Allolevast tabelist leiate bürokraatia vähendamise ja majanduse elavdamise ettepanekud, mille osas valitsus on seisukoha võtnud. Tabel sisaldab nii heakskiidetud kui ka mittetoetatud ettepanekuid, mis pärinevad efektiivsuse ja majanduskasvu nõukojalt, ministeeriumitest või valitsuskabinetist. Ministeeriumides analüüsimisel olevaid ettepanekuid allolevas tabelis ei kuvata. Täielik ülevaade kõigist nõukojale esitatud ettepanekutest, sealhulgas ministeeriumides analüüsimisel olevatest, on kättesaadav Riigikantselei kodulehel.
Vaata NÕUKOJALE ESITATUD ETTEPANEKUID siit
Otsused majanduse elavdamiseks
""
Kliimaministeeriumi valitsemisala
16.10.2025, valitsuse istung
-
Valitsus muutis ehitusseadustikku, et ehitamisega seotud asjaajamine oleks lihtsam ja kiirem
Muudatustega väheneb halduskoormus nii inimestele, ettevõtjatele kui kohalikele omavalitsustele. Planeerimine muutub paindlikumaks, näiteks kui krundile soovitakse ehitada sauna või kuuri, ei pea enam muutma detailplaneeringut, vaid piisab projekteerimistingimustest. Samuti ei pea detailplaneeringut muutma, kui hakatakse rajama varjendit ning selleks on vaja juurdeehitust. Väiksemate, alla 20 m² mitteelamute puhul pole ehitusluba ega teatist üldse enam vaja. Lihtsamaks muutub ka vanade hoonete seadustamine. Eramajade ja paariselamute puhul on kavas lõpetada kasutuslubade taotlemine, selle asemel piisab kasutusteatisest.
| Olukord | Praegu | Edaspidi |
|---|---|---|
| Tekib vajadus muuta hoone kõrgust, korruste arvu, pindala või rajatise liiki, kuid see ei vasta detailplaneeringule | Tuleb algatada detailplaneeringu muutmine, mis on ajamahukas protsess. | Muudatusi saab teha lihtsamalt projekteerimistingimuste täpsustamisega ning detailplaneeringut muutma ei pea, kui üldplaneering seda lubab. |
| Elamut teenindava abihoone (nt kuur, saun, garaaž, varjend) ehitamine | Abihoonetel on vaja teatud juhtudel detailplaneeringu muutmist. | Detailplaneeringut muuta pole vaja – piisab projekteerimistingimustega täpsustamisest. |
| Soovin ehitada kinnistule alla 20 m2 mitteelamu, nt müügikioski | Uue ehitamiseks vaja esitada ehitusteatis. | Edaspidi teatise või loakohustus puudub. Ehitis peab siiski vastama muudele nõuetele, sh planeeringu tingimused. |
| Hoonele varjendi rajamine (kohustus uutel hoonetel alates 1.07.2026) | Tavaliselt nõuab detailplaneeringu muutmist. | Piisab projekteerimistingimuste täpsustamisest (eeldusel, et üldplaneering lubab). |
| Puurkaevu või -augu rajamine | Asukoht tuleb kooskõlastada. Alla 10 m3 puurkaevude ning puuraukude ehitamisel tuleb esitada ehitusloa taotlus. | Eelnev asukoha kooskõlastamise kohustus kaob. Edaspidi tuleb esitada ehitusteatis koos projektiga. |
| Ehitus venib | Ehitusteatis aegub 2 aasta jooksul, pikendada pole võimalik, tuleb uuesti teavitada. | Ehitusteatis kehtib 4 aastat ehk ehituse viibimise korral ei pea eelduslikult KOVi mitu korda teavitama. |
| Eramaja või paarismaja kasutuselevõtmine | Tuleb taotleda kasutusluba ja esitada arvukalt dokumente. | Piisab kasutusteatisest – lihtne teatis ehitisregistris, mis sisaldab ehitise põhiandmeid. |
| Hoone on ehitatud juba mõnda aega tagasi, kuid paberimajandus ei ole korda aetud | Praegu on seadustamise nõuded enne ja peale 01.01.2003 erinevad. Lisaks tuleb õigusliku aluseta ehitise ehitisregistrisse kandmise eest tasuda 500 eurone riigilõiv. | Kui hoone on ehitatud enne 2015, piisab ehitise ohutuse tõendamisest; Enne 22.07.1995 ehitatud hooned loetakse õiguspäraseks. Varem nõutud riigilõiv kaob, tasuda tuleb vaid kasutusloa taotlusega kaasnev riigilõiv (kui kasutusluba on selle hoone puhul nõutud). |
| Ehitatakse raudteed või ühele kinnistule mitu hoonet | Iga ehitusloas käsitletud ehitise kohta tuleb esitada eraldi kasutusloa taotlus, kui see on nõutud (raudteedel nt mitusada). | Edaspidi saab hakkama ühe kasutusloa taotlusega. Eriti suur mõju joonrajatistele (raudtee). |
28.08.2025, kabineti nõupidamine
-
Eesti hangib kuni viis uut Rail Balticu regionaalrongi
Rongid hakkavad eelkõige sõitma Rail Balticu kohalike peatuste vahel. Kohalikud rongid võimaldavad inimestel liikuda kiirelt ja mugavalt oma igapäevaste sihtkohtade vahel, tuues suurtes keskustes asuvad töökohad ja teenused kodudele lähemale. Iga uus rong peab mahutama kuni 200 reisijat ja suutma sõita kiirusega kuni 200 kilomeetrit tunnis. Tallinna ja Häädemeeste vahele jääb kokku 12 kohalikku peatust. Elron kuulutab hanke välja sel sügisel. Kõik rongid peaksid olema Eestisse jõudnud 2030. aasta esimeses pooles.
