Valitsuse pressikonverents, 14. oktoober 2021

14.10.2021 | 11:15

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil Stenbocki majas osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning keskkonnaminister Tõnis Mölder. Valitsuse pressikonverents toimus Stenbocki maja pressiruumis ja algas kell 12.
    • Jaga

Juhataja Liis Velsker

Head ajakirjanikud! Head otseülekande jälgijad! Alustame tänast valitsuse pressikonverentsi. Täna on teie ees täna peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning keskkonnaminister Tõnis Mölder. Esmalt on sõna peaministril.

Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Tere päevast! Peame alustama loomulikult koroonaviirusega seonduvast. Tõesti, tänasest me oleme liikunud kõrgele riskitasemele ehk punasesse. Meil on tänase seisuga haiglas juba 342 sümptomaatilise COVID-iga haiget inimest. Haiglajuhtide sõnul on enamik neist vaktsineerimata ja haiglate koormus on ikkagi endiselt kasvamas, nii et seetõttu on olukord väga muret tekitav. Kindlasti oleks üks sõnum see, et vaktsineerimise võimalusi on väga palju loodud. Palun laske ennast vaktsineerida, sest see aitab selle haiguse leviku vastu, aitab seda haigust mitte nii raskelt põdeda. Aga teine sõnum on see: kui te tõesti olete seda meelt, et te mitte mingil juhul end vaktsineerida lasta ei soovi – selliseid inimesi on Eestis umbes 13–15% –, siis, kuna nakkuse levik on väga kõrge, palun ärge teie minge välja, ärge minge mitte kuhugi, ärge kohtuge teiste inimestega, sest kui teie selle haiguse saate, siis tõenäoliselt võite te põdeda seda haigust väga raskelt.

See on just selleks vajalik, et haiglavõrgult koormust ära saada, sest kui haiglad lähevad täis COVID-i-haigeid, siis peavad haiglad piirama plaanilist ravi. See aga tähendab seda, et inimestel jäävad kokku lepitud liigeseoperatsioonid tegemata, kokku lepitud ravi jääb saamata. Seda me ju tegelikult keegi ei taha, et kõik teised inimesed, kes on käitunud vastutustundlikult, on ennast vaktsineerida lasknud, kaitsnud ja teinud kõik selleks, et viiruse levikut pidurdada, aga neil on mingid muud haigused, mingid muud mured, siis kannataks.

Meil on nüüd hommikul olnud pikemad arutelud, eilse ööni kestsid pikemad arutelud selle üle, mida praeguses olukorras ette võtta. Meil on ühisosa selles, et [meie kõigi arvates] peame looma juurde positiivseid stiimuleid selleks, et vaktsineerimist toetada. Nii on arutusel perearstidele lisapreemiate maksmine, kui nad saavutavad mingi kokkulepitud verstaposti, näiteks 80% hõlmatust oma nimistus, samuti eesmärkide saavutamisel ka omavalitsuste premeerimine, et nad teeksid veel täiendavalt pingutusi. Mina isiklikult inimestele reaalselt raha maksmist vaktsineerimise eest ei toeta. See on ikkagi ravim ja ka ravimiamet on ju öelnud, et selliseid asju ei tohiks omavahel kokku siduda. Nii et see minu meelest ei ole õige tee.

Täna rääkisime ka järelevalvest. Meil osales [nõupidamisel] politsei- ja piirivalveameti peadirektor, kes rääkis, missugust järelevalvet nad on praegu teinud ja kuidas me edasi lähme. Nad on teinud ka 14 000 ettevõtte kontrolli selle üle, kuidas neid kontrollimeetmeid rakendatakse. Terviseameti palvel on olnud politsei- ja piirivalveameti fookus järelevalvemenetluses maskide kandmisel nendes kohtades, kus COVID-i-tõendit ei kontrollita. Politsei on jaganud palju maske, on läbi viinud väga palju vestlusi ja väga leebelt sellele kõigele lähenenud. Maskikontroll on tuvastanud seda, et 86% inimestest väga seadusekuulekad ja nad ka maske nendes kohtades, kus on kokku lepitud, kannavad. Enamik inimesi on vastutustundlikud ja selle eest kõigile suur aitäh. 

Nüüd on ka ajakirjanduses olnud neid juhtumeid, kus teatud kohad ise hooplevad, et me ei kavatse neid tõendeid kontrollida ja siia võivad kõik tulla, või inimesed hooplevad, et nad kasutavad võltsitud või kellegi teise tõendit. Seesuguseid menetlusi on ka juba üksjagu tehtud. Ma tuletan meelde, et võltsitud tõendi kasutamine on kriminaalkorras karistatav. Selle eest võib saada kuni kolmeaastase vangistuskaristuse, ja tõendi võltsimise eest on [ette nähtud karistus] üks aasta. See on dokument, seda võltsida ei tohi, see on kriminaalkorras karistatav. Loomulikult [on iseasi], kas kohus rakendab seda kõige karmimat meedet. Aga kes ei tea, siis kriminaalkaristuse puhul on ühtlasi nii, et juba see, kui karistusregistrisse jääb märge, et te olete kriminaalkorras karistatud, ei tule kellelegi kasuks. Nii et see ei ole lihtne lugu. See ei ole mingi naljaasi, vaid see on tõsine asi.

Leppisime kokku, et nüüd selle järelevalve sihiks on ettevõtjad, kes ütlevad, et nad ei kontrolli või neid meetmeid ei rakenda; [samuti isikud, kelle puhul] pole teada, kas inimesed on vaktsineeritud, järgivad reegleid või ei järgi. Lisaks hakatakse neid menetlusi rohkem tegema.

Mille üle meil on vaidlused? Ikkagi täiendavad meetmed selleks, et viiruse levikut piirata. Kui on olnud arutelu ja teadusnõukoda varem on ka öelnud, et peaks diferentseerima piiranguid, just sellepärast, et vaktsineerimata inimesed on need, kes haiglasse satuvad, ja selleks, et need vaktsineerimata inimesed ei käiks ringi sellel ajal, kui viiruse levik on kõige kõrgemal tasemel – sellepärast et, nagu ma ütlesin, kui vaktsineerimata inimesed saavad selle haiguse, siis see võib olla väga raskete tagajärgedega –, peaks diferentseerima piiranguid lähtuvalt sellest, kas inimene on vaktsineeritud või ei ole. Aga selles meil veel kokkulepet ei ole. Nii et põhimõtteliselt [tuleb vaktsineerimata inimestel teha ainult seda], mis on vajalik – näiteks vaktsineerimata inimeste osalemine meelelahutuses ei ole vältimatult vajalik. [Piirangute eesmärk on] jällegi, et vähendada neid võimalusi, et see haigus levib ja vaktsineerimata inimesed satuvad haiglasse.

Kõik need meetmed minu jaoks on tervikpakett, nii et me peame neid arutelusid jätkama. Kõige tähtsam on vältida ikkagi haiglate ülekoormust ja haiglates sellise olukorrani jõudmist, et muu ravi osutamine on piiratud. 

