Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=x-CfFrislZo
Juhataja Liis Velsker
Head ajakirjanikud! Head otseülekande jälgijad! Alustame tänast valitsuse pressikonverentsi.
Täna pidas valitsus e-istungi ja kabinetinõupidamist ei toimunud. Pressikonverentsil on teie ees haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, taristuminister Kuldar Leis, välisminister Margus Tsahkna ning siseminister Igor Taro.
Aga kõige esmalt annan sõna haridus- ja teadusministrile.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Jaa. Lugupeetud ajakirjanikud ja Eesti inimesed, kes te meid jälgite internetist! Täna oli tõesti valitsuse istung e-sidevahendite teel, aga valitsuse päevakavas oli 20 otsust. Suur hulk otsustest oli seotud arvamuse esitamisega Riigikogus esitatud seaduseelnõudele.
Aga me kiitsime valitsuses heaks ja saatsime riigikogule ka liiklusseaduse muudatused, et tagada kriisi ajal elutähtsate kaupade vedu ja oluliste transpordiühenduste toimimine. Seal muudeti paindlikumaks autojuhtide sõidu- ja puhkeaja regulatsioon. Sellest siis räägib lähemalt taristuminister Kuldar Leis.
Ja valitsuse istungi teistest punktidest räägivad ministrid oma vastutusalades. Mina räägin kahest olulisest asjast riigikogu menetluses.
Täna algatas Eesti 200 riigikogus otsuse eelnõu, et küsida Eesti hääleõiguslikelt kodanikelt seisukohta, kas täisealisel ja teovõimelisel inimesel võiks olla õigus raske ravimatu haiguse korral meditsiinilise abiga väärikalt elust lahkuda. Ehk siis eutanaasia seadustamine Eestis.
Tegemist ei ole mitte eutanaasia eelnõuga, vaid otsuse eelnõuga, millega riigikogu küsiks rahvalt seisukohta, kas teha riigikogule ülesandeks selline seaduseelnõu välja töötada ja Eestis see seadustada.
Miks Eesti 200 selle algatas? Me oleme seda pikalt tegelikult ekspertidega arutanud, oleme tellinud ka ühiskondlikke arvamusuuringuid. Suvel tellitud arvamusuuring näitas väga-väga tugevat ühiskonna ootust, et selline seadus Eestis oleks.
Küsitlesime 1063 inimest Emori uuringuküsitlusega ja nendest üle 74% inimestest vastas, et kas nad toetavad täielikult eutanaasia seadustamist või pigem toetavad.
Inimesi, kes ütlesid, et pigem ei toeta või ei toeta üldse, oli 13%. Erinevus oli eestlaste ja venelaste vastustes, venelaste seas oli mittetoetajaid rohkem, eestlaste seas oli toetajaid lausa 82%. Nii et väga suur osa, valdav osa ehk enamik Eesti elanikest leiab, et Eestis peaks see reguleeritud olema ja inimestel peaks olema võimalus selle üle ise otsustada.
Nüüd, otsuse eelnõu otseselt ei kirjuta ette, milline peaks olema see elulõpuotsus, aga otsuse eelnõu annab rahvale tõesti võimaluse riigikogule see ülesanne panna. Selleks, et see oleks võimalik seda ka ühiskonnas arutada, on eelnõu ette antud sellise otsusega, et see otsus tuleb panna rahvaküsitlusele koos riigikogu valimistega märtsis 2027.
Otsuse eelnõu oleks, kui rahvas oleks sellise otsuse teinud, ka riigikogule siduv. Ehk rahvas annab selge mandaadi järgmisele riigikogule seoses selle otsusega.
Me peame – Eesti 200 peab – seda väga oluliseks debatiks. Väga suur osa Euroopa riike on viimastel aastatel juba selles suunas liikunud, viimane neist oli Prantsusmaa, kes seadustas selle.
Ka Eestis on juba tegelikult pikemat aega ühiskonnas see arutelu olnud. Ja ma arvan, et järgmine riigikogu koosseis on õige koht, kus seda nelja aasta jooksul ka seadustada ja põhjalikult läbitöötatud seaduseelnõu vastu võtta.
Teine seaduseelnõu, mille me koos Reformierakonnaga algatasime eile riigikogus, annab võimaluse kasutada teise ja kolmanda pensionisamba vara eluasemelaenu tagatisena.
Selle eelnõu järgi saab teise ja kolmandasse sambasse kogutud pensionivara kasutada laenu tagatisena, kodu ostmiseks, ehitamiseks või rekonstrueerimiseks. See oleks lisatagatis kinnisvarale seatud hüpoteegi kõrval ning aitaks katta omafinantseeringu osa, mida pank tavaliselt laenuna ei anna.
Uuringute kohaselt on paljude inimeste, eriti vanusegrupi 18–29 jaoks oma kodu ostmisel suurim takistus just nimelt sissemakse puudumine. Või maapiirkondades tegelikult [sobib see] piisava tagatise olemasolul ka hüpoteegi seadmiseks.
Nii et selle seaduseelnõu eesmärk on toetada nooremate inimeste võimalusi oma esimese kodu soetamiseks. Ja ma arvan, et sellel on ka väga lai ühiskondlik toetus.
Pank saab sealjuures iga sooviavaldust kindlasti eraldi hinnata ning otsustada, kas ja kui suures ulatuses inimese pensionivara tagatisena arvesse võtta. Samal ajal inimesed saavad jätkata pensionisambasse kogumist ega pea sealt raha välja võtma.
Praegune olukord on selline, et kui kasutada kogutud pensionivara omafinantseeringuks, siis tuleks see pensionivara sealt sambast välja võtta. Uue seaduseelnõu järgi raha välja võtma ei pea, see raha on seal pensionisambas ja kasvab edasi, aga seda raha saab kasutada pank tagatisena, kui seda peaks vaja minema.
Nii. Ja viimase olulise teemana käsitlen haridusvaldkonna ühte suurt reformi, õppimiskohustuse reformi. Lähenemas on 1. november ehk pühapäev ja selleks ajaks peab omavalitsus olema taganud selle, et kõik õpilased, kes on veel ilma õppekohata, on nõustatud, ning on tuvastatud põhjused, miks õpilased edasi ei õpi.
Ma pean ütlema, et vaatamata nüüd selle augusti lõpus Tallinna linna – kusjuures mitte ainult Tallinna linna – tehtavale sügavale kriitikale on olukord õppimiskohustuse reformiga meil väga hea.
