Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://youtu.be/sfDEDJDarxE
Juhataja Jevgenia Värä
Head ajakirjanikud! Head kuulajad! Tere! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Kaja Kallas, välisminister Urmas Reinsalu, siseminister Lauri Läänemets, riigihalduse minister Riina Solman ning majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.
Kaja Kallas, palun!
Peaminister Kaja Kallas
Aitäh! Tere päevast! Kõigepealt loomulikult energiast. Augusti elektriarved on tulnud ja pakkunud kõigile suurt jahmatust. Paratamatus on see, et see on alles algus. Me oleme sügise ja talve lävel ning me näeme hindu, mis tulevad väga kõrged. Need kõrged energiahinnad on see hind, mida meie maksame selle sõja eest, mis toimub Ukrainas.
Me peame jätkama Ukraina toetamist, selleks et Venemaa läheks oma piiridesse tagasi ja me saaksime kõikidest muudest muredest ka lahti. Talveks valmistudes peame kõik vaatama ikkagi ka seda, kuidas me saaksime energiat kokku hoida, just selleks, et me saame niimoodi ka ühiselt neid hindu madalamal hoida.
Ka riigi energiasäästuplaan on valmimas. Riik saab siin näidata eeskuju. Sellest räägib lähemalt riigihalduse minister.
Selline kokkuhoid on Eestis uus, meil on enne olnud väga madalad elektrihinnad, aga nüüd peame sellega harjuma, see on uus reaalsus.
Valitsus kiitis heaks seisukohad või õigemini me täpsustame veel natuke sõnastust, aga põhimõtteliselt oli meil kokkulepe olemas selles, millega läheb majandus- ja taristuminister Euroopa Liidu energiaministrite erakorralisele kohtumisele.
Eesmärk on arutada kiiret sekkumist elektriturukorraldusse, just sellepärast ajutiselt elektri- ja gaasihinnad omavahel lahti ühendada. Ettepanekuid on välja pakkunud nii komisjon kui ka liikmesriigid. Ministrite arutelu tulemusel valmivad Euroopa Komisjoni konkreetsed ettepanekud, mis peaksid tulema välja järgmisel nädalal.
Eesti toetab põhimõtteliselt ajutiselt elektriturule sekkumist, et taevasse kerkinud elektrihindu leevendada ning säilitada ka ettevõtete konkurentsivõime ja inimeste sissetulek. Samas on oluline, et need sekkumised ja muudatused säilitaksid rohepöörde investeerimiskindluse, vajalikud hinnasignaalid selleks, et investeeritakse täiendavalt taastuvenergiasse, aga ka selleks, et energiatarbimise juhtimiseks ja säästuks ikkagi kõik olemas oleks.
Arutasime ka energiahüvitiste teemat ja põhimõtteliselt saime kokkuleppele, mis puudutab energiahindu, nimelt, mida valitsus sellega teeb, et aidata just kodutarbijatel kõrgete energiahindadega toime tulla.
Põhimõtteliselt määrus, mis on küll majandus- ja taristuministri määrus, aga mida me täna põhjalikult arutasime, näeb ette, et me toetame kõiki peresid, elektri kodutarbijaid elektrihinnast, mis on 80 eurot megavatt-tunni kohta, sellest üle minevat 50 eurot megavatt-tunni kohta maksimumtoetusega. Nii et gaasi puhul kodutarbijatele hüvitatakse 80 eurot ületavast hinnast 80% kuni 2600-kilovatt-tunnise tarbimise kohta. Kui me arvestame gaasi keskmiseks hinnaks 260 eurot megavatt-tunni kohta, siis säästab tarbija selle meetme raames 50% võrreldes olukorraga, kui energiahinda ei kompenseerita.
Kaugkütte kodutarbijatele hüvitatakse 80 eurot megavatt-tunni kohta ületavast hinnast 80%. Meetme abil väheneb näiteks Tallinna tarbija kaugküttevõrgu kaudu jaotatud soojuse hind seniselt 97,15 eurolt megavatt-tunni kohta hinnale 83,4 eurot megavatt-tunni kohta. Aga see on lihtsalt näide. Need hinnad kaugküttepiirkondades on väga-väga erinevad.
Lisaks oleme riigikogule saatnud – ja riigikogus on juba esimene lugemine läbitud – elektrituruseaduse muudatused, mis võimaldavad universaalteenust inimestele hinnaga, mis konkurentsiamet on kokku leppinud.
Pealelõunal arutame ka viisakeeldu. Nimelt, me soovime koos Läti, Leedu ja Poolaga oluliselt piirata Vene turistide voolu Euroopasse. Tahame takistada Schengeni viisaga Venemaa kodanike välispiirilt riiki sisenemise ja Eesti transiidina kasutamise, kui reisi eesmärk on turism. Sisenemise piiramisel jäävad kehtima kokkulepitud erandid. Tegemist ei ole täieliku sissesõidukeeluga.
Täna teeme koos Läti, Leedu ja Poola peaministriga ka sellesisulise ühisavalduse. Meie enda arutelu tuleb pärastlõunal, aga sisuliselt oleme juba varem hinnanud, et see on vajalik.
Esimene põhjus, miks me seda teeme, on turvalisus. Me ei suuda kõiki neid inimesi, kes tulevad, piisavalt kontrollida. Me näeme seda, et selle konventsionaalse sõja kõrval, mis Ukrainas praegu toimub, on käimas ka hübriidsõda, infosõda, kübersõda. Selle jaoks me peame tohutult ressurssi hoidma, et tagada Euroopa piiri turvalisus. Seetõttu on lihtsam teha selline piirang.
Lisaks, kuna Euroopa tasemel on juba kokku lepitud sanktsioon õhu kaudu liikumisele ehk ühtegi lennukit Venemaalt Euroopasse ei lenda, siis paratamatult see koormus tuleb nendele, kellel on maismaapiir Venemaaga.
Pärast hiljutist Prahas toimunud Gymnichi kohtumist kinnitas ka Euroopa Komisjon, et olukord liikmesriikides, kellel on ühine piir Venemaaga, on muutumas keeruliseks. Meil on õigus võtta meetmeid vastu riiklikul tasandil ja oma piiride kaudu Euroopa Liitu sisenemist piirata.
See on ka asi, mida me peame silmas pidama, et erinevate uuringute andmetel toetab üle 70% venemaalastest ehk Vene kodanikest Venemaa agressioonisõda Ukrainas.
Nii et nagu me oleme öelnud, turistina Euroopasse reisimine ei ole mitte inimõigus, vaid privileeg. Kui riik paneb toime sisuliselt genotsiidi, siis ka kodanikud selle tõttu kannatavad.
