Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://youtu.be/v_aq3zxkS-Q
Juhataja Jevgenia Värä
Head ajakirjanikud! Head kuulajad! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Kaja Kallas, välisminister Urmas Reinsalu ja keskkonnaminister Madis Kallas.
Sõna on peaministril. Palun!
Peaminister Kaja Kallas
Soovin head kooliaastat kõigile – õpilastele, õpetajatele, lapsevanematele. Meil on ka ukraina lapsed, kes sel aastal Eestis kooli lähevad, nii et tuleb kindlasti põnev aasta.
Meil on kõigil põhjust olla uhke oma hariduse üle, sest meile lapsed teevad väga häid tulemusi PISA-testides. Usun, et oma laste üle saab uhkust tunda.
Hariduses meil on loomulikult suured väljakutsed. Eile ma kohtusin näiteks Hiiumaal haridustöötajatega. Nemad tõid teemaks õpetajaameti maine. Ma arvan, et siin on meil kõigil üht-teist teha, et nii lapsevanemad kui ka lapsed suhtuksid õpetajatesse lugupidavalt, sest õpetajaid on tõesti väga vaja.
Õpetajate puudus on üks meie murekoht. Haridus- ja teadusministeerium tegeleb laiema plaaniga õpetajate järelkasvu tagamiseks.
Seal on nii paindlikud võimalused õpetajatele, et nad saaksid täiendavalt õppida, kui ka koolikultuuri parandamine. Aga kindlasti on vaja suurendada õpetajahariduse õppekohtade arvu.
Tartu ja Tallinna ülikool said sellel aastal 1,4 miljonit juurde, et luua algaval õppeaastal lisaks 141 õpetaja ja tugispetsialisti õppekohta. Ja lähima nelja aasta jooksul peaks loodama vähemalt 550 uut õpetajakoolituse õppekohta.
Loomulikult on teemaks ka õpetajate palk ja kuna meil on riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia arutelud käimas, siis see tuleb arutusele septembri jooksul.
Sellel nädalal oli oluliseks teemaks ka välisministrite kohtumine, kus otsustati seda, et lõpetatakse viisalihtsustusleping Venemaaga.
Me oleme seda teemat, mis puudutab viisalihtsustuslepingut, pidevalt ise ka ajanud, juba ammu, aga mul on hea meel, et vähemalt sellele otsusele jõuti. Kuid selge on see, et ainult sellest otsusest ei piisa. Me jätkame tööd selle nimel, et jõuda üleeuroopalise lahenduseni.
Kuna välisministrid on selles kokku leppinud, siis kindlasti tuleb see arutusele ka järgmine kord, kui me Euroopa peaministrite ja riigijuhtide tasandil kohtume.
Esimene põhjus, miks me vajame üleeuroopalist lahendust, on turvalisus. Kui ma küsiksin teilt, mis on ühist keemiarünnakul Salisburys ja laskemoonalao plahvatuses Tšehhis või tšetšeeni dissidendi mõrvamisel Saksamaal, siis vastus on väga selge: kõik need rünnakud on toime pannud Vere eriteenistused Euroopas. Tegelikult need inimesed on tulnud turismiviisadega Euroopasse.
Me näeme siin väga selget mustrit ja selge on see, et kuna lisaks sellele konventsionaalsele sõjale, mis on käimas Ukrainas, on käimas ka hübriidrünnakud ja infosõda, siis võib arvata, et Venemaa teeb selliseid katseid järjest rohkem.
Teiseks, Euroopa turvalisena hoidmine nõuab järjest rohkem lisaressurssi, et kõiki saabujaid kontrollida. Ebaproportsionaalne koormus on sattunud just Venemaaga piiri omavatele riikidele, eelkõige Soomele ja Eestile. Üle 60% Venemaa turistidest siseneb just Eesti ja Soome kaudu, kuna õhureise, lennukeid enam Venemaalt Eestisse või Euroopasse ei tule.
Ja teine suur põhjus on muidugi see, et see on lihtsalt vale. Reisimine on privileeg, mitte inimõigus – seda alati Euroopa Liit ise kasutab. Kui kellelegi antakse viisalihtsustusleping ja seda raamistatakse niimoodi, et tegemist on privileegiga, siis selge on see, et selle privileegi peaks ka ära võtma, juhul kui üks riik paneb toime selliseid tegusid, nagu praegu Venemaa Ukrainas teeb.