Omavalitsused on teinud enneolematult head tööd, leidnud üles oma noored, kes on n-ö ripakil, kelle haridustee on mingil põhjusel pooleli jäänud või kes ei ole endale sobilikku haridusteed leidnud.
Tänase päeva seisuga on Eestis 199 last, kes ei ole veel õppima asunud või õppeasutuse nimekirja kantud. Nendest omajagu lapsi tõenäoliselt viibib välismaal, seda omavalitsused praegu veel jätkuvalt tuvastavad, osaga neist ei ole tõesti isegi kontakti saadud. Aga 199 last tähendab, et neid on 1,3% selle aasta põhikooli lõpetajatest.
Kui me nüüd võrdleme seda arvu varasemate aastatega, siis eelmisel aastal pärast põhikooli lõppu kadus haridussüsteemist ära, lihtsalt lihtsalt langes välja ja edasi õppima ei asunud ligi 800 noort ehk üle 5% põhikooli lõpetajatest.
Selle aasta seis ehk praegune seis on 199. Me näeme, et need õpilased, kes oleks varasemate aastatega võrreldes tõenäoliselt lihtsalt haridussüsteemist välja kukkunud ega oleks edasi õppinud ja oleksidki jäänud põhiharidusega – tõenäoliselt oleks nad jäänud lihtsalt koju, sest 16-aastane tööturul väga aktiivne osaleja ei ole, suuri töötegemise võimalusi tal seal ei ole –, on nüüd liikunud edasi õppima.
Ja nad on liikunud kahte suunda. Me näeme, et üle 300 õppuri rohkem omandab kutseharidust. Ehk on näha, et noored on liikunud kutset omandama – see ei ole ilmtingimata kutsekeskharidus, vaid just kutseharidus, st nad omandavad mingit kutset. Ja 500 noort on ettevalmistaval aastal ehk siis sellel aastal, kus neil on vaja täita õpilünkasid või on vaja erituge õppimisel.
Väga suurel osal õpilastest, kes on ettevalmistavas õppes või siis need 199, kellele veel õppe kohta ei ole määratud, on peamiseks probleemiks olematu eesti keele oskus. Ehk siis see, et nad on 16-aastased, nad on tõenäoliselt Eestis üheksa aastat koolis käinud, nad on sündinud aastal 2009 või aastal 2010 ja nad ei oska eesti keelt.
See näitab meie osa põhikoolide väga nõrka tööd selle koha pealt, mis puudutab eesti keele oskust. Ja need noored on varasematel aastatel tõesti lihtsalt jäänud koju, nad ei olegi mitte midagi edasi teinud pärast põhikooli lõppu, eesti keele oskus neil sellest ilmselgelt paranenud ei ole. Ja täna me oleme suunanud need noored õppima ettevalmistavasse õppesse valdavalt õppima lisa-aastal ja omandama eesti keelt.
Eestikeelsele õppele ülemineku noored jõuavad põhikooli 9. klassi aastal 2029 ja lõpetavad 2030. aasta kevadel. Ja meie lootus on tõesti see, et 2030. aasta kevadel on pilt hoopis teine, midagi muud võrreldes sellega, mida me nägime sellel aastal, kui meil olid sajad ja sajad noored, kes 9. klassi lõpus ei oska elementaarsel tasemel eesti keelt. Nad ei saa isegi kutseõppes edasi õppida, sest nad ei saa eesti keeles antavatest elementaarsetest ülesannetest ega käskudest aru.
Loodame, et ettevalmistava õppeaastaga nende eesti keele oskus paraneb ja nad saavad järgmisel aastal jätkata kas kutseõppes või kutse-keskharidusõppes või lausa keskharidusõppes.
Nii et õppimiskohustuse reform on käivitunud hästi, täiesti ootuspäraselt. Lapsed on saanud õppima, põhiharidusega jääjate protsent on drastiliselt langenud. See oli ka selle reformi eesmärk-
Praegu on muidugi veel vara öelda, kas see kestab – õppurid peavad ka seal õppes püsima, ehk siis neil peab olema seal piisavalt toestatud võimalus õppida.
Ja nüüd kaks institutsiooni, kes selle reformi puhul on võtmetähtsusega.
Esiteks, kohalikud omavalitsused, kes on tõesti selle suve lõpus ja sügise alguses teinud väga head tööd oma valla või linna noorte ülesleidmisel selleks, et neid nõustada, neid õigele õpirajale suunata, et need noored ei jääks koju istuma.
Ja teiseks on kutsekoolid. Nimelt, kutsekoolid on õppimiskohustuse reformi eesliinil, nemad on sellel aastal vastu võtnud rekordarvu noori õppima. Väga palju noori, kelle nad on vastu võtnud, vajavad õppimisel erituge.
Kutsekoolide võimekus kiiresti reageerida ja üles ehitada õppevormid ka nendele noortele, kes traditsiooniliselt üldse ei ole pärast põhikooli lõppu õppida soovinud, et nad omandaksid mingidki kutseoskused ja läheksid tööturule siiski kutseoskustega, mitte üksnes põhiharidusega, kui nad saavad 18-aastaseks – see on olnud minu hinnangul muljetavaldav, millist tööd kutsekoolid teinud on.
Nagu ma ütlesin, üle 300 noore on kutsehariduses nüüd rohkem kui eelmisel aastal. Ja see on märkimisväärne väljakutse koolidele. Nii et õppimiskohustuse reformi kohased uudised on 1. novembri seisuga väga head. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja annan sõna taristuministrile. Palun!
Taristuminister Kuldar Leis
Aitäh! Tere päevast! Mul on täna ainult liiklusuudised. Ehk ma olen nagu Villu Vane.
Esiteks, nagu Kristina Kallas mainis, oli tänase valitsuse istungil liiklusseaduse muudatuse eelnõu, mis laseb meil paremini valmistuda kriisideks. Me peame kriisideks valmis olema, olgu kas suurem lumetorm, kütuse tarnehäire või mingi muu erakorraline olukord.
Aga ravimid, toit ja kütus peavad inimesteni jõudma. Sellepärast loome võimaluse kriisi ajal kutselistel autojuhtidel sõidu- ja puhkeaja nõudeid ajutiselt leevendada.
Euroopa Liidus on see võimalus tegelikult olnud juba varem olemas, aga Eesti seadustes ei ole seda seni vastu võetud. See ei tähenda muidugi, et autojuhid hakkavad nüüd iga päev kauem sõitma, vaid tegemist on ikkagi erandiga, mida saab kasutada ainult põhjendatud vajaduse korral ja kindlasti mitte liiklusohutuse arvel.