Aga me jätkame ka ühise lähenemise otsimist Euroopa tasandil ja sellest saame veel eraldi rääkida. Võib-olla oluline on see, et ühiselt kokku lepitud reeglid näevad ette ka kokku lepitud erandeid, nagu pereliikmete külastamise dissidentide elamisloa omanikele. Kõik need reeglid on endiselt olemas, aga täpsemalt räägivad sellest nii siseminister kui ka välisminister.
Kindlasti soovin õnnitleda Suurbritannia uut peaministrit Liz Trussi. Minul on olnud temaga väga head kohtumised ja väga hea klapp. Juunis käisin Londonis ja hiljem ka Madridi tippkohtumisel saime suhelda. Me jagame ühist arusaama Euroopa julgeolekuohtudest. Suurbritannia on meie väga oluline liitlane. Tänu sellele me kindlasti saame koostööd väga heal tasemel ka Liz Trussiga jätkata.
Meil on siin Suurbritannia sõjaväelased. Meie kaitsekoostöö on väga heal tasemel. Ja mul on hea meel, et Liz Truss on ka endise peaministri Boris Johnsoni liini hoidmas.
Valitsus võttis istungil vastu otsuseid 15 teema kohta. Nimelt, kiitsime heaks ja saatsime riigikogule seaduse eelnõu, millega vähendame ühekordsetest plasttoodetest tekkiva prügi mõju keskkonnale. Järgmisest aastast ei tohi enam näiteks turule tuua ühekordseid plastist sööginõusid ja -riistu, õhupalli- ja vatitikuvarsi. Jaanuaris 2024 on avalikel üritustel lubatud toidu-joogi serveerimiseks kasutada ainult korduvkasutatavaid anumaid ja söögiriistu.
Samuti kiitsime heaks ja saatsime parlamendi poole eelnõu, millega parandame finantskriiside ennetamist ja lahendamist. Täpsemalt näeme seadusega ette kriisiennetus- ja lahendusmeetmed kesksete vastaspoolte jaoks.
Lisaks, valitsus otsustas esitada Euroopa Kontrollikoja kandidaadiks Keit Pentus-Rosimannuse. Kuivõrd tähtaeg Euroopa Kontrollikoja liikme Eesti esindaja kandidaadi saatmiseks on juba käes, siis Keit Pentus-Rosimannuse valitsus kandidaadiks esitas.
Keidul on rahandusministrina väga pikaajaline kogemus, 15-aastane kogemus riigi tippametites. Kolm kriisiaja eelarvet on ta kokku pannud ja teab ka riigi rahandust läbi ja lõhki. Lisaks on tal rahvusvahelise õiguse ja diplomaatia magistrikraad mainekast Tuftsi Ülikooli Fletcheri instituudist.
Lihtsalt ütlen selle kohe ära, et see tõesti erakorraliselt nii oli meil varem kokku lepitud. Sellise otsuse me tegime häälteenamusega. See on lihtsalt teadmiseks.
Nii, aga minu poolt kõik.
Juhataja
Aitäh! Välisminister Urmas Reinsalu, palun!
Välisminister Urmas Reinsalu
Oh, ei teagi, millest alustada. Aga võtame siis viilude kaupa.
Kõigepealt, nii nagu proua peaminister ütles, Eesti poliitiline tahe, mida me õiguslikult realiseerime täna hilisema rakenduskuupäevaga jõustuvalt, on see, et 19. septembri ööst või siis 18. ja 19. septembri vahepeal, 19. septembril kell 00.00 hakkab kehtima Eestisse sissesõidukeeld Schengeni välispiirilt Vene Föderatsiooni kodanikele, kes siseneksid muidu riiki Schengeni viisaga, sõltumata sellest, milline riik on Schengeni viisa väljastanud. Erandid on ka fikseeritud ja suures plaanis on need erandid sellised, nagu me oleme kehtestanud alates kevadest, selles olukorras, kellele me jätkame oma Eesti viisade välja andmist, Schengeni viisade välja andmist – on teatud hulk inimesi, keda me siia lubame, sisuliselt ennekõike sugulaste külastamiseks ja humanitaarkaalutlustel. Seda teevad samast hetkest jõustuvalt, nagu me kokkulepe on, ka teised meie regiooni riigid, keda proua peaminister juba nimetas.
See on kindlasti meede, mis peaks tõhusalt aitama kaasa ka Venemaa Föderatsioonist sissesõidu vähenemisele, Vene kodanikest tulijate vähenemisele. Üleskutse juba tegelikult on Vene Föderatsiooni kodanikele Schengeni viisadega mitte tulla Eestisse. Nad ei ole siin teretulnud. Ja tegelikkuses 18. septembrist rakendub õiguslik keeld, välja arvatud teatud kitsas rida erandeid.
Nüüd, teine küsimus puudutas teemade ringi, mis on seotud energiahüvitistega. Selles kontuuris, nagu me ka koalitsiooni moodustades kokku leppisime, me need täna heaks kiitsime. Need jõustuvad 1. oktoobrist, kas automaatse või taotlusliku menetluskorra alusel, ja nende mõju on inimeste oktoobrikuu arvetele.
Ja elektri puhul on nüüd oluline tõesti Isamaa ette pandud ja koalitsioonis kokku lepitud elektrituru reform jõustada universaalteenuse kasutamiseks. See draama, mis praegu toimub energeetikaturul, sealhulgas prognoositaval selle talve Nord Pooli turul – siin tegelikkuses inimestel on võimalus selgelt see otsus langetada, ja loodetavasti ka meedias täielikku informatsiooni inimestele antakse. See on ratsionaalne valik, kuidas käituda, et oma energiakulusid sellel hooajal optimeerida.
Kindlasti Isamaa seisukoht on siin ühemõtteline. Ma täna ütlesin selle ka välja arutelus. Me peame langetama otsuseid ka ettevõtjatele universaalteenuse võimaldamise kohta. Ma ei näe siin tegelikkuses teist alternatiivi. Ma pean silmas seda ja ma juhin ka sellele tähelepanu, et see ei too kaasa lisaeelarvele täiendavat koormust. See on tegelikkuses õiguse võimaldamine.
Mis on head uudised? Kui me vaatame ka ettevõtjate elektritarbimist, siis on seda sarnaselt võimalik teha, universaalteenuse loogikat kasutades. Me ei tohi siin jätta ettevõtteid täiesti vaakumisse selles hinnakriisis.
Sama kontekst puudutab seisukohti, mis on Euroopa Liidu energiaministrite seisukoha eel. Ma pidasin vajalikuks need seisukohad lahti võtta ja neid seisukohti tõhustada. Me jätkame sellega pärast lõunat, nende täpsustamisega.
