Juhataja Jevgenia Värä
Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Kaja Kallas, keskkonnaminister Tõnis Mölder, haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning kultuuriminister Anneli Ott.
Kaja Kallas, palun!
Kaja Kallas
Tere! Endiselt peame rääkima COVID-i olukorrast. Viiruse leviku riskitase on hetkel keskmine ehk kollane. Liigume selles suunas, et see läheks veel madalamale ehk rohelisele tasemele. Selle taseme saavutamiseks peaks nakatuma nädala keskmisena alla 40 inimese päevas. Tänu sellele, et epidemioloogiline olukord on paranenud, on meil võimalik leevendada alates 28. juunist üritustele kehtestatud piiranguid, kus sisetingimustes tohib hajutatult üritustest-tegevustest osa võtta kuni 1000 inimest ja välitingimustes kuni 5000 inimest. Alates 28. juunist kasvavad ka piirarvud nendest avalikest üritustest osavõtjatele, kus osalejad tõendavad oma nakkusohutust kas vaktsineerimise tunnistusega, testides või läbipõdemise kohta tõendit esitades. Siis tohib siseruumis üritusest osa võtta kuni 6000 ja välitingimustes ühes päevas kuni 12 000 inimest.
Need leevendused ei tähenda siiski seda, et ettevaatuse saaks täielikult minetada. See viirus levib endiselt inimeselt inimesele ja saab seda teha siis, kui inimesed kokku puutuvad. Nii et mul on küll kõigile palve: käituge endiselt vastutustundlikult!
Murekoht on see, et on levima hakanud ka koroonaviiruse India ehk Delta tüvi, mis on Briti tüvega võrreldes veelgi nakkavam ja millel me peame silma peal hoidma. Aga me teame seda, et ka nende uute tüvede vastu aitavad vaktsiinid, kui see kuur on täielikult lõpetatud. Üks doos ei pruugi anda kaitset, aga kaks doosi annavad kaitse. Seetõttu peamegi suve jooksul hoidma fookust vaktsineerimisel, et olla sügiseks võimalikult hästi valmis. Sellest sõltub ka see, kuidas me viiruste hooajale sügisel vastu läheme. Nii et igaüks saab anda panuse sellesse, et COVID-i olukord oleks võimalikult hea selles mõttes, et meil oleks vähe piiranguid.
Kabinetinõupidamisel arutasime vaktsineerimist. Eestis on tänaseks vaktsineeritud üle 533 000 inimese ehk ligi pool, 49% kogu täiskasvanud elanikkonnast. Tänasest alates saab vaktsineerimisaegu broneerida ka lastele alates 12. eluaastast. Seda saab teha lapsevanem või ametlik hooldaja. Soovitatav on, et vaktsineerimisel oleks teismelisel kaasas ka täiskasvanu.
Otsustasime ka annetada 900 000 üle jäävat AstraZeneca vaktsiinidoosi üleilmse algatuse COVAX vahendusel ja ka otse idapartnerlusriikidele, just selleks, et ka kaugemal kui Euroopa Liidu piirid võidelda koroonapandeemiaga. Kuna Eesti reserveeritud vaktsiinidooside kogus ületab meie elanike vajadusi, siis otsustasime just need üle jäävad doosid annetada riikidele, kuhu vaktsiin seni ei ole jõudnud või ei ole seda seal piisavalt. See on ka väga selgelt Eesti inimeste huvides. Mida rohkem on kogu maailmas vaktsineeritud inimesi, seda väiksem on uute tüvede tekkimise ja nende pikaajalisema leviku võimalus. Nii aitame inimesi nii kaugel kui ka kodus, eriti arvestades, et ka meie inimesed tahavad järjest rohkem jälle reisida.
Valitsuse istungil kinnitasime Eesti taastekava ehk ligi miljardi euro suuruse plaani Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu kasutamiseks. Euroopa Liidu toel saame teha üliolulisi investeeringuid rohelisema ja digitaalsema tuleviku heaks, see aitab tulla toime viirusekriisi mõjudega, tugevdab ka meie tervishoiusüsteemi ja haiglavõrku ning toetab ettevõtteid ja inimesi, et saaksime paremini targemasse tulevikku astuda. Olulisemad investeeringud on seotud rohe- ja digipöördega, kuhu Eestil on plaanis suunata üle 600 miljoni euro. Rahastu vahenditest on plaanis toetada ettevõtete rohepööret spetsiaalse rohefondi kaudu, anda tõuge uue tehnoloogia kasutuselevõtule, energiasektori rohepöörde kiirendamisele ja varustuskindluse tagamisele, aga ka keskkonnasäästlikumasse transporti, elamute energiatõhususe suurendamiseks ja kiire interneti kättesaadavuseks üle kogu Eesti. Rahandusministeerium esitab selle plaani Euroopa Komisjonile, kellega jätkuvad ka läbirääkimised. Läbirääkimiste lõppedes, hinnanguliselt umbes kolme kuu pärast, annab Euroopa Komisjon kavale oma hinnangu ja esitab selle Euroopa Liidu nõukogule kinnitamiseks. Kui see kava on kinnitatud, siis saame alustada nende investeeringute tegemist.
