Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=P0Pn0Snbm6g
Juhataja Kateriin Pajumägi
Tere päevast! Lugupeetud ajakirjanikud! Head vaatajad-kuulajad! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Alustuseks teeb sissejuhatuse ja annab teemadest ülevaate peaminister Kristen Michal. Palun!
Peaminister Kristen Michal
Jaa. Austatud ajakirjanikud! Head vaatajad ja kuulajad! Päris hulk erinevaid teemasid.
Kõigepealt tahan tänada kõiki inimesi, organisatsioone ja osapooli, kes on panustanud koalitsioonileppe tegemisse. See on sel korral tehtud võib-olla veidi erinevas formaadis kui varem. Varasematel aastatel on need justkui valimisprogrammide kokkukirjutused, mille ametnikud on tõlkinud Vabariigi Valitsuse tööplaaniks, aga sel korral me tegime teisiti, võib-olla Saksamaast ja teistest riikidest inspireerituna.
Kristina Kallas panustas suuresti selle formaadi sündi, nii et suur tänu talle! Kõigepealt tegime aluslepingu, milles oli olulisem kirjas, ehk seesama: maksud, maksude alandamine, riigikaitse, bürokraatia vähendamine ja palju muud. Seejärel sündis põhjalik koalitsioonilepe.
Mis on hea uudis? See, et nüüd vaheaste jääb sama hästi kui ära. Sellist koalitsioonilepet, kus on kvartaalselt erinevate tegevuste eest vastutajad ja kuupäevad kirjas, ei pea ametnikud enam poliitiku keelest ümber tõlkima, et hakata koostama uut VVTP-d ehk Vabariigi Valitsuse tööplaani.
Vaadates ka Soome ja teiste riikide poole, kus sellised põhjalikud koalitsioonide või valitsuste tööplaanid on, on näha, et see tagab etteaimatavuse ja stabiilsuse. Nii et on loomulik, et valitsus seda kiidab ja opositsioon laidab. Täpselt nii on ka sel korral. Meie arvates sai väga hea, opositsioon kindlasti ei ole rahul.
Aga sellega tuleb mõlemal osapoolel elada. Ma arvan, et Eesti rahvale üldiselt on see siiski hea ja selge plaan, kuidas järgmised kaks aastat elu käib ja kuidas valmistatakse ette neid asju, mis tulevad 12 või 20 aasta pärast.
Nüüd mõned olulisemad asjad sellest koalitsiooni kokkuleppest. Ma arvan, nende kirjeldamine jätkub veel pikalt. Esimene on oluline sõnum pensionäridele, pensionäride kindlustundele. Olen ise käinud ja kohtunud paljude inimestega. Selgi nädalal kohtusin pensionäridega. Nende esimene küsimus on, et kuna ühiskonnas on palju debatti pensioniteemadel, siis kas pensionisüsteemis eriti neile asjad muutuvad. Vastus on, et me taastame korraliku kolmesambalise pensionisüsteemi. Eile „Esimeses stuudios“ Kristina seda ka kirjeldas.
Oluline kindlustunne on tänastele pensionäridele selles, et pensionite indekseerimine jätkub. Pensionid kasvavad vastavalt indeksile. Ja teise sambasse on võimalik kiiremini naasta. See tähendab seda, et inimesed saavad taas lihtsama võimaluse oma tulevikuks koguda.
Üldiselt on nii, et kui sa tahad, et sul midagi koguneks, siis isegi, kui sa vähehaaval kogud, koguneb. Seetõttu on praegune valitsus sellel poolel, mis näeb tulevikku vastutustundlikult ja ütleb, et inimestel peaks olema võimalus, soov ja sellised reeglid, kuidas oma tulevikku panustada ja pensioniks ise koguda.
Teine on maksukoormuse vähenemine. Maksusüsteemi teeme lihtsaks, ühetaoliseks. Maksukoormus väheneb aastate vältel – seda eilegi kirjeldasin samamoodi.
Maksukoormuse vähenemine on igati positiivne. Ja Eesti oma maksukoormus jääb ikkagi Euroopas sellesse tagumisse kolmandikku, nii et meie maksukoormus võrreldes paljude teiste riikidega on oluliselt madalam.
Kui me vaatame oma naabreid, Soomet, ja vaatame maailma kõige konkurentsivõimelisemaid riike Põhjamaades, siis näeme, et nemad on esimeses otsas ja meie oleme maksukoormuse poolest tagumises otsas, pigem nii.
Eraisikule tähendab see päris olulist selgust asjades, mis mingi maks on. Tulumaks ja käibemaks jäävad 24% peale. Järgmisest aastast kaob seesama Isamaa ja Keskerakonna ühine astmelise tulumaksu moodustis, mida kutsutakse ka maksuküüruks. See tähendab seda, et tõuseb kõigil üsna järsult tulumaksuvaba miinimum 700 euroni. Ja umbkaudu tähendab see keskmise palga teenijale Eestis umbes 1500 eurot aastas rohkem raha kätte. Nii et see nüüd juhtub 2026. aasta alguses.
Kaotame ära ka praegu selle seadustes oleva, kehtiva esimesest eurost makstava tulumaksu. Ehk siis eraisikute tulumaksukoormus võrreldes tänasega ka väheneb.
Me kaotame ka ettevõtete kasumimaksu, mille me viisime sisse eelmises valitsuses ja mis on sotsiaaldemokraatidele kindlasti oluliselt südamelähedasem kui siin valitsuses alles olevale kahele erakonnale.
