Valitsuse pressikonverents, 25. veebruar 2021

25.02.2021 | 11:20

Valitsuse pressikonverents algab ministeeriumide ühishoone (Suur-Ameerika 1) pressikonverentsi ruumis kell 12. Pressikonverentsil osalevad peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab, haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning sotsiaalminister Tanel Kiik.
    • Jaga

Juhataja Eero Raun
Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab, haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Palun!

Kaja Kallas
Aitäh! Täna meil toimus valitsuse kabinetinõupidamine, kus me olime järjekordselt sunnitud arutama Eestis kehtivaid piiranguid seoses koroonaolukorraga.

Paraku on nii, et COVID-19 [haigust põhjustava] viiruse leviku tase Eestis on jätkuvalt väga-väga kõrge. Me peame murdma need nakatumisahelad. Seetõttu oleme sunnitud kehtestama ka uusi piiranguid.

Me teame seda, et kolmandikul juhtudel toimub nakatumine pereringis ja suures osas, 14% juhtudest tööl; aga kolmandiku juhtude puhul me tegelikult ei tea, kus need nakatumised toimuvad.

Me näeme nakatumist kasvamas noorte hulgas, just 10–19-aastaste hulgas. Ja see on selge põhjus, et need asjad väga palju koolidest lähtuvad.

Uute piirangute kehtestamine on nakkuse laialdast levikut arvestades möödapääsmatu. Aga me tahame teha selliseid piiranguid, mis on ka otseselt põhjuslikus seoses sellega, et me saame seda nakatumiskõverat alla tuua.

Ehk [tähtis on leida üles] need valdkonnad, kus viirus hästi levib.

Paraku, nagu ma olen iga kord sunnitud siin üle kordama, levib tööl see nakkus väga palju. Inimestel, kes saavad minna distantstööle, me palume seda teha. Me oleme pöördunud ka tööandjate poole [ja palunud], et nad saadaksid inimesed kaugtööle, kus see on võimalik, et kaitsta neid inimesi, kes kaugtööle minna ei saa.

Eelmisest korrast on meil juba kokku lepitud piirangud, mis puudutavad koole, eelkõige koole peale koolivaheaega. Teadusnõukoja ettepanek oli neid piiranguid pikendada ja me räägime piirangutest märtsi lõpuni. Koolide puhul tähendab see seda, et distantsõpet tuleks pikendada, sellest edasi, mis oli juba varem kokku lepitud, ehk kuni märtsi lõpuni.

Seega, 1.–4. klass jääksid endiselt kontaktõppele, samamoodi jääksid kontaktõppele eelkoolilapsed ja hariduslike erivajadustega lapsed ning oleks võimalus teha individuaalseid konsultatsioone.

Need lapsed, kes käivad koolis edasi, peaksid koolimaja peal olema ka hajutatud, et võimalikult palju kokkupuuteid vähendada.

Sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus ja täienduskoolitus on lubatud ainult siseruumides individuaaltegevuse ja individuaaltreeninguna. Välitingimustes on aga sellised piirangud, mis juba enne kehtisid.

Mis on uus? Uus on see, et valitsus peatab ka avalike ürituste korraldamise siseruumides. Sellised üritused nagu kinoseansid, kontserdid, teatrietendused ja konverentsid ei ole märtsis neli nädalat lubatud. Samamoodi spaad, saunad, veekeskused ja ujulad jäävad kinni. Aga nagu juba ütlesin, lubatud on sportimine individuaaltegevusena.

Välitingimustes on avalikud üritused ja avalikud koosolekud lubatud, kui on tagatud osalejate arv kuni 10 inimest rühmas, ning peab olema tagatud ka see, et ei ole kokkupuudet teiste rühmadega.

Toitlustuskohad tuleb sulgeda õhtul kell kuus. Samal ajal kehtib 2+2 nõue ja 50% täituvuse nõue. Toitlustuskohad saavad müüa ka kaasa.

Mis puudutab kaubanduskeskusi, siis ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister pidas eile sektoriga ka põhjalikke läbirääkimisi ning sealtpoolt tuli ettepanek teha enesekontrolli ja kehtestada ise karmimaid piiranguid, kui siiani on olnud.

Mida see tähendab? See tähendab seda, et kaubanduskeskused on lubanud siseruumides keerata wifi kinni, st teha nii, et ei oleks avalikku wifit ja et noored ei läheks kaubanduskeskustesse [internetti kasutama]. Tööle võetakse lisaks turvamehed, kes hakkavad kontrollima seda, et sisenemisel kantakse maski. Kaubanduskeskustest on lubatud viia ära ka kõikvõimalikud kohad, kus on võimalik niisama istuda. Keelatakse ära ka igasugused sellised tegevused, nt degusteerimised jms, mis nõuavad maski äravõtmist.

Kaubanduskeskused on lubanud ise neid reegleid karmistada, just selle nimel, et kaubanduskeskusi kinni ei pandaks. Kui on soov nakatumiskõverat murda, siis need piirangud, mis nad ise on välja pakkunud, on selles mõttes detailsemad ja neid peaks olema võimalik ka neil endil kontrollida. Nii et nende nõuete täitmine [ja vastutus selle eest] on nende enda peal.

Seniajani, kuni viiruse levik ei rauge ja vaktsineerituid ei ole piisavalt, me peame kokkulepitud reeglitest kinni pidama, et mitte alla anda selle võitluse lõpusirgel. Ja paraku meil tuleb üheskoos pingutada rohkem, kui me oleme siiani teinud, et oleks võimalik näha olukorra paranemist.

Kui olukord paraneb, siis loomulikult saab uuesti need piirangud üle vaadata, aga nagu me teame, siis niipea, kui piirangud leevenevad, lähevad numbrid uuesti üles.

Üks asi, mis töötab kõige paremini, on ikkagi see, kui inimesed omavahelisi kontakte vähendavad. Sellest lähtuvalt on ka need piirangud kokku lepitud, et inimesed ei peaks liikuma ühte kohta ja olema siis omavahel kokkupuutes.

Lõpetuseks, ma tõesti paneksin endiselt kõigile inimestele südamele, et ka need, kes saavad, teeksid kaugtööd, ja kindlasti tuleks vähendada omavahelisi kontakte, sest viiruse levik on endiselt väga-väga kõrge. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Palun, riigihalduse minister Jaak Aab!

Jaak Aab
Tere päevast ka minu poolt! Jah, ega ei ole kerge neid otsuseid teha. Tihtipeale kõlab ka avalikkuses ja ajakirjanike suust, et valitsus mõtles välja ja kehtestas piirangud. Aga me näeme olukorda, meie näeme numbreid ja me näeme pandeemia olukorda ning need piirangud tulenevad sellest.

Valitsuses ausalt öeldes ei taha tõenäoliselt keegi selliseid otsuseid langetada, aga neid otsuseid tuleb langetada, kuna olukord on päris tõsine.

Ja eks need numbrid, mis puudutavad nakatunuid või nakatumiskordajat, nii või teisiti mõjutavad kõike. Sest ühest küljest, võtame kasvõi kaalukaussidele, kui me ei piira ega pane seda majandust või elu kinni, siis tihtipeale nakatumine ja lähikontaktsete arv mõjutab kõiki, ka näiteks ettevõtteid ja erinevaid sektoreid nii või teisiti.