Minu veendumus on, et Poola ei tohi jääda üksi, Eesti peab toetuma Poola seisukohta ETS ühikute kauplemissüsteemile selgelt madalama hinnahorisondiga fikseeritud hinna määramiseks. Poola on teinud ettepaneku, et see oleks 30 eurot tonni kohta. Kui me võtame praeguse prognostilise taseme, siis see tähendab tegelikkuses, et nii ettevõtjad tarbijatena kui ka elektri kodutarbijad võidaksid sellest 60 eurot megavatt-tunni kohta. Ma arvan, et Eesti ei peaks siin jätma Poolat üksi, me peaksime oma turukonkurentsi võime huvides, oma tarbijate huvides seda ettepanekut toetama.
Teine ettepanek on ka tõepoolest sellega seoses, et meil tuleb väljendada ühemõttelist ja selget toetust eesistuja ettepanekutele, mille kohta ta küsib arvamust, nii imporditud gaasile hinnalae seadmiseks kui ka elektritootjatele, teatud tüüpi elektri tootjatele, välja arvatud gaasist tootjatele, hinnalae seadmiseks.
Praeguses olukorras, sõjaolukorras on näha, et vaba turg sõjaolukorra tingimustes lihtsalt ei funktsioneeri. Ja selles olukorras on vaja langetada otsuseid, mis võimaldavad tasakaalustada ebanormaalsust. See ei ole praegu normaalne olukord, kõik me saame aru. See ei ole maailmasõda, aga kahtlemata on ta majandussõjana maailmasõda, mis käib praegu energiakandjate puhul. Meie vastasjõud Venemaa kasutab praegu energiarelva meie vastu ja me peame seda tasakaalustama. Me ei tohi jätta oma inimesi kaitseta. Ja siin kindlasti on mõistlik üleeuroopaline lahendus.
Nüüd, järgmine küsimus on seotud Euroopa Kontrollikoja liikme nimetamisega, audiitorite koja liikme nimetamisega. Proua peaminister pani ette valitsuskabinetti see päevakorrapunkt lülitada. Isamaa delegatsiooni juhina ma ei pidanud seda võimalikuks teha, kuid peaministri õigus on seda küsimust päevakorda lülitada.
Ma palusin võtta vaheaja ja ma kuulasin kolme koalitsioonierakonna esimehe seisukohti. Nad kinnitasid, et neil oli arusaam sellest, et seda asja võidakse otsustada hääletamise teel, koalitsiooni moodustamisel. Kuid õige oli see, et selle isiku nime, võimaliku kandidaadi nime, keda hääletatakse, tegelikult koalitsiooni moodustamisel minu informatsiooni järgi kokku ei lepitud.
Ma palusin tungivalt, et seda küsimust ei pandaks päevakorda, et vältida seda hääletust. Ja teiseks, ma arvan, et selline olukord, kus de facto me võime rääkida sellest, et tõepoolest formaalselt esitas kandidaadi rahandusministri kohusetäitja maaeluminister, kuid sisuliselt on tegemist ikkagi sellega, mille kohta me hellitavamalt võime kasutada Raja Teele kujundit eesti kirjandusklassikast, „Suvest“, aga tegelikkuses ikkagi see, et esitatakse iseennast sellesse ametisse, on Eesti halduskultuuris minu mälu järgi pretsedenditu.
Stiililiselt on see pehmelt öeldes kultuuri küsimus, meie halduskultuuri küsimus. Isegi kui see on formaaljuriidiliselt mõeldav, et ettepaneku teeb üks inimene ja nimetab valitsuskollegiaalne organ, on see minu arvates olemuslikult äärmiselt kehv halduspraktika. See pigem ei vasta sellele arusaamale niisugusest Põhjala halduskultuurist, mida me oleme pidanud endale eeskujuks.
Ja teiseks, eraldi laskumata kandidaadi kompetentsidesse ja hinnangusse tema kohta, ma arvan, et selles olukorras kindlasti oleks mõistlikum olnud avatum arutelu selle kandidaadi üle.
Sellest johtuvalt Isamaa delegatsioon ei pidanud võimalikuks seda kandidaati toetada. See oli häältega 9 : 5 – oli vist, eks, jah? –, see tähendab, et sotsiaaldemokraatide ja reformierakonna ühishäältel leiti sobiv kandidaat, inimene, kes tegelikult on rahandusminister. Minu jaoks oli see olemuslikult häiriv, ma ei häbene seda öelda. Aus on seda öelda siin omavahel kõigi Eesti inimeste ees.
Meie asjade seadmise puhul on kindlasti hästi oluline, et asjad ka näiksid läbipaistvad ja loogilised. Minu meelest, minu hinnangul siin meil oli küll selles asjade ajamises see hetk, kus me jooksime paraku lati alt läbi.
Juhataja
Aitäh! Siseminister Lauri Läänemets, palun!
Siseminister Lauri Läänemets
Jah, aitäh! Natuke räägin sellest otsusest, mida me veel tegema hakkame, aga mis puudutab viisasid, mis on Euroopa Liidus välja antud, nendega sisenemist Eesti piiridesse. Tõesti, nii nagu siin varem öeldud on, kokku on lepitud Balti riikide ja Poolaga, et me teeme seda ühiselt ja ühiselt see kõigis kolmes riigis ka jõustuma hakkab. See tähendab, et me olulise tee Euroopa Liitu Vene Föderatsiooni kodanikele sulgeme.
Nüüd, oluline on aru saada, kes need siis on. See tõesti ei puuduta kõiki viisasid, mis Euroopa Liit on väljastanud, vaid see puudutab põhimõtteliselt turismiviisasid. Ehk 19. septembrist enam ei saa Eesti piiri Vene Föderatsioonist ületada need Schengeni viisa omanikud, kelle reisi eesmärk on turism, sport, kultuur või sugulaste-sõprade külastamine.
See sanktsioon, põhimõtteliselt, mida me rakendame, või see otsus, mida me teeme, on sarnane neile viisadele ja toimingutele, mis me Eestis väljastatud viisade puhul varasemalt oleme siin juba juulis ja augustis teinud. Selle koha pealt ei muutu midagi. Kui sul on ülenejad ja alanejad sugulased, humaansed põhjused, abikaasa jne, siis ikkagi nendel puhkudel väljastatud viisaga on võimalik Eesti piiri jätkuvalt ületada, ka siis, kui viisa on välja andnud mõni teine Euroopa Liidu riik.
Kui vaadata varasemaid otsuseid, mis puudutasid Eestis välja antud viisasid, siis sealt oli näha, et kui ööpäevane riigipiiri ületamine Eestis väljastatud viisade puhul oli 600 inimest ööpäevas, siis nüüdseks on see kukkunud umbes 100 või 150 inimese kanti, seega oluliselt vähenenud. Me prognoosime, et täpselt sama juhtub nüüd ka Euroopas väljastatud viisade puhul. Ehk 400-500 inimese asemel, kes praegu ööpäevas ületavad Eesti riigi piiri, läheb ka see arv umbes 100 inimese kanti. Ehk toimub päris suur vähenemine.