Kolmas teema on võib-olla kõige rohkem tähelepanu saanud, nimelt seesama automaks. Automaksu puhul, nagu olen juba öelnud ja kirjeldanud, meie kokkulepe on selline, et iga alaealise lapse puhul on soodustus 100 eurot. Igaüks saab ise arvutada oma automaksu määra. See hakkab kehtima sellest aastast.
Loodetavasti seaduseparandused saame kohe, kui parlament sügisel koguneb, uuesti sisse anda. Praegu on parlamendile jäänud tööd kolm [istungi]nädalat.
Ja eesmärk on lastega perede maksukoormuse vähendamine. No on ilmselt üsna selge, et kui sul on väiksed lapsed, siis transpordivajadused ja vajadused transpordi suurusele kasvavad. Võin seda omast käest kinnitada, praktiline elu nii on.
See tähendab seda, ütleme nii, et lastega peredele [tuleb] seda koormust sellel hetkel, kui lapsed on väiksed, vähendada ka läbi automaksuleevenduse.
Samamoodi tuleb muudatus M- ja N-kategooria busside maksustamises. See tähendab seda, et inimeste jaoks muutuvad sarnasemaks keskmise ja bussi keskmise sõiduauto aastamaksu summad. Võib-olla ligilähedaselt – ja see on orienteeruv hinnang, sest rahandusministeerium nüüd täpsemad arvutused kõik teeb – see tähendab umbes nii, et 5–7-aastaste busside puhul võib oodata umbes 400 euro suurust soodustust massi osalt ja paarisaja euro suurust, soodustust süsinikuheitelt, olenevalt, kui suure mootoriga sõiduk ja kui saastuv sõiduk on. Vanematel sõidukitel siis proportsionaalselt vähem, vastavalt vanusele.
Täpne disain, kuidas see mehhanism käib, on rahandusministeeriumi välja töötada. Ja seesama ümberehitatud busside muudatus tähendab ka seda, et puuetega inimestel peaks automaksukoormus ka väiksemaks minema.
Ja oluline märksõna, milles me oleme samamoodi omavahel kokku leppinud, mis meile mõlemale osapoolele oli oluline, on see, et automaksu aastamaksust saadav raha ehk see, mida inimesed maksavad pärast neid soodustusi lastega peredele, puuetega inimestele, läheb teede tarvis.
Esimesi arvutusi juba praegu tehakse. Transpordiametis teeb neid taristuminister, rahandusminister teeb ka, et teada, mida me saame teedesse juba sellel aastal juurde panna, et teede olukorda parandada, teehoolduse taset tõsta. Ja järgnevatel aastatel see raha, mis soodustustest aastamaksuna üle jääb, läheb teede hooldusesse, teede remonti, tee-ehitusse.
Nii et teede ehitus kindlasti saab päris arvestatava süsti juurde. Ma arvan, et Eesti, mis on hõredalt asustatud riik, kindlasti saab ka liikuvuskvaliteeti ja ühenduste pidamisse olulise toetuse juurde.
Siis midagi, mis tundub juba nii igapäevane, aga on oluline siiski meenutada. Selle üle praeguse koalitsiooni esimene debatt ka käis ja see oli peaaegu esimene otsus, mille me tegime, kui sotsiaaldemokraadid lahkusid. Nimelt, kaitsekulude baas järgnevatel aastatel on vähemalt 5%.
See on tohutu suur panus, see on ligikaudu kaks ja pool miljardit eurot. No, nagu Kreisiraadio omal ajal ütles, päris 3.50 ei ole. See on tohutult suur koormus, aga sellepärast, et me teame, mida meie naaber kehastab, ja [kui palju] meil on vaja panustada oma püsimisse.
Selle sõnumiga me anname nii oma sõpradele kindluse, et me panustame enda püsimisse, kui ka vaenlasele teadmise, et me võtame kõike väga tõsiselt, mis puudutab meie enda kaitsmist ja oma piire ja enda julgeolekuhuvisid.
Nii et sellest koalitsioonilepingust ka nüüd lähinädalate jooksul eri valdkondade ministrid teevad oma briifid, kohtumised, osal ministritest on need juba toimunud. Teemasid tutvustatakse, neid tutvustusi tuleb veel.
Ja olen täitsa kindel, et nii avalikkus kui ka ajakirjandus saab kenasti seal kvartalite kaupa ja teemade kaupa näpuga järge ajada. See on kindlasti, ütleme, igati kvaliteetne dokument.
Nüüd tänase valitsuse istungi ja kabinetinõupidamise juurde. Lühidalt mõned märksõnad.
Täna jätkus jälle bürokraatia kärpimise teema. Arutasime seda, kuidas ettevõtjate aruandluskoormust vähendada, panime hoogu juurde sellisele projektile nagu reaalaja majandus. Tegelikult see on, ütleme, üks suuremaid asju, mida riik ja omavalitsused saavad teha ettevõtluse jaoks ehk siis vähendada erinevate andmete küsimist ja muuta juba küsitavate andmete küsimist automaatseks.
Mõlemad on olulised, sest isegi kui kõik on automaatne, võid sa küsida ikkagi endiselt asju, mida sa ei vaja. Nii et seetõttu tuleb võtta ka maha erinevaid välju, erinevate andmete küsimist. Ettevõtjate jaoks tähendab see päris suurt kokkuhoidu nii ajas kui ka rahas.
Suur hulk erinevatest aruannetest tõmmatakse koomale, osa muudetakse automaatsemaks. Mõned näited lihtsalt sellest, kuidas ettevõtja pidi esitama sama kauba ja sama kauba ekspordi kohta info nii maksu- ja tolliametile kui ka statistikaametile eraldi vormidel. Edaspidi piisab ühest esitamisest.