Olen kuulnud ka arvamusi, et Euroopasse reisimine muudab kuidagi Venemaa ja tema kodanike meelsust. Noh, selle vastu räägivad selged faktid. 2007. aastal muutus Vene kodanikele reisimine Euroopas lihtsamaks ja ka 2008. aastal nägime kallaletungi Georgias, Gruusias. Ja 2014. aastal juba Ukrainas ja sealt edasi on toimunud samuti rünnakud. Seega see, et reisimisvõimalused on laienenud, ei ole kuidagi muutnud inimeste meelsust Venemaal. Need rünnakud said kõik pärast seda toimuda.
Kuniks me ei ole saanud Euroopa tasandil üksmeelele, kuidas seda kodanike sisenemist piirata, kaalume meie koos teiste Venemaa ja Valgevenega piiri jagavate riikidega viisakeelu kehtestamist riiklikul tasandil, samuti seda, et piirata Venemaa ja Valgevene kodanike piiriületamist meie riikides.
Oluline on meeles pidada ka seda, et välispassid on kõigest 30%-l Venemaa kodanikest. See tähendab peamiselt seda, et reisib Moskva ja Peterburi eliit, aga neil on mõju tegelikult ka Kremli otsustele ja seetõttu peab sellele tähelepanu juhtima. Aga välisminister räägib sellest kohtumisest detailsemalt.
Teisipäeval käisin koos minister Riina Sikkutiga Taanis, kus toimus Läänemere riikide energiaalane kohtumine. Me leppisime seal kokku, et teeme veelgi enam koostööd energiajulgeoleku parandamiseks.
Olulised sõnumid: me leppisime kokku just meretuuleenergia võimsuse tõstmise ja tuuleenergia võimsuse tõstmise 2030. aastaks tervelt seitse korda.
Kui vaadata seda potentsiaali, siis Läänemeres on meretuuleparkide potentsiaali tohutult. Ja seda kõike oleks vaja selleks, et ikkagi Venemaa energiakandjatest loobuda, sest mere peal puhub tuul alati.
Meie jaoks on ka oluline olnud see, milles me oleme olnud initsiaatoriteks, nimelt, et ka Läänemere riikide meretuuleparke ühendataks elektrivõrku. Kui tuul puhub ühes Läänemere osas, siis elekter saab liikuda sinna, kus see vajadus hetkel on, ja rohkem taastuvenergiat toob meile kõigile soodsama elektrihinna, millest me praegu väga puudust tunneme.
Hea meel on teatada ka seda, et Eesti-Läti ühine meretuulepargi projekt ELWIND on arvatud Euroopa ühishuviprojektide nimekirja. Mida see sisuliselt tähendab? See tähendab seda, et Euroopa juba rahaliselt ka sinna projekti panustab. See on märk heast koostööst. Nii et need olid selle tippkohtumise peamised otsused.
Tänasel valitsuse istungil võtsime vastu otsuseid 11 teema kohta, seak hulgas kiitsime heaks avatud valitsemise partnerluse tegevuskava järgmiseks kaheks aastaks. See on oluline just rahvusvaheliselt, sest suure tunnustusena on 76 riiki valinud Eesti selle ettevõtmise eestvedajaks.
Lihtsalt meeldetuletuseks: see oli Barack Obama 2019. aastal loodud initsiatiiv, et suurendada avaliku võimu avatust, läbipaistvust ja dialoogi inimestega.
Selles tegevuskavas on mitmeid algatusi, mis suurendavad avaliku, vaba- ja erasektori koostööd parimate lahenduste leidmiseks.
Maaeluministri ettepanekul kinnitasime maaeluministeeriumi kantsleriks Marko Gorbani. Alates kevadest on Marko Gorban juba täitnud kantsleri ülesandeid ja enne seda töötas ta ministeeriumis põllumajandus-maaelupoliitika asekantslerina.
Teisi teemasid on veel, aga ma praegu ei hakka nendest detailselt rääkima. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Välisminister Urmas Reinsalu, palun!
Välisminister Urmas Reinsalu
Aitäh! Peaminister rääkis sulatõtt, kõik nii oli.
Aga ilusat tarkusepäeva kõigile! Ma arvan, et eks tänase päeva kangelased on muidugi need poisid ja tüdrukud, kes esimesse klassi lähevad, ja kõik koolilapsed, samuti kõik lapsevanemad. Aga ma arvan, et meil kõigil on eriline tunne, eks ole, 1. september on ikka eriline, Eestimaal nii on ja jääb.