Eesmärk on, nagu ma ütlesin, see, et ei katkeks elutähtsate kaupade vedu, kui on mingi tõsisem kriis kas looduses või muul moel.
Teine teema on ka liiklusega seotud. Lihtsalt tahtsin üle korrata, et riigikogus on esimese lugemise läbinud kergliikuritega seonduv seaduseelnõu. On tulnud ka igasuguseid ettepanekuid ja neid me praegu analüüsime.
Põhjus, miks ma sellest räägin, on see, et see on vist minu pika ajaloo üks rohkem positiivset tagasisidet saanud seaduseelnõu, need võimalikud muudatused.
Tõesti, see kergliikurite teema hõlmab kogu Eestit hõlmab. Meil on vaja liiklust ohutumaks teha. Nii et läheme ettepanekute analüüsimisega edasi, et panna eelnõu teisele lugemisele ja kindlasti seadus vastu võtta, et see 1. märtsist kehtima hakkaks.
Aga kordan veel, et väga palju positiivset tagasisidet on sellele tulnud. Kasvõi see, et ma olin paar nädalat tagasi Tartus Igori tööd tegemas, st olin politseipatrulliga kaasas õhtul ja öösel patrullimas Tartus ja ümbruskonnas. Ja seal oli terve selle õhtu ja öö jooksul kaks läbivat teemat, millest ka politseipatrull rääkis, mis ma viiks valitsuse tasemele.
Üks teema on kõik see, mis on seotud alkoholiga, need juhtumid. Ja teine teema on just noored ja kergliikurid. Nii et ka politsei poole pealt on see ootus olemas, et kergliikuritega liikumine muutuks turvalisemaks.
Kolmas teema, mille lihtsalt ära mainin. Kohe-kohe on läbi saamas romude kampaania. Ehk 1. novembrist transpordiamet kustutab üle seitsme aasta peatatud olnud sõidukid [registrist] ära.
Nende arv on suvest alates väga kõvasti vähenenud. Ehk siis varem oli neid üle 90 000, nüüd on jäänud alla 70 000. Nii et on oldud tublid, aga nagu ikka, jäädakse viimastele päevadele.
Nüüd, viimastel päevadel on tekkinud mõnes transpordiameti autoregistrikeskuses isegi järjekorrad, sest inimesed tahavad ikkagi tagasi arvele võtta oma vahepeal peatatud olnud sõidukeid.
Nii et on veel mõned päevad. Kes tahab, et tema üle seitsme aasta vanune peatutud kandega sõiduk ei kustuks, siis minge ja registreerige see ümber.
Ja viimaseks on nüüd selline uudis, mis on eksklusiiv, otse teiselt poolt maakera. Ehk siis meie transpordiameti pealik viibib praegu suurel üritusel, kus otsustati, et Eesti saab 2029. aastal maailma teede liidu talveteede kongressi korraldamise õiguse.
Ja me olime lõppvoorus koos Lõuna-Koreaga. Saime! Jah, ma tegin omalt poolt veel moraalse toetuskirja ka ilma rahalise kohustuseta, ja me võitsime Lõuna-Koread lõpus. Siin on küll palju käsipallifänne, aga me võitsime korvpalliskooriga 98 : 78.
Nii et väike Eesti on jälle tubli ja 2029. aastal tuleb liikluse ja teede suurüritus Eestisse. Aitäh!
Juhataja
Suur aitäh! Ja annan sõna välisministrile.
Välisminister Margus Tsahkna
Aitäh! Palju õnne rahvusvaheliste saavutuste puhul!
Nüüd eutanaasia teemal. Ütlen oma isikliku seisukoha. Ma arvan, Eesti ühiskond on tänaseks valmis ja küsitlused näitavad ka, et ikkagi väga suur toetus kõikides vanuserühmades, ka linnades ja maal meeste-naiste seas selle küsimuse lahendamiseks on olemas.
See puudutab eelkõige väärtusküsimust ja põhimõtet, et inimesel on õigus ise otsustada väärikalt elust lahkumise üle juhul, kui enam muid võimalusi ei ole ja olukord on väljapääsmatu.
Hea oleks, kui me saaksime väga selge vastuse Eesti inimeste käest otse, mitte läbi erakondade vahenduse. Ja selleks ongi just nimelt see sama rahvaküsitlus, mis on ka siduv järgmisele riigikogule ja oluline hetk. Need teemad võiksid olla eraldatud muust debatist, et see arutelu võiks Eestis toimuda avalikult ekspertide ja [tava]inimeste arvamusi arvesse võttes.
Minu arvates peaks Eestis üldse selliste väärtusteemade puhul ja laiemate teemade puhul rahvaküsitlusi rohkem tegema, et me saaksime väga selgeid jah-ei-vastuseid põhimõttelistele küsimustele. Siis juba vastavalt sellele mandaadile riigikogu ja eksperdid saavad konkreetsed regulatsiooniprotsessid välja töötada, võttes eeskujuks juba teistes Euroopa riikides olevaid lahendusi ja muidugi kohandades neid Eesti enda kultuurile ja keskkonnale vastavaks. See on väga oluline samm.
Nüüd välispoliitikast. Sellel nädalal on laineid löönud siis meie põhjanaabri presidendi Stubbi ja Norra peaministri kõne Putinile.
Meie jaoks seal midagi uut ei ole, me olime juba enne sellest teadlikud, et see kõne tuleb. Me saime ka põhjaliku ülevaate, millest räägiti ja mis olid selle kõne tulemused. Meile midagi üllatavat ei olnud, selles mõttes, et Putin mingit soovi tõsiste rahuläbirääkimiste suhtes ei ole välja näidanud, ei näidanud ka selles kõnes.
Temal on oma narratiiv. Ja me ei näe mitte mingit muutust ka Putini tegevuses, kui me vaatame tema suhteliselt saamatut tegevust rindel, kus ta tegelikult ju mingit võidu suurusjärgus tegevust ei näita ja territooriumeid ei võida. Pigem me näeme numbreid suurusjärgus 40 000 surnut ja raskesti haavatut kuus. Ehk siis ta on pannud nüüd peale surve Ukrainale.
Eile oli mul pikem telefonikõne Ukraina välisministriga ja Eesti peaminister rääkis Ukraina peaministriga. See pilt seal just nimelt taristu pommitamisel, tsiviilobjektide pommitamisel, inimeste pommitamisel on ikkagi väga jõhker.
Venemaal on eesmärk viia Ukraina talveks olukorda, kus nad peaksid murduma, aga ilmselgelt Ukraina ei murdu. Et ukrainlased ise on väga tublid ja väga oluline on anda neile toetust, tuge, ja panna Venemaad rohkem surve alla.