Sama tuleb ka palga ja tööjõuandmete kohta, mis on päris suur andmete esitamine. Kui need on maksuametile esitatud, siis need täidetakse automaatselt ära ka statistikaaruannetes.
Mõned märksõnad veel. Näiteks muutus ka kalapüügiandmete esitamine lihtsamaks, mis puudutab siiski kutselisi kalureid, mitte siin viibivaid hobikalureid. See tähendab seda, et kutselised kalurid ei pea enam edastama mõrra koordinaate. Ja näiteks ka tühjade lossimisraportite esitamine läheb e-püügiäpi kaudu automaatseks.
Ja näiteks ka lastehoidudel ei tule hakata toitlustuseks tegevusluba taotlema, piisab lihtsalt teate esitamisest. Aga sellest räägib haridus- ja teadusminister täpsemalt.
Seadustest kiitsime heaks kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu, millega muu hulgas loome reservväelaste vabatahtliku teenistuse. Sellest räägib kaitseminister. Ja suure hulga erinevaid otsuseid tegime veel.
Lõpetuseks ütlen, et homme suundun Riiga, seal on traditsiooniline Balti peaministrite kohtumine. No ilmselge on, et need teemad on julgeoleku küsimused ja suured ühised taristuprojektid. Nii et eks siis nendel teemadel oskame homme pärast neid arutelusid ka pikemaid kommentaare anda. Meie prioriteet kindlasti on Rail Balticu õigeaegne valmimine.
Ja lõpetuseks, nädalavahetusse, 1. juunile jääb lastekaitsepäev. Nii et võtke siis kõik hetk nautida päeva koos lastega ja käituge iga päev nii, nagu oleks lastekaitsepäev. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, palun!
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tere päevast, lugupeetud ajakirjanikud ja lugupeetud Eesti inimesed, kes meid jälgivad!
Ka mina alustan selle valitsuse prioriteetidest, mis said nüüd ka avalikkusele sõnastatud ja selgelt kirja pandud koalitsioonilepingus.
Meie näeme seda koalitsioonilepingut pigem valitsuse tegevusprogrammina. Ehk siis see ei ole mitte poliitiline dokument, kus oleks, nagu peaminister ütles, valimisplatvormide süntees, vaid tegemist on reaalse tegevusprogrammiga, nii nagu on traditsiooniliselt tegutsenud ka tegelikult meie põhjanaabrid.
Valitsus teeb tegevusprogrammi neljaks aastaks, kahe aasta järel tehakse tegevusprogrammi vaheanalüüs, antakse aru sellest, mida on tehtud või mis on mingil põhjusel tegemata jäänud, ja minnakse selle tegevusprogrammiga konkreetselt edasi. Iga valija, iga kodanik, iga esindusorganisatsioon saab tegelikult reaalselt näpuga järge ajada selle üle, kas valitsus tegutseb või valitsus annab lihtsalt poliitilisi statement’e.
Nii et loodame, et poliitiline kultuur sellega Eestis ka muutub ja meie tulevased valitsused moodustavad ka tegevusprogrammi, mitte üldsõnalise poliitiliste deklaratsioonide kokkuleppe. Sest lõpuks valitsuste stabiilsuse ning ka Eesti juhtimise ja usaldusväärsuse valitsuse suhtes tagab see, kas valitsus reaalselt näitab tegevustega oma tehtud asju.
Mis meid iseloomustab on see, et meil on Eestis olnud väga pikka aega tegemata otsuseid väga strateegilistes valdkondades. Me oleme lohisenud. Me oleme lohisenud energeetikas, me oleme lohisenud riigieelarve kordategemises, me oleme väga kaua lohisenud eestikeelsele õppele üleminekul. Me ei ole suutnud teha otsuseid majanduse konkurentsivõime tõstmiseks.
Ja kui meid tabasid veel need kriisid, mis meid tabasid, eks ole, eriti sõda, mis tõi kaasa ka energeetikakriisi, mis tõi kaasa majanduslanguse, siis nendes kriisides väljendus kõik see, mis on meil varasematel kümnenditel tegelikult jäänud tegemata. See on see, mis on selle valitsuse puhul prioriteet, et me teeme väga strateegilistes kohtades Eestis siiski otsuseid, me peame julgema neid otsuseid teha ja mitte venitama asjadega.
Nii et selle valitsuse kokkuleppest ma tooksin välja olulised valdkonnad, mis meie prioriteedid on. Absoluutne prioriteet on Eesti kaitstus, loomulikult kaitsevõime tugevdamine. See paneb tugeva surve alla meie riigi rahanduse seisu ja siin on väga vastutustundlikult valitsus otsustanud ka riigi rahanduses siiski jälgida seda põhimõtet, et me ei kasvata defitsiiti ja riigi rahandus peab ka seejuures korras olema.
Selle valitsuse jaoks on väga oluline, prioriteet meie majanduse konkurentsivõime, sõna otseses mõttes ka Eesti SKT kasv, aga selleks on vaja teha teatud strateegilisi pika plaani, pika vaatega otsuseid.
Me soodustame kindlasti kõrgtehnoloogilise tootmise Eestisse tulekut ning kõrge lisandväärtusega toodete ja teenustega majanduse arendamist.
Selleks valitsus astub samme näiteks planeeringute protsessi lihtsustamiseks, mis kindlasti tootmist Eestisse toob. Ja meil on kokku lepitud ka teadus-arendustöötajate maksustiimuli sisseviimine selleks, et ettevõtted pööraksid rohkem tähelepanu teadus- ja arendustegevuse soodustamisele.