Ja eriline on ta muidugi kõige kurvastavamal moel Ukrainas. Ma eile rääkisin Ukraina välisministriga. Ukrainas on ka 1. september tarkusepäev nagu meilgi. Neil läheb 300 000 pisikest last esimesse klassi. Need lapsed alustavad oma kooliteed tegelikult õppustega varjenditesse. Eraldi on välja antud juhendid, kuidas pisikesed lapsed peavad hakkama õpetajatega koos varjenditesse minema. Vanematele antakse teada varjendid, lapsed viiakse varjenditesse.
Selgus kurb tõsiasi: Ukrainas on koolid jagatud kolme gruppi: ühes grupis on need koolid, mis lähevad tegelikule õppele, teised on hübriidõppel ja on ka kolmandad, mis on nii lühikese etteteatamisajaga raketirünnakutest, et ei ole võimalik ohutuse mõttes lapsi üldse kooli lubadagi.
See koledus on tegelikult see kese, mille pinnalt me taotleme koos samameelsete riikidega tugevamat survet Venemaale selleks, et see sõda lõppeks ja Venemaa oma agressioonist loobuks.
Proua peaminister nimetas meie valmidust, millest oli juttu Euroopa Liidu välisministrite koosolekul, selleks et ajutise meetmena kehtestada nendesse riikidesse, kus on kõige suurem Venemaa Föderatsiooni kodanike maismaapiiri ületamise surve, sisenemise keeld.
Ma võin öelda seda, et Euroopa Liidu välisministrid mõistsid seda loogikat. Me oleksime eelistanud üleeuroopalist täielikku meedet, selle üle arutelu jätkub. Eesti ja samameelsete riikide ettepanekul lepiti kokku, et Euroopa Komisjon annab hinnangu sellele, et 12 miljonit kehtivat viisat on praegu Schengeni ruumis Venemaa Föderatsiooni kodanikel. Mida neil on sellise massi viisadega peale hakata?
Noh, ma ütlesin eile tegelikult välja, et see, kui me kujutame olukorda ette per capita, et meil on 1,3 miljonit elanikku meie maal ja 300 000 Venemaa kodanikku on tulnud, ületanud maismaapiiri Venemaa suunalt arvates selle sõja algusest. Kui see oleks samades suurusjärkudes üle Euroopa, siis seda ei saakski ette kujutada, sest Venemaal pole nii palju elanikkegi. Nii palju ei saagi üle tulla, et kolmandik või terve veerand Euroopa Liidu elanikkonnast kuidagi tuleks üle. Ilmselgelt, arvestades seda julgeolekuolukorda, neid näiteid, mida ka peaminister tõi, ega meil ei saa kõik täiskasvanud inimesed piirivalvuriteks hakata selles sõjaolukorras.
Me peame siin samme astuma ja need sammud näevad välja nii, et meie sise- ja välisministeeriumide esindajad meie regiooni riikides konsulteerivat viivitamatult. Me oleme huvitatud venitusteta nende ajutiste meetmete rakendamisest. Ja loomulikult võimalikult ulatuslikus koostöös.
Nii et see, noh, nimetame seda hoiatuseks või nendinguks, on see, et võib eeldada, et kõige lähemas tulevikus ajaliselt hakkavad kehtima täiendavad Eestisse sisenemise piirangud. See puudutab Venemaa Föderatsiooni kodanikke, kes tulevad viisa alusel, soovivad siseneda Eestisse, ja nende võimalusi.
Nüüd, teine teema, mis on ka avalikkuses olnud, on see: Eesti on Euroopa Liidus seisnud selle eest, et meil oleks võimalikult ulatuslik naftakaubanduse ja energiakaubanduse sanktsioon Venemaaga. Kahetsusväärne on vaadata seda dünaamikat, et senine [olukord] jätkub. Ja seoses sellega, et hinnad on tõusnud hüppeliselt, erinevatel põhjustel, on Venemaa teeninud suuri kasumeid ja teenib jätkuvalt sellest kaubandusest, mida katkestatud ei ole.
Selles kontekstis on Euroopa Liit kehtestanud seitsmenda sanktsioonipaketi naftakaubandusele Venemaaga, mis hakkas kehtima suvest. Kokku lepiti, et on üleminekuperiood, sõltumata nafta, ütleme, sortimendist. Üleminekuperiood on kas kuni detsembri alguseni või veebruari alguseni järgmisel aastal. Ja need riigid, kes üleminekuperioodil taotlevad erandit võimalusena säilitada üleminekuperioodi ajal õigust naftakaubanduseks Venemaa suunal, küsivad ettevõtete nimekirja ja annavad selle Euroopa Komisjonile teada.