Kogu see arutelu käib selle üle, mida siis ikkagi peaks tegema. Teadusnõukojast täna väga palju konkreetseid mõtteid selle kohta ei tulnud, aga me arutame edasi. Probleem seejuures on see, et mis iganes sammu me teeme, peab see loomulikult toetuma ka argumentidele. Vastasel juhul me ei suuda [nende vajalikkust põhjendada] ka järgnevates kohtuvaidlustes, mida meil kogu aeg tuleb väga palju.

Nii. Aga positiivse poole pealt on mul ka uudiseid. Nimelt, Eesti konjunktuuriinstituut avaldas eile uuringu, mis kinnitab, et meie majandus on kriisišokist teises laines kiiresti toibumas. Eesti ettevõtjad hindavad olukorda ja majanduskliimat positiivsemaks kui varasematel aastatel ja ka ettevõtete väljavaated lähikuudeks on positiivsed. Samuti on kasvanud tarbijate kindlustunne, mis jõudis septembriks ka pandeemiaeelsele tasemele. Heameelt teeb loomulikult see, et alates aprillist on valitsus teeninud oma tegevusega ettevõtetelt viimase kuue aasta kõige positiivsemad hinnangud. Ettevõtjad usuvad, et valitsuse tegevuse mõju on Eesti ettevõtluskeskkonnale olnud positiivne. Ja kui võrrelda andmeid alates 2010. aastast, siis just selle, 2021. aasta kevadest on rekordiliselt suureks kasvanud ekspertide usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, samuti Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime ning keskkond on muutunud välisinvestoritele palju soodsamaks. Küsitletud ekspertide hinnangul ei kuulu ka poliitiline ebastabiilsus ja korruptsioonioht enam ärikeskkonna põhiprobleemide hulka. Aga loomulikult on siin veel arenguruumi.

Valitsuse istungil kinnitasime 15 päevakorrapunkti, sh kinnitasime Teadus- ja Arendusnõukogu põhimääruse ja uue koosseisu. Samuti muutsime valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärust nii, et julgeolekukomisjon saaks hakata täitma valitsuse kriisikomisjoni ülesandeid.

Täna õhtul suundun Lätti, oma esimesele visiidile Lätti, mis on meie naaberriik, aga [ei ole seal varem saanud käia, sest] on olnud keerulised olud. Arutame kahepoolset koostööd. Teemasid on meil iseenesest väga palju. Samuti osalen seal Livonia auhinna üleandmisel. See on auhind, mis antakse ühele Eesti ja ühele Läti ettevõtjale, just selleks, et tunnustada kõige paremat Läti ettevõtet Eestis ja Eesti ettevõtet Lätis. 

Juhataja

Aitäh! Nüüd on sõna tervise- ja tööminister Tanel Kiigel.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Tervist ka minu poolt! Vaatan ka, et meediast ja mujalt jääb kohati mulje, nagu valitsusel oleks kuidagi diametraalselt eriarvamused COVID-19 kriisi lahendamisel. Kinnitan, et seda kindlasti ei ole. Ehk valitsuse liikmed on väga ühel meelel, ühel lainel: ainuke tee kriisist välja on laiapõhjaline elanikkonna vaktsineerimine. Ja sellele on tegelikult olnud suunatud erinevad meetmed, nii COVID-i-tõendi kasutame kui ka perearstidele ja tervishoiusüsteemile antavad lisatoetused, ressursid ja ka meie kommunikatsiooni sõnumid.

Paratamatult me näeme ja teame, et vaktsineerimine on jätkusuutlik tee kriisist välja. Me näeme seda Põhjamaade näitel, me näeme seda ka oma riigi sees. Kui meie enda nakatumise numbrit vaadata, siis on selge vahe: nendes kohtades ja piirkondades, kus hõlmatus on kõrge, ei ole seda probleemi haiglaravikohtadega, ei ole seda probleemi kõrgete nakatumise näitajatega ehk need riskid on olulisel määral maandatud.

Teine teema, kus meil on täielik üksmeel, on kõigi kehtestatud reeglite kontroll, nende täitmine, nende järelevalve. Ehk loomulikult valitsuse korraldused ei ole oma iseloomult soovituslikud. Kui me oleme kokku leppinud, et mingid üritused ja mingid tegevused on kättesaadavad kas vaktsineerimistõendi, läbipõdemise tõendi või negatiivse testiga, siis nii peabki olema. Igal ettevõtjal on kohustus neid reegleid täita, mitte pelgalt seetõttu, et karta mingeid trahve või karta mingit sanktsiooni, vaid eeskätt seetõttu, et anda oma panus pandeemia ületamisse.

See, et me siin vaatame üle neid ettevõtjaid ja neid inimesi, kes neid reeglid rikuvad, on ainuõige lähenemine. Seda toetab terviseamet, toetab PPA, toetab peaminister, toetavad ka tervise- ja tööminister ning siseminister. Siin ei ole mingeid eriarvamusi ega mingit erisugust lähenemist. Väga kahju, et on inimesi, kes pandeemia tingimustes otsivad võimalusi reeglitest kõrvale nihverdada, praeguses olukorras, kus tegelikult me peaksime kõik otsima võimalusi teha veel rohkem, kui on see elementaarne n-ö nõutav pakett, mida kehtivad korraldused meilt eeldavad.

Kolmas teema, kus loomulikult oleme samuti täiesti ühel lainel, on see, et meil tuleb tagada haiglate toimepidevus. Terviseministrina ma saan väga hästi aru, et see on eeskätt minu vastutus, see on minu ülesanne. Tervisevaldkonna kõik tööd, tegevused ja pingutused, nagu lisaraha suunamised, seadmete soetamised ja isikukaitsevahendite kasutamine, vaktsineerimise korraldus, on suunatud sellele, et me ei ületaks haiglate kriitilise võimekuse piiri. Siia saame me tegelikult kõik panustada. Eeskätt seda valdkonda loomulikult kureerin mina, selle eest vastutab terviseminister, aga iga inimese panus on siin kriitilise tähtsusega. Ehk olemasolevate reeglite täitmine, nakkushaiguse kahtluse korral testima minek, koju jäämine, vaktsineerima minek esimesel võimalusel, kes veel seda pole teinud. Ja loomulikult on ka see koht igale erasektori ettevõttele, igale kohalikule omavalitsusele, igale riigiasutusele, kus saab panustada.

Avalik sektor on tegelikult siin olnud päris heaks eeskujuks. Me teame, et meie ministeeriumite vaates ja ametite vaates oleme kõik teinud, vaktsineerimisega hõlmatus on üldjuhul 90% juures, mitmel pool ka üle selle. Pooled ministeeriumid juba olid üle selle, kui viimati vaatasin, praeguseks on võib-olla peaaegu kõik. Ehk tegelikult riik annab ka siin ise eeskuju – tervisevaldkonna asutused, haridusvaldkonna asutused, avaliku sektori asutused. Me usaldame [inimesi] ja näeme, et kriisist väljumise tee on vaktsineerimise kaudu. Ja kutsun jätkuvalt üles kõiki seda võimalust kasutama.