Tänasel istungil kinnitasime ka haigekassa tervishoiuteenuste loetelu. Selle määruse eesmärk on parandada ravivõimaluste kättesaadavust kindlustatud inimestele. Väga oluline on ka see, et seoses tervishoiuvaldkonna erialaliitude, haiglate liidu ja kiirabi liidu vahel aprillis sõlmitud kollektiivlepinguga lähevad muutmisele ka tervishoiuteenuste piirhinnad. See võimaldab selles sektoris toimetavatele meditsiinitöötajatele kokku lepitud palgatõusu. Ja palgatõusu maksumus on 22 miljonit eurot.
Muutsime ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärust, selleks et me saaksime luua Eesti varude keskuse, mis hakkab lisaks vedelkütuse varudele haldama ka toidu- ja isikukaitsevahendite varu. Vedelkütusevaru agentuuri baasil luuakse Eesti varude keskus.
Järgmisel nädalal, neljapäeval ehk jaanipäeval valitsuse traditsioonilist pressikonverentsi ei toimu, sellepärast et teie olete jaanipäeval ja mina olen Euroopa Liidu ülemkogul Brüsselis 24. ja 25. juunil.
[Teisipäeval] on plaanis on COVID-19 olukorra arutelu, eelkõige inimeste vaba liikumise arutelu, aga ka komisjoni avaldatud õppetundide raport COVID-iga seoses. Samuti räägime majanduse taaskäivitamisest ning rände ja välismõõtmega seotud teemadest. Välissuhete arutelul on suhted Türgiga ja jätkub ka Venemaa arutelu.
Lisaks, reedel, 25. juunil osalen euroala tippkohtumisel, kus keskendume euroala majanduslikele väljakutsetele COVID-i pandeemia valguses ning pangandus- ja kapitaliturgude liidule.
Täna pärastlõunal on kavas Sloveenia, Iiri, Poola ja Portugali peaministriga ülemkogu ettevalmistav videokohtumine, kus on ka ülemkogu juht või eesistuja Charles Michel, kus me kõikidest nendest teemadest räägime ja saame siis tunnetust, mis on ühtede või teiste liikmesriikide mõtted.
Aga minu poolt hetkel kõik. Aitäh!
Juhataja
Tõnis Mölder, palun!
Tõnis Mölder
Tere päevast! Alustuseks sellest päevakorrapunktist, mis Vabariigi Valitsuse istungil täna oli. Moodustasime uue kaitseala, Võhma kaitseala. Kui esialgu oli tegemist ainult kultuurilise väärtusega, siis tänaseks me oleme jõudnud sinnapaika, kus tegemist on ka looduslikus mõttes kaitse-eesmärkidega. Seal on teise kategooria kaitseliike, seal on niidukooslusi, mis vajavad kaitset. Nii et see oli üks päevakorrapunkt, mis sai tõepoolest ka heakskiidu.
Aga nüüd ma räägiks tervikuna mõnest olulisest seadusemuudatusest, mis on lähiajal tulemas, st kas on juba parlamendis menetluses või on lähiajal parlamendi poole teele minemas.
Kõigepealt, esimene neist puudutab juba hetkel parlamendi menetluses olevat eelnõu, mis kajastab statistilist metsainventuuri. Selle üle on viimastel päevadel olnud väga palju arutelusid ka avalikus meedias ja on olnud ka protestiaktsioone. Ma tahan alustuseks rõhutada seda, et ääretult kahetsusväärne on muidugi see, et käesoleval parlamendiperioodil jäävad päris mitmed olulised seadused vastu võtmata, sest mõned parlamendierakonnad on otsustanud parlamendi töö halvata. See kindlasti ei ole seadusloome mõttes hea lähenemine. Loodame, et sügisistungjärgul need head seaduseelnõud, mis valitsus või ka parlament ise on menetlusse andud, saavad ükskord ikkagi seadusena vastu võetud.
Aga on üks oluline seaduseelnõu, mis puudutab keskkonnaministeeriumit ja konkreetsemalt statistilist metsainventuuri. Alustuseks ma tahaks öelda seda, et selle seaduseelnõuga me ei hakka mitte andmeid kuidagi salastama, vaid just nimelt anname ikkagi võimaluse selle statistilise metsainventuuri korral nendele püsiproovitükkidele saada ligipääs just nimelt teadus- ja haridusvaldkonna organisatsioonidel, kes suudavad ära põhjendada, miks neil seda vaja on. Me räägime statistilisest metsainventuurist eelkõige sellest lähtudes, et meie jaoks on oluline, et me saaksime tervikuna igal aastal usaldusväärseid andmeid oma Eesti metsatagavara kohta, et me saaksime usaldusväärseid andmeid, mida oleks võimalik võrrelda eri aastate kaupa.