Me oleme kokku leppinud pikas vaates selle, kuidas me liigume digiriigist järgmisse etappi. Eesti on siin alati teeraja ja olnud, ja on teerajaja ka nüüd. Ehk siis digiriigist, kus meil on digitaliseeritud valitsemisstruktuur enam-vähem saja protsendi ulatuses, me liigume nüüd edasi nägemusega sellest, et see muutub personaalsemaks, nii et me suudame inimestele teenuseid ja toetusi jagada personaalselt ja vajaduspõhiselt.
See muudab riigi väga efektiivseks, oluliselt usaldusväärsemaks ja see on Eesti jaoks pikk vaade, kuidas me oma riigi haldust ja inimestele jagatavat tuge ja toetust kujundame.
Väga uus ja uudne nägemus sellel valitsusel on see, et majanduse konkurentsivõime tõstmiseks ja majanduse SKP kasvuks üks oluline osa on tegelikult kultuurivaldkond ja spordivaldkond, mis ei ole üksnes toetuste peal elav valdkond, vaid tegemist on majandust edasiviiva ja majanduskasvu tugevasti juhtiva valdkonnaga.
Kultuuri loomemajandus, kõik, mis on seotud loomingulisusega ja sellega kaasnevalt ka eesti kultuuri laiemaks kasvatamisega kui ainult Eesti riigipiirid, täpselt samamoodi spordivaldkond – need on ikkagi majanduse harud ja see valitsus on selgelt öelnud, et need on meie majanduse strateegiline prioriteet. Me kasvatame neid valdkondi majandusharudena. Ja seal on ka rahastuse süsteem ja strateegilised sammud, kuidas see toimuma hakkab, selles valitsuses kokku lepitud.
Viimaseks ja mitte vähem oluliseks, iga targa majanduspoliitika aluseks on tark hariduspoliitika ehk see, kuidas me hariduses investeerime meie noore põlvkonna oskustesse, pädevustesse ja teadmistesse.
Me kõik siseneme väga suure hooga majanduses ja ühiskonnakorralduses tehisaru ajastusse. Seetõttu on tehisaru toomine haridussüsteemi sisse, tehisaru rakendamine õppimises ja järgmise põlvkonna koolitamine väga tehisaruteadlikuks põlvkonnaks ka selle valitsuse tegevuses prioriteedid.
See on strateegiline vaade, see on julge otsus, teised riigid jälgivad Eestit selle otsuse tegemisel. Aga see julge otsus on tehtud. Ja valitsus selles suunas liigub.
Me suurendame ka doktoriõppekohtade arvu, see on täpselt seotud selle konkurentsivõimelise majanduse, kõrge lisandväärtusega kõrgtehnoloogilise tootmise arendamisega Eestis. Ja täpselt samamoodi suurendame rakenduskõrghariduse õppekohtade osakaalu, kuna see on töömaailmaga väga otseselt seotud kõrgharidus.
Nii et väga selge strateegiline vaade sellele, kuidas Eesti majanduse konkurentsivõimet tõsta väga erinevate valdkondade puhul on selles valitsus prioriteedina kirjas. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja kaitseminister Hanno Pevkur, palun!
Kaitseminister Hanno Pevkur
Jaa, tervist! Ma olen olnud alati seda meelt, et seaduseid tuleb muuta nii harva kui võimalik ja nii vähe kui võimalik, aga nii palju kui vajalik.
Sellest tulenevalt meil on mõned seadused, mille me parlamenti saadame, mis on üliolulised.
Esiteks, juba peaministri mainitud kaitseväeteenistuse seadus.
Meil on hetkel kehtivas õiguses ilmnenud olud, mis tulenevad ka Ukraina õppetundidest ja loomulikult ka omast praktikast, mida me saame paremini teha. Toon mõned näited ja mõned tähelepanekud selle seaduse kohta.
Esiteks, juba mainitud reservistide kaasamine. Elik meil on praegu reservis väga palju inimesi, kes soovivad riigikaitsesse panustada, aga nad ei taha ilmtingimata olla kas tegevväelased või ka näiteks kaitseliidu liikmed. Samas, nad on korraliku väljaõppe saanud, nad on valmis panustama näiteks oma igapäevase töö kõrvalt, olgu selleks siis kas kellegi väljaõpetamine, nagu ukrainlaste väljaõpetamine siin Eestis, või ka näiteks mõnel operatsioonil osalemine või midagi muud seesugust. Nii et selles mõttes see on esimene muudatus.
Teine muudatus on see, et meil on tegevteenistuses või kaitseväes lisaks tegevteenijatele ka tsivilistid. Kui me nüüd vaatame toimunud suurõppust Siil, siis tegelikult väga paljudel juhtudel inimesed ei tee vahet, kas tegemist on juriidiliselt tsivilisti või tegevväelasega. Seetõttu on tegelikult mõistlik tegevväelaste ja tsivilistide regulatsioon kaitseväes ühtlustada, selleks et nad saaksid õppustel osaleda.
Kolmas väga oluline muudatus puudutab eelkõige meie mereväge. Ehk siis merevägi, ka tulenevalt uutest NATO kaitseplaanidest, on palju tihedamalt seotud NATO merejõududega. Ja meie väljaõppe mudel näeb ette seda, et circa kolmandik mereväe koosseisust ja laevadel olevast koosseisust on tegelikult ajateenijad.
Kui nüüd üks laev on püsivas valmisolekus ja osaleb ka näiteks NATO mereväe ülesannetes või NATO merelistes ülesannete, siis me justkui ei tohiks ajateenijaid selleks kasutada.