Põhjus, miks me seda kordame kogu aeg, ongi lihtsalt see, et alternatiive tegelikult ei ole. Kõik need lockdown’id ja lukustamised on ajutised lahendused, mis ei too püsivat võitu. Vaktsineerimine on võtmeküsimus ja seetõttu on see ka üks ja ainuke üleskutse kogu elanikkonnale. Me arutame tõesti edasi valitsuskabinetis täiendavaid motivatsioonivõimalusi. Eeskätt tõenäoliselt meil on ühisosa siin, mis puudutab terviseasutuste lisamotiveerimist, täiendavat toetamist. Me oleme seda korduvalt ka teinud läbi haigekassa, nüüd on võib-olla vaja veelgi suuremaid rahalisi otsuseid selleks. Aga mitte ainult selleks, et vaktsineerimise motivatsiooni tõsta, vaid eeskätt selleks, et lisaressursi anda, olgu täiendava personali värbamine-kaasamine läbihelistamiseks, inimestega kontakteerumiseks ja vaktsineerimise korraldamiseks.

Loomulikult on see üks pool võrrandist, teine pool on inimeste enda motivatsioon. Me oleme selleks suunanud abivahendeid, lisaraha kohalikele omavalitsustele, hoolekandeasutustele, et seal hõlmatust tõsta. Ja loomulikult arutame ka selle üle, kuidas veel elanikkonda laiemalt vaktsineerima saada. Aga peamine motivaator – taas, siin oleme valitsuses kõik ühel lainel – ei ole kunagi inimeste jaoks raha, [kui rääkida sellest,] mis puudutab tervist. Peamine motivaator on enda tervise ja elu hoidmine, teiste tervise ja elu hoidmine, ühiskonna avatuna hoidmine. Need on need põhjused, miks minna vaktsineerima, mitte see, et kuskil toimub mingi loos, loterii või mingi muu selline asi. Selles vaates me oleme kõik olukorras, kus on, nagu professor Merits ja mitmed teised eksperdid on öelnud, kaks valikut: kas vaktsineerimise tee või varem või hiljem see viirus meieni jõuab. Kui ta jõuab meieni siis, kui me oleme vaktsineeritud, siis sel juhul me põeme seda kergelt, nõrkade sümptomitega, võib-olla ei nakatu üldse. Aga kui me oleme vaktsineerimata, siis me teame, missugused võivad olla tagajärjed.

Täna vaatasin meie kurba statistikat, haiglaravinumbreid ja surmajuhtumite numbreid. Ööpäeva jooksul avati 55 uut haigusjuhtu, jälle kaks kolmandikku vaktsineerimata inimesed, ja suri viis inimest. Kõik viis inimest olid vaktsineerimata. Ehk kogu see vastutegevus ja õõnestustegevus, et keegi kuskil nakatub ka vaktsineerituna ja vaktsiin pole sada protsenti tõhus jne, on äärmiselt küüniline ja vastutustundetu. Tegelikult me näeme numbritest seda, mis need riskitasemed on, mis need võrdlused on. Nakatuvuse puhul me räägime kordades erinevusest, haiglaravi ja suremuse juhtudel me räägime veelgi suuremast erinevusest vaktsineeritud ja vaktsineerimata isikute vahel, kümnest ja üle kahekümnest korrast, kui me räägime näiteks surmajuhtumitest.

Täiendavalt oleme üha jõulisemalt tegelemas ka lisa- ja tõhustusdooside pakkumisega, eeskätt riskirühmadele. Ehk riskirühmade puhul me räägime vanuserühmast 65+, me räägime immuunpuudulikkusega inimestest, me räägime valitsuse suunise alusel ka terviseasutuste, sotsiaalasutuste ja haridusvaldkonna asutuste töötajatest, personalist, kellele kõigile võimaldatakse tõhustusdoosi kuue kuu möödumisel esmase kuuri läbimisest.

Siin on minu üleskutse taas inimestele kasutada seda võimalust enda immuunsuskaitse tugevdamiseks. Eakate puhul on vaktsineerijad eeskätt perearstikeskused, perearstid ja pereõed, kes teevad tihti seda koos gripivaktsiiniga, mis samuti on tänavu tasuta kättesaadav. Haiglates teevad tervishoiuasutused ise, haridusvaldkonnas kas on kohapeal kooliõde või kooliõde suunab inimese lähimasse terviseasutusse vaktsineerimisvõimalust saama, kui on möödas kuus kuud esmasest vaktsineerimisest. Hoolekandeasutused loomulikult pakuvad kohapeal elanikele ja töötajatele tõustusdoose.

Täna hommikuks oli suurusjärgus 5000 lisa- ja tõhustusdoosi Eesti riigis tehtud. Need numbrid hakkavad järk-järgult kasvama nädalate ja kuude kaupa, kuna üha rohkem on inimesi, kellel saab mööda kas see kuus kuud vaktsineerimisest, teatud sihtrühmade puhul, või laiema elanikkonna puhul juba kaheksakuuline periood.

Täpselt nii nagu esmased ja teised doosid on ka tõhustusdoosid vabatahtlikud, tasuta kättesaadavad kõigile soovijatele. Aga ma rõhutaksin seda, mida ütles doktor Popov: see, et meil on vabadus, võimalus otsustada, kas lasta end vaktsineerida või mitte, ei tähenda seda, et meil on võimalus ja vabadus sellest loobuda, vaid see võiks tähendada eeskätt seda, et meil ON VABADUS ennast vaktsineerida. Ja niipidi peaks tegelikult mõtlema. Riik on selle võimaluse loonud, pakub seda proaktiivselt eelregistreerimispunktide, perearstide, haiglate, töökohtade ja eri asutuste kaudu. Kasutame seda vabadust enda elu ja tervise kaitseks. Kasutame seda võimalust haiglaravikoormuse vältimiseks, plaanilise ravi avatuna hoidmiseks, ühiskonnaelu avatuna hoidmiseks ja kõik koos me tuleme sellest kriisist välja. Aitäh!

Juhataja

Nüüd annan sõna haridus- ja teadusminister Liina Kersnale. Palun!

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Nii nagu head kolleegid siin juba ees ütlesid, tõesti, me oleme oma riskitasemelt jõudnud väga kõrgele tasemele. Ja kui vaadata, kus kõige enam kasvavad nakatumised, siis kõige enam, 37% on need kasvanud vanuses 80+ ja siis koolilaste seas, 10–14-aastaste seas 36%.

Kui praegune valitsus ametisse astus, 26. jaanuaril, siis oli meil tol hetkel 119 koolikollet ja 53 lasteaiakollet. Nüüd, kus meil on oluliselt kõrgem nakatumise näitaja 100 000 elaniku kohta, on meil 93 koolikollet ja kokku 106 haridusasutuse kollet. See tähendab, et õpetajate vaktsineeritus ja ka juba osaliselt noorte vaktsineeritus on andnud oma tulemuse, et meil on koolikoldeid vähem. Aga neid on siiski väga palju.

