui meil on mingid häiringud mobiilsides või kui meil on mingid ilmastikuolud, mis meid takistavad, siis see raudteeühenduse väljaarendamine on ka ikkagi täiesti selge prioriteet.
Juhataja
Aitäh! Järgmine küsimus, palun!
Karoliina Vasli, Delfi
Täna oli tõesti põhiuudis Madisoni liitumine Keskerakonnaga. Siseminister juba võttis [sellel teemal] sõna, aga küsin ka teistelt osapooltelt: mis te arvate, kui palju see mõjutab Eesti poliitmaastikku?
Erkki Keldo
Jaa, ma võin vastata. Ma arvan, et selles mõttes eks iga selline liikumine midagi mõjutab.
Täitsa isiklikult: minu jaoks on alati sellised liikumised, kus on ikkagi selgelt maailmavaatelised erisused, olnud imelikud.
Me teame tõesti erakondi, kus ollakse üksteisele maailmavaateliselt rohkem lähedal. Tuues sellesama näite, me näeme ka, et mitmed endised keskerakondlased on liitunud sotsiaaldemokraatidega. Kui mõlemad erakonnad on ennast ideoloogiliselt määratlenud pigem vasaktsentristlikuks, siis seal sa näed mingit loogilist liikumist.
Nüüd aga, kui me vaatame, et erakonna liige, õigemini endine EKRE liige, kes on tugevalt rääkinud eestimeelsusest, eesti keelest, julgeolekust, Ukraina sõjast jne, ja kui me nüüd vaatame, mida on [öelnud] kasvõi näiteks tema uue erakonna, kui ma nüüd ei eksi, aseesimees Yana Toom – tema pahandab, et piimapakkidel on kaitsevärve, ei suuda artikuleerida selgelt välja julgeolekuolukorda või sõjas osapooli jne –, siis minu jaoks jätab see alati üles küsimuse, kas tõesti on maailmavaade nädalatega niimoodi [vahetatav]. Eks sellele peab Jaak Madison ja nüüd tema uus erakond ka vastuse andma.
Aga rääkides ka sellest, et ma mäletan pikka argumentatsiooni riigikogus, kui olid tulised arutelud eestikeelsele haridusele üleminekust, mis seal salata, Keskerakond on ju erakonnana olnud aastaid selle vastu. Täna nad võitlevad ka Tallinnas opositsioonis selle vastu nii palju kui võimalik.
Jaak Madisson ise rääkis -- ma vaatasin ka seda otseülekandes –, et tegelikult tuleks eesti keeles koolis õppida, rääkida ja toimetada.
Minu jaoks on seal väga palju selliseid sisulisi küsimusi.
Poliitikas, me teame, jah ühtepidi on vaja erakonda kuuluda, aga lihtsalt niimoodi, et olenevalt koduerakonnast ka enda isiklikud maailmavaatelised väärtused nii lihtsasti muutuvad – see jätab minu jaoks ikkagi suure küsimuse üles. Mina seda heaks tavaks ei pea, aga vaba maa, vabad võimalused.
Lihtsalt ma väga loodan ja usun, et ka valijad annavad oma hinnanguid, sest päris niimoodi, nagu sada kaheksakümmend kraadi erinevates väga põhimõttelistes küsimustes vaateid muuta või siis, ütleme, aktsepteerida seda, kui uuel erakonnal on teistsugused vaated, on minu jaoks natuke küsitav. Aitäh!
Liisa Pakosta
Lisaks siia juurde selle, et põhiküsimus pigem me peame natukene nihkuma Euroopa poliitikas, on valmisolek kaitsta meie vabadust – ei keelt, ei kultuuri – selles olukorras, kus me praegu oleme, Euroopa toimuva sõja olukorras.
Ja kui ma mõtlen riigikogu kogemusele tagasi, sellele, et EKRE erakond oli ikkagi see, kes oli ainsana näiteks Ukraina toetamise vastu, siis iga inimene, kes EKRE-st liigub mõnda teise erakonda, väljendab selgelt oma seisukohti Ukraina toetamisel, aitamisel ja Ukraina abistamisel ja sõja võitmisel – ma arvan, et see on võit Eestile. Aitäh!
Karoliina Vasli, Delfi
Täpsustavalt ka sotside esimehele küsimus. Jah, aga siiski, kas Keskerakonna vaates on see pigem isegi võib-olla võit? Pakuvad ühte kastet ja teised teist kastet – Yana Toom ja teises äärmuses Madison, just ka kohalike valimiste vaates.
Lauri Läänemets
Jaa, eks politoloogidelt tuleb selliseid detailseid küsimusi küsida. Ma saan lihtsalt tõdeda seda, et lisaks julgeoleku küsimustes ilmselgelt ja Eesti-Vene teemadele on seal tekkimas mingisugune huvitav olukord.