Ma korra räägin ka teemal, mida me täna ei arutanud, aga mida me siin ette valmistame, et oleks selgus. Lihtsalt väga palju erinevat informatsiooni on nüüd hoolekandereformi kohta – kas seda on võimalik teha või ei ole võimalik teha jne? Jah, seda on võimalik teha.
Me oleme koalitsioonis leppinud selle jaoks kokku 40 miljonit eurot. See on kindel, see reform tuleb. Sisuliselt tähendab see kvaliteedinõuete tõstmist hooldekodudes. Ehk teenus läheb inimeste jaoks paremaks.
See tähendab 1000 uut töökohta olemasolevates hooldekodudes, muidu seda teenust paremaks ei saa, ja see tähendab ka inimeste jaoks väga olulist kokkuhoidu.
Ehk kui lisaks pensionile peab pere praegu maksma umbes 400–500 eurot kuus, siis see summa väheneb vähemalt keskmise pensioni puhul 70 euroni. Ehk inimeste võit aastas on 4000–5000 eurot kokkuhoidu. Ehk riik tuleb väga tugevalt siin appi.
Nüüd, me proovime veel läbi rääkida – see riigieelarve läbirääkimiste teema, RES-i läbirääkimiste teema – selle, kas meil on võimalik seda summat natukene suurendada. Ja kui me suudame seda summat natukene suurendada, siis me tegelikult saame ka pakkuda paremat tuge inimestele kodus, tuge ja abi kodus olles. Eesmärk ei ole see, et kõik inimesed läheksid hooldekodudesse, vaid eesmärk on, et inimesed saaksid väga hästi hakkama oma kodus ja hooldekodu on viimane etapp nende elus. See on eesmärk.
Aga mis puudutab tänaseid otsuseid ja arutelusid energia teemadel, siis mul on väga hea meel, et põhimõttelised otsused said langetatud, mis puudutab energia hinna lagesid gaasi ja kaugkütte puhul. Aasta aega tagasi seda Eestis väga võimalikuks …
Kaja Kallas
Mitte hinnalaed, vaid toetused …
Lauri Läänemets
No põhimõttelised toetused, aga sisuliselt hinnalaed. Aasta aega tagasi see oli selline suurem väljakutse meil, aga kõik muutub ja seisukohad ka muutuvad. Ma luban Riina Sikkutil rääkida kõigist energia teemadest lähemalt ja täpsemalt, nii et ma ei hakka ise neid asju siin ära rääkima, aga põhimõtteliselt sotsiaaldemokraatide jaoks on oluline kõikvõimalikke viise kasutada selleks, et see mittetöötav elektribörs saaks kuidagimoodi niimoodi tööle ...
Jaa, see tõesti kriisis täna ei tööta ühegi inimese ega ühegi ettevõtte kasuks, aga see peaks saama kuidagi niimoodi tööle, et me ei peaks kogu raha Eestist välja viima. Jah, tootjate kasuks see töötab. Jah, täpselt nii. Selles mõttes on mul väga hea meel.
Kui seal on võimalik heitmekaubanduse süsteemis teha muudatusi, siis loomulikult me toetame neid ka, aga sinna juurde alati peavad käima vastusammud, st kui me kuskilt anname mõnes mõttes järele, siis rohkem nagu taastuvenergiasse tuleb panustada. Rohepoliitikat ei tohi ära unustada, see on väga oluline.
Mis puudutab seda kontrollikoja otsust, siis jah, täpselt nii see oli, et kui me koalitsioonilepingut läbi rääkisime, siis lepiti kokku, et sellise mittekonsensusotsusega me võime seda teha. See ei tulnud täna üllatusena, me oleme sellel teemal erakonna juhtidega rääkinud, meie sotsiaaldemokraatidest omavahel ministritega samuti – ma usun, et teistes erakondades ka – rohkem kui kuu aega seda arutanud. See ei ole nagu mingi välk selgest taevast, et see positsioon enam-vähem selline on. Lõppkokkuvõttes keegi tuleb saata, see positsioon peaks olema reformierakonna täita. Oleme põhimõtteliselt selle kokkuleppe teinud, kuigi me nüüd positsioone arutades tõesti ei leppinud konkreetselt niimoodi kokku.
Noh, seda vaimu võib-olla ei ole võimalik niimoodi edasi anda, aga kui inimesed istuvad laua taga ja räägivad, siis mingites kohtades nad mõistavad teineteist ja saavad aru, kuidas see asi lõpuks läheb.
See, et kellelegi võib natukene mõru maitse suhu jääda, oli ju ka selle algse kokkuleppe tegemise juures teada. Kui me ütleme, et ei tee konsensusega, kui me koalitsioonilepingut tehes ei taha seda kokku leppida, siis arvatavasti üht- või teistpidi ta niimoodi läheb.
Kindlasti tekib selliseid küsimusi ka, et kas me siis tegime mingit kaupa või diili. Ma ütlen etteruttavalt ära, et seda me ei teinud. Lõppkokkuvõttes tuleb üks inimene sinna Eestist esitada. Loomulikult, kui oleks võimalik olnud sotsiaaldemokraatidel see esitada, siis meil oleks olnud ka väga häid kandidaate, nii nagu, ma saan aru, Isamaal. Aga noh, sellest vaimust ja sellest loogikast me lähtusime. Sest nüüd jääda kontrollikoja küsimuses siin pikalt arutama ja omavahel vaidlema – ma arvan, et see ei ole ka mõistlik. Meil on palju olulisemaid asju teha. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut jätkab energia teemaga.
Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut
Jaa, aitäh! Tõesti, energiahüvitisi nii koalitsiooniläbirääkimiste raames kui ka nüüd valitsuse laua taga oleme põhjalikult arutanud. Ja peaminister andis väga hea ülevaate sellest, mis see põhimõtteline kokkulepe on. Ma mõned killud lisan, aga üle kordama ei hakka.
Kõigepealt, kaugkütte puhul ei ole koguse lage. Kuna kõigil inimestel ei ole võimalik oma tarbitavat soojakogust mõõta ega radiaatoreid reguleerida ja tihtipeale kaugküttearved jagatakse ruutmeetrite põhjal, siis seal täpselt nii palju, kui inimesel toa soojas hoidmiseks vaja on, hüvitatakse.
Kui me võtame nüüd mõne konkreetse piirkonna või arve ette, siis piirkonniti on seis väga erinev. Meil on näiteks nii Narvas kui ka Järvamaal, kaugküttepiirkondi, kus kaugkütte hind tarbijale ka pärast hinnatõusu jääb alla 80 euro. Sellisel juhul hüvitist ei rakendata. Nii nagu kallimates hinnapiirkondades, kui hind on näiteks 260 eurot megavatt-tunni kohta.