Selle võimaluse me ajateenijatele siis anname, et laev ei peaks merelt tagasi tulema, vaid ajateenijad saaksid olla … Ehk formaalselt on see rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemine, aga sisuliselt on see tegelikult NATO valmisolekus olemine.
Neljas muudatus on pigem tehniline, see on võimalus anda ajutiselt riigisaladusele juurdepääs ajateenijatele. Ja see on pigem see, mis meil on praktikast välja tulnud, kindlasti see ei ole selles mõttes selline püsiv muudatus, mida me näeme vajalikuna. Aga selleks, et meie meie tööd ja tegemised ei oleks takistatud, on see vajalik.
Väike muudatus ajateenijatega seonduvalt on veel see, et meil on võimalik ajateenijat enne ajateenistuse lõppu üle viia tegevteenistusse ja teda ka näiteks ajateenistusest vabastada ja määrata ta kohe reservi ära, kui selleks peaks vajadus tekkima.
Üks oluline muudatus on see, mis me oleme läbivalt valitsuses kokku leppinud. Ehk kõrgemad … Või ütleme, riigiteenistus peaks olema reeglina tähtajaline.
Ja hetkel teatavasti kaitseväeteenistuse seadus näeb ette, et kaitseväe juhataja on ametis viis aastat, võimalusega pikendada [seda aega] kahe aasta võrra. Nüüd me näeme ette sarnase regulatsiooni kaitseväe juhataja asetäitjale, peastaabi ülemale, diviisi ülemale, mereväe ülemale, õhuväe ülemale, erioperatsioonide ülemale, küberväejuhatusele, luurekeskusele, sõjaväepolitseile ja toetusväejuhatusele.
Ehk need on need ametikohad, mille nimetab ametisse kaitseminister. Ja ka nendele tuleb siis tulevikus viieaastane teenistustähtaeg. Ja rotatsioonimudelis loomulikult nad võivad vahetada ametikohta ka varem, aga kui mitte, siis kaitseväe juhatajal on ülesanne leida nendele uus teenistuskoht kas viie aasta lõppemisel või hiljemalt seitsmenda aasta lõppemisel.
Kaitseväeteenistuse koha pealt ma rohkem isegi ei räägiks. Järgmisena võtaks ette teise ülisuure kokkulepe. Ehk on üks seadus, mis on olnud töös ja ettevalmistuses aastaid.
See on põhimõtteline muudatus, ajakirjanikud mäletavad seda nimetusega VOS või valmisoleku seadus. Nüüd on see kaua tehtud kaunikene siis saanud valmis.
Selle nimetus on tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus, lühendina võib kasutada TsiRK. Mõned olulised märksõnad sealt.
Esiteks, see seadus võtab kokku riigikaitseseaduse, hädaolukordade seaduse, erakorralise seaduse ja muudab veel 98 seadust, et me saaksime endale ühesuguse kriiside lahendamise mudeli kogu riigis.
Ehk me kehtestame kriiside lahendamiseks sellise üldosa, mille järgi kõik riigiasutused ja omavalitsused teavad, kuidas kriisi peab lahendama, ja siis iga üksiku kriisi jaoks on olemas loomulikult oma lahendamise plaanid. See on selline üldisem [kirjeldus].
Teiseks on kindlasti väga oluline see, et riigikaitse ülesannete puhul kõik asutused – ka need, kes on elutähtsa teenuse osutajad – peavad teadma, mida nad teevad või mida riik neilt ootab. Ja selle me selle seadusega selgelt sätestame.
Me anname riigina nii omavalitsustele kui ka elutähtsa teenuse osutajatele ja toimepidevust tagavatele asutustele selged juhised selle kohta, mida meie kriiside lahendamisel neilt ootame.
Kolmandaks, lahku jäävad ikkagi tsiviilkriiside lahendamine ja sõda, kuigi nad on ühes seaduses. Sest lõpuks on riigi jaoks ikkagi tegemist erinevate komplekskriiside lahendamisega. Seetõttu peab see olema kõik ühiselt koos.
Neljandaks on selle seaduseelnõu puhul tähtis esile tuua bürokraatia ja erinevate nõuete vähendamist, kuna me viime need kõik ühele alusele, nii et väga paljud ettevõtted pääsevad erinevatest kohustustest.
Ja kindlasti on oluline see, et me annaksime selle eelnõu menetlemisel ka parlamendile piisavalt pika aja. See on ikkagi väga suur muutus meie kriiside lahendamisel.
Ja ma usun, et me jõuame sellest ka ajakirjanduses veel pikemalt rääkida, täna ei ole selleks kõigeks aega.
Ja kaks väikest punktikest veel, mis meil täna oli. Esiteks, relvaseaduse rakendusaktid. Need, mis valitsuses pidid olema, said täna valitsuse heakskiidu. Kui me siin pressikonverentsi lõpetame, kirjutan alla ka kaitseministri vajalikud muudatused. Nii et kõik relvaseaduse rakendusaktid saavad täna allkirjastatud.
Ja veel ühe väikese punktina tore uudis Hiiumaalt. Hiiumaal võtame nüüd lõplikult kasutusele Kapasto lasketiiru. See on üks moodne ja väga hästi ehitatud lasketiir, kus me saame väljaspool tiiru enda ala, lähenedes riigimetsast, harjutusi teha. Formaalselt oli vaja lihtsalt valitsuse nõusolekut selleks, et riigimetsa kasutada.
Nii et need olid minu punktid. Olen valmis vastama. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Välisminister Margus Tsahkna, palun!