Eks me seda tasakaalu otsime. Ja midagi teha ei ole, see põhiline sõnum, millega teadusnõukoda täna tuli, vist on ikkagi see, et kui me vaatame laiemas pildis, vaatame viimase aja nakatumiskordajat, mis on viimastel nädalatel juba 1,2 või enam-vähem sealkandis, siis tegelikult – kui me prognoosime, et midagi ei juhtu, kontakte ei vähenda jne – võite korrutada järjest läbi ja ette kujutada, mis hakkab juhtuma järgmistel nädalatel. Ja see võib ka kiireneda.

Nii et sellepärast oli ka teadusnõukoja põhisoovitus selline, et mingiks ajaks tuleb päris konkreetselt ja mõjuvalt vähendada kontakte. Seda tuleb teha kõigis sektorites, alates haridusest ja lõpetades meelelahutuse ja isegi kaubandusega, millest siin juba natuke juttu oli.

Eks see niisugune piirangute tabel meil selles mõttes on ju silme ees, et me vaatame kogu paketti. Me vaatame neid kohti, kus inimestel on kontaktid ja kus neid kontakte vähendada saab.

Me võime rääkida küll, et viirus levib peredes, aga no peresse jõuab see kuskilt mujalt. Ega peresse iseenesest ei teki koroonapositiivne, see kontakt on tulnud kuskilt ikka mujalt. Peres ollakse lähedalt koos ja muidugi seal tekib neid positiivseid ja lähikontaktseid väga kiiresti, aga toodud on see [viirus] kuskilt mujalt. Nii et peab otsima neid kohti.

Ma arvan, et see põhimõtteline kokkulepe, mis meil täna ka valitsuses on, et teha need piirangud siis põhimõtteliselt märtsikuuks, selgelt enam-vähem kõigis sektorites, tähendab seda, et kui me vaatame laiemat pilti – me väga loodame, et vaktsiinid saabuvad normaalses graafikus ja me suudame inimesi vaktsineerida, see aga võtab ära ohu või suurema surve kasvamise haiglatele, intensiivravile ja ka surmade esinemise, mida on kahjuks ette tulnud –, siis tuleb see periood niimoodi kuidagi üle elada, et ühelt poolt ei oleks inimeste tervisele ja eludele nii suurt ohtu ja teiselt poolt püsiks ka majandus elus. Sellepärast peab korraks, mingiks perioodiks karmimad piirangud kehtestama.

Seda me ei tee kerge südamega, kerge meelega, see tähendab kõigile inimestele Eestis ikkagi tõsiseid pingutusi. Aga ainuke sõnum ongi see: me peame koos pingutama!

Ma arvan, et eks see lootuskiir on selles, et kui me suudame selle märtsikuuga need numbrid pidama saada või alla tuua, siis järgmine lootus on juba ikkagi vaktsineerimine, mis võtab kindlasti nakatumise vähemaks, seda on ju selgelt näha. Ja teisest küljest see on sesoonne haigus, mis tõenäoliselt kevadel ilma soojenedes nii või teisiti kipub alla minema. Seda, mis sügisel saab, ärge minu käest küsige. Loodame, et sellist hüpet enam kunagi ei tule.

Aga kõik see põhjustab selle – me tegelikult nõustusime selles teadusnõukojaga –, et mingiks perioodiks me peame neid piiranguid karmistama. Kahjuks midagi teha ei ole, see on ikkagi ainukene mõjuv meede.

Väga loodame inimeste käitumisele. Meil on olnud tõsine olukord. Kordame seda ka siin: me oleme tänulikud, et inimesed on nendes tingimustes siin aasta otsa juba pingutanud ja ka hakkama saanud. Meie ettevõtjad on olnud väga tublid.

Aga ütleme siis nii, et praegu tuleks veel kord päris tõsiselt pingutada, kasvõi see üks kuu, ja loodame, et siis need numbrid lähevad alla ja siis saab valitsus teha ka järgmisi otsuseid ehk tulla välja nendest karmidest piirangutest ja minna leevendamise suunas.

Kindlasti me seda olukorda nädal-nädalalt jälgima. Teadusnõukoda ja teised eksperdid-teadlased on meile abiks. Ja ma loodan, et me selle eesmärgi siis täidame, et me saame need numbrid pidama.

Teine teema alati selle juures on see, mille pärast me ka eelmisel neljapäeval jäime natukene pooleli, kui tegelikult numbrid hakkasid suurenema, [on toetused]. Küsimus oli selles, et kui me eelmine neljapäev rääkisime teatud piirangutest kaheks nädalaks, siis paljud huvigrupid küsisid toetuste kohta ja siis oli jutuks ka toetused. Me leevendame seda majanduslikku mõju, mis nendel piirangutel on.

Kuna juba selle nädala alguses oli näha, et tõenäoliselt me peame piiranguid karmistama. Teisipäeval me pidime ju neid toetusi ka põhjalikult arutama, aga tõesti, teisipäeval oli näha, et tõenäoliselt me peame piiranguid karmistama. Sellepärast me arvestame juba kogu seda perioodi – nii seda, mis on sellest nädalast kehtiv, kui ka seda, mis edaspidi kehtib piirangutes.

Me oleme kokku leppinud, et me teeme töötukassa nõukogule ettepaneku siiski kaaluda ka teatud kujul palgatoetust seal sektorites, kus on nende piirangutega väga tugevalt pihta saadud või veel saadakse pihta. Midagi teha ei ole, me peame ka majandust käigus hoidma, elu käigus hoidma, ja paratamatult see nõuab ka teatud raha.

Nagu te mäletate, kevadel, kui oli päris sulgemine, ikkagi palgatoetus toimis hästi. Paljud niisugused kahjulikud mõjud majandusele, inimeste sissetulekule ja töökohtadele said leevendatud – see on väga oluline –, nii et need [koroona]numbrid ei paisunud väga suureks. Ja me peame tõenäoliselt ka praegu seda kaaluma.

Siis kindlasti on mingid muud sektorid, võib-olla kultuur, võib-olla haridus, huviharidus ja huvitegevus, kus tuleb ka teatud täiendavaid toetusi rakendada, nii nagu me tegelikult ka juba sellel nädalal rakendunud piirangute puhul rääkisime.

Aga seal on väga palju detaile. See tõsine arutelu seisab meil ees. Anname endast parima, et me saaksime ka need otsused võimalikult kiiresti tehtud. Sest kõik ootavad tegelikult ikkagi ju selget signaali, kuidas me saame selliste piirangute mõjusid leevendada nii, et elu, majandus, kultuur ja kõik muudki asjad ellu jääksid ning ei kukuks veel ära ettevõtteid või asutusi. Me oleme suures osas suutnud neid asju vältida ja püüame nii teha ka edaspidi.

Riigihalduse ministri päevakorrapunktidest ka paar asja, mis on küll enamasti rutiin, aga siiski. Valitsus tegi otsuse kohalike omavalitsuste tasandusfondi ja toetusfondi jaotuse kohta. Hariduse kulud toetusfondist olid jaotatud tegelikult juba detsembri lõpus, mis puudutab õpetajate palgatoetust ja muid hariduse kulusid, kus riik omavalitsusi toetab päris suurte summadega. Seda oli detsembris 358 miljonit ja nüüd lisaks 205 miljonit.