Nii et sellised katsed Putiniga kõneleda ja kuidagi rahu sobitada toovad tegelikult kaasa pigem selle, et Venemaa ja Putin kasutavad võimalust näidata, et läänemaailm, Ukraina liitlased on omavahel lõhestatud. See lõhub ühtsust. Ja rahu tuleb tegelikult selle kaudu või üldse Putini saame võib-olla kunagi päriselt läbirääkimiste laua taha siis, kui Ukraina peab vastu ja Venemaa on nõrgemas positsioonis.
Neid teemasid me arutame järgmistel nädalatel veel Euroopa partneritega. Eesti juhib ka Põhjamaade-Balti NB8 formaati. Meie sõnum on olnud selge: ühtsust tuleb hoida ja mitte lasta Venemaale näidata, et läänemaailm laguneb ja käib palumas Putinit rahu.
See on see pilt, mis tegelikult peale seda telefonikõnet Vene meediat ja Venemaa propagandat jälgides avaldub. Ma soovitan vaadata [uudiseid] nii palju kui võimalik. Mina olen hoolikalt saanud neid memosid ja ülevaateid just nimelt sellest, kuidas Venemaa seda konkreetset kõnet ise oma vaatevinklist kajastanud, ja täpselt see pilt, mille eest me oleme hoiatanud, kahjuks meile ka avaneb.
See ei tähenda seda, et me peame olema pühendunud just nimelt sellele kahepunktilisele plaanile survestada rohkem Venemaad ja anda toetust Ukrainale.
Ja sellega seoses on Eesti meedias olnud palju spekulatsioone selle üle, mis puudutab järgmisel aastal toimuvat Ukraina ülesehituskonverentsi.
Need spekulatsioonid, kas see toimub ja mis tasemel toimub, peaksid olema kõik lõppenud sest president Zelenskõi koos Eesti peaministriga on laiali saatnud maailma liidritele ametlikud kutsed tulla ja osaleda 27. kuni 29. jaanuarini järgmisel aastal Tallinnas toimuvale Ukraina ülesehitusonverentsile, maailma tipptasemel, liidrite tasemel.
Samamoodi on väga palju tööd juba tänaseks ära tehtud, et siin oleksid vastava valdkonna doonorid, erasektor. See on võib-olla selle sajandi kõige suurem rahvusvaheline üritus, mida Eesti korraldab.
Ja põhieesmärk, nii nagu president Zelenskõi selle sõnastas, ei ole mitte lihtsalt ühe konverentsi korraldamine siin, vaid see on Ukrainale võib-olla selle sõja kõige süngem tund. Ehk väljendit the darkest hour, nagu te teate, on sümboolselt kasutatud ka teise maailmasõja alguse poole.
Me töötame selle nimel koos Ukrainaga ja ka Põhjala-Balti riikidega, et siin Tallinnas selleks ajaks oleksid [saavutatud] reaalsed tulemused, reaalsed saavutused, ja [tehtud] reaalsed panused Ukraina jaoks.
Seda mitte ainult Ukraina ülesehituse mõttes tuleviku vaates, sellega me tegeleme niikuinii, vaid just nimelt selles võtmes, kuidas elada üle talv, kuidas erinevad poliitilised koalitsioonid ja raamistikud suudaksid selleks ajaks mingisuguseid reaalseid tulemusi anda, olgu kasvõi Ukraina pikaajalise rahastuse võtmes.
Euroopa arutab praegu, kuidas tagada Ukraina rahastust. Näiteks, kuidas võtta kasutusele Venemaa külmutatud varad, mida on Euroopa Liidu kontrolli all üle 200 miljardi. Näiteks energiatoetus, kõikvõimalik, väga praktiline, aga ka investeeringud, pikaaegne koostööd, mida Ukraina väga vajab, taristu.
Kui me räägime kaitsetööstusest, siis see on kindlasti üks teema, mis on fookuses. Ja ka näiteks vastutuse teema. Ehk siis rahvusvaheline eritribunal – äkki on Tallinn see koht, kus see tegelikult käima tõmmatakse. Samamoodi näiteks Ukraina ülesehituse tegevus.
Nii et meil on kaks sammast kompensatsioonimehhanismis olemas, aga ei ole loodud veel näiteks Ukraina ülesehitusfondi, kust tegelikult peaks rahastama kogu seda tegevust.
Ja muidugi kõige hädalisemat vajab Ukraina täna juba, aga ka kindlasti jaanuaris ja ka tulevikus ballistilise rünnaku vastaseid võimeid. See on see teema, millega me täna väga aktiivselt tegeleme.
Venemaa ründab just nimelt neid ballistilisi võimeid kasutades Ukraina kõikvõimalikel tasemetel, kuna Ukrainal ei ole selle vastu kaitset. Need on väga valusad teemad.
Nii et 27.–29. jaanuaril maailma liidrid kogunevad Tallinnasse ja töö selle konverentsi ettevalmistamiseks käib. Ma väga loodan, et sellest konverentsist on praktilist abi ja võib-olla sõlmitakse siin ka poliitilisi kokkuleppeid, mis aitab Ukrainal selle sõja võita ja paneb ikkagi agressori sellesse olukorda, kus tuleb õiglane ja kestev rahu.
Praegu tegeldakse väga aktiivselt – ja kindlasti ka siin konverentsi ajal – sellega, et [arutada], milline võiks Euroopa välja näha, millised on julgeolekugarantiid, et Venemaa oma agressiooni Euroopas enam ei jätkaks, sellepärast et see agressioon algas juba 2008. aastast peale, kui Venemaa ründas Gruusiat, aga Euroopa ja ülejäänud läänemaailm tegelikult ei olnud suuteline adekvaatselt reageerima.
Nii et selle teemaga on selge. Hoiame teid kursis, kuidas ettevalmistused lähevad.
Nüüd üks teema, mida ma tahaks korra puudutada, on Venemaa sportlaste tagasitulek ja Venemaa isolatsioonist välja nihkumine.
Siin on näha sellist kahetsusväärset tendentsi eri tasemetel. Viimane näide on see, et rahvusvaheline tõsteliit andis Venemaale õiguse korraldada 2030. aasta tõstmise maailmameistrivõistlused. Ja eelmisel nädalal taastati Venemaa liikmesus rahvusvahelises politseiasotsiatsioonis.
Väga halb sõnum on tulnud ÜROlt. Nimelt, abipeasekretäri kohale nimetati 35 aastat Vene diplomaadina töötanud isik. Ja see konkreetne siis abipeasekretär vastutab rahvusvaheliste missioonide, politseioperatsioonide, Interpoli ja kogu selle poole eest.