Täna on nii, et kui meil kokku on [Eestis] 171 kollet, siis 106 neist on seotud haridusasutustega. Nendes kolletes on nakatunud 937 last ja 185 täiskasvanut. Kui me vaatame, siis need lapsed, kes on nakatunud, on enamasti, peaaegu kõik ongi vaktsineerimata lapsed ehk nooremad lapsed. Aga ka vanemad, kes on vaktsineerimata. Ja õpetajate puhul me näeme samuti, et eelkõige on nakatunud vaktsineerimata täiskasvanud koolikeskkonnas, aga õpetajate puhul me näeme selgelt ka seda, et nakatuvad ka vaktsineeritud õpetajad. Miks see nii on? Sellepärast, et õpetajad on enamasti vaktsineeritud AstraZenecaga ja ka teadusnõukoda ütleb, et AstraZeneca tõhusus ajas langeb võrreldes teiste vaktsiinidega kiiremini. Seetõttu me tegime ka eelmine nädal otsuse, et õpetajad saavad tõhustusdoosid siis, kui kuus kuud on vaktsineerimisest möödas. See on hästi oluline, et õpetajad läheksid ja saaksid oma tõhustusdoosi, sest me tõesti näeme praegu, et AstraZeneca vaktsiiniga vaktsineeritud õpetajad nakatuvad.

Meil on koolides kehtestatud lihtsustatud karantiinikord, mis tähendab seda, et need õpilased, kes on vaktsineeritud, ei pea jääma lähikontaktsena isolatsiooni. Nendele on tagatud kontaktõpe. Ja neid lapsi, kes ei ole vaktsineeritud, me korduvtestime.

Terviseameti statistika näitab seda, et koolikeskkonnas lähikontaktsete testimine näitab, et 4,1% nendest on saanud positiivse testitulemuse. Kui me vaatame üldiselt testimist, siis täna hommikul oli meil üle 15% üldiselt testimise tulemustest positiivsed. See kinnitab seda, mida ka teiste riikide praktika näitab, et koolikeskkonna lähikontaktsed nakatuvad harvem kui üldiselt.

Meil on tänase seisuga 12–15-aastastest vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 45,5% ja 16–17-aastastest 60,86%. Kui noortele inimestele avanes võimalus vaktsineerida, siis seda kasutati hästi aktiivselt. Need numbrid kasvasid meil väga kiiresti. Seda oli väga hea meel näha ja see andis ka kindlama tunde minna kooliaastale võimalikult turvaliselt vastu, sest üle 83% õpetajatest üldhariduskoolides on meil täna tegelikult vaktsineeritud.

Mida me näeme, on see, et nii nagu üldine vaktsineerimistempo on aeglustunud, on aeglustunud ka noorte vaktsineerimistempo. Kui ma vaatan Euroopa võrdluses, siis Eesti on Euroopa võrdluses 15. kohal noorte vaktsineerituse poolest. Oluliselt rohkem on noori vaktsineeritud Portugalis, Hispaanias, Taanis, Belgias, Soomes, Islandil, Norras, Prantsusmaal, Itaalias, Austrias. Austrias on küll enam-vähem sama palju kui Eestis. Ja meist vähem on Poolas, Lätis, Leedus, Tšehhis ja teistes maades veel. Mis ma tahan öelda, on hästi tähtis. Selleks et hoida koole lahti, on oluline, et noored inimesed oleksid maksimaalselt vaktsineeritud. Need, kes saavad lasta ennast vaktsineerida, palun minge tehke seda, et koolid saaksid olla turvaliselt avatud.

Kui te tahate, et teie laps saaks käia rahuliku südamega huviringides ja kontaktõppes, siis tehke need vaktsiinid ära. Täna ma küsisin ka Irja Lutsari käest, kas meil on teada olulisi kõrvalnähte noorte vaktsineerimisest. Meil ei ole neid väga teada. Kui ma siin ütlesin teile, et meil on 937 last koolikolletes nakatunud, need lapsed põevad seda haigust, nad on koolist eemal, siis vaktsineerimise tõttu teadaolevalt oli eemal eelmisel nädalal kolm last kuni kolm päeva, sest ei tundnud ennast pärast vaktsineerimist hästi.

Kui me vaatame seda, millised tulemused olid meil kevadise distantsõppeperioodil, siis need on väga sügavad, me ei taha minna tagasi distantsõppele, sellel olid väga tõsised tagajärjed. Me nägime põhikooli lõpueksamitest, et protsentuaalselt tulemused olid oluliselt madalamad kui enne COVID-i aega.

Me investeerime sel aastal õpilünkade tasandamisse kokku 13,5 miljonit: 7,5 miljonit õpihuvilaagrite korraldamiseks ja 6 miljonit konkreetselt koolidele õpilünkade tasandamiseks. Me oleme teinud valitsuses otsuse, et järgmisel aastal läheb õpilünkade tasandamiseks 12 miljonit eurot. See on sellepärast, et me pidime panema koolid kinni. Jah, püüame nii, et ei pane.

Juhataja

Nüüd annan sõna keskkonnaminister Tõnis Möldrile. Palun!

Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh! Tere ka minu poolt! Kui eelnevad kõnelejad rääkisid koroonakriisist, siis kindlasti see on valitsuse üks prioriteet ja me pingutame üheskoos selle nimel, et siin tõesti teha paremaid tulemusi. Aga ma räägiksin ühest teisest olukorrast ja teemast, millest me oleme ka valitsuse tasandil päris pikalt arutanud ja alles eile õhtul rääkisime väga pikalt. See puudutab energiakandjate hinnatõusu leevendamist. Siin on valitsuse tasemel saavutatud päris suured kokkulepped ja edasiminekud minu meelest ja selle eest tänu kõigile partneritele ja pingutajatele.

Kindlasti me veel pärast lõunat kabinetis arutame detaile, milles meil on mõningaid lahtiseid otsi, aga üldised põhimõtted on täna kokku lepitud ja siit on hea edasi minna. Esimene pool, mis räägib kogu hinnatõusust tekkinud paketi leevendamisest, seda otsustas valitsus juba tegelikult mõned nädalad tagasi. Ma arvan, et see otsus, et me hoidsime ära elektri-, diisli-, gaasi- ja kütteõli aktsiiside määra tõusu ehk me külmutasime selle tänasele tasemele, [oli õige]. Tänaste hinnatõusude juures, kui siia oleks lisandunud veel aktsiisitõus, oleks see olnud väga valus kõikidele tarbijatele. Nii et see esimene pakett, et me otsustasime kogu aktsiiside hulga ära külmutada, oli, ma arvan, esimene hinnaleevenduse mõju.

Nüüd, teine pool, milles me oleme kokku leppinud, on see, et me hüvitame väikese sissetulekuga peredele toasooja-, elektri- ja gaasikulusid. See tähendab seda, et hetkel on selle paketi mõte olnud selline, et me teeme seda osalisel määral tagasiulatuvalt. Ehk ta võiks olla alates käesoleva aasta suvest. Mis need täpselt kuud on, see on veel lahtine, see vajab natukene detailide läbi arutamist.

Loogika on selles, et me nii toasooja, elektri kui ka gaasi puhul vaatame üle konkreetsed paketid selles mõttes, et me diferentseerime seda niimoodi, tuues nüüd elektri puhul konkreetsema näite, et juhul, kui elektri hind läheb üle 60 euro megavatt-tunni kohta, siis seda üleminekuosa hakatakse kompenseerima koefitsiendiga näiteks 0,7. Selliseid, samasuguseid arvutuskäike me tahaksime teha nii toasooja kui ka gaasi kohta, et inimestel tekiks õigus kohalike omavalitsuste kaudu seda toetust saada. See peaks tähendama, et see puudutab ligemale 70 000 leibkonda, kellel oleks võimalus kohalike omavalitsuste kaudu sellist toetusmeedet saada.