Paar sõna lihtsalt omavalitsuste majandusseisu kohta, rahalise seisu kohta. Ei ole väga halb. Kui me võtame siin 2020. aasta koondnumbrid, siis näiteks omavalitsuste põhitulud olid 2019. aastast üle 130 miljoni paremad. Maksulaekumine – esialgne prognoos oli, et kukub palju rohkem, tegelikult makse laekus 3,9% rohkem, füüsilise isiku tulumaks on sellest kõige suurem osa. Nii et omavalitsused on olnud tublid, aga riik on siin ka omavalitsustega head koostööd teinud.

Ka need erakorralised toetusmeetmed, mida me omavalitsustele eelmine aasta kokku 130 miljoni ulatuses andsime, on kindlasti seda olukorda leevendanud ja omavalitsuste finantsseis on päris hea. Ka planeeritud investeeringud toimuvad, juba eelmisest aastast ja palju sellest erakorralisest toetusest läheb kasutusse veel sel aastal. Nii et selles suhtes võib millegi üle ikkagi veidi ka rõõmustada.

Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitalist. Kõigepealt, sellesse aktsiakapitali viidi sisse kaks kinnistut: siseministeeriumilt ja Narva-Jõesuu linnast. Ja siis oli võimalus võtta sealt vastu vahetustehinguna üks kinnistu, nimelt Saku vald soovib ehitada spordihoonet, väljakut ja staadioni. Saku vald on olnud tubli, nad on põhikooli oma rahaga üles ehitanud, st riigi toetust ega eurotoetusi nad saanud ei ole. Ja sinna kõrvale, ühe kinnistu, mis oli Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi omanduses, me anname Saku vallale, et nad saaksid oma haridus- ja vaba aja kompleksi välja ehitada.

See on lühidalt kõik.

Juhataja
Aitäh! Haridus- ja teadusminister Liina Kersna, palun!

Liina Kersna
Aitäh! Siin peaminister juba põgusalt rääkis, aga tõesti, tegime täna põhimõttelise otsuse, et suurem osa klassidest on kuni märtsi lõpuni distantsõppel ja 1.–4. klass saavad jätkata kontaktõppes.

Lisaks üldhariduskoolidele suunasime me distantsõppele ka kutsekoolid ja kõrgkoolid. Ülikoolide rektorid on mulle öelnud, et nad on juba ise teinud ennetavalt need otsused ära, et üldiselt ollakse kuni märtsi lõpuni distantsõppel, aga seminarid ja praktikumid on kontaktis.

Seda lubame ka meie, et ka kutsekoolidel praktiline õpe hajutatult ja ohutusmeetmeid kasutades tohib toimuda, aga kõik ülejäänu on distantsil.

Ja see puudutab kokku 190 000 noort. See on väga suur arv noori, kes haridusest suunatakse distantsõppele. Näiteks, 5.–8. klassini on noori 106 000.

See, milles me kokkuleppele ei jõudnud, aga me jätkame nende aruteludega, on lõpuklassid, st 9. ja 12. klass. Neid lapsi on kokku 22 000.

Täna tegi valitsus ka otsuse, et sel aastal põhikooli lõpetamisel lõpueksamid toimuvad, aga nende eksamite tulemus on lahti seotud kooli lõpetamisest. Meie selge huvi on saada üleriiklikult võrreldavad andmed laste õpitulemustest. Ja need õpitulemused, mis nad siis eksamite näol saavad, lähevad sajapallisüsteemis ka lapse lõputunnistusele.

Seetõttu on minu meelest hästi oluline, et me toetaksime moel või teisel lõpuklasside kontaktõpet, vähemalt mingilgi määral. Juba märtsi lõpus on näiteks kaheteistkümnendikel rahvusvahelised keeleeksamid ja juba aprilli alguses on kaheteistkümnendikel eksamid. See teeb mulle praegu haridusministrina hästi suurt muret. Peame mõtlema, kuidas me saaksime lõpuklassi õpilasi võimalikult hästi toetada, et nad saaksid astuda järgmisesse haridusastmesse – kas gümnaasiumi, kutsekooli või ülikooli.

Kui üheksandikke ja kaheteistkümnendikke siiski kooli lubada, siis võiks seda teha näiteks roteeruvalt, samuti nii, et nad ei oleks korraga koolimajas, et nad oleksid hajutatult, et neil oleks maski kandmise kohustus ja et see kõik oleks võimalikult ohutu.

Aga veel kord suurusjärgud: 190 000 noort on tänase otsusega juba koju suunatud.

Mida me saame teha, et koole aidata? Esiteks, koolijuhtide ettepanekul me viisime kokku Tallinna ja Tartu ülikooli tudengid, kes on valmis vabatahtlikult minema koolidesse õpetajatele appi – mitte praktikale, vaid appi. Näiteks, Tartu ülikool on oma õpetajaõppes teinud lausa eraldi eriala sel teemal, et noored saaksid ka ainepunkte selle eest, kui nad lähevad koolidesse appi.

Praeguseks on üle 200 sellise noore ennast üles andnud, et nad on valmis minema kooli appi. Ja 80 kooli on andnud märku, et nad oleksid valmis lisajõudu vastu võtma.

Me peame läbirääkimisi ka asendusõpetajate programmiga, et õpetajaid toetada.

1. märtsist avame koostöös koolipsühholoogide ühinguga õpetajatele tugiliini, mis töötab kella 12–20. Seal vastavad õpetajate küsimustele kvalifitseeritud koolipsühholoogid. Koolipsühholoogide ühing on öelnud, et nemad panevad sellele liinile vastama kutsetunnistusega koolipsühholoogid.

Ja meil on tööjaotus selline: kella 12–16 on Rajaleidja koolipsühholoogid ja siis kella 16–20 on koolipsühholoogide ühingu kaudu suunatud koolipsühholoogid.

Me teame, et vaid 36%-s koolides töötab koolipsühholoog, ja me teame ka seda, et uuringute järgi on valdav osa õpetajaid ületöötanud ja kurnatud. Enamikul õpetajatest puudub selline kiire psühholoogilise toe võimalus ja me tahame selle tugiliiniga neile seda pakkuda, kui nad tunnevad, et nad seda vajavad.

Me kavandame õpetajatele ka kovisiooniprogramme. Seda saab teha küll siis, kui viirusenäitajad on juba alanenud ja õpetajate vaktsineerimine samuti lõppenud. Aga igal juhul me püüame pakkuda koolidele sel keerulisel ajal võimalikult palju tuge.

Ma olen tänulik kõigile õpetajatele ja koolijuhtidele, kes on aasta otsa töötanud väga ebastabiilsetes tingimustes. Nad on saanud hakkama. Me oleme väga palju õppinud. Nüüd on vaja see raske kuu veel üheskoos üle elada.

Ma mõistan, et see on tõesti raske ja lapsevanematele samuti väga keeruline, aga need numbrid, mida me igal hommikul ajakirjandusest loeme, on väga suured. Ja noorte seas nakatumine on samuti väga kõrge. Hetkel on 36% kõigist kolletest haridusasutuste kolded.