Meil on ka selliseid üle 200-seid piirkondi, oli juba eelmisel talvel. Sellisel juhul inimene tasub selle 80 eurot megavatt-tunni kohta ja 20% 80-eurost hinda ületavast osast, kui see tarbimine oleks megavatt, siis 230-eurosest hinnast 110 maksab inimene ja 120 riik. Ehk riik läheb rohkem kui poole ulatuses appi. Nii et kaugkütte puhul see piirkondlik mõju on väga erinev.
Gaasi puhul mainin ära, et see lagi – 2,6 megavatt-tundi tarbimiskoha kohta – ei kehti korteriühistutele. Kui on gaasiküttel korteriühistu, siis seal tarbimislage ei ole. Gaasi puhul me teame, et on väga palju selliseid erilahendusi, on gaasikatel näiteks paarismaja peale, ridaelamu peale või väikese korterelamu peale, kus on üks mõõdik ja elanikud suulise kokkuleppe või harjumuse või vahel ka kirjaliku kokkuleppe alusel jagavad seda tarbimist kas ruutmeetrite põhjal või lihtsalt kolmeks-neljaks. Kui seda kokkulepet ei ole gaasimüüja andmebaasis, siis gaasimüüja jaoks on see nagu üks tarbimiskoht ja automaatselt rakendub see 2,6-megavatt-tunnine lagi.
Arusaadavalt see ei pruugi olla soodne variant tarbijate jaoks. Sellisel juhul, kui automaatselt ei ole võimalik tegelikule tarbimisele vastavat hüvitist rakendada, tuleb esitada avaldus keskkonnainvesteeringute keskusele. Inimestel õigus hüvitisele on, lihtsalt see automaatne rakendamine ei tule nende jaoks soodne. Sellisel juhul see taotlemise variant on olemas ja kõik oma ettenähtud mahus hüvitise ka saavad.
Nüüd see meediast ka läbi käinud rohkem kui neljaeurone kuupmeetri hind. Mida see siis tähendab? Kui suures osas siis riik appi tuleb? Kuupmeetri kohta on 83,5 senti inimese omavastutus, seda ületavast osast 80% hüvitab riik. Ehk kui kuupmeetri hind oleks 4 või 4,1 või 4,2 eurot, siis need suurusjärgud on umbes nii, et 1,5 eurot maksab inimene sellest kuupmeetri hinnast ja 2,5 eurot maksab riik. Seal see abi tuleb isegi rohkem kui poole ulatuses.
Aga kõigil neil, kellel on n fikseeritud pakett või odavama hinnaga pakett, tõesti see riigi abi võib jääda ka alla poole kogu sellest gaasi tarbitava koguse osast arves.
Nii gaasi kui ka elektri puhul on nii, et kui arvel mitu komponenti – on võrgutasud elektri puhul, taastuvenergia tasu, elektriaktsiis –, siis need jäävad kõik paika, hüvitis, elektri puhul 50 eurot megavatt-tunni kohta, mõjutab seda osa arvest, mis on seotud inimese tarbitava kogusega. Kui inimesel on fikseeritud pakett, näiteks 150 eurot megavatt-tunni kohta, siis see 50-eurone hüvitis tähendab seda, et inimene maksab vastavalt oma tarbimisele, justkui hind oleks 100 eurot megavatt-tunni kohta ehk 50 eurot soodsam, kui tema fikseeritud pakett tegelikult on.
Ka börsihinna puhul rakendub hüvitisi 1. oktoobrist, universaalteenusele liikujatele rakendub hüvitis samamoodi. Kui näiteks fikseeritud pakett inimesel on 100 euro peale, praegu tehtud soodne pakett – igati mõistlik on see fikseerimine teha –, siis 50-eurost hüvitist või maksimaalmahus seda ei rakendata, siis hüvitis on 20 eurot megavatt-tunni kohta ehk inimese jaoks langeb hind 80 euroni.
Nii et nii kaugkütte, gaasi kui ka elektri puhul see inimese n-ö omavastutuse piir on 80 eurot megavatt-tunni kohta ja seda ületavast osast, vastavalt elektrist, gaasist, kaugküttest, riik tuleb kokkulepitud skeemi alusel appi.
Et inimene oskaks aimata, mis see mõju tema konkreetsetele arvetele on, siis tean, et on ka vastavad kalkulaatorid töös. Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi eksperdid annavad selle sisendi, kontrollivad üle ja täiendavad, et oleks võimalik ka enne 1. oktoobrit ilusti inimesel endal aru saada, mida see kokkulepitud hüvitise pakett konkreetselt tema igakuistele arvetele tähendab.
Ja lõpuks, selle hüvitise teema lõpuks ütlen, et nii nagu koalitsiooniläbirääkimistel põhjalikult arutati seda teemat – sest tõesti kõigil koalitsioonipartneritel oli arusaam, et see kindlus, et hüvitised tulevad ja millises mahus nad tulevad, tuleb luua inimeste jaoks enne kütteperioodi algust –, selles suhtes me oleme ülesandega hakkama saanud. Kokkulepe oli, kokkulepe pidas. Selle määruse ma allkirjastan ilusti ajavaruga ja selgus saabub enne 1. oktoobrit. Ja tõesti, inimestel on võimalik kalkulaatori abil hinnata seda mõju enda igakuistele arvetele.
Teiseks räägin energiaministrite homsest erakorralisest nõukogust, kus tõesti arutatakse seda, kuidas Euroopas tervikuna neid energiahindu alla tuua.
Seisukohad sisaldavat kuut punkti ja lõplikud sõnastused saavad paika pärastlõunal. Aga need teemad, ma arvan, pakuvad laiemat huvi ja on olulised, nii et ma markeerin kõigi kuue teema puhul need võtmekohad ära.
Kõigepealt see, et kahtlemata Eesti toetab ja peab õigustatuks seda, et ajutiselt sekkutakse elektrituru korraldusse, sekkutakse sellesse, kuidas need börsihinnad kujunevad. Toetame elektri- ja gaasihinna lahti ühendamist, et saavutada aus tulemus ja Venemaa energiasõja mõju kõigi ettevõtete ja inimeste energiakuludele oleks väiksem.
Teiseks, elektribörsil läbipaistvuse suurendamine on tähtis. See, et börs toimib, et teda usaldatakse ja ta annab tulemuse, millega saavad nii inimesed kui ka ettevõtted enam-vähem rahul olla, on tähtis. Usalduse tagamiseks on vajalik läbipaistvus. Samamoodi hinnalagi. Kõige suuremat ehmatust tekitavad need mitmetuhandesed numbrid, kuigi nende mõju arvetele lõpuks on väike, aga see mõjutab meie suhtumist.