Rahalise katteallika poolelt me oleme näinud ette, et see on see koht, kus me kasutame ülelaekunud CO2 vahendeid. Praegu on seda ülelaekunud CO2 vahendit, mida saab selleks kasutada, üle 30 miljoni euro. Me näeme, et see maht katab selle paketi vajaduse ära. Veel kord: see puudutab nii toasooja, elektrit kui ka gaasi, seega kõik need komponendid on kaetud. Minu meelest see on päris oluline edasiminek.

Teiseks otsustasime eile, et alandame kõigi elektritarbijate võrgutasu poole võrra alates oktoobrist kuni järgmise aasta märtsini. Selle paketi maht on praeguse hinnangu järgi rahalises mõttes väga varieeruv, suurusjärk jääb 60–80 miljoni kanti. Detailid saavad veel täpsustatud, kuidas see süsteem täpsemalt toimima hakkab. Eile oli meil ka konkurentsiametiga sellel teemal põgus vestlus. Konkurentsiamet ütleb, et sellisel juhul, kui riik ei võta seda raha tarbijatelt, vaid kompenseerib ise selle puuduoleva osa, ta siin tegelikult mingit turumoonutust ei näe, kui me seda teeme kõigile võrguettevõtetele. Nii et see ei saaks olla meile takistuseks. Ma loodan, et me suudame sellega kiirkorras edasi liikuda. Mõningaid detaile on vaja siin võib-olla täpsustada, aga see võiks siis tõesti juba kajastuda novembri arvetes, et võrgutasudest poole võrra oleks kõikidele tarbijatele tehtud hinnaalandust. See puudutab nii ettevõtjaid kui ka eratarbijaid.

Kolmas teemade plokk, mida me ka arutasime, kuid milles meil veel edasiminekut ei ole. Ma arvan, et me tuleme lähinädalatel selle teema juurde tagasi, see on nimelt käibemaksu langetamine. Kui me vaatasime eilseid Euroopa Komisjoni soovitusi, siis üks osa neist oli tõesti see, et elektrikandjatel kiirkorras käibemaksu alandamist teha. Me ise näeme, et riigisiseselt võtab selle rakendamine kauem aega kui näiteks võrgutasude osaline kompenseerimine, aga siiski see teema võib tulla lähinädalatel uuesti arutelu alla. Siin meil veel teatud kokkuleppeid ei ole, aga ka see on üks võimalus, kuidas veel kogu seda energiakandjate hinnatõusu leevendada.

Me saame kindlasti aru, et riik teeb omalt poolt maksimumi, aga see olukord maailmaturul, mis puudutab elektri, gaasi ja toasooja hinna tõusu, on olnud üpris keeruline, päris ootamatu ja väga suures mahus. Me näeme, et tegelikult suurem kütte- ja elektritarbimise periood jääb veel järgmistesse kuudesse, sest siis hakkab Eestis kütteperiood pihta. Nõudlus taastuvenergia järele on väga suur, see defitsiit on ka väga suur. See tähendab seda, et see hinnatase suure tõenäosusega järgnevatel kuudel pigem ei alane, vaid jääb samale tasemele või tõuseb veelgi.

Üks teema, millest ma veel tahtsin põgusalt rääkida, on selline, mis võib-olla ei ole nii põletav teema, aga siiski, ma arvan, et see on keskkonnaministeeriumi vaates oluline. Nimelt, meil olid selle nädala alguses Luxembourgis kalandusläbirääkimised ja me saavutasime kokkulepped just nimelt järgmise aasta Eesti kvootide kohta. Ma arvan, et meie kalandussektorile oli see väga oluline kokkulepe. On hea, et me selle saavutasime. Isiklikult ma pean ütlema, et see kogemus oli väga silmiavardav. Läbirääkimised kestsid 25 tundi järjest, olid päris kurnavad, aga siiski see kokkulepe Euroopa tasemel saavutati. Mis on meie jaoks oluline ja positiivne sõnum, on minu arvates see, et Liivi lahe räimekvoodi puhul me saavutasime 21%-lise tõusu. See tähendab seda, et kokku on meil ligemale 22 tonni räimekvooti, samal ajal tuleb arvestada, et avaosa räime kvoot väheneb meil umbes 45% võrra. Siin oli komisjonil muidugi oluliselt karmim ettepanek, sest tõesti, avaosa räimevaru seisund ei ole nii hea. Seal oli nende ettepanek 56% vähendamist. Me ütlesime, et selline drastiline vähendamine on kindlasti meie jaoks mitte lubatav. Ja siis me jõudsime kokkuleppele 45% peale, mis tähendab, et meie varu väheneb umbes 6000 tonni võrra. Mis puudutab kiluvaru, siis kiluvaru puhul me saavutasime ka 13%-lise tõusu võrreldes käesoleva aastaga ja kokku on see 29 000 tonni. Lisaks saavutasime ka lõhekvoodis Soome lahe osas 6%-lise tõusu.

Mulle tundub, et need sõnumid meie kalandussektorile, traalisektorile ja rannapüügisektorile on pigem positiivse noodiga, sest bilanss võrreldes käesoleva aastaga on ikkagi positiivne ja me saavutasime ligemale 6%-lise tõusu võrreldes käesoleva aastaga. Nii et see on üks positiivne sõnum, ma arvan, kogu kalandussektorile. See on hetkel ka lühidalt minu poolt kõik. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Me peame vabandama, meil oli Youtube'i otseülekandes vahepeal heliline katkestus, aga heli on nüüd tagasi. Nüüd on ajakirjanikel võimalik esitada küsimusi. Öelge palun oma nimi, väljaanne, kellelt te küsimust küsida soovite, ja küsime ka läbi mikrofoni. Võtan esimese küsimuse.

Meinhard Pulk, Postimees

Küsimus peaministrile ning tervise- ja tööministrile. Te mainisite, et 13–15% protsenti on neid, kes on selgelt vaktsiinivastased. Oskate te öelda, kas see hulk on ajas kasvanud või kahanenud? Ehk mis mõju on sellele arvule olnud vaktsiinivastaste kampaanial?

Kaja Kallas

Ma ei tea, võib-olla terviseminister oskab sellele täpsemalt vastata, sest meie oleme teinud ühe sellise suure uuringu ja see uuring oli koostöös Tartu Ülikooli käitumisteadlastega. Sealt tulid välja selgelt grupid, inimesed eestlaste ja mitte-eestlaste seas, kes on täiesti vaktsineerimisvastased, st igal juhul ükskõik, mis sa teed, kuidas veenad, milliseid meetmeid teed, ei pane teda vaktsineerima. See oli kuni 15%. Aga need kaks teist gruppi, mis olid meie fookuses, olid just need, kes kõhklevad, st kes arvavad, et pigem ei või pigem jaa. Sealt me uurisime, mis on nende põhilised murekohad. Esimene põhjendus, mida inimesed tõid, oli see, et kardan kõrvalmõjusid. Seetõttu me tegimegi juba kuu aega tagasi kõik need meetmed, et arstid ja meditsiinitudengid saaksid rääkida inimestega, neid hirme maha võtta, selgitada ja vastata küsimustele. Teine põhjendus oli see, et vaktsiinid ei aita niikuinii. Aga ma ei tea, kas Sa, Tanel, oskad vastata, kas see on ajas suurenenud või vähenenud. Kuidas sellega on?