Nii kahju, kui mul ka seda öelda ei ole, me ei saa teistmoodi, kui me peame suunama väga paljud õpilased distantsõppele. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Tervise- ja tööminister Tanel Kiik, palun!

Tanel Kiik
Aitäh! Täna tõesti jätkasime valitsuses neid debatte, mis meil teisipäeval n-ö kahes vaatuses [toimusid ja siis] pooleli jäid.

Tegime ära põhiosas, võib öelda, sarnased otsused, nagu COVID-19 teadusnõukoda ette pani. Siin on teatud erisused, eks neid saab hiljem täpsemalt avada, kuna ka teadusnõukoja ettepanekud lähevad avalikuks.

Palju on meedias räägitud sellest ja küsitud selle kohta, kas on õige, et Keskerakond nõuab piiranguid ja tahab piiranguid, Reformierakond ei taha. Aus vastus on ju see, et keegi meist neid ei taha.

Olukord on aga selline, et COVID-19 levik on läinud niivõrd laiaulatuslikuks, et meil lihtsalt polnud mingit valikut. Sellest sai aru kogu valitsus ühtviisi, sest meie selge soov on see viiruse levik kontrolli alla saada. Me teame, et meie numbrid on kahjuks rekordiliselt kõrged.

Tihtipeale on – ma ei väsi seda kordamast – numbrist endast veel olulisem trend. Ja trend on praegu halvenev. Ehk praegu on tõusufaasis nii nakatumise näitaja kui ka haiglaravi näitaja.

Meil lihtsalt ei ole võimalik oodata ja vaadata, kas need varem kehtestatud piirangud oleksid andnud piisavat efekti või mitte. Ma ise arvan, et nad ei oleks andnud, st ühe-kahenädalased, ja meil tuli igal juhul need sammud teha. Selles vaates on positiivne, et valitsus täna põhimõtteliste otsusteni jõudis.

Tervisevaldkonna vaatest loomulikult jätkame tööd ka selle nimel, et võimalikult palju inimesi saaks paralleelselt COVID-19 haiguse raviga ka muud plaanilist ravi. See läheb üha keerulisemaks mitmes haiglas, sest üldnumber on jõudnud 500 juurde ja kahjuks näitavad kõik prognoosid, et see tõuseb.

Haiglad teevad väga ulatuslikke ümberkorraldusi, et võimaluse korral plaanilist ravi jätkata, teatud osades seda mahtu vähendades või teatud osades ringi tõstes.

Me peame arvestama sellega, et Eesti tervishoiuressurss on võrdlemisi õhuke. See on reaalsus, mida me teame kõik, vaadates mis tahes võrdlusbaasi, on see tervishoiutöötajate arv elaniku kohta, on see tervisevaldkonna eelarve SKT-st, on see Euroopa Liidu võrdlus või on see OECD võrdlus.

Kui suhteliselt õhukese ressursiga üheaegselt tegeleda COVID-19 haigete, plaanilise ravi, üldise tervisenõustamisega ja nüüd ka vaktsineerimisega, ning seda kõike tehes juba 12 kuud, siis on arusaadav, et inimesed on väga kurnatud. Selles vaates peame ka valitsuses kindlasti arutama neid võimalusi, kuidas tervisevaldkonda toetada.

Oleme sel teemal ka põgusalt rahandusministriga vestelnud. Siin on kindlasti kohti, kus saab haigekassa nõukogu omakorda midagi ära teha, haigekassa valdkonnas vaadata eelarvelistele võimalustele peale, sest COVID-19 patsientide arvu tõus tähendab ka seda, et kasvab tervishoiupersonal, kes peab just nimelt neis osakondades tööd tegema. Õiglane on, et nad saavad selle võrra ka lisahüvitisi, kuna lihtsalt tegemist on tavapärasest intensiivsema tööga, laiaulatuslikke isikukaitsevahendeid nõudva tööga ja loomulikult, mis seal salata, ka vaimselt keerulise väljakutsega.

Nii et need debatid jätkuvad. See on lihtsalt sõnum tervishoiusüsteemile. Me ei ole kindlasti ära unustatud tervishoiutöötajaid, kelle koormus tegelikult nüüd viimastel kuudel on kasvanud ja lähiajal paraku veel tõuseb. Kindlasti siin vaatame võimalustele peale ja arutame neid nii haigekassa nõukogus kui ka valitsuse tasandil.

Mis puudutab mõnes mõttes teist minu valdkonda ehk töövaldkonda, siis Jaak Aab ütles õigesti, et kõigi nende piirangute puhul, mis me kehtestame, loomulikult me tahame vaadata, kuidas hoida ära laiaulatuslikku töötuse kasvu. Me teame seda, et töötuse numbrid on tõusnud natuke enam kui 30 000 pealt 60 000 peale selle kriisi 12 kuu jooksul. See on olnud aeglasem tõus, kui algsed prognoosid ette nägid. Aga me näeme ka seda, et tegelikult töötute arv jätkab praegu tõusu.

Kindlasti kõik uued piirangud tähendavad lisaprobleeme ettevõtetele, majandusele ja ühiskonnale. Sellest ma saan väga hästi aru. Homme on taas koos ka töötukassa nõukogu ning valitsus jätkab oma arutelu täna kell 14, et arutada, millised on lahendused ja kuidas toimub hüvitamine nendele sektoritele, mis on piirangutest enim mõjutatud. Kindlasti on oluline, et mis tahes otsused valitsus langetab, käib selle juurde ka õiglane hüvitamise loogika.

Ja veel tahaks öelda, et ma kindlasti nõustun kõigi nende üleskutsetega inimestele ja ettevõtjatele. Alati on palju asju, mida saab teha valitsus ja mida saab teha kohalik omavalitsus, aga veel rohkem on neid asju, mida saame teha meie ise. Ka oma päeva planeerides, oma laste ja perekonna tegevust planeerides, olgu see siis tööandjana või töövõtjana, kaugtööd tehes, väljas vaba aega veetes või meelelahutussektoris tegutsedes – kõik, mida saab ära jätta, on praegu õige ära jätta, on need üritused, on need kokkusaamised, on see kontaktõppe või kontakttöö vorm.

See on ka põhjus, miks me tõesti oleme haridusvaldkonnas nüüd senisest oluliselt laiaulatuslikumat distantsõpet pikemas plaanis kehtestanud. Lihtsalt viirusenumbrid on niivõrd kõrged, et see olukord ei jäta meile valikut.

Samamoodi, kui me soovime, et lapsed saaksid võimalikult kiiresti naasta kooli – ma arvan, et seda soovib kogu valitsus ja ka kogu Eesti elanikkond –, siis see tähendabki seda, et meil täiskasvanutena tuleb selle võrra rohkem vastutada selle eest, et just nimelt oma kontaktid väheneksid, seda erinevate viiruse levikuteede tõkestamiseks ja seeläbi nii lastele koolihariduse saamise võimaluse soodustamiseks kui ka haiglate tervishoiusüsteemi ülekuumenemise vältimiseks.