Nii et see, et hind ainult saab tõusta või ülespoole liikuda, ei ole mõistlik. Hinnalagi võiks ka automaatselt alla tulla, sest need 4000-eurosed laed ei saabu meil iga päev. Kui olukord on teistsugune, siis hinnalagi võiks alla tagasi tulla.
Tuleb vältida muidugi spekuleerimist ja võimaldada seda nõudluse tarka juhtimist. See oli ka peaministri ettepanek: kui me näeme, et 2,4 megavatti tõstab hinna 1000 euro pealt 4000 euro peale, siis tegelikult on võimalik sekkuda enne, kui see 4000 selleks tipuhinnaks saab ja meid kõiki ehmatama tuleb.
Nii et seda ruumi tarbimise juhtimiseks ja nõudluse sekkumiseks tegelikult on, instrumendid on olemas, küsimus on, kuidas seda rakendada ja rakendada üleeuroopaliselt.
Kolmandaks, nii nagu nädalavahetuse uudised Soome ja Rootsi kohta rääkisid, tõesti finantsturgudel suurtel energiatootjatel on raskusi tuletisinstrumentide puhul oma tagatiste pakkumisega, kui energiahinnad sellises mahus kõiguvad ja järjest kasvavad. Nii et sellised likviidsusinstrumendid, mis võimaldaksid vältida ettevõtete pankrotistumist või finantsraskustesse sattumist, on ka õigustatud. Nad otseselt ei puuduta sellises mahus Eestit, aga nende turgude toimimise mõttes Euroopas on äärmiselt tähtsad.
Neljandaks tuleb elektritarbimise vähendamise teema. Kui gaasi tarbimise vähendamise otsus, 15%-line vabatahtlik eesmärk lepiti kokku, siis elektri puhul tarbimise vähendamisest või energiasäästust on räägitud praegu pigem soovituslikult.
Aga talvele vastu minnes on selge, et elektrihinna tippe on võimalik vältida ka nii elektritarbimise juhtimise, ööpäevasisese tarbimise nihutamisega kui ka energiasäästuga. Selles on oma roll nii avaliku sektori energiatarbimisel, tööstuste tarbimise juhtimisel kui ka eratarbijatel.
Nii et Eesti põhimõtteliselt toetab soovitusi elektritarbimise vähendamiseks, aga peame väga oluliseks, et võetakse klimaatiliselt erinevaid olusid arvesse. Ei saa nõuda külmal veebruarikuul Eestilt ja Hispaanial ühtemoodi elektrisäästu, eriti olukorras, kus gaasi asemel on mõned inimesed liikunud elektri peale, mis on erakordne.
Viiendaks, seisukoht puudutab Venemaa energiakandjaid ja Eesti toetab arusaadavalt võimalikult madala hinnalae kehtestamist Venemaa energiakandjatele. Ja muidugi toetame tegelikult Venemaa energiakandjate sanktsioneerimist täielikult.
Ja viimaseks, heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem. See, et energiahindu ja nende kasvu tarbijate jaoks tuleb pidurdada, on selge. Seda saab teha hinnalae kaudu või turul olevate heitkoguse kauplemisühikute arvu muutes. Turustabiilsusreservi võib suunata vähem ühikuid, kui selline tavapärane kokkulepe või reegel on. Eesti toetab nii hinnalae kehtestamist kui ka ühikutega seotud muudatusi, vastavalt sellele, kuidas Euroopas see konsensus saavutatakse.
Nii et kokku võttes, sekkumine on õigustatud, Eesti peab oluliseks Euroopa-üleseid lahendusi, ei ütle gaasi hinnalaele ei, samuti mitte heitkoguse ühiku hinnalaele, kui selline kokkulepe Euroopa tasandil on võimalik saavutada.
Ja viimaseks, ma saan aru, see refrään on siin kontrollikoja liikme kohta otsuse tegemine. Välisministri jaoks oli küll otsuse tegemise viis olemuslikult häiriv, aga ma kinnitan, et minu jaoks see ei olnud olemuslikult häiriv. Mina ei ole olnud esimeeste kokkuleppe juures ja …
Urmas Reinsalu
Kui sa poolt hääletasid, siis ei häirinud ju …
Riina Sikkut
Ei, absoluutselt …
Kaja Kallas
Vaata, kui see pole Isamaa kandidaat, siis see loomulikult häirib …
Riina Sikkut
Mina Raja Teele kombel ennast ei soovinud selleks kandidaadiks pakkuda. Ja ma oleksin Urmase hinnanguga nõus, kui maaeluminister Urmas Kruuse oleks esinenud rahandusministri rollis esimest korda puhtalt selleks, et Keit Pentus-Rosimannus rahandusministrina esitada selleks kontrollikoja liikme kandidaadiks.
Tegelikult Urmas Kruuse kiituseks peab ütlema, et ta on ühelt poolt selles rollis korduvalt juba olnud. Ta on Keit Pentus-Rosimannuse asendaja ja ta on väga heal tasemel asendanud rahandusministrit erinevatel valitsuse istungitel ja kabinetiaruteludel, ka sisuliste teemade juures. Seega, see ei olnud kuidagi kunstlikult tehtud kandidaadi esitamise lüke, vaid Urmas [Kruuse] on selles rollis varem olnud ja täna oli tal võimalik esitada kontrollikoja liikme kandidaat.
Ja teiseks, noh, see on nüüd minu spekulatsioon. Keit Pentus-Rosimannus oleks olnud kontrollikoja liikme kandidaadiks ka juhul, kui ta ei oleks rahandusminister. Me ei räägi valitsuse liikme esitamisest selleks kandidaadiks, sest ta on selles rollis ja temal endal oleks õigus see kandidaat esitada. Ma samamoodi arvan, et Keit on pädev seda rolli täitma ja arusaadav on tema selleks kandidaadiks esitamine, ka juhul, kui ta oleks Eesti riigis mõnes teises rollis ja ka olukorras, kus ta ei oleks valitsuse liige. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Riigihalduse minister Riina Solman, palun!
Riigihalduse minister Riina Solman
Jaa, aitäh! Minult selline väike täiendus, et meil on Riinasid ja Urmaseid valitsuses mitu, aga Isamaa delegatsioon toetas ühehäälselt siiski kontrollikoja liikme küsimuses Isamaa delegatsiooni juhti Urmas Reinsalut ja tema nägemust. See ei olnud tõepoolest isikustatud küsimus, aga küsimus oli protseduurikas, kuidas olulisi küsimusi koostöös lahendatakse koalitsioonipartnerite vahel.
Nagu välisminister enne toonitas, protseduurikas just formaaljuriidiliselt oli meie jaoks häirivaid momente.