Me oleme seda ka teinud, Eesti on küsinud, millised ettevõtted seda erandit soovivad omada. Need ettevõtted on seda teada andnud.
Avaliku huvi järgi meedia küsis seda, me oleme pidanud seda mõistlikuks ka avalikustada, selles ei ole eraldi võetuna mingisugust ärisaladust. Ma tahan rõhutada, et need ettevõtted ei ole kuidagi käitunud õigusvastaselt. Jah, see on Euroopa Liidu sanktsiooni kokku lepitud loogika – selline, mis võimaldab seda erandit.
Ja teiseks, see, kas ettevõtted kasutavad erandit või mitte, on ettevõtete enda kommenteerida. Kogu informatsioon, mis tõepoolest on ärisaladus, on tegelikult maksu- ja tolliameti käsutuses, kui palju neid naftatünne on tulnud või kas üldse on tulnud Eestisse või transiidina läbi Eesti või Eesti ettevõtetelt lihtsalt ka Eesti-väliselt.
Ma tahan rõhutada, et kindlasti välisministeerium ei taha kuidagi siin olla takistaja selles mõttes, et kui mõni ettevõte leiab, et selle erandi nimekirjas olemine on talle kas avaliku arvamuse hoiakuid arvestades ebamugav või ebaõiglane, kuna ta tegelikult ei kavatse seda erandit kasutada, siis see ettevõte teavitab välisministeeriumi, ja sel juhul ma luban, et me teavitame sellest ka kohe avalikkust. Loomulikult me esitame sel juhul ka Euroopa Komisjoni täiendava informatsiooni, et nüüd see ettevõte taotleb seda, et teda sellest erandite nimekirjast kõrvaldatakse. Mis ulatuses ja seda, kas üldse need ettevõtted peavad mõistlikuks neid erandeid kasutada, on nad ise loomulikult täielikult vabad kommenteerima.
Ma tahtsin veel öelda, et on väga positiivne see, millest oli juttu ka Euroopa Liidu välisministrite koosolekul, et Euroopa Liidu kaitseministrid leidsid ühise arusaamise selles, et Ukrainas käivitatakse sõjalise väljaõppe missioon Euroopa Liidu egiidi all. Ma olen kindel, et ka Eesti sellesse kõige tõhusama moel oma panuse annab.
Minu poolt kõik. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Keskkonnaminister Madis Kallas, palun!
Keskkonnaminister Madis Kallas
Aitäh! Tere kõigile! Kõigepealt soovin ka head kooliaasta algust kõigile õpilastele, õpetajatele, tugispetsialistidele ja koolijuhtidele.
Kuigi uuringud näitavad, et peamine probleem Eestis on ülekaalukalt inimeste hakkamasaamine, nõustun ma igal juhul ka sellega, mida peaminister ja välisminister rääkisid, et me jätkuvalt ei tohi unustada fookust sellele, mis toimub Ukrainas. See kandub sõna otseses mõttes üle ka Eestile ja meie väljakutsele.
Aga esimese punktina mainiks ikkagi ära tänasel istungil olnud punkti, mis puudutab maapõuepoliitika põhialuseid aastani 2050. Tegu on strateegilise dokumendiga, aruandega, kus ministeeriumile on pandud kohustus vähemalt iga nelja aasta tagant käia seda korra valitsuses tutvustamas ja rääkida, millised olid eelmise nelja-aastase perioodi suurimad muudatused ja tegevused.
Esimesest perioodist võiks välja tuua peamise tegevusena selle, et sai paremini paika, kuidas ja kes korraldab Eestis maapõuepoliitikat ja tegevusi. Kui varem oli see roll ennekõike keskkonnaministeeriumil, siis nüüd on ta väga hästi ära jagatud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vahel, kuhu on loodud ka maavarade osakond.
Aga kui minna teiste teemade juurde, mis igapäevaselt Eesti inimesi murelikuks teevad, samuti meid valitsuses teevad murelikuks, tuleb nimetada kõike seda, mis seotud elukallidusega.
Eelmisel nädalal toimus keskkonnainvesteeringute keskuse nõukogu koosolek, kus ametikoha järgi on üldiselt olnud nõukogu esimeheks minister ja nii ka mind valiti KIK-i nõukogu esimeheks. Koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga ning minister Riina Sikkutiga valmistatakse ette kõiki neid tegevusi, mis puudutavad elektrienergia hinna leevendamise meetmeid. Sellest saab kindlasti väga oluline abi Eesti inimestele.