Ehk panen samamoodi nagu peaminister tõsiselt südamele, et mõtleme kõik need tegevused ja kohad läbi – oma nädalaplaani, kuuplaani, kus on need kohad, kus me saame teha rohkem asju video teel või e-kirja teel, mida me saame ära jätta ja milliseid koosviibimisi üldse teha. Loomulikult kõik need reeglid ja juhised, on see 2 + 2 reegel, on see maski kandmine või on see haigena kodus püsimine – kõiki neid tuleb võtta vähemalt sama tõsiselt kui kevadel.

Tegelikult, kui me vaatame viiruse numbreid, siis olukord on kordades ja kordades hullem, kui see oli kevadisel tipphetkel. Toona vajas haiglaravi halvimal hetkel 157 inimest, nüüd vajab seda üle 500 inimese, st kolm korda rohkem. Ja see arv alles tõuseb. Nakatumise numbreid ei ole üldse mõtet võrrelda, aga ka testimismahud on kasvanud.

Ehk tegelikkuses meie reaktsioon kevadel oli mõnes mõttes, võib öelda, isegi ülereageerimine elanikkonna vaates, kuna inimesed pelgasid haigust parem-karta-kui-kahetseda-põhimõttel, praegu näeme kahjuks väga selgelt ühiskonnas alareageerimist reaalse ohuga võrrelduna.

Nii et meil tuleb võtta ennast kokku, heas mõttes, ja see viimane kuu või kaks on veel vaja tõsiselt pingutada.

Olen ka nõus sellega, mida ütlevad teadlased ja millele viitas ka Jaak Aab, et sesoonsus tuleb meile mingil hetkel appi, nii nagu me eelmisel kevadel nägime, et need numbrid hakkasid ka juba ilmastiku mõjul alla minema. Samuti saab rohkem tegevusi teha värskes õhus.

Ja loomulikult tuleb järk-järgult appi ka vaktsineerimine. Meie tarnemahud on tõusmas. Siin on palju erinevaid uudiseid selle kohta, üdini vastukäivaid, mis puudutab erinevaid lepinguid ja tarneahelaid. Aga siiski me näeme, et keskmiselt iga kuu tuleb üks müügiluba juurde, kasvavad ka vaktsiinidooside mahud, mis Eestisse jõuavad, ja loomulikult sellega koos peab kasvama Eesti enda võimekus neid vaktsiine efektiivselt-operatiivselt ära kasutada. Olgu see eakamate toetamine või riskirühmad, eesliinitöötajad.

Kindlasti siin hoiame igas mõttes kätt pulsil. Ja vajaduse korral kaasame erasektorit, seda on praegu ka juba tehtud.

Aga seniks, kuni meil ei ole tõesti arvestatavat osa elanikkonnast vähemalt riskirühmadest vaktsineeritud – selleks meil praegu veel vaktsiini ei jagu –, peame me võtma ise seda viiruse levikut väga tõsiselt ja mitte ainult täitma neid reegleid, vaid alati ka mõtlema, mis on need kolm-neli-viis asja veel, mida me saame teha lisaks sellele, mis on miinimumnorm, mis on reeglitega ette nähtud.

Kindlasti ei peaks tegema seda, mida me kahjuks näeme, et hakatakse reegleid eirama, nende üle nalja tegema ja sotsiaalmeedias mingit jama levitama. Kõik inimesed, kes sellise teguviisi valivad, kahjuks, need oma käitumisega teadlikult või teadmatult lihtsalt pikendavad kogu seda kriisi, süvendavad haiglaravi vajadust ja kasvatavad surmade arv. Selle peale võiks ka mõelda. Aitäh!

Liina Kersna
Ma tahan kahte asja veel lisada. Esiteks, hariduslike erivajadustega lapsed jäävad ka kindlasti kontaktõppele. Ja ka üldhariduskoolides on lubatud väikestes gruppides konsultatsioonid.

Teine asi, mis ma tahtsin öelda. Kuidas koole ja peresid aidata? Näiteks, kui ma olin reedel Narvas ja me rääkisime distantsõppest, siis koolijuhid ütlesid, et neil oleks vaja kohe sada arvutit, mida lastele jagada, et nad saaksid osaleda distantsõppel.

Koostöös lastekaitse liiduga [ja algatuse] „Igale koolilapsele arvuti“ raames on haridus- ja teadusministeerium eraldanud 400 000 eurot. Ja nüüd just märtsis peaks tulema 1230 arvutit, mida kohalikud omavalitsused saavad jagada neile peredele, kus see arvuti puudub või on neid liiga vähe.

See on ka kindlasti teema, millega me peame edasi tegelema. Igal lapsel peaksid olema kodus vahendid, millega ta saab distantsõppel osaleda.

Ja siis muidugi kohalikud omavalitsused koolipidajatena võiksid pingutada selle nimel, et oleks ka piisav internetiühendus. Või noh, internetiühendus isegi on, aga tuleks seda lisajõudu sinna juurde anda, et see nii palju ei hakiks.

Jah, need kaks mõtet tahtsin lisada. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Täpselt tunni pärast jätkab valitsus juba kabinetinõupidamist, sellepärast on meie küsimuste jaoks jäänud aeg väga piiratult. Aga palun siiski!

Sven Soiver, TV3
Küsimus peaministrile ja sotsiaalministrile. Kui Liina Kersna mainis, et olete lõpuklasside suhtes kokkuleppele jõudnud, siis küsin: mille suhtes te veel kokkuleppele ei jõudnud? Ehk siis: kas on mingisuguseid erimeelsusi, mis piiranguid kehtestada, mida mitte?

Ja kui kaugel te olete ettevõtlustoetustega? Selle kohta vist oli Jaak Aabil kõige konkreetsem lause, et peaks vist arutama. Aga kui nüüd huviharidus on kinni, kinod on kinni, teatrid on kinni ja spaad on kinni, siis kuidas neid toetatakse?

Kaja Kallas
Esiteks, kõiges muus me jõudsime kokkuleppele. Ainult 9. ja 12. klass, see on see küsimus, et kuidas seda kõige paremini lahendada. Kõik muu, nii nagu ma ette lugesin, on meil kokkuleppena olemas.

Mis puudutab kompensatsiooni, siis me arutasime seda ka, aga ei jõudnud [teemat lõpuni arutada] ajaliselt. Tahtsime tulla teie ette ka sellega, aga me ei jõudnud lihtsalt ajaliselt seda läbi arutatud.

Aga tõepoolest, jätkame neid arutelusid nüüd pealelõunal. Üldine põhimõte on see, et need sektorid, kes lähevad täiesti kinni nende piirangute tõttu, peaksid siis saama meetme.

Hästi on toiminud tööturutoetus, mis on seotud konkreetsete tingimustega. Sellest me räägimegi, et neid meetmeid oleks võimalik siis selgelt välja kommunikeerida. Aga tõepoolest, neljapäeval … Või oli see teisipäeval? Aeg lendab nii kiiresti. Eelmine neljapäev, kui me spaade kohta tegime otsuse, siis lihtsalt nii kiiresti läks see aeg, et teadusnõukoda tuli juba uute ettepanekutega. Siis on mõistlik arutada kogu paketti koos nüüd selle kuu aja peale, mis ees seisab.

Nii et lootus on, et me jõuame lähiajal selles kokkulepe.

Jaak Aab
Kommentaariks: ma ei öelnud ainult, et me arutame. Me oleme ikka väga tõsiselt arutanud, vaatamata aastapäevale ja pidudele ja üritustele jne oleme pidevalt olnud kontaktis ja erinevaid variante arutanud. Seal on väga palju detaile.