See on meie jaoks oluline sellepärast, et nende andmete abil me teeme päris mitmeid aruandlusi, suheldes Euroopaga. Üks neist on näiteks LULUCEF-iga seotud temaatika ja sellega on väga palju seotud ka meie Euroopa raha jagamine. Nii et kui need andmed ei oleks usaldusväärsed, siis kogu see süsteem, mida me oleme aasta-aastalt ehitanud, läheks uppi. Ma arvan, et see ei oleks kindlasti ei Eesti metsa ega ka Eesti looduse huvides. Miks me oleme läinud seda teed, et osa andmeid ei ole kõikidele inimestele kättesaadavad, vaid neid saab kasutada ainult teadustöö tegemiseks, on see, et kui me neid koordinaatide proovitükke saaksime igaüks teada, siis meil õnnestuks nende proovitükkide abil päris palju selle statistikaga manipuleerida. Ja see kahtlemata jällegi ei oleks asja huvides, sest me tahaksime, et see statistiline metsainventuur, mida me igal aastal teeme, oleks võimalikult usaldusväärne ja võimalikult täpne. Selleks, et seda usaldusväärsust ka taastada, mis võib-olla mõningate organisatsioonide silmis ei ole piisav, me plaanime lähiajal tellida ühe auditi Eesti teadusasutustelt, kes siis hindavad kogu seda metoodikat, mis seda konkreetset teemat puudutab.
Aga jah, ma tahtsin siinkohal lihtsalt ära markeerida, et kahetsusväärselt on parlamenditöö halvatud ja seda teemat ei ole suudetud lõpuni menetleda.
Teine oluline teema, mis, nagu ma siiralt loodan, saab veel enne jaanipäeva saadetud kõikidele teistele ministeeriumidele kooskõlastuseks, on uus looduskaitseseadus. Eelkõige kätkeb see endas väga tugevat ja aktuaalset teemat, nimelt lindude pesitsemisrahu. Kehtiva looduskaitseseaduse rakendamisel keskendutakse eelkõige häiringutele, millel on oluline mõju meie linnustiku soodsa seisundi saavutamisele. Siin loetakse häiringuteks igasuguseid tegevusi. Me saame aga ju aru, et kõikide inimtegevuste keelustamine selleks perioodiks oleks liiga ebaproportsionaalne meede.
Üheks lindude häirimise valdkonnaks on kindlasti loetud metsandussektorit. Teine, mis kindlasti avaldab oma tegevusega mõju, on põllumajandussektor. Nii et neid kahte sektorit kahtlemata see otsus mõjutab ja puudutab. Ka käesoleva aasta kevadest statistikat vaadates selgub, et kokku on tänavu keskkonnaametile laekunud 232 kaebust, neist metsaraiete kohta 131 kaebust. Kokku on keskkonnaamet teinud otsuse peatada erinevad tegevused 37 juhul. Ja vaideid omakorda on esitatud keskkonnaameti otsuse peale seitsmel juhul.
Nii et see teema on olnud meediaväljaannetes loodusorganisatsioonide ja metsandussektorite suhtes väga kriitiline. Üks soov, mis osapooltel on tõepoolest olnud, on see, et lõpuks saaks paika õigusselgus ja me saaksime järgmisteks aastateks selgema õigusraami, kas ja kuidas me käsitleme linnurahu. Ma arvan, et seda õigusselgust on vaja. Ja ma loodan siiralt, et enne jaanipäeva me saadame selle eelnõu kooskõlastusringile.
Uus eelnõu näeb ette seda, et kõik looduskaitselised alad läheksid raierahusse ehk tagaksid lindude pesitsusperioodi alates 15. aprillist kuni 15. juulini. Siin me räägime ainult looduskaitselistest aladest. Teine oluline muudatus, mis seal sees on, on see, et loomastiku kaitseks sigimisperioodil on võimalik valdkonna eest vastutaval ministril oma määrusega piirata raie tegemist kuni kaheks kuuks, sõltumata metsatüübist metsaomandist valida välja kas konkreetsed puistud või teha näiteks määrus, mis puudutab ainult riigimetsa. Siinkohal on hea näide see, et riigimets on viimased paarkümmend aastat iseseisvalt ja vabatahtlikult pidanud kinni raierahust 15. aprillist kuni 15. juunini. Seda ka käesoleval aastal. Ma arvan, et nendel otsustel on olnud vägagi positiivne mõju kogu meie Eesti linnustiku heale seisundile, aga tegelikult need teemad vajavad suuremat õigusselgust. Ja ma siiralt loodan, et kui see eelnõu läheb kooskõlastusringile, siis eri organisatsioonid ja teised ministeeriumid annavad siia selge signaali, et me saaksime selle teemaga võimalikult operatiivselt edasi liikuda.
See oleks minu poolt lühidalt kõik. Aitäh!
Juhataja
Liina Kersna, palun!
Liina Kersna
Aitäh! Rõõm on teid näha siin ruumis. Ja rõõm on ka selle üle, et koolid on saanud oma lõpuaktused pidada. Ilm soosis, enamasti lõpuaktused peeti, nii nagu me soovitasime, õues. Piirangud lubasid ka sisetingimustes lõpuaktusi korraldada. Nii et saame panna rasvase punkti sellele väga raskele kooliaastale. Ma tõesti südamest tänan kõiki õpilasi, õpetajaid, koolijuhte, noorsootöötajaid ja lapsevanemaid, kes selle väga raske aja üle elasid ja andsid kõik oma panuse, et lapsed saaksid võimalikult head haridust.
Aga võtaks siis selle kooliaasta kokku. I kuni IV klassini olid lapsed üle Eesti distantsõppel lõppenud õppeaastal seitse nädalat, IX klassid üheksa nädalat, V kuni VIII klassini olid Ida-Virumaal ja Harjumaal lapsed distantsõppel 13 nädalat, ülejäänud Eestis 11 nädalat, XI ja XII klassi lapsed Harjumaal ja Ida-Virumaal 15 nädalat ja üle Eesti 11 nädalat. See on väga suur maht distantsõppele.