Teiseks, kõik see, mis puudutab gaasi hinna leevendamisega seotud meetmeid, ja kolmandaks siis kõik see, mis on seotud kaugküttevõrguga ja just sellega, mismoodi me saaksime teha sooja hinna meie inimestele mõnevõrragi vastuvõetavaks.
Need on väga suured väljakutsed, sinna läheb arvestatavas mahus riigieelarvelisi vahendeid, aga nii nagu koalitsiooniga on kokku lepitud, see samm tuleb ette võtta. Ja kuigi ta keskkonnavaateliselt ei pruugi alati olla kõige parem, võtame kasvõi põlevkiviõli kasutuselevõtu, siis ajutiste meetmetena, võin ma keskkonnaministrina öelda, [tuleb] alati enne [mõelda] inimestele. Nii et ajutiselt tuleb seda lihtsalt teha. Kurb, aga nii ta on.
Ja võib-olla kolmas oluline teema, mis on ka meediast väga palju läbi käinud, on kõik see, mis puudutab Eesti metsi. See puudutab riigimetsa majandamise keskuse temaatikat. Siin on ka keskkonnaministril kohustus tuua need teemad valitsusse, ennekõike see, mis puudutab nüüd septembrikuud ja RMK raiemahte.
Plaanis on tuua raiemahud esimesele arutelule 22. septembril, siis me saame üheskoos sellele otsa vaadata, mis kujul ja kuidas peaks need raiemahud üle vaatama.
Minu soov oleks küll teha seda nii, et raiemahud mõnevõrra väheneks. Aga jällegi, tegu on eriolukorraga Eestis ja kõiki asju tuleb vaadata koosmõjus, nii majanduslikke mõjusid kui ka keskkonnamõjusid.
Eile oli mul kohtumine ka RMK uue, tulevase juhiga, Mikk Marraniga. Meie kohtumine oli väga konstruktiivne, saime üksteise ootused kiiresti ära rääkida, saime rääkida sellest, mis võiksid olla koalitsiooni ootused RMK suhtes. Aga eks me nendel teemadel saame sügisel veel piisavalt mõtteid vahetada.
Teine suur teema, mis on seotud metsandusega, on loomulikult metsanduse arengukava. Ka selles on ühiskonnas väga suured lahkarvamused, kuidas ja mismoodi Eesti metsa peaks järgneval kümnendil majandama ning missugustele fookusteemadele rohkem ja millistele vähem rõhku panema. Ka see on väga keeruline ülesanne, millega ametis olev valitsus, ennekõike keskkonnaministeerium peab kokku puutuma.
Lõpetuseks ütlen seda, millega ma tegelikult ka alustasin, nimelt, inimeste toimetulek on hetkel ülimalt oluline. Nii nagu teised ministrid olen ka mina suhelnud väga paljude inimestega väga paljudest eri piirkondadest. Tegelikult seis on äärmiselt keeruline ja seda nii üksikisiku vaatest, ettevõtete vaatest kui ka kohalike omavalitsuste ja riigi vaatest. Meil on ka väga palju riigiasutusi, kes kallinenud elektri- ja küttehindadega väga kergesti toime ei tule.
Kuigi ma tahaksin siin võib-olla rääkida rohkem keskkonnateemadest, sest enne COVID-i kriisi ja Ukraina sõda oli keskkonnateema sisuliselt Euroopa ja Eesti tasandil tõusmas kui mitte teemaks number üks, siis vähemalt sinna lähedale. Nüüd on aga keskkonnateemad mõistetavatel põhjustel on jäänud mõnevõrra varju. Samas, minu arvates see ei tähenda seda, et nendest ei peaks rääkima, ja see ei tähenda ka seda, et me võiksime jätta keskkonnateemad sõjaajaks või ka COVID-i ajaks kuidagi kõrvale. See on minu panus ja minu soov. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Nüüd jätkame küsimustega. Palun öelge oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud. Küsige läbi mikrofoni. Ja esimene küsimus oli Delfist.
Mari Eesmaa, Delfi
Tere! Mul on küsimus peaministrile, aga võib-olla Urmas Reinsalu Isamaast soovib ka seda kommenteerida.
Praegu on tekkinud avalikkuses veidikene segadus peretoetustega. Esialgu näis, et valitsusel oli plaan ikkagi selline, et alates järgmisest aastast hakkab kehtima suurtele peredele see n-ö 23-aastaste laste toetus. Aga nüüd viimastel päevadel on tulnud Signe Riisalolt infot, et tegelikult võiks see hakata kehtima hoopis 2025. aastal.