Ja see märkus, et milles me kokkuleppele ei jõudnud – meil ongi päris sisuline arutelu. Läbi arutelude needsamad otsused sünnivad. Ma ütleks pigem otsused kui kokkulepped, sest me ei kauple seal lehma.

Ja teine asi on see, et need toetused on kindlasti vajalikud ja ka seal on väga palju detaile. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, aga ka kultuuriministeerium ja haridusministeerium peavad hindama seda olukorda, hindama neid piiranguid.

Ja need ongi väga detailsed arutelud. Siin ei saa võtta lihtsalt seinalt, et paneme sinna, sinna ja sinna. See kõik on seotud, piirangute mõju on seotud, seal on ka juriidilised aspektid, et [kõik] oleks võrdselt koheldud. See ei käi lihtsalt väga kiiresti. Selle kõigega me tegeleme edasi.

Miks eelmine nädal [otsuseid] ei tulnud? Sellepärast, et tõesti uus olukord ja järjest süvenev olukord, eks ju, tuli peale. Kindlasti me arvestame kogu seda perioodi koos.

Juhataja
Aitäh! Järgmine küsimus, palun!

Tiina Jaakson, „Aktuaalne kaamera“
Küsimus Tanel Kiigele. Te ütlesite, et vaktsineerimise tempo kasvab, aga viimastel päevadel me oleme kuulnud, et AstraZeneca on endiselt tarneraskustes ja teises kvartalis Euroopa Liidule lubatud kogustest, mis eellepingutega lubati, suudetakse täita ainult pool. Mida see tähendab Eesti vaktsineerimistempole?

Tanel Kiik
Aitäh küsimuse eest! Eesti vaktsineerimistempo tõuseb ikka, kuna meil on tootjaid mitu. Eesti nii eelmine kui ka praegune valitsus on teinud head tööd nende vaktsiiniportfellide komplekteerimisel, st me ei ole sõltuv ühest tootest, vaid meil on kokku seitse tootjat, kellelt me vaktsiine soetame, võib-olla isegi kaheksa, sõltub sellest, kuidas me otsustame Valneva lepingu suhtes.

Me teame, et teises kvartalis kasvavad Moderna mahud võrreldes esimese kvartaliga umbes 30 000-lt 100 000-le. Mahte on lubanud tõsta ka Pfizer/BioNTech, kuigi täpseid numbreid veel ei tea.

AstraZeneca puhul samuti on eeldus see, et võrreldes esimese kvartaliga need mahud siiski vähenevad. Ehk me ootame ka siin täpsemaid numbreid.

Lisaks neile on oodata ju Janssen Pharmaceutica müügiluba märtsikuus. Janssen on juba hoiatanud, et päris kohe nad tõenäoliselt ei alusta vaktsiinitarnetega, aga teisest kvartalist kindlasti ka sealt tuleb vaktsiine.

Teatavasti on praegu hea lootus – see ei ole küll kindlus, aga on siiski hea lootus –, et tegemist võiks olla vaktsiiniga, mille puhul piisab ühest doosist, mis omakorda oluliselt lihtsustab ju protsessi, iga inimese kohta läheb sisuliselt kaks korda vähem aega ja kogu tehnikat ja tuleb vähem korraldusi teha.

Mis puudutab AstraZeneca tarneraskusi, siis see on tõsi, et ei ole olnud kahjuks ühtegi tootjat, kes oleks püsinud algselt lubatud graafikus. See on aus vastus.

Ehk AstraZeneca ei ole jäänud maha mitte ainult algselt kokku lepitud graafikus, vaid ta ei ole püsinud ka mitte timmitud graafikus. AstraZeneca pidi nimelt algse kokkuleppe järgi tooma sellel nädalal Eestisse 25 870 doosi, siis see number muutus 16 800 peale, aga viimane info on selline, et sellel nädalal neilt ühtegi tarnet ei tule. Tuleb järgmise nädala alguses ja siis veel järgmise nädala teises pooles vist väike jupp, nii et järgmine nädal kokku lubatakse nüüd 19 200 doosi.

Nii et me oleme selles vaates juba ka selles kuus natuke graafikust maas Eestisse tulevate vaktsiinide poolest. Aga siiski on meil praegu piisavalt vaktsiini laiali saadetud ehk võimekust vaktsineerida siin lähipäevadel ja lähinädalatel on kõvasti, sest me oleme saatnud umbes 25 000 doosi tervishoiuteenuse osutajatele, perearstikeskustele, Qvalitasele eesliini vaktsineerimiseks, samuti haiglatele, kes kõik jätkavad vaktsineerimisi.

Samamoodi on terviseameti laos veel umbes 10 000 vaktsiinidoosi, mis läheb kas teiseks doosiks või osaliselt veel sel nädalal laiali. Uuel nädalal ootame ikkagi ka Pfizeri tarnet. See nädal ootame Moderna tarnet, peast öeldes pakun, et täna pidi see tulema. Uuel nädalal tuleb, nagu viitasin, ka uus AstraZeneca, tõenäoliselt kahes osas, aga eks me dooside kohta teame kindlalt siis, kui teame.

Ma saan aru, et nüüd oli palju numbreid ja võib-olla segane jutt, aga selline umbes see vaktsineerimise teemal suhtlus nende tootjatega välja näebki – ühel päeval öeldakse sulle üks number, teisel päeval teine number ja kolmandal päeval öeldakse, et ei saa mitte midagi. Aga sellega, mis on Eestisse jõudnud, saame arvestada ja see tuleb ära vaktsineerida.

Sel teemal hoiame ka kätt pulsil, et oleks vähem neid olukordi, mida kahjuks on ette tulnud, kus inimesed, keda kutsutakse vaktsineerima, ei ole kohale tulnud.

Ka praegu on, ma tean, vabu vastuvõtuaegasid. Sel teemal töö käib, et need vabad vastuvõtuajad kõik ära komplekteeritakse ja inimesed kohale tuleksid.

Kaja Kallas
Ma lihtsalt lisan seda ka, et täna pealelõunal ja homme toimub ka Euroopa Liidu Ülemkogu, kus üks punkt on see, kuidas kiirendada neid tootmisprotsesse ja mida saab Euroopa Komisjon teha, tagades tooraineid või viies kokku erinevaid tarneahela osi, et tootmine saaks kõikide vaktsiinide puhul kiiremaks ja need tarned graafikusse.

Urmas Jaagant, Äripäev
Küsimus peaministrile ja riigihalduse ministrile. Rahast ka. Kui te pole veel neid leevendusmeetmeid kokku leppinud, siis millised on eelarvelised võimalused selleks üldse?

Ja teine küsimus siia juurde, küsin teie kummagi käest: mis on seisukoht lisaeelarve koostamise vajaduse suhtes? Aitäh!

Kaja Kallas
Jah, aitäh! Eelarvelised võimalused ei ole piiratud … Või õigemini selles suhtes nad on piiratud, aga ei ole piirideta, ütleme nii.

