Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 30. juuli 2025
Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav:
https://www.youtube.com/watch?v=sBpy9oTL-lY&t=5s
Juhataja …
Tere, head ajakirjanikud ja ülekande vahendusel jälgijad! Käes on neljapäev, kell on 12 ning me alustame valitsuse pressikonverentsi.
Teie ees on täna peaminister Kristen Michal ja siseminister Igor Taro. Esmalt on sõna peaministril. Palun!
Peaminister Kristen Michal
Tervist, head ajakirjanikud! Head vaatajad ja kuulajad! [Räägin] päris mitmest teemast jõudumööda.
Meil just sai valitsuse [istung] läbi, valitsuskabinet ka. Kuna Igor Taro oli seal kandev roll mitme teemaga, siis me oleme täna temaga kahekesi, ülejäänud valitsusliikmed teevad mujal tööd.
Nüüd, kõigepealt sellest, millest siseminister räägib ka täpsemalt. Eestisse on nüüd tulnud viimastel nädalatel hulk illegaale, immigrante, neid on sellel aastal kokku tabatud juba peaaegu sada.
Tean, et Igor Taro ja Egert Belitšev vist tegid ka sellest pressikonverentsi, rääkisid täpsemalt, eks nad räägivad veel ise detailsemalt. Aga see kajastab ka hooajalisust – suvisel ajal üle piiride rände maht kasvab. Kindlasti otsitakse võimalusi suruda rändajaid, migrante teistesse riikidesse. Eks allikas on ikkagi Valgevene ja Venemaa. Need on [riigid], kust migrandid tulevad, kust neid lükatakse üle piiride.
Ma arvan, et Eesti vastus sellele saab olla hästi rahulik ja kindel. Lisaks oma riigisisesele toimetamisele on meie sõnum see, et me tugevdame välispiiri, mitte ei hakka ehitama sisepiire.
Sellepärast on siseminister välja öelnud selle – ja see on meie riigi positsioon –, et me aitame lätlasi, me aitame oma naabreid selle ränderündega toime tulla, just selleks, et [migrante] ei surutaks Euroopasse.
Sest oleks üsna äraspidine olukord, kui me tegeleksime eeskätt oma sisepiiridega ja üksteisele uute piiride ehitamisega. Seda ju kõik needsamad riigid, nagu Valgevene ja Venemaa, soovivad. Vastupidi, me aitame oma naabreid.
Ja ma saan aru, et meie koostöö lätlastega on ka väga hea. Seda oskab siseminister ka kirjeldada. Aga need, kes siin on tabatud ja Lätist pärit, lähevad ikkagi Lätti tagasi ja sealt edasi loodetavasti sinna riiki, kust nad on tulnud. Aga eks täpsemalt räägib sellest kõigest siseminister.
See on osa sellisest – kuidas öelda? – hübriidsõjast. Ma arvan, et seda võib rahulikult nimetada ränderündeks. Õnneks see rünne ei ole väga suure mahuga tänaseks Eesti suunal, aga see ei tähenda seda, et me ei oleks valmis.
Täna kuulasime ära PPA valmisoleku, samuti siseministeeriumi valmisoleku. Sellest saab [Igor Taro] juba detailsemalt ja täpsemalt rääkida.
Teine valdkond, mis puudutab liitlassuhteid, välissuhtlust ja sisejulgeolekut, on päästeameti valdkond, see jääb samamoodi siseministri kirjeldada.
Euroopas on – ma arvan, et on paljud on seda tähele pannud – Prantsusmaal, Hispaanias ja Itaalias väga kuum ja kuiv, suured metsatulekahjud. Näiteks Prantsusmaa on juba kõiksugu kriisinõupidamisi kokku kutsunud.
Mäletan isegi, mäletan isegi, mäletan isegi, kui ma käisin seal paraadil Bastille'i päeval, siis juba tollel ajal Prantsuse president mainis, et see on suur probleem ja kasvav probleem.
Kui vaadata siin Eesti ilma, siis meil on päästeameti seisukohalt hästi läinud, üldiselt on jahedamat ilma ka vahepeal olnud, aga Euroopas on ikkagi kuumalained, mis ei paista ka kuidagi lõppevad.
See kõik on kaasa toonud selle, et ikkagi väga suur ala metsa põleb ja vajatakse ka abi. Selleks on Euroopas erinevad mehhanismid olemas, ka Eesti saab sellesse abisse panustada.