Välisminister Margus Tsahkna
Jaa, hästi lühidalt rahvusvahelisest olukorrast. Pinged tõusevad, järgmisel nädalal peaks toimuma siis järgmine voor Venemaa ja Ukraina vahel kohtumisi. Kus see siis lõpuks täpselt toimub, me ei tea. Venemaa mängib jätkuvalt edasi kogu selle teemaga ja nüüd on väidetavalt koostanud ka memorandumi, mida nad siis tahavad esitada oma tingimustega. Aga me kujutame umbes ette, mis seal võiks olla, laias laastus.
Ja tegu ei ole ju mitte ainult ukraina teemadega, vaid tegu on laiemalt Putini nimetatud juurpõhjuste likvideerimisega. Siinkohal ma kordan veel üle, et Eesti seisukohad, mis puudutavad Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsusprintsiipi ja Ukraina toetamist, on väga selged.
Hea uudis kogu selle pinge taustal on see, et Euroopa teeb rohkem. Me võtsime eelmisel nädalal vastu 17. sanktsioonipaketi ja 18. on juba ettevalmistamisel, sh suure tõenäosusega Nord Stream 1 ja 2 funktsioneerimine juba ette, et kellelgi ei tekiks tulevikus huvi hakata Venemaaga uuesti äri ajama energeetika valdkonnas, aga ka paljud muud teemad.
Lisaks kõigele on head uudised ka. Paljud riigid on oma reaalset sõjalist toetust nüüd tõstnud. Saksamaa just teatas väga suuremahulisest paketist sõjaliselt Ukrainale ja teised teevad veel rohkem.
Aga mis saama hakkab? Hoiame silma peal. Meie positsioonid on selged.
Nüüd, valitsuse istungil oli kolm olulist teemat. Esimene oli see, et valitsus otsustas toetada Eesti positsioone, mis puudutavad rahvusvahelise eritribunali moodustamist Euroopa Nõukogu raamides.
Nimelt, rahvusvaheline eritribunal moodustatakse Ukraina soovil, on üle 40 riigi, kes seda toetavad. Eelkõige on see suunatud konkreetselt agressioonikuritegude uurimisele ja vastavalt karistuste määramisele.
See on ajalooline samm, sest viimane eritribunal sellisel kombel oli Nürnbergi tribunal peale teist maailmasõda. Nimelt, agressioonikuriteod ei kuulu rahvusvahelise kriminaalkohtu jurisdiktsiooni alla ja sellepärast on vaja moodustada eritribunal.
Selle üle on käinud aastaid väga tõsine vaidlus. Ja nüüd me lõpuks oleme selle otsuse teinud.
Euroopa Nõukogu on selline organisatsioon, kust Venemaa visati 2022. aastal välja. Ehk siis see ühendab Euroopa eri riike, mitte ainult Euroopa Liidu riike. Selle eritribunaliga on oodatud ühinema ka kõik teised riigid, globaalselt. See eritribunal hakkab tööle Haagis. Nii et see on väga oluline samm kogu rahvusvahelise õiguse võtmes.
Teine otsus, mis langes täna, on see, et valitsus andis heakskiidu seaduseelnõule, mille ma viin riigikokku. Sellega lõpetatakse Eesti ja Valgevene vaheline tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping. Valgevene maksulepingu lõpetamise sõnum on selge – agressioonisõjas oleva riigi ettevõtjad ja elanikud Eestis maksusoodustusi ei saa.
Selle praktiline pool on see, et ega äri eriti Valgevenega sama hästi kui ei toimu, aga Valgevene ise on hakanud sellest lepingust mööda vaatama lepinguvastaselt. Seetõttu ma otsustasin välisministrina viia selle teema valitsusse. See sai toetuse ja me lõpetame lihtsalt Valgevenega selle topeltmaksustamise vältimise rahvusvahelise leppe ära. Loodan, et riigikogu menetleb seda kiiresti ja niimoodi, et me saame juba 1. jaanuarist 2026 öelda, et meil agressorriigiga selliseid majanduskoostööleppeid ei ole.
Kolmas otsus, mille valitsus langetas, on väga hea uudis Eesti inimestele üle maailma. Nimelt, nagu te teate, Torontosse rajatakse eestluse keskust nimega Keskus.
See on uskumatult võimas projekt. On kogutud ju eraannetusi miljonite ja miljonite kaupa. Kogukond Kanadas otsustas maha müüa ka Eesti Maja, mis on kõigile olnud väga armas. Kanada riik on seda projekti toetanud. Nüüd on väike jupp puudu olnud sellest lõpplahendusest. See projekt kokku maksab üle 30 miljoni euro. See asub Toronto kesklinnas väga nähtavas kohas.
Ma soovitan ajakirjanikele, päriselt ka, vaadake nende kodulehekülge ja neid projekte. See on ülivõimas selline kogukondlik ja eestlusele väga tähtis pingutus. Ja nüüd valitsus otsustas ka eraldada reservist peaaegu 1,4 miljonit eurot, et see hoone ja see keskus saaks lõplikult valmis. Plaan on järgmisel aastal see avada.
Ja minult veel väga-väga suur tänu kõigile nendele inimestele, kes on seda eest vedanud. Neid annetusi on kogutud nii väljastpoolt Eestit kui ka Eestist seest, ettevõtjatelt ja eraisikutelt. See on üks selline sümbol, et eestlus ei ole mitte ainult tugev siin Kodu-Eestis, vaid on seda globaalselt.
See hoone ise hakkab olema Eesti-kujuline. Ma loodan, et ta saab valmis ja leiab kasutust hariduse keskusena, ettevõtluskeskusena, esinduskeskusena jne. See on üks suur samm, nii et minu tänu ka valitsusele.