Tanel Kiik

Aitäh! No võtame aluseks võib-olla kõige lihtsama võrdluse. Enne, kui me vaktsineerimist alustasime, tegi sotsiaalministeerium tihti neid uuringuid. Novembrikuus 2020 uuringute põhjal ütles 59% inimestest, et on valmis ennast COVID-19 vastu vaktsineerima. See on täiskasvanute arvestus, tegelikult me teame, et meil on tänaseks ennast vaktsineerida lasknud umbes 67-68%. Ehk tegelikult on nendest, kes toona lubasid lasta ennast vaktsineerida, vaktsineeritud tänaseks rohkem. Eks osa neist olid toona rühmas, kus oli täpsemalt 17% inimesi, kes ütlesid, et nad ei oska seisukohta võtta. Ehk see 17% on praegu, võib öelda, umbes sama suur tegelikult. Lihtsalt osa nendest inimestest on liikunud ilmselt vaktsineeritute arvestusse ja omakorda oleme suutnud veenda neid kõhklejaid tegelikult ringi, sest tol hetkel, novembrikuus, ütles 24% inimesi, et ei laseks ennast vaktsineerida COVID-19 vastu, sh 15% protsenti ütles, et ei usalda neid konkreetseid COVID-19 vaktsiine, 6% ei näinud seda vajadust ja 3% oli neid, kes ütlesid, et on igasuguse vaktsineerimise vastu.

Ehk kordan numbrid üle. Toona ütles 59%, et on valmis vaktsineerima, 17% oli n-ö kahevahel ja 24% oli vastu. Nii et praegu on olukord tegelikult paranenud, kaks kolmandikku on vaktsineerinud, võib öelda 10–15%, ja on neid veel, kelle puhul me tööd teeme, kes on need kõhklejad, ja umbes sama suur osakaal on neid, kes on vastased. Ja loomulikult heas mõttes kutsume kõiki skeptikuid liikuma sinna kõhklejate kasti ja kõhklejaid liikuma vaktsineerimise kasti, siis tuleme kõik koos kiiremini pandeemiast välja.

Juhataja

Haridus- ja teadusminister soovis ka täiendada.

Liina Kersna

Jah. Enne kooliaasta algust me tegime koostöös riigikantseleiga uuringu ka lapsevanemate seas ja sealt tuli välja, et 65% lapsevanemaid ütles, et nad on valmis oma last vaktsineerima laskma, selleks et saaks hoida kooli avatuna. Nagu ma ütlesin, täna on olukord selline, et 12–15-aastastest on 45,5% vaktsineeritud ja 16–17-aastastest on 60,86%. Nii et iseenesest me ei ole ka jõudnud kõigi nende lapsevanemateni, kes on nagu näidanud valmisolekut, et oma lapsi vaktsineerida.

Juhataja

Võtame järgmise küsimuse.

Urmas Jaagant, Äripäev

Kui vaadata nüüd valitsuse ees olevat kahte sellist suurt probleemipundart, millest üks puudutab vaktsineerimist ja teine seda elektri hinda, arvestades seda, et mõlema puhul on kõik meetmed väga kulukad, siis küsimus oleks peaministrile selline: millal valitsus teeb lisaeelarve? Ja kui ei tee, siis kuidas need kulud kaetakse? Aitäh!

Kaja Kallas

Aitäh! Vaktsineerimiskuluga me oleme juba arvestanud, ka testimiskuluga oleme arvestanud praeguses riigieelarves, sellepärast et kui me riigieelarvet tegime, siis me ka ei prognoosinud, et see viirus kuhugi kaob. Nii et need numbrid saad sa, Tanel, üle täpsustada, kui palju me selleks tegelikult raha ette näeme. Kui ma õigesti mäletan, oli seal ligi 40 miljonit, vist, aga sa saad täpsustada, ma praegu peast ütlen. Mis puudutab elektri hinda, siis põhiline arutluskoht on CO2 kvoodid. Kuna CO2 kvoodi hind on nii palju kallimaks läinud, et see on tõusnud 30 eurolt 60 eurole, siis sellest tulenevalt tuleb ka ülelaekumine ja laekub üle 30 miljoni rohkem seda kvoodi raha ja seda saaks kasutada just tarbijate aitamiseks.

Juhataja

Täpsustav küsimus?

Urmas Jaagant

Jaa, ma korra täpsustan. Ma ei pidanud silmas vaktsineerimiskulusid, ma pigem pidasin ikkagi silmas kulusid, mis lähevad kõikide nende motivatsioonipakettide peale vaktsineerimise puhul, ja kui tulevad mingid piirangud, siis nende kahjude kompenseerimisele. Ühesõnaga, erakorralised kulud, mida ei ole varem planeeritud.

Kaja Kallas

Jaa. Kui me need erakorralised kulud selliselt otsustame ja neid valitsuse reservist katta ei saa, siis me loomulikult peame tegema lisaeelarve, aga praeguse seisuga meil seda plaanis ei ole, sest et me ei ole veel sealmaal.

Tanel Kiik

Ma täpsustan ka. Mis puudutab COVID-19 vastased kulusid, siis järgmisel aastal on arvestatud suurusjärgus 100 miljoni euroga, mis puudutab erinevaid tegevusi – vaktsineerimist, testimist, haiguspäevade hüvitamist. Täiendavalt tegelikult haigekassa maksab paljusid kulusid ju enda baaseelarvest, näiteks isikukaitsevahendite suurem kasutus, näiteks ka üleüldine tervishoiuteenuse tagamine, mis puudutab ka COVID-19 patsiente. Valitsuse antud lisarahaga oleme tegelikult siiani maksnud ja maksame ka edaspidi pooleteistkordset palka COVID-19-osakondades töötavatele inimestele, seda [maksmist] kindlasti võimaluse korral pikendame ja jätkame ka edaspidi, kuni pandeemia kestab.

Mis puudutab neid lisamotivatsioonimehhanisme, siis me arutame tõesti täna kabineti pärastlõunases osas, millised võimalused siin on. Mis puudutab terviseasutustele täiendavate motivatsioonivõimaluste loomist, siis neid oleme järjest teinud tegelikult haigekassa eelarvest. Ja võib öelda, et haigekassa eelarve on võimaldanud seda tänu kõrgemale sotsiaalmaksu laekumisele. Kuna ravikindlustuse eelarve on olnud selle võrra kõrgem ja oleme varem eraldanud ka valitsuselt tegevustoetust, COVID-19 lisaraha, siis terviseministrina on mul hea kinnitada küll, et COVID-19-ga seotud tegevused tervisevaldkonnas ei ole jäänud ei selle ega eelmise valitsuse ajal kordagi raha taha või selle tõttu tegemata, vaid me oleme seda ressurssi sinna suunanud ja vajaduse korral suuname veel. Aitäh!