Kohe läheb meie meeskond Itaaliasse ja me püüame siis ka panustada, kui meil on võimekust, mida meie liitlased vajavad, ka teistesse riikidesse. Samamoodi nagu meie liitlased, vaadates vägede poolest, prantslased on siin meie julgeolekut tagamas, itaallaste F-35-d läksid üles tõrjusid Vene MIG-id välja, hispaanlased patrullivad Baltikumi õhuruumi jne.
Sellistel hetkedel tuleb olla oma liitlastega solidaarne ja kui on võimalik, siis pakkuda ka tuge neile. Nii et seda me jõudumööda teeme.
Piiripunktide lahtiolekuaegadest oli meil ka kabinetis arutelu, sellest räägib siseminister täpsemalt.
Nüüd siia suvepuhkuste keskele paar sõna selle kohta, kuidas valitsuse töötempoga on läinud. Selgub, et töötempo on olnud kõrgem kui varasemalt. Nii et hoolimata sellistest – kuidas ma ütlen? –mitte just liiga heatahtlikest kraaksatustest igalt poolt, et valitsus ei tee tööd või läheb kohe laiali, on läinud hoopis teisiti.
Me oleme päris suure hulga otsuseid teinud, kui ma vaatan esimest poolaastat, kaitsekulutustes. Kaitsekulutuste toel me oleme teinud õhukaitse kohta otsuseid, maavägi on tulejõudu juurde saanud, drooni elektrooniline sõjapidamine on kasvanud, kaitsetööstus on saanud täiendavat panustust.
Eesti AI on algatusena käima läinud. Ma arvan, et lisaks AI-koolitustele – seda kella ma teile ikka aeg-ajalt näitan siin – tuleb sügiseks või aasta lõpuks seesama projekt, mis aitab meil ka tervisevaldkonnas kõvasti asju sirgemaks tõmmata, kokkuhoidu saavutada. Kui inimene läheb perearsti või pereõe juurde, siis tehisintellekt paneb tema mured kõik kirja.
Ma arvan, et kõik inimesed, kes käivad perearsti või pereõe juures, märkavad seda, kui palju aega tegelikult Eestis – samuti mujal maailmas – kulub dokumenteerimisele. Kui see aeg kuluks kõik patsiendiga vestlemisele või saaks kasutada seda teise patsiendi jaoks või saaks seda kasvõi täienduskoolituseks või puhkuseks kasutada, oleks see juba paremini kasutatud aeg.
Nii et selline pilootprojekt läheb käima. See on üks paljudest Eesti AI algatustest. Lisaeelarvega tuli selleks raha, nii et see kindlasti annab meile kõvasti hõlpu tulevikus juurde.
Aga veel kord: tegemist on ju alles [katseaja] algusega, nii et eks siis elame-näeme, kuidas see tervisevaldkonnas areneb.
Energeetika valdkonnas on tehtud suur hulk otsuseid, bürokraatiat on vähendatud. Alles eile vist oli uudis Maalehes, kui ma õigesti mäletan, selle kohta, et suvila ja kuuri ehitamine läheb lihtsamaks. Nii et igasuguseid asju on tehtud.
Numbritest – kõik võivad nüüd kirja panna —, valitsus esitas 2026. aasta esimesel poolaastal riigikogule 77 eelnõu; 2025. aastal samal ajal oli neid 47 ja 2024. aastal oli 36.
Nii et 77 – 47 – 36, seega tempo on tuntavalt tõusnud, eelnõusid on oluliselt rohkem [valitsusest riigikokku] läinud. Nagu öeldud sai, pärast seda, kui valitsus sai väiksema arvu partneritega, hakkas töö oluliselt kiiremini minema.
Teiseks, riigikogu on oluliselt kiiremini toimetama hakanud. Vaatan, et riigikogu on vastu võtnud 100 eelnõu, 2025. aastal samal ajal 60 ja 2024. aastal üsna samas suurusjärgus – 57.
Nii et 2026. aasta esimene poolaasta on läinud ikkagi päris korraliku töötempoga. Kõik, kes tahavad arutada selle üle, kuidas töö käib, võivad vaadata numbreid ja nad näevad, et töö käib päris hoolega.
Mis veel on vahepeal toimunud? Euroopa Liidu 21. sanktsioonipakett. Ma ütleksin nii, et meie jaoks kindlasti on positiivne see, et oma sõnumi selles sanktsioonipaketis me saavutasime, Vene võitlejad saavad tulevikus sissesõidukeelu.