Samas, OECD on teinud analüüsi, et rahvusvahelises võrdluses ei saa öelda, et teatud nakatumisnäitaja korral pandi koolid kinni. Küll aga saab tuua võrdluse sellega, et need riigid, kus PISA tulemused on keskmisest kõrgemad, hoidsid oma koole ka keskmiselt rohkem avatuna. Eesti ja Soome näiteks kuuluvad sellesse gruppi, kus olid rahvusvahelises võrdluses koolid rohkem avatud.
Kuidas me kooli aitasime? Esiteks, väga suur tänu Tallinna ja Tartu Ülikooli haridusinstituudile, kes kiiresti tulid kaasa mõttega, et õpetajakoolituse üliõpilased läheksid abiõpetajatena koolidele appi. Kokku oli 350 üliõpilast, kes näitasid valmisolekut minna koolidesse appi. Ja reaalselt koolis toetati õpetajaid abiõpetajatena 3400 tundi. Meil oli koostööleping ja on ka praegu koostööleping asendusõpetajatega, kes asendasid koolides tunde siis, kui õpetajaid oli puudu. Nemad aitasid koole suurusjärgus 2500 tundi. Me avasime õpetajate tugiliini, kuhu õpetajad said oma muredega helistada ja kus vastasid kvalifitseeritud koolipsühholoogid. Meil on plaan selle liiniga jätkata, koostöös koolipsühholoogide ühinguga, ja laiendada sihtrühma nii, et sinna võiksid helistada õpilased, õpetajad ja ka lapsevanemad, kes vajaksid koolipsühholoogi nõu.
Väga populaarne oli ka Harno veebiseminaride sari „Distantsilt targemaks“. Me jagasime välja kokku koostöös lastekaitse liiduga 2600 arvutit nendele peredele, kus oli arvuti puudu. Kõige rohkem läks arvuteid Harjumaale ja Ida-Virumaale, aga näiteks Saaremaale ja Põlvamaale läks alla 50 arvuti, see oli vajaduspõhiselt. Miljon eurot läks ka kohalikele omavalitsustele, selleks et nad saaksid parandada operatiivselt peredes interneti kättesaadavust.
Aga kuidas siis selle distantsõppega läks? Mida me tänastest uuringutest teame? Haridus- ja noorteameti rahuloluküsitluse esialgsed tulemused näitavad seda, et kaks kolmandikku õpilastest ütlesid, et nad said distantsõppega hakkama. See kinnitab ka varasemaid uuringuid, mille järgi 1/3 ütles, et nad said paremini hakkama distantsõppel, 1/3 ütles, et neil ei olnud vahet, kas nad on kontaktis või mitte, ja 1/3 jäi distantsõppega hätta.
82% õpilastest ütles, et neil oli kodus koht, kus rahulikult õppida. Selgelt võrreldes esimese lainega sel korral oli juhendatud õpet distantsõppe ajal rohkem. Kui esimese laine ajal iga kaheksas õpetaja näiteks tegi videotunde, siis nüüd oli juba iga teine õpetaja selline, kes suutis teha videotunde. Kui eelmise laine ajal iga viies õpetaja kasutas digitaalseid õppeplatvorme, siis seekord tegi seda juba iga teine õpetaja. Sellega läks hästi. 65% koolidest ütles, et neil tekkisid probleemid distantsõppes osalemisega ja et õpilaste õpimotivatsioon langes.
Eksamid. Tuletan meelde, et me pakkusime nii põhikooli kui ka gümnaasiumi lõpetajatele koostöös ülikoolidega eksamiteks ettevalmistavaid kursuseid. Need olid hästi populaarsed lõpetajate seas. Ja nagu te mäletate, gümnaasiumi lõpueksamid me muutsime vabatahtlikuks. Nüüdseks me teame, et kõige vähem puuduti eesti keele riigieksamilt – 9% registreerinutest ei osalenud riigieksamil. Matemaatika laia kursuse riigieksamilt puudus 12%. Üldiselt need puudujad olid täiskasvanute gümnaasiumide õpilased. Aga palju oli puudujaid matemaatika kitsas eksamis. Seal oli puudujaid lausa 41%. Ja eksamilt „eesti keel teise keelena“ puudus 37% registreerunutest.
Selgelt saab esile tuua, et need noored, kellel oli plaan minna ülikooli edasi õppima, tegid kas ühe või kaks eksamit, vastavalt sellele, mida neil ülikooli sisseastumiseks oli vaja. Väga hea meel on selle üle, et kuigi hirm oli suur, ühtegi kollet ei tekkinud riigieksamite ajal. Mäletatavasti me andsime võimaluse ka kiirtestida. Nii et selle üle on hea meel.
Põhikooli lõpueksamite tulemus seekord seoti lahti lõpetamisest. Eksami tulemus läheb kirja lõputunnistusele sooritatud protsendina. Seal oli puudujate osakaal sarnane varasemate aastatega, see oli 2–3% ja enamasti olid puudujad need, kes olid isolatsioonis. Näiteks, Ida-Virumaal oli konkreetne kool, kus oli kolm klassikomplekti isolatsioonis, sel ajal nemad said teha koolieksami.