Juhataja

Võtame järgmise küsimuse.

Elo Mõttus-Leppik, Kanal 2

Küsimus Tanel Kiigele. Siis, kui sügis algas, püstitati uus eesmärk, et oktoobri lõpuks võiks täisvaktsineeritus täiskasvanud elanikkonna seas olla 70%. Kuidas te hindate, kas see oktoobri lõpuks täitub? Kui optimistlikuks te seda peate? Ja teine küsimus on tõhustusdooside kohta. Kas praegu näiteks 85-aastane vanaproua, kes sai jaanuaris-veebruaris oma vaktsiinid kätte, võib astuda sisse ükskõik millises keskusesse ja saada sealt oma kolmanda doosi või mitte?

Tanel Kiik

Aitäh! Vaktsineerimise puhul seadsime kõik eesmärgid juba pikalt ette. Ehk nii selle, et me soovime, et oleks n-ü ühe doosiga kaetud 70%, kui ka selle, millal me soovime, et tõesti oktoobri lõpus 70% täiskasvanutest on täisvaktsineerimiskuuri lõpetanud. Ka eakate seas on eraldi mõõdik ja veel vanusrühmas 16–17 eluaastat, mis kõik on ka vaktsineerimise plaanis. Ehk selles mõttes see pole sügisene uus mõõdik, vaid see on järgmine vahe-eesmärk, mille me oleme endale seadnud. See, kas me selle saavutame, sõltub loomulikult elanike enda motivatsioonist ja see sõltub ka tervisevaldkonna tegevusest. Tervishoiuvaldkond tõesti pingutab iga päev, tuhanded inimesed, tervishoiutöötajad pingutavad selle nimel, et seda hõlmatust tõsta, nii mobiilsetes üksustes, perearstikeskustes, haiglates, töökohtades kui ka kõikvõimalikes tervishoiu-, sotsiaalvaldkonna, samuti haridusasutustes üle riigi.Minu jätkuv üleskutse inimestele on selline: see eesmärk ei ole mitte Tanel Kiige eesmärk, vaid see on meie kõigi eesmärk ja meie kõigi huvi, et me selle saavutaksime ja sealt ka edasi liiguksime.

Siis oli teine küsimuse pool tõhustusdooside kohta, jah. Tõhustusdooside puhul on nii, et me oleme saatnud tervishoiuasutustele juhendid-suunised välja, mis on need võimalused ja mis on need kriteeriumid, mille alusel neid pakutakse. Eakate puhul on esmaseks kontaktiks perearstikeskus, st perearst-pereõde, kellele on saadetud COVID-19 vastu vaktsiine, lisaks on ka gripivaktsiinid sel nädalal järjestatud laiali läinud, nii et on võimalik korraga saada sellel teie nimetatud eakal isegi kaks vaktsiini – kaitsta ennast tasuta gripi vastu ja kaitsta ennast täiendavalt COVDI-19 haiguse vastu. Selles valguses on mõistlikum minna perearstikeskusesse, kuna seal on tal võimalik saada tõesti need mõlemad süstid ühekorraga tehtud soovi korral antakse talle ka tervisenõu. Aga kui ta tuleb mõnda muusse tervishoiuasutusse, siis suunis on tõesti see, et kõik, kes kriteeriumitele vastavad, need ka ära vaktsineeritakse. Ehk neid COVID-19 vastaseid vaktsiine tehakse üle riigi kümnetes punktides. Eaka puhul on mõistlik seda perearstikeskuses teha, aga kui talle mingil põhjusel on mingi keskus või haigla lähemal, siis tal on võimalik saada see tõhustusdoos ka sealt.

Elo Mõttus-Leppik

Ma korra küsin, mis see kriteerium on. Kes saavad minna praegu kohe?

Tanel Kiik

Jaa. Nii, 65+ immuunpuudulikkusega inimesed, tervishoiutöötajad, sotsiaaltöötajad ja haridustöötajad. Kõik saavad minna kuue kuu möödudes esmase vaktsineerimiskuuri lõpetamisest. Eesti riik on olnud üsna liberaalne, me oleme otsustanud, et kaheksa kuu möödudes on see soovi korral võimalik ka kõigile teistele elanikele. Valdav osa Euroopa Liidu riike praegu veel tõhustusdoose tegelikult laiemale elanikkonnale ei paku ja neid otsuseid teinud ei ole.

Meil oli just teisipäeval ka terviseministrite nõupidamine sel teemal. Väga mitmed riigid alles ootavad sinna andmeid ja infot. Aga ma arvan, et see Eesti otsus ei ole mitte ainult liberaalne, vaid on ka selles vaates mõistlik, et meie COVID-19 olukord ongi erinev ja see tõhustusdooside võimaldamine laiemale ringile, st mitte ainult riskirühmadele ja eesliinitöötajatele, vaid ka teistele pärast kaheksa kuu möödumist kuurist, on põhjendatud. Kindlasti soovitan inimestel ka seda võimalust kasutada. Oleme selleks taganud piisavalt vaktsiinivarusid. Praegu seda tehakse Pfizer-BioNTechi vaktsiiniga, mida on Eesti riigis hetkel juba piisavalt saada, ja alates detsembrist peaks hakkama tulema uue lepingu järgsed tarned, mida kokku on soetatud kolme aasta peale 2,6 miljonit lisadoosi. Aitäh!

Juhataja

Kas on veel küsimusi?

Leen Lindam, Delfi

Mul on küsimus peaministrile ning tervise- ja tööministrile. Täna olete kõik öelnud ka, et meil on väga kõrge riskitase, koroonariski tase Eestis. Ja valitsus on selleks tegelikult ju ka loonud valge raamatu, kus on väga selged juhised, mida me praegu peaksime kõik järgima hakkama, näiteks, me peame kõik maski kandma, kõik peaksid kodukontoris olema, aga millegipärast seda ei ole kommunikeeritud. Kas valitsus ise ei arva, et enam peaks neid reegleid järgima?

Kaja Kallas

Jaa, aitäh! Valge raamatu me lõime siis, kui ei olnud vaktsineerituid veel üldse. Seetõttu, kui me istusime maas nende ettevõtjate ja organisatsioonidega, keda see valge raamat ka väga selgelt puudutab, siis oli palve, et see vaadatakse ümber selles võtmes, et meil on nüüd vaktsineeritud ka. Mis oli valge raamatu mõte? Valge raamatu mõte oli see, et mitte riik ja valitsus ei peaks pidevalt piiranguid kehtestama, vaid sektorid võtavad ise need meetmed kasutusele.

Aga siin on tekkinud see [olukord], et keegi ei taha teha ebapopulaarseid otsuseid. Keegi ei taha öelda, et meil siin peavad olema maskid, seepärast et me oleme nii kokku leppinud. Las valitsus teeb! Siis kõik see pahameel tuleb [valitsuse] kaela. Ja arusaadavalt ka, sest sektori esindajad ütlevad seda, et nende organisatsiooni kuuluvad teatud ettevõtted, kes konkureerivad [omavahel]. Võtame näiteks toitlustusasutused: nemad justkui neid nõudeid ei täida ja panevad siis sellega teised [sektori ettevõtted] halvemasse olukorda.