Aga valitsus arutas siiski töiseid küsimusi täna väga põhjalikult. Enne kui sellest energia kokkuhoiust rääkida, ütlen, et valitsus otsustas tegelikult täna võtta vastu ka korralduse, millega omavalitsused saavad kasvanud toetuskulude katteks juurde 12,6 miljonit eurot. See puudutab toimetulekutoetuste maksmist, mille hulk ja määr on kasvanud, ja ennekõike seoses Ukraina sõjapõgenike abistamisega, aga samuti ei ole oma inimesi hätta jäetud, kuna ka meie inimesed vajavad abi.
Tõstsime juuni alguses toimetuleku piiri 150 eurolt 200 eurole. Nii on ka toetust vajavate perede arv kahekordistunud ja me anname omavalitsustele kulude katteks 10,5 miljonit eurot. Lisaks on, nagu juba öeldud, Ukraina sõjapõgenike isikukoodide andmise ja perekonnaseisudokumentide sisestamisega seotud kulud kasvanud. Selleks puhuks saavad linnad ja vallad juurde 0,2 miljonit eurot ja aluseks on võetud tehtud toimingute arv.
Samuti antakse omavalitsustele 1,9 miljonit eurot asendus- ja järelhooldusteenuste toetuseks. Teenusteks on planeeritud 19 miljonit eurot ja sellest on määruste alusel juba välja jaotatud 90% vahenditest. Nüüd jaotatakse ära siis ülejäänud 10%. Need vahendid on ette nähtud 2022. aasta riigieelarve seaduses toetusfondi hulgas.
Palju on räägitud juba energia kokkuhoiust. Ja riigihalduse ministri haldusala on riigi kinnisvaraspetsialistid riigivaraspetsialistid koostamas suuniseid avalike asutuste energiakokkuhoiuks.
Seal peitub tegelikult päris suur ressurss. Oleme seda arutanud ka Tallinna tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitskiga ja põrgatanud neid meetmeid, võimalikke suuniseid ka MKM-iga [majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga]. Küsimus on milleski muus ... Me oleme energiasõjas ja energiasääst praeguses olukorras on ülioluline. Esiteks, seda ei pruugi jätkuda ühel hetkel. Aga kui me tarbime vähem, siis on meie ühine eesmärk ka vähendada Putini sõjamasina tulusid.
Säästuvõimalused on erinevad. Oleme näinud, et eri riigid, Euroopa Liidu riigid on teinud juba oma ettepanekuid. Mingisugust sellist tuumateadust siin ei ole. Esimesed meetmed või suunised tulevad väga lihtsad, aga kuna me hakkame alles neid kella kahest kabinetis arutama, siis ma nendel täpsemalt ei peatuks.
Aga suunised jagunevadki pigem kahte liiki. Ühed on sellised, mida saab kiirelt rakendada, nii on näiteks toatemperatuur, seda juba inimesed oma kodudes järgivad. Paljud ettevõtjad hoiavad kokku, leiavad säästuvõimalusi, ja riik peab siin ka eeskujuks olema. Meil on kindlasti palju kasutamata ruume, tühjalt seisvaid saale, mille küttetase ei pea olema nii kõrge, seda saab madaldada.
Kindlasti on võimalus korraldada kaugtööd ühel päeval nii, et siis ruumi ei tasu kütta. Ega siis peale valguse ja soojuse ja kütte ja arvutite kasutuse ja mahakeeramise mingisugust suuremat suunist väga tulla ei saa.
Aga mis veel näiteks tuua? Kui te küsite, kui suur see rahaline kokkuhoid on riigiasutustel kütte ja valguse pealt, siis võib seda välja öelda, et ilma kaitseministeeriumi haldusalata on küttele ja energiale kuluv summa praegu keskeltläbi üle 30 miljoni euro ja mootorikütus on veel lisaks sinna seitse-kaheksa miljonit eurot juurde. Aga kui palju sellest arvutuslikult õnnestub kokku hoida, seda näitab pigem aeg.
Pigem valitsus, ma usun, toetab seda nägemust, et kui me oleme riigiasutustena tublid ja suudame olemasoleva eelarve raames veel kokku hoida, siis me ei pea ka teisi kriitilisi teenuseid oluliselt kärpima. Seda me teame ka, et tegelikult on tervisekaitse nõuded koolidele näiteks 19 kraadi, ka lasteasutustele. Seda tegelikult Tallinna tehnikaülikooli professor ei soovita, kuna ka töö tegemisele mõjub see võib-olla halvavalt. Inimene peab olema produktiivne töö juures ja pigem siis, kui temperatuur väga madalaks lasta, me tegelikult rikume oma kinnisvara ja ka tervist.
Igal juhul selline ülevaade energia kokkuhoiust, mida on teised riigid teinud, seda me hakkame valitsuses arutama. Seda, mida me ise otsustame, millised suunised võiks tulla veel riigiasutustele, anname täiendavalt teile teada. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Nüüd on võimalik paar küsimust esitada. Kuna me aeg hakkab otsa saama, siis palun üks küsimus korraga. Öelge oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud ning palun küsige läbi mikrofoni. Ja alustame siit. Palun!
Johannes Tralla, Rahvusringhääling
Küsimus Kaja Kallasele. Mäletatavasti võttis eelmise Euroopa Kontrollikoja liikme nimetamine valitsuses aega umbes aasta, kuni sotsiaaldemokraatide vastuseis Juhan Partsile lõpuks murdus. Pärast seda möödus umbes kuu aega ja Taavi Rõivase juhitud valitsus lagunes. Kas seekordse otsuse meetodi tingis õppetund ajaloost?
Ja küsimus välisministrile. Kas te oleksite näinud Juhan Partsi hea meelega Euroopa Kontrollikojas jätkamas?
Kaja Kallas
Ma võin sellele viimasele isegi ise vastata. Loomulikult, sellel põhjusel ka välisminister nii dramaatiliselt seda olukorda kirjeldas. Loomulikult Juhan Parts. Mida kaugemale seda otsust lükata, seda kauem saab Isamaa inimene sellel kohal jätkata.
Aga tõepoolest, seda ei maksa nii dramaatiliselt võtta. See ei olnud sugugi nii dramaatiline, sellepärast et meil oli eelnevalt see kokkulepe tehtud. Ja see kokkulepe oli tehtud tõesti nii, et me teeme selle otsuse häälteenamusega. Seetõttu hääletasime. Nii et seda otsust jah polnud nagu mõtet kuhugi lükata, sest meil on neid teemasid, mis sisulist arutamist ja kokkulepet vajavad, väga palju.
Jah, ma saan aru, et see tekitab väga palju sellist põnevust, aga minu soov oli selleks, et … Noh, nii nagu arvutis on, kui sul on mingi programm lahti ja see kogu aeg ketrab, siis kõik teised protsessid on sellest tulenevalt aeglasemad. Pane nagu mõni programm kinni ja siis asjad lähevad kiiremini. Aitäh!