Need on teemad, mis on meie jaoks täiesti arusaamatud. Me oleme neid hukka mõistnud ja öelnud, et need ei ole vastuvõetavad. Aga kahjuks Venemaa isolatsioonist väljaliikumine toimub. Nii et siin tuleb meil ühiselt pingutusi teha ja neid probleeme teadvustada. Ja sport on selles vallas kõige ehedam näide.
Kahetsusväärselt jätkuvalt ka Eesti sportlased ja meeskonnad osalevad erinevatel festivalidel või turniiridel, kuhu Venemaa koondised on lastud ka osalema.
Ja mind isiklikult ei veena see, et me läheme küll ühele või teisele festivalile osalema, tegu ei ole isegi tiitlivõistlustega, aga me siis jätame need mängud, mis on mõeldud Venemaa või Valgevenega mängimiseks, nagu vahele. No see on tegelikult silmakirjalik. Ja need ei ole ka otseselt seotud … Kui me räägime olümpiast, siis see on väga raske teema tulevikus – kui Venemaa lastakse olümpiale, siis kas meie üldse osaleme, kas Euroopa osaleb või kes üldse osaleb?
Seeläbi saavad tegelikult ju kahjustada ka need sportlased, kes on oma pikad treeningtsüklid läbi teinud ja elutöö spordile pühendanud, aga siin kahjuks sport, kultuur ja rahvusvaheline poliitika kohtuvad. Nii et ma ennustan, et see teema on tulevikus veel keerulisem.
Ja siis veel paar väikest asjakest. Tallinna Digital Summit toimub järgmisel nädalal Tallinnas. Soovitan pöörata tähelepanu väga kõrgele esindatusele. Tallinna Digital Summit on maailmas üks ainulaadsemaid ja maailma kõige kõrgema tasemega ekspertkonverentse, mida juba aastaid korraldatakse.
Siin on kohal OSCD peasekretär ja Euroopa Komisjoni volinik, Prantsusmaa AI ja digiasjade minister. Siin on oma valdkonna ekspert, minu partner Jordaania välisminister koos Jordaania kroonprintsiga.
Ühesõnaga, väga kõrge esindatus. Siin toimuvad oma valdkonna arutelud. Ja tehisintellekt on teema, mille üle kõik arutavad mitte ainult rakendamise suhtes, vaid ka selles mõttes, kuidas see kõik üldse mõjutab inimkonda, rahvusvahelist poliitikat, turvalisust ja kõike seda. Minul neid lõppvastuseid ei ole, aga hea on, et need tipptasemel arutelud toimuvad Eestis.
Ja kõige viimaseks, väga huvitavad valimised on erinevates kohtades. On Iisraeli valimised, mille lõpptulemusi on veel oodata, ei ole ära loetud kõiki hääli, vist on loetud u üle 90%. Serbias toimub selge muutus, tudengite partei on need valimised võitnud. Brasiilias jätkab president Lula.
Ja lihtsalt ka infoks, Eesti avab sel aastal viis uut saatkonda, üks nendest on Brasiilias. Ja praegune plaan on selline, et kohe vahetult järgmise aasta alguses see saatkond ka füüsiliselt avada. Praegu on seal tegelikult juba saadik olemas ja asjur samamoodi.
Nii et maailmas toimub palju huvitavat. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja annan sõna siseministrile.
Siseminister Igor Taro
Aitäh. Head ajakirjanikud! No kui palju teie olete valmis maksma selle eest, et teie elu päästetakse?
Mul oli just võimalus Lääne-Virumaa töönädalal käia päästjate kutseeksamil. Ja ma nägin, kui laiad peavad olema päästja oskused ja teadmised.
Tulekahjud, rasked autoavariid, keemiaannetus, nööripääste, väga erinevad olukorrad. Aga üks ühine nõue: seal tuleb otsustada ja tegutseda väga kiiresti, sest päästmist vajav elu ei saa oodata.
Me ootame neilt inimestelt väga palju. Neil on õigus oodata, et riik nende tööd vääriliselt tasustab. Nii et täna ma saan rääkida sellest valitsuse otsuse realiseerimisest, kui palju päästjad ja politseinikud palgatõusu täpselt saavad. See puudutab päästjaid, politseinikke, piirivalvureid, häirekeskuse päästekorraldajaid – kõiki neid, kelle peale loodame kõige raskemal hetkel.
Sest tugev riigikaitse algab sisekaitsest. Nii et siseturvalisuse palgatõus on julgeolekuotsus. Nüüd, valitsus eraldas meie valitsemisalale palgatõusuks 7,3 miljonit eurot. Palgad tõusevad 3764 ametikohal alates järgmise aasta algusest.
Ütlen ausalt: küsisin rohkem, vajadus on suurem. Meie valitsemisalas töötab tegelikult ligi 8000 inimest ja kõik nad väärivad oma töö eest õiglast tasu. Aga riigi rahalised võimalused on piiratud ning see nõuab selgeid valikuid.
Me ei jaga seda lisaraha ühtlaselt protsendikaupa laiali, vaid suuname selle eeskätt madalama palgaga eesliinitöötajatele.
Nüüd siis nendest otsustest. Kõige suurema palgatõusu saavad päästjad, 140 eurot kuus juurde. Sellega tõuseb päästja miinimumpalk ligi 9% ja keskmine palk 8%. Sellega jõuab päästja keskmine palk ligikaudu 85%-ni Eesti keskmisest. See on vajalik samm edasi. Piisavaks ei saa seda veel pidada, aga vastutus, mida päästja kannab, on erakordne.
Politseiametniku miinimumpalk tõuseb 4,4%, patrullpolitseiniku keskmine palk tõuseb üle Eesti keskmise. Häirekeskuse päästekorraldaja miinimumpalk tõuseb ligi 5%, palgatõusu saavad ka SMIT-i tehnikud, klienditoe spetsialistid – need on IT-inimesed –, kelle töö tagab, et abi osutamiseks vajalik tehnoloogia toimib. Ja nendel ametikohtadel, kellest nüüd rääkisin, just peale päästjate, on palgatõus 90 eurot kuus.
Palgatõus hõlmab ka eesliini vahetuid juhte, kes ise operatiivseid ülesandeid täidavad. Teiste juhtide palk ei tõuse, siseministeeriumis palgad ei tõuse.
Nii et Lääne-Virumaal seal päästjate kutseeksamit vaadates oli selge: selline valmisolek nõuab tohutult tööd, õppimist, harjutamist, külma närvi. Ja seda võimekust tuleb hoida iga päev.