Aga mis puudutab lisaeelarvet, siis lisaeelarve vajadus tuleneb sellest, kui meil on konkreetsed numbrid puudu, mida me siis saame kasutada. Praegu me teame, et meil on tegelikult veel need laenud, mis me oleme riigina riigieelarves kokku leppinud, millele Riigikogu on nõusoleku andnud, need ei ole kõik välja võetud. Seal on võimalusi.

Aga nagu ma olen kogu aeg öelnud, tegelikult laenu ei peaks kasutama jooksvate kulude katteks ja sealt tulevad need piirid ette.

Selles suhtes, eks meil on kriisiolukord ja kriisiolukorras me peame paraku tegema selliseid kulutusi, mis tavalises olukorras ei tuleks kõne allagi, aga neid me peamegi arutama koostoimes sellega, millised need võimalused on.

Jaak Aab
No kõigepealt üleüldine seis on ikka selline, et kes neid kõiki kulusid täpselt oskas ette näha, kui me küsime, kuidas eelarve tehti ja kas sellest piisab, mis eelarves on, ja kas sellest piisab, mis reservis on.

Ega me tõenäoliselt ka sügisel, kui meie eelarvet koostasime, ei tahtnud uskuda, et see seis on ikkagi nii tõsine praegu veel. Ja ma arvan, et kogu maailm ei uskunud.

Eks me käigu pealt peame vaatama ja peame ka käigu pealt otsuseid tegema. Nii nagu siin täna oli juttu, ega meie ju otseselt ei otsusta, me teeme ettepaneku töötukassa nõukogule, kui me oleme täna kokku leppinud need põhimõtted. Siis peab töötukassa nõukogu otsustama, kas töötukassa vahenditest on võimalik midagi teha.

Otseselt eelarve tasakaalule on ka see miinus, kui me töötukassa vahendeid reservidest kulutame, nii või teisiti.

Jah, iseenesest need võimalused kulusid teha ikkagi on. Me ei saa minna ka teise äärmusse, et me ütleme, et meil ei ole üldse raha ja jätame need kulud tegemata, sest kui me näiteks ei kata terviseameti täiendavaid kulutusi, võib-olla ka PPA lisakulutusi, siis iga euro, mis me sealt nagu üritame kokku hoida, võib teiselt poolt miinusena tulla mitme eurona tagasi.

Ja täpselt niisamuti nende sektorite toetamisel, mis piirangutest kõige rohkem mõjutatud saavad, ikkagi me peame seda suurt pilti ees hoidma. Kui me toetame neid, maksame teatud leevendust, siis tegelikult see hoiab üleval töökohad, hoiab üleval need ettevõtted, lõppkokkuvõttes ka maksutulud, mis tulevad riigile jne, jne, nii et need mõjuvad nagu positiivselt tulevikule. Me ei saa alati ja iga kord arutada, et äkki meil nüüd seda ühte või kahte eurot ei ole.

Muidugi tuleb käituda vastutustundlikult, selge see. Aga nii nagu ka kõik riigid käituvad, tegelikult, kui te küsite, kas tavakulusid peaks tegema … Aga koroonakulud ei ole tavakulud, midagi parata ei ole, need kulud tuleb teha, kasvõi laenuraha eest.

Liina Kersna
Ma ütleks kommentaariks, et distantsõppe rahaline mõju on ka välja arvutatud. Seda on arvutanud Maailmapank ja OECD. Aga haridus- ja teadusministeerium on ka arvutanud ja jõudnud järeldusele, et nädala aega distantsõppel [olemise hind], selle pikaajaline mõju on üle kümne miljoni. Ainult seda arvet ei küsita meilt täna, vaid see arve laekub meile lihtsalt natukene hiljem.

Mari Eesmaa, Delfi
Küsimus peaminister Kaja Kallasele. Miks ikkagi lähevad kinni praegu teatrid, kinod, ühesõnaga, kultuuriasutused ja ka koolid, aga näiteks söögikohad jäävad avatuks?

Kaja Kallas
Soov on vähendada kontakte suurtes hulkades ja seda, et inimesed kindlaks kellaajaks kindlasse kohta liiguvad.

Mis puudutab toitlustusasutusi, siis väga paljudes töökohtades, kus inimesed peavad endiselt tööl käima, peavad nad ka sööma. Kui varem oli ainult kaasamüük, siis tegelikult tekkis tunglemine nende toitlustuskohtade uste taga, pluss tekkis ka trots sellega seoses.

Nii et tegelikult see mõte on võimalikult hajutada, aga katta seda poolt, et mitte inimesed ei võta karbiga seda sööki kaasa ja siis pisikeses kööginurgas kõik koos ei söö, vaid tegelikult hajutatuna selles söögikohas saavad oma lõuna ära süüa.

Me seda aega ju piirasime, et õhtusööke ja õhtuseid kogunemisi vähendada.

Kontsertide ja teatrite puhul ongi see, et suurtes hulkades inimesed lähevad üheks kellaajaks ühte kohta, see tähendab tunglemist ka ühistranspordis ja see tähendab kokkupuuteid kogu selle n-ö ahela jooksul. See on see põhjendus.

Jete-Ri Jõesaar, Postimees
Küsimus Tanel Kiigele. Kui kaugel on liikumisraskustega riskirühmas inimeste kodus vaktsineerimise korraldamine?

Tanel Kiik
Jah, tänan küsimuse eest!

Alustame siis algusest. Mis on probleem sellega? See on see, et eeskätt Pfizeri-BioNTechi ja Moderna vaktsiinid on hästi tundlikud raputamisele ja teiseks teatavasti ühe puhul on viaalist saada kuus doosi, teise puhul kümme. Muide, [dooside]info võib muutuda! Aga ei ole võimalik kahjuks neid viaale väga pikalt pärast avamist kasutada. Ehk kuue tunni jooksul tuleb need ära kasutada. Üldiselt meil ei ole võimalik inimesi n-ö ühte koju grupeerida, vaid pigem oleks sellisel juhul vaja üksikdoose.

Tavapäraselt vaktsiinid tulevadki üksikdoosidena, aga praegusel juhul tulevad kõik kas kuue kaupa või kümne kaupa. AstraZenecaga on küll natuke lihtsam, AstraZeneca puhul on nii, et kui sa oled selle viaali avanud, siis tavalises külmikus säilib see veel 48 tundi. Nii et põhimõtteliselt on võimalik see doos sealt välja võtta, sellega liikuda ja jätta ülejäänud doosid ootele, näiteks järgmiseks päevaks, ja seeläbi tagada, et ei toimuks vaktsiini kadu. Aga ka siin on sama küsimus ehk transpordi küsimus, raputamise küsimus jne.

Hetkel on koostöös ravimiameti, sotsiaalministeeriumi ja arstidega väljatöötamisel selline juhend või kord, kuidas selle AstraZenecaga siis need inimesed kodudes vaktsineerida, nii et kõik vastaks ravimiomaduste kokkuvõttes toodud nõuetele. Ehk kuidas tagada transport, kuidas tagada korraldus, millise temperatuuriga jne, ning kas siis oleks mõistlik see kohapeal avada, seal teha ja pärast tagasi tuua või ühe doosi kaupa minna, mis on ilmselt tõenäolisem. Loodetavasti saame selle peagi käivitada.