7.08.2025, valitsuse istung
- Tuulikuid ja päikeseparke saab edaspidi ehitada kaevandatud maale
Tuulikute või päikeseparkide ehitamine ammendunud karjääride või turbakaevanduste aladele on loodusele ja ümberkaudsetele elanikele võimalikult väikse mõjuga viis saada odavat ja taastuvat energiat.
24.07.2025, kabineti nõupidamine
-
Valitsus toetas ettepanekuid vähendada bürokraatiat ja lihtsustada reegleid energeetika, looduskaitse ning jahinduse valdkonnas.
Muudatused mõjutavad positiivselt väikeettevõtjaid, maaomanikke, metsaomanikke ning ametiasutuste töökoormust, samas tugevdades õigusraamistikku ja tagades õigusselguse.
03.07.2025, valitsuse istung
-
Riigiteedesse suunatakse nelja aastaga 932 miljonit eurot
Valitsus kinnitas riigiteede teehoiukava aastateks 2025–2028. Uuel perioodil suunatakse riigiteedesse 251,8 miljonit eurot rohkem kui eelmisel perioodil. Olulise osa kasvust katavad mootorsõidukimaksust laekuv tulu ja Euroopa Liidu vahendid, mida suunatakse muuhulgas riigikaitse seisukohast oluliste teelõikude ehitusse. Suuremate projektidena jätkub Tallinn-Pärnu ning Tallinn-Tartu suundade neljarealiseks ehitamine.
03.07.2025, valitsuse istung
-
Maapiirkondades muutub kodulaen paremini kättesaadavaks
Maapiirkonna eluasemelaenu riiklikku käendust saavad kasutama hakata senisest rohkemate piirkondade elanikud ning tagatise ülempiir tõuseb. Valitsus otsustas käenduse tingimusi muuta, et elavdada väiksemate linnade ja asulate kinnisvaraturgu ning luua paremaid elamispindu väljaspool suuremaid linnu.
5.06.2025, kabineti nõupidamine
84,8 miljonit eurot investeerime sõjalisse liikuvusse maanteedel ja raudteedel. See on maanteede ehitamine Euroopa rahaga Eesti ettevõtete poolt, kusjuures allhanked tulevad ka suuresti Eestist, materjalid, tööjõud, maksud jne on kõik Eestis. See tähendab tee-ehitust nii Tallinn-Pärnu-Ikla kui Tallinn-Tartu suunal, samuti Rail Balticul väljaehitatavaid lõike.
15.05.2025, valitsuse istung
Puhast energiat võiks kuni 1400 megavatine merepark tootma hakata 2030 alguses.
kabineti nõupidamine
Piir kaitstava ja majandatava metsa vahel peab olema paindlik ja võimaldama vastavalt vajadusele ümbertõstmisi. Otsusega saab metsasektor kindluse majandatava metsa mahu osas. See tähendab kindlust äriplaanide ja investeeringute tegemiseks. Looduskaitsjad saavad kindluse kaitstava maismaa, sh metsamaa osas.
Saadame Riigikogule seaduse eelnõu, millega toome jäätmekorralduse lõpuks kaasaega. Valdkond on püsinud muutumatu üle 10 aasta. Jäätmed on materjal, mille järele on maailmas suur nõudlus – kui neid õigesti käidelda, on see väärtuslik tooraine uuele tööstusharule. Et uus tööstusharu saaks tekkida, peame reformima kogu jäätmeahelat: inimene peab saama lihtsalt sorteerida, omavalitsus peab saama süsteemi tõhusalt korraldada ja ettevõtjal peab olema kindlus investeerida. Koos on tugev reform, mis loob valdkonnas uusi ärivõimalusi ja samas hoiab madalal halduskoormuse, bürokraatia ja inimeste kulud.