Kui me ootame, et need inimesed oleksid meie jaoks olemas kõige raskemal hetkel, peab riik olema, et kõige raskemal hetkel peab riik olema nende jaoks ka palgapäeval.
Nii et täna me suudame teha palgatõusu kõige teravama vajadusega kohtadesse, aga meie siht peab olema selge: edaspidi vajavad palgatõusu kõik sisekaitsevaldkonna töötajad, koos eesliiniga moodustavadki nad selle nähtamatu turvavõrgu, mis Eestit iga päev hoiab.
Sellesse turvavõrku kuuluvad muide ka sisekaitseakadeemia õppejõud, kes õpetavad välja meie tulevased päästjad, politseinikud ja piirivalvurid. Tänane järelkasv on tegelikult homne julgeolek. Me investeerime praegu sisekaitseakadeemia taristusse üle 100 miljoni euro, nii õppelinnakusse Tallinnas Kase tänaval kui ka Väike-Maarja harjutuslinnakusse.
Need on vajalikud investeeringud. Aga haridust annavad inimesed. Oskusi ja kogemusi annavad edasi inimesed ning nende tasustamine peab samuti järele jõudma. Sest tugev sisekaitse vajab häid töötingimusi, ajakohast varustust, väärilist palka. Ja meie ülesanne on tagada kõik kolm. Eestit hoiavad inimesed, meie peame hoidma neid.
Illegaalsest rändest nii palju, et homme kohtume Läti siseministriga meie idapiiril, vaatame idapiiri üle ja siis arutame akuutseid küsimusi, mis meil kahe riigi koostöös on, sest Läti mure ei ole ainult Läti mure, vaid ta on meie piirkonna ühine mure. Ja meil on vaja seal seda koostööd tihendada – nii selles mõttes, kuidas me saadame tagasi inimesi, kes sealtkaudu on tulnud, kui ka selles mõttes, kuidas me Valgevenele survet avaldame.
Ja lõpuks eilne ilmateade või illegaalide ülevaade. Eilse seisuga on meil tabatud illegaale kaks tükki. Kinnipidamiskeskuses on neid hetkel 247. Pärnu arestimajas ootavad siis Lätile tagasisaatmist 20. Kokku me oleme Lätile saanud tagasi saata 148 illegaali.
Nüüd nende kahe kohta, kes eile tabati. Nad tabati lennujaamas ja nendega koos tabati nende võimalik kohaletoimetaja. Tema on saanud endale uue aadressi – Tallinna vangla. Nii see hakkabki edaspidi olema. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Nüüd on võimalik ajakirjanikele esitada küsimusi. Öelge ka otseülekande jaoks oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on esitatud. Palun!
Kristopher Muraveiski, Delfi
Küsimus välisministrile. Kes saab uueks kantsleriks? Mis mõtted teil on, kas see inimene tuleb majast seest või majast väljast? Aitäh!
Margus Tsahkna
Jaa, uue kantsleri kindlasti välisministeerium saab. Ma ei saa ühtegi nime veel öelda. Mul on erinevaid mõtteid, aga ma kindlasti vestlen päris mitmete inimestega nii maja sees kui ka majast väljas.
Ja mida ma kujutan ette – olles juba neljandat aastat välisminister –, on see, kuidasmoodi veelgi paremini Eesti välisteenistust, aga laiemalt ka Eesti enda välisjulgeolekupoliitikat koordineerida ja avada potentsiaale.
Ma kindlasti ei otsi lihtsalt ühte nime, keda panna sinna ametisse, vaid pean ka nõu oma maja kolleegidega, inimestega väljaspoolt, et teada, kuidas seda väikeriigi välispoliitilist ja julgeolekupoliitilist huvi maksimaalselt võimendada.
Nii et ma nimede spekulatsioonini hetkel ei läheks. Ma ei taha sellega väga venitada, aga ma ei taha ka lihtsalt nagu seda küsimust kaelast ära saada.
Ma loodan, et umbes paari nädalaga peaks see saama klaariks. Ja seni välisteenistus ju jätkab. Meil on hea meeskond. Ja esmaspäevast siis kohusetäitja, kelle ma otsustan homme, reedel, tema võtab igapäevase juhtimise üle. Selles mõttes meil ju mingit suurt muutust ei ole. Lihtsalt meie praegune kantsler on otsustanud minna poliitikasse.
Tundub, et trend on nakkav, erinevad kantslerid lähevad poliitikasse. Minul isiklikult on selle üle hea meel, ma olen aastaid – seda võivad needsamad kantslerid või ka teised inimesed kinnitada – julgustanud ka riigiametnikke, kes on pikalt teeninud ja olnud kõrgetel positsioonidel, et nad võiksid minna tegelikult poliitikasse ja võtta see mandaat, saada aru, mis tegelikult poe taga toimub ja siis ka vastutada poliitilisel tasemel.
Meil ei ole liiga palju neid häid inimesi, kes poliitikaga tahaks liituda, oma nahka turule viia. Ja mul on hea meel, et äkki see kord nüüd järgmisteks valimisteks valik järjest laieneb. Kurb on küll see, et süvariigi read hõrenevad, aga küll sinna ka asendus tuleb. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Võtame järgmise küsimuse.
Koit Brinkmann, Äripäev
Küsin pensionivara kasutamise kohta, [selle] tagatisena [kasutamise], selle eelnõu kohta.
Rahandusminister Jürgen Ligi on olnud varem väga kriitiline selle eelnõu suhtes, sest kodulaenu nõudluse stimuleerimine tõstab hindu ja riske nii eluasemeturul kui ka pensionieas. See on [küsimuse] üks pool. Ja teine pool on see: kas valitsus on teinud analüüse selle kohta, kui palju siis sellel noorel inimesel, kes hakkab esimest kodu ostma, on selleks ajaks pensionivara kogutud?
Kristina Kallas
See ei ole valitsuse eelnõu, see on riigikogu eelnõu. Ehk riigikogu liikmed on selle eelnõu algatanud.
Ja mis puudutab tulevikupensioni riske, millele rahandusminister on viidanud, siis palju suuremad tulevikupensioni riskid on need, kui inimesed täna seaduses lubatud tingimustel lihtsalt võtavad selle raha sealt pensionifondist välja ja tõstavad selle raha kinnisvara ostuks. Ja samal ajal saavad alles viis aastat hiljem uuesti hakata tegelikult [sambasse raha] koguma.