Paar väikest teemat veel. Nimelt, laupäeval on Tallinnas Eesti LGBT Ühingu korraldatud Tallinn Pride rongkäik. Tuletan kõigile Eesti inimestele meelde, et Eestis on abieluvõrdsus juba mõnda aega kehtimas, aga samal ajal ikkagi isikuvabadusi tasub toetada. Nii et tulge ühinege selle rongkäiguga, mina kavatsen seda teha. Näitame seda, et isikuvabadused Eestis on tagatud.
Ja ühinen lõpuks ka peaministri meeldetuletusega, et 1. juunil, pühapäeval on lastekaitsepäev. Mõtleme lastele, tegeleme lastega, kaitseme neid.
Aga mõtleme samal ajal ka selle peale, et siin Lennart Meri konverentsi ajal oli ka Ukraina lasteombudsman härra Lubinets kohal ja me arutasime eraldi teemat, et Venemaa on Ukrainast küüditanud tänaseks üle 22 000 lapse. Nemad ei ole oma kodus. Ja tegelikult see küüditamine käib praegu edasi, need on konkreetsed andmed. Lihtsalt mõtleme, mis meil olemas on, kui hästi meil läheb.
Mõtleme kõigi laste peale natuke laiemalt. Need [valusad] teemad ei ole kahjuks kuskile kadunud, kuigi rahujutud on üleval. Aga tegelikult nende laste tagasiandmise teemal praegu mingeid läbirääkimisi ei käi ja see on väga kurb. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Läheme küsimuste juurde. Soovijaid on lausa mitu, alustame siis siitpoolt reast, pärast Madis Hindret siis Delfi ja siis sealt edasi.
Madis Hindre, Eesti Ekspress
Tere! Minul on küsimus eraerakondade juhtidele. Ühesõnaga, kui tohib, pensioniseaduse muutmise kohta.
Siis, kui omal ajal seda pensionireformi tehti, seati kümneaastane tõkend muuhulgas selle jaoks, et heidutada inimesi natukene, et nad kohe kõik ei tõttaks oma raha välja võtma. Toona kõlasid arutelud, et kui see periood on lühem, mil saab uuesti liituda, siis sellest nähtuvalt on oht, et rohkemad võtavad oma raha välja. Näiteks, kui ta on viis aastat.
Küsin niimoodi: kas plaan on muuta ka see raha väljavõtmise kord ära ehk siis uuesti keelata teisest sambast lahkumine?
Kristen Michal
Vastus on ei. Kas-küsimus oli.
Kristina Kallas
Me ei ole detailselt selles kokku leppinud, aga sõnum kõigile Eesti inimestele on see, et väga rangelt soovituslik on teise sambasse koguda.
Püüdsin seda eile ka „Esimeses stuudios“ selgitada. Rahandusministeeriumi tehtud pikaajaline prognoos näitab meile seda, et kümne aasta pärast on meil tänase kolme töötaja asemel kaks töötajat, kes ühe pensionäri esimest sammast garanteerivad. See tähendab seda, et meie pensionisüsteem ei saa toetuda ainult esimesele sambale.
Enamikul inimestel peab olema juures ka mingi muu pensionitulu, nii et soovitan kõikidel inimestel koguda teise sambasse.
Madis Hindre
Aitäh! Jätkuküsimus. Ma saan aru, et see jääb soovituseks, sest Reformierakond seda ära keelata uuesti teisest sambast lahkumist ei taha.
Kristen Michal, äkki avaksite natukene, miks seda kokkulepet siis sellisel kujul ei sündinud?
Kristen Michal
Nojah, hea Madis Hindre Eesti Ekspressist, seda saab muidugi põnevamaks muuta, kui soovi on.
Aga tõtt-öelda me arutasime päris mitut asja pensionisüsteemi juures. Ja kõigepealt, esimene suur asi oli see, mis saab tänase pensionisüsteemiga, mis on hästi palju ühiskonnas tekitanud debatti. Parempoolsete erakondade liikmed, aga mäletan vanast ajast ka sihukesed Laari Isamaa kaaslased jne on teinud ettepaneku minna pensione kärpima.
Selles me leppisime kokku, et pensionite indekseerimine jätkub, pensionid kasvavad nii, nagu indekseerituna on. See on päris oluline esimene kokkulepe.
Teine, millest vist enamik ei ole teadlik, aga ma arvan, et Kristina võib siin üle kinnitada – kes loeb seadust, saab teada – kui inimene tuleb tööturule, ta peab sisuliselt teise sambaga liituma. Enamik sellest kirjutajad-rääkijad tõenäoliselt seda täna ei tea. Võib-olla sina tead, aga enamik ei tea.
Seetõttu, ütleme, süsteemiga liitutakse nii või teisiti. Meie soovitus on seda süsteemiga liitumist teha pigem kergemaks, pigem tuua inimesed kiiremini tagasi. Sest kui sa kogud isegi kasvõi pisku, on sellest aja jooksul rohkem kasu kui see, kui sa ei kogu midagi.
Ütleme, mis on teise pensionisamba lõhkumise minu hinnangul nagu päris mitmeastmeline selline – ma ei taha kasutada sõna „kuritegu“, kuna see on karistusseadustikus, aga noh, minu meelest nagu „pahategu“, jah, on võib-olla parem termin – tegu ühiskonna vastu ja inimeste vastu.