Urmas Reinsalu
Mina suudan küll erinevate teemadega tegeleda paralleelselt.
Küsimus nüüd sellest, et see uudis n-ö viidatud kokkuleppest tuli mulle küll uudisena, millest esimehed siin informeerisin.
Kaja Kallas
See on juba teie kommunikatsiooni viga …
Urmas Reinsalu
Aga teine küsimus, mis puudutab seda, et … Ei, küsimus ei ole Juhan Partsi isikus. Küsimus on … Minu meelest siin ei ole onupojapoliitika, see on iseendapoliitika küsimus.
Mäletame, oli arutelu selle üle, kas Donald Trump tohib ise endale armu anda. Oli siin, tellis õigusliku analüüsi. Nüüd meil on olukord, kus tegelikult sisuliselt esitati iseennast. Ma arvan, et see lihtsalt ei vasta meie ettekujutusele sellisest Põhjala halduskultuurist. See ongi kogu küsimus.
Kas oleks võinud olla üks või teine inimene? Aga selles oligi ju loogika, et see on rahandusministri valik. See, et rahandusminister käis läbi, nagu ma aru saan, ei ole ju küsimus. Meil ei ole mõtet lasteaiajuttu rääkida, eks ole, Riina, et meil oli olukord, et näed, Urmas, Keit Pentus-Rosimannus vist on, eks ole, praegu Prahas, seal ECOFIN-il, siis tegelikult salaja Urmas Kruuse hiilis tema tuppa ja tagaselja inimene nimetati. Tegelikult, ma ütlen ausalt, isegi nõusolekut ei olnud kirjalikku olemas. Minule ei tehtud teatavaks, kas ta üldse nõus. Tegelikult ta on Prahas, on ta nõus või mitte. Seaduse protseduur nõuab tegelikult ka riigikontrolöri arvamust, aga riigikontrolör on Rumeenias, Rumeeniasse helistati talle ja küsiti, kas ta toetab. Ta telefonis ütles, et ta ei ole vastu.
Kaja Kallas
Kõik naudivad muidugi seda show’d, aga …
Urmas Reinsalu
Ühesõnaga, minu sõnum on see, et küsimus ei ole ühes või teises inimeses, küsimus oli selles, et see ei olnud okei.
Kaja Kallas
Loomulikult kõik me naudime seda show'd. Ja, Urmas, sa oled väga hea selles, sest sa oled poliitikas olnud väga palju kauem, kui olen olnud mina. Aga see, et teil Isamaas kommunikatsioon ei liigu, on teie enda murekoht.
Tõesti, seadus ütleb, et valitsus kuulab ära riigikontrolöri arvamuse.
Urmas Reinsalu
Rumeeniast …
Kaja Kallas
No aga mis vahet seal on? Rumeeniast. Meil ka osa ministreid osaleb valitsuse istungil läbi arvutiühenduse. Pärast COVID-it on sellised töömeetodid jäänud ja minu meelest on see suurepärane, sellepärast et see võimaldab tegelikult valitsuse liikmetel ka valitsuses osaleda siis, kui on vajalik. Seda esiteks.
Teiseks, ka kõik need väited, mida siin justkui dramaatiliselt üles visatakse, sai ka maha võetud. Kas see on õiguslikult korrektne? Jah, on, selliselt otsuseid teha.
Ja ma tuletan siiski meelde, et otsus on valitsuse otsus, see on kollektiivne otsus, see ei tähenda seda, et kui tõesti see oleks rahandusministri pädevus üksi otsustada, siis võiks nendele väidetele alla kirjutada, millele Urmas Reinsalu siin viitab, aga kuna see ei ole ainult rahandusministri pädevus, vaid see on valitsuse otsus, mille me koalitsioonikõneluste käigus otsustasime teha häälteenamusega, siis täpselt niimoodi see on tehtud.
Millest peab aru saama, on tõesti see, et mida kauem me oleksime selle otsusega venitanud, seda kauem oleks olnud Isamaa inimene selles ametis. Loomulikult, kõik peavad vaatama, mis on kellegi huvid.
Aga jällegi, ma arvan, et me saime selle otsuse tehtud, see teema on maas ja lähme eluga edasi, sellepärast et meil tõesti väga-väga palju väljakutseid.
Juhataja
Aitäh! Viimane küsimus Delfist, palun!
… Delfi
Riina Sikkut, toetustest. Kas pelleti ja küttepuude kuludega hädas olevad inimesed võivad oma lootused riigi abile juba maha matta? Ja kas ettevõtjate toetamisega seoses liikusite te kaugemale, kui olite koalitsiooninõukogus esmaspäeval?
Riina Sikkut
Täna me tõesti arutasime ainult koalitsioonileppes fikseeritud hüvitise skeemi rakendamist, mille määrus on ette valmistatud, kooskõlastusringil käinud ja mille saab alla kirjutada, rakendada ja jõustada võimalikult kiiresti.
Ettevõtjate toetamist arutame järgmisel esmaspäeval edasi.
Puiduga kütjad ja pelletiga kütjad – tõesti seda küttepuu küsimust on korduvalt ja korduvalt küsitud, noh, arusaadavalt seal ei ole sellist arvetel põhinevat süsteemi, nagu on gaasil ja elektril, ei ole igakuist arvete tasumist, lepingute sõlmimist enne seda. Nii et sellist sarnast skeemi ei ole võimalik kahjuks automaatselt rakendada.
See ei tähenda, et need inimesed ei vääriks abi. Kui inimene tõesti 500-eurose pensioni juures tellib aluse küttepuid ja maksab selle eest 460 eurot, siis tema igakuise sissetuleku juures see on üle jõu käiv. Abi küsimine ka kohalikust omavalitsusest isegi selle ühe kuu jaoks toimetulekutoetuse näol on põhjendatud, see on õigustatud. Ja selliseid juhtumeid ilmselt kohalikes omavalitsustes juba on.
Nii et kuidagi ei saa öelda, et need inimesed ei vääriks abi või tuge. Kahtlemata ka seda on vaja. Aga samasuguse automaatse skeemiga ega sellesama määruse raames ei ole võimalik seda kahjuks rakendada.
Kaja Kallas
isaks ma võib-olla rõhutan selle üle, et meil toimetuleku toetus juba tõusis 33%. Oktoobris tõuseb ka üksi elava pensionäri toetus. Meil tõusevad jaanuarist ka peretoetused. See on kõik see, mis me oleme koalitsioonis kokku leppinud, just selleks, et aidata inimestel toime tulla nende kuludega, mis jäävad nendest energiahüvitistest välja, mille kohta Riina väga hästi seletas, miks me ei saa sama süsteemiga neid teha.
Juhataja
Tänan teid tähelepanu eest! Meie pressikonverents on tänaseks lõppenud.