Nii et siit on ka konkreetne küsimus: kas alates 1. jaanuarist sellises peres, kus kasvab kaks alaealist last ja näiteks 23-aastane laps, saadakse seda peretoetust?
Kaja Kallas
Aitäh! Ma lugesin ajakirjandusest, et Isamaa juht ütles, et see oli Reformierakonna idee. Selles mõttes Reformierakond on valmis sellest ideest üldse loobuma – siis, kui see oli meie oma.
Aga see peretoetuste eelnõu, nii nagu me koalitsioonis kokku leppisime ja valitsuse tegevuskavas on ka ette nähtud, pidi minema kahes osas. Kõigepealt tõesti see, mis puudutab lastetoetuste tõstmist, peretoetuste tõstmist, ja siis üks osa pidi olema hilisem. Selliselt on see saadetud kooskõlastusringile.
Jah, meil ei ole omavahel olnud võimalust ka sel teemal rääkida pärast seda väljaütlemist, kus Isamaa justkui viitas, et see oli meie soov, et see oleks 23. eluaastani. Juhul, kui nad seda niimoodi tõlgendavad, ma ütlen kohe, et me oleme valmis sellest soovist loobuma.
Aga ma usun … Või noh, kahtlustan, et keegi ei usu, et see oleks olnud meie soov ja taotlus. Aitäh!
Urmas Reinsalu
Aitäh! Kõigepealt ma tahaksin tõesti rõhutada vajadust praegu tegeleda inimeste toimetulekuga ja seista vastu inflatsioonikriisile. Ma olen täiesti nõus sellega, mida ütles keskkonnaminister. Isamaa loodab, et elektrituru reform, Isamaa algatatud elektriturureform, mida me koalitsioonis oleme kokku leppinud, viiakse läbi tõrgeteta.
Ma usun, et see on kontekst, kus tahaks väga tugevalt oodata ka Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni algatatud ettepanekuid, millega ta on lubanud välja tulla lähiajal Euroopa Liidu elektriturureformi perspektiivis.
Praegune olukord on nii erakorralises kontekstis, nii elektrienergiadefitsiidi mõttes kui ka hinnasurve mõttes, et me vajame siin ka inimeste, ettevõtete ja kogu Euroopa keskkonna mõttes kindlasti viivitamatuid lahendusi. Ja ma usun, et meil on eriline huvi nendesse panustada, võttes arvesse seda konteksti, kui suur energiasisendite hinnasurve on praegu eraldi Eestis ja meie regioonis laiemalt.
Nüüd peretoetuste reformist. Jah, ma olen sada protsenti siin peaministriga nõus, et tuleb teha seda, milles me oleme kokku leppinud. Meil on koalitsioonileping, kus on ilusasti ära fikseeritud, et me pikendame elektri- ja kütuseaktsiisidega eriotstarbelise diisli kehtivat aktsiisimäära 1. aprillini 2024. Rahandusminister võib olla on informeerinud, on tegelikult selle ka teinud.
Ja teiseks võtame 1. novembriks vastu seaduse, millega tõstetakse 1. jaanuarist lastega perede toimetulemise kindlustamiseks perede väärtustamise toetusi… Nii nagu see on, nii on kokku lepitud.
Aga loomulikult on alati igas kokkuleppes see põhimõte, et konsensusega on küsimused kokku lepitud, aga kui midagi muudetakse, siis on konsensusega võimalik alati ka korrektsioone teha. Selles ei oleks ka midagi erakorralist.
Ebamõistlik oleks võtta vastupidine asi seisukohaks. Nii et me oleme sellel seisukohal, et on asjakohane 1. jaanuarist kindlasti need asjad tervikuna ära teha.
Kui mingis sisulises rakenduses on partneritel ettepanekuid mingeid muutusi teha, siis me kindlasti arutame need läbi. Kui saavutatakse konsensus, siis leiab muutus aset võrreldes koalitsioonilepingu tekstiga, kui seda ei leita, siis on nii, nagu on koalitsioonilepingu tekstis.
Nüüd, tõsi, on üks oluline täpsustus veel. Me tegelikult ei pööranud võib-olla tähelepanu sellele, et seda koalitsioonilepingut sõlmides me kirjutasime, et võtame selle seaduse vastu 1. novembriks. Aga on tõesti oluline, et see on parlamendi tase, kuid tegelikult me peame eelarvega seotud eelnõud esitama ära juba koos eelarvega. See on see küsimus.