Esiteks said vastu pükse need, kes uskusid Parvel Pruunsilda, Helir-Valdor Seedrit ja kõiki teisi, Kristjan Järvanit ja kogu seda kollektiivi, kes ütlesid, et teisest sambast tuleb väljuda. Sest tegelikult vahepealsel ajal oleks nad selle rahaga teeninud palju rohkem.
Teiseks saame meie kõik ülejäänud ühiskonnas vastu pükse sellepärast, et kui need inimesed ühel hetkel lähevad pensionile, tahavad nad saada sama pensionit kui need inimesed, kes kogusid.
Nii et seetõttu me teeme sinna tagasitulemise lihtsamaks, me loome ka erinevaid võimalusi. Muuhulgas on Eesti 200 pakutud idee, et teisest pensionisambast ei pea raha välja võtma, vaid sa saad kasutada seda oma kodulaenu tagatisena. Selliseid võimalusi loome.
Nii et see on see arutelu, mis toimus selle pensionisüsteemi ümber, ja see, kuhu me jõudsime. Seal püsimist me kohustuslikuks ei tee. Sellele küsimusele ma juba vastasin.
Madis Hindre
Ei, aga just ei vastanud. Ma küsisin, miks. Miks te lasete endiselt pensioniraha eest televiisoreid osta?
Kristen Michal
Ma kirjeldasin pensionisüsteemist ära selle, milline oli meie arutelu ja kuhu me jõudsime.
Juhataja
Aitäh! Delfi.
Karoliina Vasli, Delfi
Küsimus on peaministrile. Paar kuud tagasi oli avalik arutelu selle üle, riigiasutused ja ettevõtted, et võib-olla koomale tõmmata. Ise ka natukene vedasite seda, et riigi kinnisvara näiteks ja võib-olla IT-majad ühe katuse alla viia.
Kas see on täiesti selline võimalus, mida praegu enam ei arutata? Aitäh!
Kristen Michal
Jah, arutelu käib ja töö ka käib. Riigi erinevate asutuste konsolideerimine oli meil päris korralik ja pikk arutelu selle koalitsiooniläbirääkimiste juures.
Erinevate asutuste puhul ministrid valmistavad ette seda koomale tõmbamist, erinevate valdkondade ülevaatamist.
Samamoodi ka näiteks IT-teenuste puhul, mida just mainiti, see mõte on ikkagi see, et need teenused, mida on võimalik erasektorist osta, tuleks jätta erasektorile. Riik ei konkureeri erasektoriga IT-teenuste pakkumises.
Nii et see printsiip on omavahel kokku lepitud ning justiits- ja digiminister sellega kenasti tegeleb.
Karoliina Vasli
Kas siis võib oodata juba tänavu mingid konkreetsed otsused või …?
Kristen Michal
Loodetavasti jah. Mida varem, seda parem. Meil on päris suur hulk erinevaid ülesanded kõigile laiali jagatud. Ja sellega ma eeldaks küll, et justiits- ja digiminister suudab ikkagi selle aasta jooksul pakkuda lahendusi välja.
Kristina Kallas
Ma täpsustan ka seda, et ma olen peaministriga väga nõus. Me leppisime kokku IT-majade puhul ja tegelikult on arutelu all ka riigi kinnisvara puhul see, et eraldame üksteisest riigi jaoks oluliste funktsioonide tegemise, mida erasektor teha ei saa. Riigi kinnisvara näiteks haldab väga suurt osa hariduse valdkonna kinnisvarast.
Aga riigi kinnisvaral on väga palju ärilist poolt ja ka IT-majade puhul on äriline pool, kus on oluliselt efektiivsem see, kui seda teeb erasektor. Ehk siis see tuleb nii-öelda ära anda erasektorile.
Ja see peaks küll selle aasta jooksul otsusteni jõudma, ma loodan, et need kokkulepped on tehtud.
Margus Tsahkna
Võib-olla korra lisan. Üks on see … Ohoo! Mis nüüd juhtus? Algas muusika. See on meeldiv.
Ma tahtsingi lisada lihtsalt seda, et üks on see, et sa paned ühe või teise maja kokku või asutused kokku. Aga meie tegelikult vaatame seda, mis on ka tegelikult suunis kahelt erakonnalt, et vaadata üle ka need toimingud.
Täpselt see, mida ka Kristina ütles, et mis saab ära anda erasektorile ja mida riik teeb, mitte ainult, et liita mingid kaks või kolm asutust üheks, vaid mõelda, mis on see efektiivsus, mis need funktsioonid on. Ja see käib kokku tegelikult ka selle bürokraatia kärpimise kolmanda poolega.
Aga jube sume hakkas siin, väga mõnus!
Kristen Michal
Tore ju, muusika võiks alati pressikonverentsi ruumis olla …
Madis Hindre
Jaa. Ei, ma ikkagi – andke andeks! – jätkan selle pensioniasjaga.
Kas Eesti 200 meelest võiks ka pensioniraha eest lubada edaspidi televiisoreid osta? Ma proovin aru saada lihtsalt, kas üldse keegi käis välja mõtte, et lõpetaks selle osa ka ära. Ja miks see otsus siis ei sündinud?
Kristina Kallas
Kiidan teid sellise kangekaelsuse ja järjepidevuse eest.
Tõepoolest, Eesti 200 vaatest oli soov see, et ei oleks see lahkumine enam nii lihtne, et lahkumisel oleksid kitsendavad tingimused ja et seda lahkumist saaks teha ainult erandjuhtudel, kui inimene on väga tõsiselt haigeks jäänud ja tal on raviks vaja seda raha.
Aga tänane kompromiss on see, et eks rahandusminister saab selgitada neid tagamaid.
Juhataja
Aitäh! Aeg intervjuudeks.