Aga see, kuidas me nüüd edasi läheme, on kindlasti küsimus. Esiteks, kõige tähtsam on vaktsineerimine. On hästi tähtis, et sügiseks oleksid meil õpetajad valdavalt vaktsineeritud. Peaaegu kõik need õpetajad, kes eesliinina, eelisõigusena said vaktsineerimise võimaluse ja ka soovisid vaktsineerimist, on tänaseks vaktsineeritud. Näiteks, käisin mõned päevad tagasi Võru gümnaasiumis, kus on sama hästi kui sada protsenti õpetajatest vaktsineeritud. Võru põhikoolides on samuti väga kõrge protsent. Aga sügiseks oleks väga oluline koolide lahti hoidmiseks see, kui õpetajad on vaktsineeritud. Praegu on meil juba ka võimalus vaktsineerida lapsi. Hetkeseisuga on 5600 teismelist vanuses 16–18 eluaastat ennast juba lasknud vaktsineerida. Kuna alles nüüd hiljuti tuli ka vanusegrupp 12+ vaktsineeritute nimekirja, siis on juba 400 ja veidikene peale last ka vaktsineeritud.
Täna hommikul arutasime Tanel Kiigega, kuidas korraldada laste vaktsineerimist. Kindlasti me kutsume üles augustis perearsti juures vaktsineerima lapsi. Ja koolis, kui koolid avatakse, siis korraldame koostöös kooliõdedega ka võimaluse laste vaktsineerimiseks. Vaktsineerimine on kindlasti hästi tähtis. Tellisime Tartu ülikoolilt tänase teadusliku teadmise, mis puudutab koole ja COVID-it. Üks selle ülevaate põhijäreldustest on see, et koolid peavad olema avatud. Meil on nüüd piisavalt teadmisi selleks, et öelda: koolide sulgemise kahju on oluliselt suurem kui see kasu, mida viiruse leviku tõkestamise mõttes saadakse, arvestades muidugi seda, et tuleb kasutada kõiki ohutusnõudeid. Ja vaktsineerituse tase on samuti oluline.
Kui üldse rääkida distantsõppest, siis gümnaasiumiastmes, juhul kui on väga kõrge nakatumisnäitaja ühiskonnas, ja ka teatud tingimustel põhikooli kolmas aste ehk VII, VIII ja IX klass, aga I–VI ja erivajadustega lapsed peaksid igal juhul saama koolis käia. Nii et me kindlasti sügiseks teeme konkreetsema plaani ja juhised, kuidas vastu minna järgmisele õppeaastale targemana ja nii, et lapsed mitte kunagi ei peaks enam üle elama sellist õppeaastat, nagu see lõppev oli. Aitäh!
Juhataja
Anneli Ott, palun!
Anneli Ott
Tere päevast! Mõningad sõnumit ka kultuurivaldkonnast. Tänasel valitsuse istungil me kinnitasime arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ lõpparuande. Siit aruandest tooksin esile ka mõned sellised näitajad, mõõdikud, mille kohta me saame öelda, et tegelikult üldiselt täitmine oli positiivne. Nendest seatud mõõdikutest 14 täideti täielikult, 9 osaliselt ja 2 jäi täitmata. Aga positiivsed sõnumid, mida saab välja öelda või rõhutada, oleks järgmised. Aktiivse eesti keele oskusega inimeste arv on 2011. aasta tasemelt, mis oli 36%, kasvanud 41%-le 2020. aastaks.
Aruande analüüsist tuli välja ka see, et vähenesid lõhed tööturul eestlaste ja teistest rahvustest inimeste vahel, kuigi nüüd sellel aastal tõenäoliselt need näitajad on natuke teistsugused, sest et midagi ei ole teha, käimasolev kriis on on ka selles mõttes oma mõju avaldanud ja see on kindlasti ka uue „Sidus Eesti 2020–2030“ üks eesmärk, et neid tööturu erinevusi või lõhesid vähendada. Siis 72% kohanemiskoolituse läbinud uussisserändajatest hindasid, et nende konkurentsivõime ühiskonna toimetulekuks on paranenud. Selles arengukavas oli sihttasemeks seatud 70% ja selle koha pealt saab selle tulemusega rahul olla. Üks selline näitaja, mille suhtes on ühiskonnas võib-olla eriarvamused või erinevad seisukohad, on see, et kasvas ERR-i kanalite jälgitavus teistest rahvustest inimeste hulgas. Kui aastal 2017 oli see näitaja 44%, siis 2020. aastal oli see 55%. Nii et see usaldusväärsus on teistest rahvustest inimeste hulgas kasvanud. Siin saab esile tuua seda, nende kanalite oma saadete arv on kasvanud ja seetõttu on usaldusväärsus vaatajate hulgas samuti kasvanud. ERR-i venekeelsete uudiste portaali külastajate arv on 2020. aastal 2016. aastaga võrreldes kuus korda suurem. Ka siin on toimunud erilised muutused. Ja ingliskeelse portaali külastajate arv on samamoodi viiekordistunud. Nii et sellised näitajad on positiivse trendiga.
Kindlasti on tähtis ka eesti keele tasemeeksamite sooritanute arvu kasv, pluss see, et paranes ka vene õppekeelega gümnaasiumite abiturientide eesti keele oskus.