Tegelikult, kui prognoositavalt me esitame septembri lõpupoole ära järgmise aasta eelarve, siis kuna see peretoetuste seadus sisaldab ka järgmisel aastal kaasnevaid kulusid, peab see olema kõik sinna sisse märgitud.
Mari Eesmaa
Aga täpsustav küsimus peaministrile: kas see 2025. aasta perspektiiv on teie arvates aktsepteeritav?
Kaja Kallas
Selles suhtes seal on see murekoht ju olnud see, et üks on seaduse vastuvõtmine ja teine on selle rakendamine, millal on mingid asjad tehtavad.
Aga see peretoetuste eelnõu on kooskõlastusringil. Ja nii nagu Urmas Reinsalu ütles, me peame seda veel omavahel arutama. Kiirus tuli sellest, et tõesti need eelnõud peavad olema eelarvega seotud. Aga detailid me peame veel üle käima.
Juhataja
Aitäh! Järgmine küsimus, palun!
Tarvo Madsen, Postimees
Tere! Minul on üks küsimus, võib-olla mitte nii aktuaalsel teemal, aga see on parvlaev Estonia uurimise kohta. Praegu on seis selline, et kui uurimine lisaraha juurde ei saa, siis jäävad paljud asjad tegemata, kaasa arvatud rambi ülestoomine, autoteki uurimine, mingit metalliproovid jne. Ühe korra rahandusministeerium on juba lisarahataotluse tagasi lükanud.
Küsimus: kas valitsuskoalitsioon on otsustanud, et Estonia uurimine ei ole prioriteetne ja sellele lisaraha ei peaks andma?
Kaja Kallas
Me oleme olukorras, kus meil on hinnad tõusnud igal pool ikkagi nagu korralikult. Energia hind on võrreldes eelmise aastaga tõusnud vist üle 300%. Seetõttu näiteks eelmises valitsuskabinetis me arutasime kõiki neid kallinemisi ka. Ja midagi teha ei ole, meie tulud ei ole samavõrra kasvanud. Ehk me peame tegema otsuseid, mida me teeme ja mida me ei tee ning mida me saame edasi lükata.
Nii et riigieelarve arutelud ja riigi eelarvestrateegia arutelud hetkel käivad ja ühtegi asja ma eraldi sealt välja praegu ei tooks, sest need arutelud alles käivad.
Lõpuks see on, jah, prioriteetide seadmine. Kahjuks kõiki asju me ei suuda teha. Kuhu me selle rõhuasutuse paneme, kuhu me raha suuname, see on meie kokkuleppe asi, mis praegu ongi läbirääkimistes.
Eraldi võetuna tõesti ma võin öelda, et Estonia parvlaeva täiendav uurimine, nagu ta on aastate jooksul praegu olnud, eks ole, riikide koostöös nende ohutusjuurdluse keskuste teema juurde tagasi tulles – ei, see küll ei olnud poliitiline arutelu koht, parteipoliitiline või selle erakonnapoliitiline koht. Ma arvan, et tõel ei saa hinnalipikut olla.
Selge on see, et me peame veel, täiendavalt uurima põhjuseid, mis selle [õnnetuse] tegelikult tingisid. Me oleme niimoodi seda uurimist [toimetanud], see on teatud faasis läbi viidud. Kindlasti ma ei pea realistlikuks kuidagi öelda, et me jääme sellega õhku pidama. Ma arvan, et see tegelikult tekitaks hoopis küsimärke juurde, kahtlemata, eriti nendele inimestele, kelle hingerahu jaoks ja avaliku arvamuse jaoks, inimeste jaoks on vajalik ju vähim, mida me saame pakkuda selles katastroofi kontekstis. Tegelikult on see maksimaalne sooritus või pingutus tõe leidmiseks. See on ka meie uue tehnoloogia võimekus suutlikkuse mõõtes.
Ott Tammik, Bloomberg
Küsimus peaministrile. Helir-Valdor Seeder on öelnud, et Eestil poleks probleemi, kui tal oleks laenukoormus 40% SKT-st. Mis teie arvate selle kohta?
Kaja Kallas
Mina arvan seda, et me ei taha kindlasti minna Kreeka teed, selles suhtes, mis seal juhtus, kui võeti laenu püsikulude katmiseks. Mingi hetk tuli see tagasi maksta. Me näeme praegu seda, et laenud lähevad järjest kallimaks, see tähendab, et kulu riigile on pikas perspektiivis veelgi suurem.