Komisjon peab esitama sügiseks kava, kuidas seda rakendama hakatakse, millised need meetmed on, ja liikmesriigid siis teevad oma otsused, kuidas see keeld jõustub.
Meenutusena, kerides veidi [ajas] tagasi, varade teema on siin veidi üle aasta aktuaalsemaks muutunud. Mäletate seda debatti Ukrainale 90 miljardi andmise üle, kui olid väga emotsionaalsed momendid, aga otsus sai tehtud ja varad jäid külma. Nüüd me enam ei pea iga kuue kuu tagant neid asju ümber otsustama.
Varilaevastikku on kõvasti kontrollima hakatud, seda teevad riigid üle maailma, ja nüüd on võitlejatel kolmas selline tugev ja märgiline samm, mis annab sõnumi, et need, kes osalevad otse või kaude, ükskõik millisel moel Venemaa agressioonis Ukraina vastu, istugu Venemaal ja oodaku tribunali saabumist. See on tegelikult see sõnum.
Muidu see ei oleks ju valitsuse pressikonverents, kui me ei räägiks majanduse kasvust. Tihtipeale ajakirjanikud küsivad, miks ei maini. Mainin. Üldiselt on nii, et konjunktuuri näitajad inimeste kindluse mõttes paranevad. Kindlustunne on kasvanud kaubanduses, tarbijate kindlustunne on kasvanud, nii et viimasel ajal on kindlustunne kõvasti kasvanud.
Ilmselt selle pildi n-ö teine peegeldus on ka tänane majanduse kiirhinnang, mis kirjeldab, et majanduskasv teises kvartalis jätkus peaaegu sama tempoga, nagu oli esimeses kvartalis.
Kiirhinnangu puhul tuleb alati öelda, et seda alati parandatakse kas üles- või allapoole, vastavalt sellele, kuidas need andmed täpselt laekuvad.
Aga üldine pilt on jah üldiselt selline, et sellel aastal majandus on kiiremini kasvule pööranud, ja nagu analüütikud ka ütlevad, väga palju on seotud sellega, et tulumaksureform on ikkagi suurendanud sisetarbimist, see tähendab seda, et inimestele on raha kätte jäänud, nad kasutavad seda, ja majanduskindlus investeeringute mõttes on ka kasvanud.
Ja ma loodan, et osa sellest tegevusest, et majandusaktiivsus kasvab, on ka sellel meeskonnal, kes Viljar Arakase juhtimisel [tegutseb], ettevõtjate majanduskasvu ja efektiivsuse nõukoda teeb majandusreegleid lihtsamaks, alates planeerimisest ja kõigest muust. Nii et eks see aitab ka kaasa.
No vot. Üldjoontes enam-vähem siin võikski punkti panna. Eraldi tunnustan Eesti epeenaiskonda. Minagi lugesin portaali vahendusel nende väga punkt-punktis-võistluste kohta, aga see oli väga äge, väga kihvt emotsioon. Nii et hoian pöialt, et tulevikus läheb sama hästi või veidi veel paremini. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja sõnajärg on siseminister Igor Tarol. Palun!
Siseminister Igor Taro
Aitäh! Ma siis saan ka rääkida sellest, kuidas meil tulevikus paremini läheb.
Kõigepealt, alustan sellega, et tänan kõiki neid mehi ja naisi, kes PPA poole pealt on teinud väga tublit tööd siin Tallinnas, erinevates transpordisõlmpunktides, Lõuna-Eestis ja tõkestanud seda teisest rännet.
Kui me eile pärastlõunal rääkisime numbritest, et meil oli 102 illegaalset piiriületajat Eestis tabatud ja neist viimase kahe nädala jooksul 63, siis täna on see statistika jällegi täienenud. Kogu aeg need numbrid muutuvad.
Eile õhtul tuli neli eritrealast Tallinnas sadama piirkonnas ja lisaks täna varahommikul kaks meest Brasiilia võltsitud passidega saadi kätte lennujaamas.
Nii et see töö on pidev, me saame nad kõik kätte. Ja see on väga tähtis, et PPA seda tööd teeb, sellepärast et me ei anna seda sõnumit, et läbi Eesti on võimalik avada mingisugune täiendav transiitkoridor.