Võib-olla toon ära ka sellised olulisemad algatused. Kindlasti seesama omasaadete mitmekesistamine ETV+ kanalil ja ka Raadios 4, aga ka Narvas ja Tallinnas eesti keele majade avamine, kus igal aastal on meil huviliste arv kasvanud ning soov eesti keelt praktiseerida ja laiendada sellega oma võimalusi on positiivses trendis. Nii et sellega läheme täpselt samamoodi sidusa Eesti arengukava eesmärkide juures edasi.
Nüüd nendest kitsaskohtadest, mis meil on. Näiteks, vähesed omavahelised sotsiaalsed kontaktid, sellistes rahvaalgatustes või kolmandas sektoris vabatahtlikus liikumises osalemine on võib-olla teistest rahvustest inimeste hulgas passiivsem, kui võiks olla. Ka see on järgmise perioodi üks eesmärkidest. Samuti tugiteenuste kättesaadavus. Muu keelega laste ja õpetajate eesti keele oskus on selline, mis vajab rohkem tähelepanu ja mida tuleb aruandes kitsaskohana märkida. Ka kutsekoolide lõpetanuist kõik ei omandanud tööks või edasiõppimiseks piisavalt head eesti keele oskust. Need on sellised väljakutsed, millega meil tuleb järgmise arengukava elluviimisel tegeleda.
Kui lubate, siis ka paaril teisel teemal natukene peatuksin. Kõigepealt saadan tervitused Tartusse. Meil on Tartus käimas suur maailmakongress, nimelt soome-ugri rahvaste VIII kongress. Sinna on registreerunud 400 inimest, ERM-i saalis kohapeal küll nii palju ei ole, aga seal on võimalik ka virtuaalsel teel osalemine. Soome-ugri rahvastest on esindatud 14. Homme arutelul olevatest teemadest. Teemaks on kultuurimaastikud, keel ja meel, et hoida siis soome-ugri rahvaste keelt ja kultuuri. Selline suursündmus toimub Tartus, sest sellel aastal on soome-ugri kultuuripealinn Abja-Paluoja ja see andis nendeks kolmeks päevaks tiitli üle Tartule. Nii et saadame Tartusse siit ka tervitused. Ma arvan, et selline märkimisväärne sündmus kindlasti on oluline, et ka meie eesti keel oleks hoitud ja murdekeeled samuti tähelepanu saaksid.
Kolmanda teemana annan teile natukene ülevaadet sellest, et kultuuriministeeriumile, kultuurivaldkonnale määrati kevadel lisaeelarvega 42 miljonit toetusraha seoses COVID-i kriisiga. Me oleme jõudnud nii kaugele, et taotlusvoorud on lõppenud. Me tegeleme praegu aktiivselt taotluste läbivaatamisega. Tuleb tõdeda, et taotlusi on päris palju rohkem, kui rahalised võimalused on. Kindlasti sajaprotsendiliselt kõiki taotlusi kahjuks rahuldada ei saa. Aga meil on hea meel selle üle, et see aktiivsus on olnud suur. See tähendab seda, et info on jõudnud ja meetmed on olnud vajalikud. Võin siinkohal mõned näited tuua. Loovisikutest me oleme päris palju rääkinud. Praeguseks on 963 loovisikule määratud see loometoetus. See tähendab siis ligi 4,5 miljoni euro jagamist või määramist nendeks toetusteks.
Praegu on veel väljatöötamisel selline uus meede, mis on seotud suurüritustega. See on mõeldud suurürituste korraldajatele ja see on nagu kindlustusmeede. Kui praegu üritusi korraldatakse, aga kui peaks juhtuma, et peab panema peale uued piirangud või peavad juba planeeritud üritused siiski ära jääma, siis on võimalik tulla kultuuriministeeriumilt taotlema nende ürituse korraldamisega seotud kahjude hüvitamist. Nii et kõikide kultuurikorraldajatele, kellel on suuremad üritused kavas, ütlen, et nende kindlustamiseks on meede olemas. Ma loodan, et see annab ka siis toe või julguse neid üritusi korraldada ja ette võtta.
Aga teiste meetmete puhul palun natukene veel kannatlikkust neilt, kes toetust ootavad. Toetuste taotluste läbivaatamine käib ja see töö on prioriteetne meile praegu. Nii et loodetavasti juba varsti ka toetused taotlejateni jõuavad. Aitäh!
Juhataja
Alustame nüüd küsimuste esitamist ja neile vastamist. Palun öelge oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud. Palun küsige läbi mikrofoni! Ja alustame TV3-st.
Sven Soiver, TV3
Küsimus peaministrile. Reformierakonna reiting on väga kiires tempos langemas. Te olete eile ise ka maininud, et sellel on väga konkreetsed põhjused ja raske on teha ebapopulaarseid otsuseid. Aga mida te ette võtate? Sest omavalitsuste valimistele langeva reitinguga vastu minna, hetkel veel napilt esikohal oleva erakonnana, aga võib-olla varsti teisel või kolmandal kohal oleva erakonnana pole just partei suhtes tore?
Kaja Kallas
No õige vastus on, et hakkame tegema populaarseid otsuseid.
Sven Soiver
Milliseid?