Nii et kõik need soovitused endiselt kehtivad – distantsi hoidmine, kodutöö jne. Aga selline põhiline alusprintsiip selle kriisi puhul on olnud see, et enamus on pidanud ennast piirama vähemuse kaitseks. Enamus on siis see [osa ühiskonnast], kes on käitunud vastutustundlikult, kes on neid meetmeid järginud, kes on lasknud ennast vaktsineerida. Kui me tegime kohustuseks, et ühistranspordis, kirikutes ja poodides tuleb kanda maski, siis tuli tohutu pahameel. Siiamaani ma saan neid kirju, et me oleme vaktsineeritud, miks te meid ikkagi nende nõuetega kiusate.

Ma käisin eelmisel esmaspäeval Soomes ja siis mulle öeldi seal ka, et erinevus Soome ja Eesti vahel on see, et soomlased kuulavad oma valitsuse soovitusi kui reegleid, aga eestlased kuulavad oma valitsuse reegleid kui soovitusi. Ühesõnaga, me valge raamatuga tegeleme edasi, ettevõtjatega tegeleme edasi, et siis erinevates kohtades ka neid samme järgitaks, ja natuke mugandame seda ka. Aga selleks on vaja, et kõik teevad ka koostööd.

Tanel Kiik

No peaminister rääkis tegelikult põhiosas selle ära. Ma jälle kordan ennast – palun vabandust selle pärast! –, aga kordamine on tarkuse ema. Kõik, mis me oleme kokku leppinud – need reeglid, need normid, need kontrollimeetmed –, ongi see miinimumpakett, mida igaüks peab täitma. Lisaks sellele alati on mõistlik ja soovituslik teha rohkem. Ehk võib hoiduda tõesti üleliigsetest kontaktidest, kanda maski rahvarohketes kohtades, olgu COVID-tõendiga või mitte tegevus, ürituse formaat. Loomulikult kõik sellised lisasammud on hästi teretulnud ja paljud erasektori teenuseosutajad ongi seda teinud, nad teevad ka näiteks helireklaame ja kutsuvad üles inimesi laskma ennast vaktsineerima, nad juhivad tähelepanu nakkusohutuse reeglitele ja nõuetele ning töötavad siin tegelikult kaasa. Tänan kõiki neid ettevõtjaid, kes seda teevad, ja kõiki neid inimesi, kes seda teevad. Oleme päris ausad, kui kogu elanikkond ja kõik ettevõtjad sama vastutustundlikult suhtuksid, kui võib-olla valdav osa seda teeb, siis me tuleksime sellest kriisist loetud nädalatega välja. Aitäh!

Juhataja

Võtame veel ühe küsimuse.

Urmas Jaagant, Äripäev

Ütlesite, proua peaminister, et menetlused ja järelvalve kasvab, selle justkui leppisite kokku, aga sooviks ikkagi neid detaile, mismoodi see siis välja nägema hakkab. Kas nüüd neid, ma ei tea, patrulle, kes siis käivad nendes asutustes, hakkab olema rohkem? Kas nad jooksevad läbi rohkem asutusi? Kas neid soovitusi soovitatakse järgida kuidagi kurjemal hääletoonil või mismoodi see täpselt olema hakkab? Mida te kokku leppisite? Aitäh!

Kaja Kallas

Jaa. Kui praegu terviseamet ning politsei- ja piirivalveamet olid kokku leppinud selles, et eelkõige kontrollitakse näiteks maski kandmise kohustust ja COVID-i tõendite olemasolu, siis nüüd see fookus läheb pigem neile kohtadele, kus peaks [kontroll toimuma]. Kui siiamaani on olnud [järelevalve ennekõike] tõesti need vestlused [inimestega], siis nüüd peaks minema nii, et see järelevalve on sihitum, [suunatud teenusepakkujatele ja kohtadele, samas olema] küll väiksemaarvulisem. Näiteks tuleb üks päev politseinik [toitlustuskohta] ja [tuvastab] et [teenusepakkuja] ei kontrolli neid tõendeid. [seepeale ütleb], et te peate neid kontrollima. Aga kui järgmine kord tullakse tagasi ja [toitmustuskohas] endiselt tõendeid ei kontrollita, siis juba astutakse järgmiseid samme. Nii et need ei ole nagu mingid suured patrullid, vaid pigem üksikud inimesed, kes käivad monitoorimas.

Lisaks, sotsiaalmeedias kõik need [teenusepakkkujad ja isikud], kes ise on uhkeldanud sellega, et meie ei kontrolli ja me neid reegleid ei järgi – nende puhul [algatatakse] konkreetsed menetlused.

Mida politsei- ja piirivalveamet veel hakkab tegema, on see, et näiteks süstemaatiliselt antakse hommikul teada, et täna kontrollime tõendeid või nõuete täitmist, ma ei tea, Kohtla-Järvel, just selleks, et tegelikult asi ei ole ju karistamises. Ega me ei soovi karistada, vaid me tegelikult soovime seda, et inimesed ja ettevõtted neid reegleid kohaldaksid ning katsuksid nakkushaiguse levikut niimoodi piirata. Mul ei ole neid slaide praegu siin ees, aga mõte on jah selles, et tegelikult fookustada tähelepanu nendele, kes tõesti mitte kogemata, vaid süstemaatiliselt rikuvad [reegleid].

Juhataja

Tervise- tööminister soovib täiendada.

Tanel Kiik

Jaa. Nii nagu ikka, Eesti riigis on kõik suured kriisid laiapindse lahendamisega. Siin ma kutsun kõiki Eesti elanikke üles andma oma panust. Kui me näeme, et on mingi koht, mis neid reegleid ignoreerib, seda kuulutab, siis esiteks andke sellest teada terviseametile või andke teada PPA-le ja teiseks, mis on võib-olla veelgi efektiivsem, eirake selliseid kohti. Ehk kui kuskil on mingisugune restoran, toiduasutus või mis tahes muu valdkonna ettevõte, mis teatab, et tema COVID-reeglitest ei hooli, siis see peaks inimese jaoks võrduma samaga, kui näiteks toitlustusasutus teatab uhkelt: „Meie desovahendeid ei kasuta, meie nõusid ei pese, meie hügieenireegleid eirame. Tulge kliendiks!“ No ei lähe, eks ole. Täpselt sama loogika peaks siin olema: ei ole põhjust minna kohtadesse, kus teadlikult ignoreeritakse viiruse kõrge leviku tingimustes kontrollireegleid nende inimeste enda, klientide ja töötajate nakkusohutuse tagamiseks. Kui inimesed sinna ei lähe, siis küllap need asutused hakkavad ka ise oma järeldusi tegema. Lisaks PPA ja terviseameti järelevalvele on väga suur roll meie enda käitumisel klientidena ja enda käitumine, nendes asutustes käimine või mitte käimine.

Juhataja

Pressikonverents on lõppenud. Me tagame selle, et otseülekannet saaks järelvaatamises vaadata täismahus. Palun teeme intervjuusid võimalikult hajutades, ka eesruumi kasutades. Aitäh!

Valitsuse kommunikatsioonibüroo