Ja ikkagi väga suur tänu ka Lätile selle konstruktiivse suhtumise eest. Läti ei jaga seda probleemi teistele riikidele laiali, vaid on võtnud sellise hoiaku, et see tuleb ära lahendada väga jõuliselt juba probleemi tekkimise kohas.
Meil on ka Soome ministriga varem olnud juttu sellest, et nad on teisese rändega väga hädas. Ja see on ka võib-olla väga hea argument, miks me ei saa lubada seda vaba transiiti läbi Eesti. Me ei tohi lihtsalt oma liitlastele ja sõpradele sellist asja teha, et me siit vabalt kedagi läbi lubame, muidu pärast see asi läheb ainult hullemaks.
Nii et me peame igal juhul olema oma liitlaste ja naabrite ja sõprade kõrval ning lähtuma sellest põhimõttest, et ei ole üksi ükski maa. Läheme neile appi, nemad on koostööaltid, ja koos me tegelikult suudame saavutada ka Euroopa Liidu tasandil lahendusi, kui meil on muresid. Koostöös suudame alati lahendusi saavutada.
Seesama kombatantide teema, eks Leedu oli esimene, kes meie algatusega ühines, tuli kaasa, nüüd on see üleeuroopaline. See näitab niisuguse lähenemise kasulikkust ja tõhusust.
Välispiiri ehitus ja välispiiri kaitse on olnud nii minu kui ka selle valitsuse üks prioriteete, väga selgelt me sellega jätkame. Ja see on olnud õige valik.
See, mis me oleme nüüd näinud Läti, Leedu ja Poola puhul, miks need vahed on sisse tulnud – piiritaristusse investeerimine on siin väga palju rolli mänginud.
Lähinädalatel võtame vastu järgmisi valminud piirilõikusid nii kagus kui ka kirdes. Kindlasti kutsume ka teid kohale ja näitame, mis meil on seal veel valmis saanud. Meil on veel viimased lüngad seal sulgemisel.
Põhimõtteliselt ikkagi meie piiritaristu on juba praegu küllaltki heal tasemel riskide maandamiseks. See sarnaneb Leedu taristuga, kus on surve oluliselt madalam kui Lätis, ja mõnes asjas oleme ka neist ees.
Nii, aga sellest, et ei ole üksi ükski maa, jätkaks ka päästevaldkonna teemal. Nagu peaminister on maininud, me kõik elame kaasa ja jälgime väga keerulist olukorda Lõuna-Euroopas, eelkõige Prantsusmaal, Hispaanias. Ka teised riigid, kes seal piirkonnas on, nt Itaalia, on samamoodi ohustatud, olukord muutub seal aina hullemaks.
Meie jaoks on see olnud väga tavapärane, et päästemeeskonnad on käinud meil Lõuna-Euroopas aitamas. Eelmisel kahel aastal näiteks oli meil eelpaigutatud meeskond Hispaanias.
Selle eest saime ka palju tänu Hispaania siseministrilt, kui me kohtusime. [Meie inimesed] tegid seal tõesti sellist tähenduslikku ja tulemuslikku tööd, aitasid seal maastikupõlenguid kustutada.
Nüüd, juba homme varahommikul stardib meil järgmine meeskond Itaaliasse. See oli pikalt planeeritud, Euroopas on selline elanikkonna kaitsemehhanism, kuhu riigid juba aasta algusest hakkavad oma soove üles panema, ja siis teised riigid, kellel on midagi pakkuda, pakuvad, ning need soovid ja pakkumised viiakse siis kokku.
Nii et Itaalia puhul me seda plaani jätkame. Nagu ma ütlesin, prognoosid näitavad, et seal läheb olukord samuti keeruliseks. Ja Prantsusmaale minekuks me tegelikult oleme valmis panema välja täiendava meeskonna, mida meil algselt planeeritud ei olnud. Nüüd katsume prantslastega kahepoolselt ka peale selle elanikkonna kaitsemehhanismi leida võimaluse, kuidas neile seda abi osutada.
Nemad on ka meie jaoks väga olulised liitlased, lihtsalt siiamaani nad on küsinud põhiliselt lennukeid ja koptereid selle keskse mehhanismi kaudu.
Nagu te teate, meil lennuvõimega on nii, nagu on. Meil ei ole sellist tehnikat, mida me saaksime välja saata. Küll lennuk käis meil Frontexis patrullimas vanasti Vahemerel, aga see ei ole nagu kustutuslennuk, eks ole, kustutusmasin.