Kaja Kallas
Hakkame kõigile raha jagama, see on ju populaarne. Aga meil on plaan, mis koosneb ju erinevatest elementidest. Selle kogu mõte on ikkagi paremini hoitud Eesti. See tähendab seda, et on paremini hoitud riigi rahakott, paremini hoitud majandus. Ja kohalikes omavalitsustes täpselt samamoodi, näiteks paremini hoitud Tartu või olgu see paremini hoitud Kanepi. Eks kohalikel valimistel on väga spetsiifilised kohalikud mured. Me vaatame seda üldist pilti ja seisame oma väärtuste eest. Me oleme ausad olnud kogu aeg. Aga nii nagu ma olen öelnud, kui on ebapopulaarsed otsused, siis ongi raske olla populaarne.
Sven Soiver
Täiendav küsimus ka kampaaniate kohta. Kas te Reinsalu raamatut olete juba lugenud? On teile sellest ülevaade tehtud ja mis te sellest arvate? Või ootate põnevusega, et mis seal teist näiteks kirjas on?
Kaja Kallas
Ma ei usu, et seal minust midagi kirjas on. Aga ei, ma ei ole seda raamatut lugenud. Mul on tegelikult päris palju tegemist. Võib-olla te ei ole märganud… Aga ei, ma ei ole Reinsalu raamatut lugenud ega sellega tutvunud.
Juhataja
Järgmine küsimus.
Marian Võsumets, Kanal 2
Aitäh! Minu küsimus on peaministrile ja haridusministrile. Üks osa sellest eilsest peaministri umbusaldamisest oli vastumeelsus kärpepoliitika vastu ja sotsiaaldemokraadid tõid esile ikkagi ka laste huvihariduse [raha] kärpimise. Kuidas seda tagasivaates – nüüd, kus see otsus on tehtud – ikkagi põhjendada? Kuidas te olete valmis näiteks sellest huvihariduse vähenemisest tingitud vaimse tervise probleemide ja nende kahjudega tulevikus tegelema? Nii et esiteks palun vastust selle n-ö kärpepoliitika õigustamise ja teiseks konkreetselt laste huvihariduse kohta. Aitäh!
Liina Kersna
Kui võib, ma alustan ja siis peaminister saab täiendada. Neid otsuseid tehes me lähtusime põhimõttest, mis on riigi ülesanne ja mis on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Seaduse kohaselt on huvitegevuse, huvihariduse ja noorsootöö korraldamine kohaliku omavalitsuse ülesanne. Mõned aastad tagasi tõesti tehti kokkulepe, et riik maksab toetust ja seda ka seaduse kohaselt. Riik võimaluse korral maksab toetust. See toetus oli 14,25 miljonit. Kui oli vaja leida kokkuhoiukohti, siis vaadates numbreid, kohalikud omavalitsused on viimasel neljal aastal aina enam, iga aastaga aina enam panustanud laste ja noorte huvitegevusse ja huviharidusse. Kui me võtame spordi ka juurde, kus samuti on hästi suur roll laste huvitegevusel, siis 165 miljonit eurot kohalikud omavalitsused panustavad noorsootöösse, huvitegevusse, huviharidusse ja sporti.
Sellest see riigi toetus on loomulikult oluline olnud. Sellel oli kaks mõtet: esiteks, kättesaadavuse parandamine, ja teiseks, huviringide mitmekesistamine. Numbrid näitavad seda, et mitmekesistamise eesmärk on täidetud nende aastatega, kui see toetus on olnud. Huviringe on tõesti tekkinud juurde ja kohalikud omavalitsused, kelle tulubaas järgnevatel aastatel jätkuvalt kasvab, saavad teha otsuseid, et nad jätkavad nende huviringidega, mis on olnud riigi rahast praegu finantseeritud, kui nad arvavad, et see huviring toimib ja lapsed seal saavad käia. Teine eesmärk oli kättesaadavuse suurendamine. Nii Eesti sees tehtud uuringud kui ka rahvusvahelised võrdlused ütlevad, et Eestis on huviharidus hästi kättesaadav.
Aga see ei tähenda seda, et me peaksime ütlema, et nüüd ongi kõik hästi. Mina arvan, et seda raha, 7,24 miljonit, mis on väga suur raha, jätkuvalt, me peaksimegi kasutama sihitatult just nimelt kättesaadavuse probleemide tagamiseks. Nii et see on minu selgitus, miks sai tehtud selline otsus. Ja meil on plaan ikkagi rakendada ju tulevikus ka kultuuriranitsa toetust, mis on ka seitse miljonit eurot. Vaatame, kuidas meil sellega läheb. Igal juhul me teeme tööd selle nimel, et seda saaks võimalikult ruttu rakendada. Aitäh!
Kaja Kallas
Mul ei olegi siin palju lisada. Oluline ongi see, et see on kohalikule omavalitsusele eraldatud raha. Me teame seda ka mitmete näidete puhul, et seda on kasutatud väga erinevalt kohalikes omavalitsustes. Huvihariduse korraldamine on kohalike omavalitsuste ülesanne. Kohalike omavalitsuste tulubaas tõuseb järgmisel aastal 30 + 16 miljonit, nelja aasta jooksul 250 miljonit. See on tunduvalt rohkem, kui on see konkreetne summa.