Eks me siis jälgime, kuhu poole ta kaldub, kuhu poole Madison kaldub, võiks öelda niimoodi. Ma arvan, et vaevalt et tema suudab selles küsimuses Yana Toomi kallutada, pigem hakkab ta Yana Toomiga siis käsikäes käima.
Aga see, et Madison võtab Yana Toomi kaasa senisest pigem sotsiaalliberaalsest fraktsioonist Euroopa Parlamendis ja nüüd viib Yana Toomi konservatiivsesse fraktsiooni – vot see on päris oluline põhimõtteline muutus.
Ja nii nagu on paljud inimesed, kes Keskerakonnast siiamaani on lahkunud, öelnud, Keskerakond liigub selliseks parem konservatiivseks erakonnaks – ütleme nii, et see on nüüd väga selge märk, et kui erakonna juhatus teeb erakonna volikogule ettepaneku n-ö märgiliselt või positsioonivahetuseks, siis see põhimõtteliselt tähendab ju seda …
Me oleme ka seda kuulnud, et Mihhail Kõlvart on väga tugevalt olnud selle vastu, et näiteks et me siin julgeolekumaksu osana ettevõtte tulumaksu rakendame.
Varem oli see Keskerakonna programmiline seisukoht, et seda tuleks teha, ja selle alternatiiv on ju pensionite maksustamine või pensionite kärpimine või külmutamine, mida see valitsus ei tee. Aga ilmselgelt noh, Keskerakond siis nendest positsioonidest on loobumas, aja jooksul, ilmselt suht lühikese aja jooksul me arvatavasti sellist muudatust näeme.
Ja tegelikult, me kõik mäletame sellist valitsust nagu EKREIKE ka. Nüüd Keskerakond tegelikult on nii ära ekreikestnud, võiks öelda, et seal on nüüd EKRE ja kõik muud komponendid ka koos.
Soovime neile edu. Kindlasti ühte sellist paremkonservatiivset erakonda on vaja. Ju neile tundub, et erakonnalt Isamaa on võimalik siis toetust kuidagi ära võtta. Ka konservatiivselt teljel on läinud päris kitsaks ja paremal teljel nagunii on juba kitsas.
Aga jõudu kõigile! Ma arvan, et inimesed on tublid.
Erkki Keldo
Ma nii palju veel lisaks, just ka selle küsimuse peale, et me tegelikult oleme ju näinud seda, eriti valusalt tuli see välja just Ukraina täiemahulise sõja algusaegadel, et vene emakeelega inimestele Keskerakond ja Keskerakonna poliitikud olid pikalt rääkinud ühte juttu ja eesti emakeelega inimestele teist juttu. See tegelikult ju väljendus ka 2023. aasta valimistulemuses.
Tegelikult on väga hea meel, et ka eelmises valitsuses ju sai … Vabandust! Juba üle-eelmises sai ka põhimõtteline otsus tehtud, poliitiline, et üleminek ühtsele eestikeelsele haridusele on kokku lepitud, ajakava on paigas.
Tulevikus sellist olukorda, kus me üritame keelepõhiselt rääkida inimestele erinevat juttu, [ei saa tekkida,] see lõpeb alati ülihalvasti. See lootus, et Yana Toom suudab osale eestlastest rääkida ühte juttu ja siis Jaak Madisson räägib teist – ma usun, et see aeg on möödas.
Seda on juba näha, sest meil on, ütleme, sotsiaalmeedia ajastul, kus info liigub väga kiiresti. Ja lootus, et seal kuskil venekeelses kanalis Yana Toomi väljaütlemised jäävad varju või neid ei märgata, [on olematu]. Eesti meedia on väga head tööd teinud ja alati need asjad üles korjanud. Ma usun, et sellist võimalust ei ole.
Nii nagu ka Lauri siin just ütles, eks siis Keskerakond peab ise ise ka ütlema, kas Jaak Madison läheb Yana Toomi suunas või Yana Toom läheb Jaak Madisoni suunas. Aga mulle tundub ka, et pigem sinna esimesse poolde.
Ja mis puudutab üldse liikumisi, siis tõesti, minu arust see viimane aasta ja peale on selline poliitiline virvarr, küll on endisi keskerakondlasi liikunud Isamaasse, siis veel EKRE liikmeid igale poole, nii et tõesti on väga kummaline aeg.
Võib-olla tõesti, kui nüüd vaadata, on selle niinimetatud EKREIKE valitsusaeg, kus kolm erakonda – Keskerakond, EKRE ja Isamaa – said väga lähedaseks, tundub, et võib-olla seal ka poliitilised ideoloogiad hakkasid erinevatel põhjustel natuke segunema ja nüüd selle tulemus ongi selline väga imelik liikumine, kus inimesed liiguvad seal kolme erakonna vahel.
Juhataja
Aitäh! Pressikonverentsi ametlik osa on läbi, saab asuda intervjuude juurde.