Praegune seaduseelnõu võimaldab seda pensionivara kasutada ilma, et peaks selle raha pensionifondist välja tõstma. See läheb tagatisena. Nii et summana fikseeritakse seal hüpoteek selle pensionifondi peale ja inimene saab jätkata kogumist, selles mõttes on risk oluliselt madalam kui see risk, mida me oleme näinud, mis tekib siis, kui nagu tihti tehakse, võetakse see raha lihtsalt pensionifondist välja.
No 30. või 35. eluaastaks, kui hakatakse tihti kodu soetama, väga suur see vara ei ole. Aga kuna tegemist on nii-öelda pidevalt … Ütleme, pensionivara tagatiseks panemine seob inimese selle pensionifondiga palju kauemaks ajaks, sest sel juhul ei saa lihtsalt suvalisel hetkel lõpetada pensionifondi kogumist, sellepärast et seal on see garantii peal, et te peate seda kasutama tagatisena. Nii et seda ei saa sealt välja võtta.
Ehk see tegelikult ikkagi kindlustab palju rohkem pensionifonde.
Margus Tsahkna
Kui ma võin korra lisada, siis me oleme selle teemaga tegelenud ja seal on kaks aspekti. Kui me vaatame rahvusvahelist skaalat ja Eesti investeeringu kliima usaldusväärsust, siis tegelikult kõige suurem viga ja sihuke kriminaalne otsus oli saata laiali või anda võimalus laiali tassida teist pensionisammast.
Seda kinnitavad teile kõik rahvusvahelised suured hindamisettevõtted ja audiitorettevõtted, et Eesti usaldusväärsus pikemas perspektiivis sai sellega kõvasti kannatada.
See valitsus on proovinud nüüd taastada seda kõike. Ja sellest perspektiivist vaadatuna, kui riigikogu otsustab selle eelnõu vastu võtta ja rakendada, siis ta kindlasti annab inimestele endale motivatsiooni kasutada oma olemasolevaid ja kasvavaid pensionisambaid kõige pikemaaegsete kohustuste ehk kodulaenu tagatistena. See seob ja muudab selle süsteemi stabiilsemaks.
Ja üks mõte, mis meil on olnud – ma ei tea, kas see lõpuks ka realiseerub –, on see, et mitte ainult inimene iseenda pensionifondi ei saa oma kodulaenutagatist kasutada, vaid näiteks mina, kes ma olen kogunud päris suuri summasid juba, saaksin oma laste kinnisvaratagatiseks anda loa kasutada minu pensionifondi.
See peaks leevendama noorte inimeste probleemi, et nad ei ole võimelised ise endale kinnisvara soetama, kuna omaosaluse protsent on päris kõrge ja tagatisi nõutakse ka. Nii et ta peaks olema erinevatelt pooltelt nagu positiivne lahendus. Ja ma arvan, et ka pangad võiksid olla sellega rahul.
Nüüd, mis puudutab lõpphindasid, siis kahjuks ka eksperdid ütlevad, et Eesti kinnisvara hind on väga palju seotud just nimelt mitte sellega, mis on turuväärtus, palju on ühe või teise objekti väärtus, vaid tegelikult on see seotud laenuvõimega – sellega, kui palju inimene tegelikult on suuteline laenu võtma ja seda teenindama.
Nii et see otseselt ei puuduta lõppsumma võimekust ehk siis tagasimaksete võimekust, vaid ta pigem annab ja lihtsustab ka noortel inimestel või inimestel laiemalt üldse kaaluda kinnisvara soetust just nimelt tagatistena. See ei vähenda või ei suurenda kokkuvõttes tagasimakse summat.
Seetõttu see analüüs, et nüüd kinnisvara hakkab kohutavalt buumima hindade võtmes, seda eksperdid ei usu, nii palju kui mina olen rääkinud. Küll aga, mis võib juhtuda, on see, et kinnisvara hakkab rohkem liikuma. Ehk siis tegelikult inimestel tekib rohkem võimalusi endale kinnisvara soetada. Ja kokkuvõttes see elavdab turgu, aga ta ei löö hindu kuhugi kõrgustesse. Aitäh!
Koit Brinkmann
Kas rahandusminister nõustus teie kõikide argumentidega või ta jäi ikkagi eriarvamusele?
Kristina Kallas
Rahandusministeerium ei ole oma arvamust veel esitanud, sellepärast et see on riigikogu liikmete eelnõu. Ehk siis nüüd tuleb see saadikute eelnõu ka valitsuse lauale.
Muuseas, Margus tuletas mulle meelde, et üks päev, kui me andsime ülevaadet, tähendab valitsus tegi ülevaate majandusseisust, siis tuli statistiliselt välja, et Leedus on ülikõrge inflatsioon. Midagi on Leedus selle aasta majandusega toimunud, nii et inflatsioon on üks kõrgemaid Euroopas. Ja siis mul tuli meelde, et Leedu vabastas pensionifondid 1. jaanuaril 2026. Nii et see pensioniraha nüüd voolas Leedu turule.
Kas seal on seos? Ma panen lihtsalt hüpoteesi praegu üles, et huvitaval kombel on selline kokkulangevus. Ja seesama 2021. aastal Eesti pensionifondide turule laskmine tekitas ka 2022. aastal ikkagi enneolematu inflatsiooni Eestis.
Nii et selles mõttes pigem hoida seda pensionisammast seal kinni tagatisena kui lasta inimesel see välja võtta, sest see tekitab inflatsiooni ja hinnakasvu.
Koit Brinkmann
Kuna mul siin mikrofon juba käes on, siis ma küsin ühe lihtsa küsimuse kõigilt ministritelt, kes siin on.
Kas te kavatsete kevadel riigikogu valimistel kandideerida? Kui mitte, siis miks? Kui jah, siis millise erakonna nimekirjas?
Kristina Kallas
Jah, kavatsen, Eesti 200 nimekirjas.
Margus Tsahkna
Mina olen Eesti 200 liige. Ma seda rahvusporti ei harrasta, minu maailmavaade on paigas. Nii et … Tänasel hetkel, kui Kristina kutsub mind võitlusesse, siis ma lähen võitlusesse. Nii et liiga vara teha lõplikke järeldusi. Mina olen valmis kandideerima.
Kuldar Leis
Mina kandideerin ka, aga mitte Eesti 200 nimekirjas. Ehk siis Reformierakonna nimekirjas ja oma kodukohas seal Põhja-Lätis ehk Lõuna-Eestis. Aitäh!
Igor Taro
Aitäh! Ma siis ühinen kolleegidega, kes on siin minu paremal käel. Sama vastus.
Juhataja
Aitäh! Võtame järgmise küsimuse.