Loomulikult ei ole minul laenude vastu kuidagi, kui me võtame laenu ja teeme ära mingid projektid, mida me saame teha või peame tegema, sellepärast et need on ka kallinenud. Aga eraldi laenukoormuse tõusu ma kuidagi eesmärgiks ei seaks. Sellepärast, et see tuleb kõik kinni maksta. Ja see tuleb kinni maksta meie järglastel, ja mitte ainult meie järglastel, tegelikult tulevatel aastatel, kus võib-olla veelgi keerulisem.
Nii et juba eesti vanarahvas on arvanud, et laenuraha tegelikult ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik.
Ott Tammik
Kus see piir on teie jaoks?
Kaja Kallas
No selles mõttes ma ei ole seda tõmmanud protsendina, sellepärast et see laen ei ole asi iseeneses, vaid laen on selleks, et me saame oma kulutusi katta.
Praegu meil on eelmisel nädalal tutvustatud majandusprognoosi järgi erakordselt head maksulaekumised. See tähendab seda, et me saame hakkama ilma täiendava laenukoormuseta. Minu meelest senikaua, kui me suudame saada, me peaksime asju tegema. Püsikulude katmist me ei saa teha laenuga. Me saame laenuga ehitada välja projekte.
Aga miks ma toon siin selle, et me oleme tegelikult stagnatsioonifaasis? See tähendab, et meil on ülikõrge inflatsioon ja kui me tegelikult kui raha veel rohkem turule laseme sellega, et me ise investeerime rohkem, siis me anname inflatsioonile hoogu juurde. Sest riigi projektid konkureerivad kõikide teiste projektidega.
Siin on nii palju aspekte, mida me peame arvesse võtma, ja see protsent, laenuprotsent, ei ole asi iseeneses.
Ott Tammik
Üks küsimus veel välisministrile, seoses viisakeeluga eilsel kohtumisel välisministritega. Kas seal oli tunnetada mingisugust muutust seisukohtades? Kuhupoole see tuul puhub? Kas teised välisministrid hakkavad toetama mingit Euroopa Liidu keeldu?
Urmas Reinsalu
Ma arvan, et mentaalne muutus oli väga tugev. Kui see teema kerkis kuu aega tagasi esile – ma mäletan, kui ma ise olin Kiievis kuu aega tagasi, siis Ukraina president palus, et võtke see teema üles –, siis tegelikkuses oli see reaktsioon algul võrdlemisi jahe. Nüüd me saavutasime selle Eesti ja mitme teise meid toetanud riigi seas. Ikkagi eilne välisministrite koosolek keskendus sellele, see oli põhiteema, ütleme, koosolek läks veel edasi ja hiljem seal sõnastati need lahendused. Aga see mentaalne mõttemuutus on aset leidnud, ma arvan, et see on mõistlik.
Kaks kuud tagasi oli laual ettepanek, et seesama viisalihtsustusleping, mida peaminister mainis, Euroopa Liidu ja Venemaa vahel, tühistada või peatada. Siis ütlesid mitu partnerriiki, et ei-ei-ei, see on mõeldamatu ja see on kindlasti ebamõistlik. Nüüd me saavutasime selle, et seda võeti enesestmõistetavalt. Nüüd me selle saavutasime, tundub, nagu möödaminnes. Järelikult hoiak on kõvasti muutunud.
See, et tegelikkuses kõik möönsid vähem või rohkem, ütleme siis, stiilierinevustega, et see on probleem, Vene kodanike Euroopasse tulemine massiliselt on probleem. Seda mööndi. Tõsi küll, noh, nagu julgus või valmidus vähem või rohkem radikaalseteks lahendusteks on erinev.
Aga nii nagu me oleme näinud seitsme varasema sanktsioonipaketi puhul ka, kuskil on esimene samm, keegi peab tegema esimese sammu ja siis hakatakse sellel rännakul liikuma. Alati võib öelda, kahju avaldada, et teinekord on need olnud ka pika loogikaga, 27 riigi vahel [ühiste] seisukohtadeni jõudmine.
Aga ma olen küll veendunud, et kindlasti me ei kavatse seda teemat kuidagi kõrvale lükata ega nüüd öelda, et me päädime selle lahendusega. Ei, me rakendame oma regiooni meetmeid. Me kindlasti kutsume üles nii kaheksanda sanktsioonipaketi valguses kui ka iseseisva ettepanekuna naasma selle üleeuroopalise tõkendi juurde, mida me oleme pidanud mõistlikuks.
Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi? Tundub, et ei ole. Meie pressikonverents on lõppenud. Aitäh!