Seni, kuni see pole võimalik olnud, oleme lähtunud põhimõttest, et kui on näiteks perearsti nimistus selline inimene, kes on ise liikumisraskustega ja temal on hooldaja või keegi pereliige, kes tõesti ta eest hoolt kannab, siis on vaktsineeritud see inimene sellest põhimõttest lähtuvalt, et ei juhtuks esiteks seda ohtu, et ta nakatab oma pereliiget, kuna viiruse vastu vaktsineerimine siiski ka nakkusohtu vähendab, aga ka selles vaates, et ei jääks haigeks see inimene, kelle terve püsimisest sõltub kellegi teise elu ja tervis.

Ehk selles vaates on vaktsineeritud neid inimesi, omastehooldajaid. Selle kohta ühtegi andmebaasi pole, see on käinud kõik perearsti nimistu põhiselt, kuna omastehooldaja kui selline pole, riiklikult tunnustatud, ütleme, amet, vaid see on kahjuks inimeste eluga kaasnenud või mõne lähedase tervisemuredega kaasnenud lisakohustus, mida väga paljud meist Eesti riigis kannavad. Nii et see on praegune ülevaade olukorrast.

Aga see teema ei ole kindlasti kuskile kadunud. Vaatame iga vaktsiini puhul, mis nüüd tuleb. Või näiteks, kui me räägime Janssen Pharmaceuticast, siis mulle endale pakuks palju rõõmu – ja ma arvan, et mitte ainult mulle, vaid ka neile inimestele –, kui näiteks selle puhul oleks logistika- ja transpordiküsimused lihtsamad, kuna tegemist võib olla ühe doosiga vaktsiiniga, mis tähendab, et kogu seda protsessi tuleks ühekordselt läbi viia. Kindlasti keskendume ka sellele sihtrühmale. Aitäh!

Jete-Ri Jõesaar
Aitäh! Küsimus peaministrile ka. Nüüd, kui piiranguid laiendati, siis kas suurendatakse ka nendest kinnipidamise järelevalvet või kontrolli?

Kaja Kallas
Jaa, ka seda me oleme arutanud. Ja nagu ma ütlesin, näiteks kaubanduskeskuste puhul kaubandusettevõtted võtsid endale selle kohustuse – tagada nende reeglite täitmine.

Siin tuleb suuremat koostööd teha ka erasektoriga ja tõepoolest võib-olla sinna juurde ka see hoiatus, et kui reeglitest kinni ei peeta, siis peab konkreetselt need kohad ka kinni panema.

Jah, järelevalvet suurendame, aga nagu ma ütlen, mitte kuskil lõpuni ei saa käia politsei kogu aeg järel. Ka inimesed ise peavad jälgima, et teised inimesed täidaksid reegleid ja et ise täidaksid reegleid. Selliselt on sellel asjal mõte.

Täpselt nii nagu kevadel oli – tegelikult ei olnud ju politseid nii palju kontrollimas, vaid inimesed ise üksteise järele valvasid ja hoidsid ka eemale teistest inimestest. Praegu seda ei ole.

Jaak Aab
Ainult lühidalt lisan juurde. Hetkel on politseil minu teada 39 lisapatrulli tavapärasele politseitööle tööle rakendatud. Ja nemad tegelevadki tegelikult nende piirangute ja sellest tulenevate olukordade kontrollimise ja lahendamisega. Kindlasti need lisapatrullid jäävad.

Ka kaupmeeste liit on öelnud, et neile oleks ka abiks, kui politsei vahepeal ikka pisteliselt käiks ja vaataks üle, mis seal toimub, sest see distsiplineerib inimesi.

Ma väga loodan, et see kaupmeeste ettepanek toimib ja et nad siis teevad oma pingutused, olgu siis turvameeste näol, nii, et kontrollitakse nendest reeglitest kinnipidamist.

Ja eks need kauplused peavad ise vaatama, et see täituvuse või mahutavuse number, mille nad ise on välja käinud, oleks ka täidetud. Tõenäoliselt seda tuleb siis ka nendele kaupmeestele päris tõsiselt hakata ikkagi ise jälgima.

Sest praeguse vähemalt selle plaani järgi meie ei kavatse kaubanduspindadele teha mingeid erilisi lisapiiranguid, vaid see ettepanek on tulnud neilt. Ja ma väga loodan, et [nad] selle nimel siis pingutavad, et ikkagi neid kontakte vältida.

Väiksemates poodides kaubanduskeskustes peaks olema ikkagi jälgitud see, et … Tõesti, ma nägin ka, et siin teatud piirangute ajal oli ilusti silt ukse peal, kolm inimest võib saada sisse, rohkem ei tule. Täpselt nii see käis, ka suurtes kaubanduskeskustes, samuti väiksemates kauplustes.

Nii et kui niimoodi suudetakse jälgida, siis on täiesti okei. Aga politsei kindlasti on valmis oma järelevalvet veel tõhustama.

Noh, minule anti ülesanne rääkida kohalike omavalitsustega läbi, eks ju. Eks ühistransport on mure. No kui me muidugi kontakte vähendame hariduse puhul või kuskil mujalgi, siis iseenesest see inimeste voog väheneb, aga tööl on vaja ikka käia ja mõnedel muudel põhjustel on vaja samuti kodust välja saada ja sõita.

Ma suhtlen ka kohalike omavalitsustega. Suuremad omavalitsused ehk Tallinn või ka Tartu just on see probleem, kus inimesi rohkem liigub. Vaatame, kas me saame seal midagi veel parandada suhtlemisel nendesamade reisijatega, maski kandmise kohustusega jne.

Tanel Kiik
Nii palju täiendaksin, et valitsus on põhimõtteliselt kokku leppinud, et nendesamade lisapatrullide, millele viitas Jaak Aab, ja laiemalt ka terviseameti enda lisatööjõu kompenseerimiseks olukorras, kus me näeme viiruse leviku jätkuvat tõusu, on kokku ette nähtud suurusjärgus 500 000 eurot. Sellest põhiosa kulub tegelikult lähikontaksetega tegelemisele. Terviseameti vaates inimesi läbi helistamised, kontaktide kirjeldamised ehk kogu see järelevalve pool, aga seal on ka terviseametiameti abipalves PPA-le esitatud täiendavad järelevalve tellimused.

Nüüd, kus me oleme uued piirangud kehtestanud, me kindlasti arutame ka seda küsimust edasi, missugused täpselt on ootused politseiametile, ja selle võrra, mis on siis ka lisaraha vajadus, kui me räägime näiteks täna paika pandud ja uuest nädalast jõustuvatest piirangutest. Aga igal juhul see järelevalve pool ja nii terviseameti kui ka PPA ressursi vajadus on pildile toodud ja ka täiendavad rahastamisotsused on teatud osas juba langetatud.

Juhataja
Viimane küsimus, palun!

Tiina Jaakson, „Aktuaalne kaamera“
Küsimus peaministrile. Millised on piirangud muuseumidele ja kunstisaalidele? Kui palju seal tohib inimesi käia?

Kaja Kallas
Muuseumid lähevad sinna avalike ürituste alla, nii et needsamad reegleid.

Tiina Jaakson
Milline see täituvus olla võib?

Juhataja
See tuleb kindlasti täiendavalt.

Aitäh! Sellega praegu pressikonverentsi lõpetame.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

üksus