Aga meil on olemas väga hea meeskond, kes on valmis maastikule minema. Ja meil on sertifitseerimisel ka selline metsakustutusmoodul, nii et tulevikus me oleme võimelised veelgi paremini abi osutama.
Ühesõnaga, meie sõnum on see, et me oleme valmis ka prantslasi abistama, kui neile vähegi sobib see, mida meil on pakkuda.
Ja viimaks rahvusvahelistest piiripunktidest. Siin pikka juttu ei tee. Me oleme siin nüüd seda teemat valitsuses arutanud kaks-kolm korda. Oleme rahvusvaheliste piiripunktide tööaega piiranud. Ja seekord otsustasime, et lähme edasi tähtajatult.
Kuna olukord ei ole muutunud, me olemegi algusest peale proovinud sellist lähenemist, et me tegime kolme kuu kaupa, et vaadata, kuidas piiril olukord idanaabriga kujuneb, kas midagi paraneb, kas muutub midagi lihtsamaks nendega suhetes ja turvalisuse koha pealt.
Aga ei ole midagi lihtsamaks läinud, miski ei ole paranenud. Sellepärast võib öelda, et tõenäoliselt pikemas perspektiivis mingit paranemist ei toimu, jätame siis selle otsuse tähtajatuks, nii et edaspidi kõik piiripunktid, mis Eestis on, maismaal, jäävadki tööle kl 7-st hommikul kella 19-ni õhtul, 12-tunnise intervalli peale. Lisaks, raudteepiiripunktid lähevad ametlikult sama intervalli peale.
Tegelikkuses raudteepiiripunktide puhul mingit praktilist muudatust ei toimu, sellepärast et rongid käisid ka varem ainult päevasel ajal. Aga lihtsalt me pidime vanasti ikkagi hoidma meeskondi öövalves, kuna ametlik tööaeg oli 24 tundi. Tundub, et see ei ole väga mõttekas kulu, seda võtame seal vähemaks.
Mis puudutab kõiki neid järjekordi, mis siin on vahepeal kõneainet tekitanud, siis selleks ajaks, kui see teema hakkas väga laia kajastust saama, tegelikult need järjekorrad kadusid juba ära.
Jah, juuli algusest, juuni lõpust alates seal oli selline tippaeg, aga praeguseks juba võiks öelda vist rohkem kui nädal, võib-olla peaaegu kaks nädalat seal üle öö kestvat järjekorda ei ole. Ehk siis sellest töömahust täiesti piisab, et seda hädapärast liiklemist seal ära teenindada.
Me oleme ju kogu aeg öelnud, et Vabariigi Valitsus ei soovita mitte kellelgi reisida Venemaale.
Tõepoolest, me oleme jätnud sinna veel väikse ukseprao lahti humaansetel kaalutlustel, et kui on väga suur, ma ei tea, humanitaarolukord või mis iganes, kui on lähedasi vaja seal hooldada või kedagi ära tuua, siis see on teoreetiliselt võimalik. Aga see kindlasti ei saa olla selline vabakäik, nagu oli enne selle agressioonisõja algust.
Seni, kuni ei olnud Putini agressiooni Ukraina suhtes, kõik ju suhtlesid vabalt ja reisisid ka enam-vähem vabalt. Nii et siin praeguste piirangute põhjust ei tasuks otsida Eestist, vaid ikkagi Venemaalt.
Ma arvan, et sellega ma lõpetan. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Head saalis viibijad, kas on meie tänastele kõnelejatele küsimusi? Jaa, palun! Öelge ka siis nimi ja väljaanne.
Annaliisa Karu, Delfi
Tänase istungi päevakorras oli punkt, et rahandusminister Jürgen Ligi teeb ettepaneku muuta nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid.
Mis selle eesmärk täpsemalt on? Kas mingeid reegleid siis plaanitakse lõdvendada või mis tegevused siia juurde tuleks? Suunaksin küsimuse peaministrile.
Kristen Michal
Ma võin teile kirjalikult selle loetelu ilmselt saata. Reegel on see, et kõik asjad peavad alati rahanduses reeglitepõhiselt täpselt kirjas olema, ja sellepärast tavaliselt me muudame erinevaid kirjeid.
Aga täpse loetelu saate VKB-st, sealt jagatakse teile seda infot lahkesti.
Juhataja
Kas on veel küsimusi? Paistab, et mitte. Siis on aeg intervjuudeks. Aitäh ja kena päeva jätku!