Urmet Neem, Postimehe uudistetoimetus
Küsimus Tsahknale. Nimelt, see Ukraina ülesehituse konverents, nüüd on kuulda olnud, et Zelenskõi ei pruugigi seal osaleda. Võib ju öelda, et see vähendaks selle kogu ürituse mõju märkimisväärselt.
Margus Tsahkna
Need küsimused, mis on teil ees, need on kirjutatud vist mõned päevad tagasi, kui levitati seda spekulatsiooni. President Zelenskõi kirjutas nimelistele kutsetele alla koos meie peaministriga ja tema soov on kindlasti siin osaleda.
Ja nüüd me liigume edasi, ei ole enam mingisugust kõhklust, kas Ukraina ülesehituskonverents siin toimub ja mis tasemel. See on maailma liidrite tasemel ja siia Tallinnasse on need liidrid kutsunud Ukraina president Zelenskõi.
Nüüd, me saame muidugi aru sellest, et me ei tea ja ukrainlased ei tea, mis olukorras tegelikult Ukraina on jaanuari lõpuks. Nii et eesmärk on ju anda endast kõik Ukraina enda poole pealt, et kõik maailma liidrid eesotsas president Zelenskõiga siin osaleks. Aga oleme ausad, kolm kuud on minna.
Aga see meie ettevalmistustöid ja plaane koos Ukrainaga kuidagi ei muuda. Pigem me loodame, et Ukraina ei ole nii raskes olukorras, kus … No me saame aru, et võib-olla olukord on teistsugune.
Aga praegu ei ole kõhklust ega kahtlust, et see konverents toimub liidrite tasemel. Ja president Zelenskõi on kõik maailma liidrid kutsunud siia Tallinnasse. Aitäh!
Urmet Neem
Okei. Aga ma saan aru, et ikkagi sihuke … No ole sada protsenti, sest millestki ei saa kunagi sada protsenti kindel olla.
Aga ütleme, et kui Zelenskõi ikkagi siia ei tule, siis võib-olla sihuke laiem küsimus on, miks me üldse nagu seda konverentsi korraldame ja sinna alla mitukümmend miljonit paneme. Kas see lihtsalt lootus, et siin luuakse mingeid poliitilisi kokkuleppeid, on piisav, et sihukest asja korraldada?
Margus Tsahkna
Siia tulevad igal juhul maailma liidrid. Ja kui me vaatame Gdanski konverentsi, kus president Zelenskõi ei osalenud, nagu te mäletate, ja mille eesmärk oli natuke teistsugune kui nüüd kokkulepitu, siis meie eesmärk ongi reaalsed tulemused, reaalsed lubadused, raha, poliitilised eesmärgid jne.
Me ei räägi siin mõnedest miljonitest, mida Ukrainale lubati ja anti, vaid me räägime miljarditest ja miljarditest. Nii et lihtsalt natuke harimiseks. Ja me kindlasti teeme neid briife veel, et [kõik saaksid aru], mis mastaapidest me üldse räägime.
President Zelenskõi koos meie peaministriga on siia liidrid kutsunud. Me väga loodame, et ta on füüsiliselt kohal, aga kui tõesti juhtub nii, et Ukraina olukord on selleks ajaks nii drastiline, et ei ole president Zelenskõil võimalik välja reisida, vaatamata sellele, et ta siin tahab olla, ta on siia kutsunud isikuid, siis ma arvan, et sellel on vastupidine mõju: panused tulevad veelgi kõrgemad ja tuleb veelgi suurem pühendumus teistelt maailma liidritelt, sest see on siis märk, et olukord hakkab juba ikka väga raskeks minema.
Selles mõttes ma saan aru, et väga paljud Eesti sisepoliitikud, kes nüüd lähevad riigikogu valimistele, on kahetsusväärselt üritanud Ukraina ülesehituse teema kuidagi siia konnatiigimaadlusse tõmmata.
Ma palun kõigil inimestel korra vaadata selle asja sisse, selle mastaapi ja seda pühendumust, mida Ukraina ja president Zelenskõiga sellesse panustavad. Ka Eesti, Põhjala-Baltimaad ja kõik teised.
Meil tuleb saada aru sellest, et et me räägime väga suurest skaalast ja võib-olla Ukraina eksistentsiaalsest hetkest reaalse abiandmise võtmes.
Urmet Neem
Okei, aitäh. Mul tahetakse siin mikrofon ära võtta, nii et ma seda teemat rohkem ei puuduta.
Aga kiired küsimused Kristina Kallasele. Nimelt, Daniel Kõiv lahkus nüüd teie nõuniku kohalt, aga sai haridusministeeriumis tulusama töökoha. Kas see ei jäta nüüd sihukest halba muljet, et talle selline töökoht loodi?
Kristina Kallas
Aitäh! Teate, te peate seda Daniel Kõivu käest siia küsima, sest mina talle seda töökoha pakkumist ei teinud ja mina temaga seda töölepingut ei sõlminud. Selles mõttes, et see ei ole minu otsus.
Minu otsus oli see, et kui ta lahkub Eesti 200-st, siis ta lahkub ka minu nõuniku kohalt. Töölepingu ma temaga lõpetasin. Nii et sellega piirdus minu otsustuspädevus koos kõikide muude asjadega.
Juhataja
Võtame viimase küsimuse siis veel.
Urmet Neem
Okei. Aga oskate te öelda, kui palju veel siis selliseid huvitavaid ametikohti võib ministeeriumis olla, mida siis endised nõunikud saaksid täita, kui enda praeguselt kohalt lahkuda tuleb?
Kristina Kallas
Nii, teie küsimus iseenesest on juba täis irooniat, nagu tegemist oleks mingi sahker-mahkeriga.
Tegemist on Ukraina taastekonverentsi jaoks ülikiiresti loodavate ametikohtadega. Selliseid ametikohti on haridusministeeriumis kaks tükki, mõlemad on täidetud kiirkorras, sellepärast et seda konverentsi korraldust on vaja lihtsalt ülikiiresti koordineerida.
Mõnikord heidetakse avalikule sektorile ette, et liiga kaua uimerdate, ei tee asju efektiivselt, ja siis teinekord, kui sa teed neid efektiivselt, sellepärast et sul on päriselt vaja efektiivselt teha, siis on siis on teised etteheited.
Praeguses olukorras on Ukraina taastekonverentsi ettevalmistamiseks meeskondade komplekteerimine ülikiire ülesanne.
Juhataja
Aitäh! Pressikonverents on lõppenud, on võimalus teha eraldi intervjuusid. Aitäh!