24.04.2025, valitsuse istung
Kui varem rakendus süsinikumaks kõigile, kes impordivad raua-, terase-, alumiiniumi-, väetise- või tsemenditooteid alates 150 euro eest aastas, siis edaspidi rakendub süsinikumaks alates 50 tonni impordist aastas.
24.04.2025, kabineti nõupidamine
Ettevõtetele makstakse toetust CO2 kvoodirahast. Näiteks saab toetuse abil paigaldada laevadele hübriidmootoreid, rohekütustel töötavaid seadmeid, heitgaaside kogujaid, kaldaelektri lahendusi jne.
10.04.2025, majanduskabineti nõupidamine
Kiisa koguvõimsus on 250 MW, mis aitab turule tulles ära lõigata elektrihinna tippe. Kui jaam müüa, siis hinnanguliselt aitab see alla tuua elektri lõpphinda 3,5 €/MWh.
28.03.2025, valitsuse istung
Kaevandamislubade puhul kaob vajadus ministri topeltkooskõlastusele, mis lühendab protsessi vähemalt 30 päeva.
Keskkonnalubasid ei pea enam väljastama väheolulistele tegevustele ja kohati ei pea neid tegevusi enam ka registreerima.
Näiteks ehitajad ei pea registreerima tee või raudtee silla ehitamiseks veekeskkonnariskiga tegevust. Muudatus aitab kiiremini arendada Kaitseväe polügooni ja Rail Balticat. Teine näide, koolid, lasteaiad, väikeettevõtjad ei pea registreerima end jäätmekäitlejana, kui tahavad kohapeal komposteerida biojäätmeid, mille kogus aastas on alla tonni.
Natura hindamisi saab hakata läbi viima lihtsustatud korras juhul, kui tegevused ei mõjuta loodust laiemalt. Praegu võtab keskkonnamõju hindamine aega kaks aastat, Natura lihtsustatud hindamist saab teha 4-7 kuuga. Esialgsel hinnangul on see 4-5 korda odavam.
Piiranguvöönditesse ja hoiualadele jäävatest metsaelupaikadest on võimalik võtta igapäevaseks toimetamiseks vajalikus mahus küttepuid (kuni 5 tm/ha, maksimaalselt 20 tm kinnistult aastas).
Natura 2000 metsaelupaigad vabastatakse maamaksust.
Vähendame ranna ja kalda pidevalt üleujutatavatel aladel ehituskeeluvööndit 50-le meetrile. Rannaalasid inimestele kinni ei panda. Kehtima jääb senine nõue, et mererannas peab ehituskeeluvöönd ulatuma vähemalt 100 meetrit maismaal ja 200 meetrit saartel.
KOVid saavad nüüd väljaspool kaitseala olevatel tiheasustusaladel ise otsustada, kui suur ehituskeeluvöönd on. See suurendab autonoomsust kohaliku elu korraldamisel.
13.03.2025, majanduskabineti nõupidamine
-
Soovime EL uue süsinikuturu nõuete (ETS2) edasilükkamist transpordi ja hoonete puhul
Süsteemimõju Eesti ettevõtetele ja inimestele on suur, kuid süsinikuheite vähenemine väga väike.
Kliimaministeerium peab alustama konsultatsioone Euroopa Komisjoni ja liikmesriikidega, et uue süsinikuturu käivitamine tunnistada kehtetuks. Selle asemel tuleb leida ELi majandust toetavad alternatiivid.
-
- Riigiteedesse suunatakse nelja aastaga 932 miljonit eurot.
-
Elavdame Eesti riigikaitse kaudu Eesti majandust täiendava 200 miljoni euroga, mida pole veel ühtekuuluvuspoliitika fondidest muudele projektidele ära jagatud
-
Andsime Eesti esimese meretuulepargi rajamiseks Saaremaa läänerannikule hoonestusloa
-
Sätestame metsaseaduses, et majandusmetsad moodustavad kogu metsamaast 70 protsenti. Looduskaitseseaduses sätestame, et kaitse all on 30% maismaast, mis hõlmab lisaks metsamaale soid, rabasid, siseveekogusid, pärandniite jne
-
Käivitame jäätmereformi, et prügimägede asemel tekiks Eestis uus tööstus
-
Üle 100 väikeimportija vabastatakse süsinikumaksust ja keerulisest asjaajamisest
-
Riik toetab Eesti laevatööstust 25 miljoni euroga, et tuua Eestisse 170 miljoni euro väärtuses tellimusi laevade kaasaegsemaks ehitamisel
-
Müüme Kiisa avariielektrijaama 2028
-
Lihtsustame keskkonnalubade väljastamist
-
Vähendame looduskaitsepiiranguid
Uuendatud 17.10.2025
Viimati uuendatud 22.11.2025