Ja kui lähtuda sellest, mida on umbusaldajad ju ise öelnud, kui me räägime pensionifondide rahast, et raha on vaba, miks te ütlete, kuhu ma pean selle raha panema, siis samamoodi saab öelda, et miks kohalikele omavalitsustele siis riik ütleb, et selle raha sa pead sinna panema, kui tegelikult see osakaal rahast, mida kohalik omavalitsus saab kasutada oma äranägemisel, ju suureneb kokkuvõttes.
Nii et kui huviharidus on oluline – ja ta on oluline –, siis ju kohalikud omavalitsused sellega ka jätkavad. Nii nagu haridus- ja teadusminister ütles, järjepidevalt on see osakaal ka suurenenud. Ja jätkuvalt see on ka kohaliku omavalitsuse ülesanne.
Anneli Ott
Aitäh! Ma lihtsalt lisaksin, kuna siin tuli juttu ka kultuuriranitsast, et kultuuriministeerium esitas kultuuriranitsa taotluse ka riigi eelarvestrateegia arutelu juurde järgmiseks perioodiks. Hetkel me selles kokkuleppele ei saanud või seda toetust ei ole veel saanud, kuid kultuuriranitsa mõte on sisuliselt see, et me toetaksime kooliõpilaste võimalust aastas kahel-kolmel kontserdil, teatrietendusel või näitusel osalemist. Kui me alustasime nüüd õppeaasta algusest, siis see teeb tõesti üle kuue miljoni, täpsemalt 6,4 miljonit, kui ma täpselt mäletan. Loodetavasti me saame vähemalt pilootprojektina seda alustada sellel sügisel, kui eelarveläbirääkimised seda võimaldavad. Kindlasti on see õpilaste huvihariduse täiendavaks toetuseks väga hea meede ja kindlasti ka meie kultuurivaldkonnale laiemalt suur toetus, et saaks kohalike omavalitsuste ja koolidega seda koostööd teha.
Viljar Voog, Õhtuleht
Küsimus peaministrile. Siin alguses saavutusi ja värskeid uudiseid ette lugedes te ütlesite, et 22 miljonit on tervishoiutöötajate palgatõus. Täna hommikul olid päästjad siin Stenbocki maja ees ja lubasid Rumeenia presidendi korteeži valvanud politseinikele, et järgmine kord kutsuvad nemad ka meeleavaldusele kampa. Samal ajal siseminister ütles, et nende palgatõusuks terves sisejulgeoleku valdkonnas on seitse miljonit. Miks ja mis teie sõnum nendele päästjatele on?
Kaja Kallas
Jaa, ma käisin ka kohtumas päästjatega maja ees ja nende nõudmisi kuulamas. Kui me arutasime riigi eelarvestrateegiat, siis eelmises strateegias oli päästjate, politseinike, õpetajate ja sotsiaaltöötajate palgatõusuks neljaks aastaks ette nähtud ümmargune null. Me tegelikult tegime suuri pingutusi selleks, et see ei oleks ümmargune null, et seal oleks ikkagi palgatõus. Praegu on seal kirjas 3%. Jah, ma saan aru, et seda on vähe ja ootused on palju suuremad. Eks me loomulikult teeme selle nimel tööd, et nendele ootustele paremini vastata, aga see 3% on siiski parem kui null.
Tervishoiutöötajate palk ei ole tõusnud, nii nagu päästjate palk tõusis kaks aastat tagasi, 20%. Seda ei ole tervishoiutöötajatel olnud. Samas, sellel aastal ja eelmisel aastal tervishoiutöötajad võtsid kogu selle surve ja löögi väga paljuski enda peale, mis puudutavad COVID-i kriisi. Seetõttu nende palkade tõstmine, arvestades, et seda ei ole ka ammu juhtunud, on väga oluline. Ma ei ütle, et kõikide teiste palgatõus ei ole oluline, aga need ei ole nagu ühes paketis. Ja see surve sellest tervisekriisist tulenevalt on olnud ka väga suur. Õed ja arstid on töötanud väga suure ülekoormusega, nad on teinud väga palju ületunde ja see on olnud väga raske. Me oleme kõik tänulikud neile, et nad on seda tööd teinud sellise pühendumusega, ja me loodame, et nad teevad seda ka edaspidi. Aitäh!
Viljar Voog
Ja teine küsimus. Teine teema, aga sama adressaat ikka. Ma saan aru, et eile sai sellest ka palju räägitud selle majandusprognoosi valguses, et mida iganes see kasv teeb, tuleb see, kas kärped tulevad või mitte, teemaks alles sügisel, kui hakatakse eelarvet kokku panema. Samas, te ütlesite, et kui mitu riigiasutust teevad sama asja, siis nende ühe katuse alla panemisega tahate te kindlasti jätkata. Sellest tulenevalt KredExi ja EAS saavad kokku. Kas ja mis mahus on juttu olnud sellest, et ka MES sinna alla panna? Nad teevad sama asja ja võimalik, et sellega välditaks ka seda probleemi, mida riigikontroll just hiljuti esile tõi. Aitäh!
Kaja Kallas
Aitäh! Kõigepealt, Eesti eelarvekalender on jah paika pandud. See näeb ette, et riigi eelarvestrateegia koostatakse kevadise majandusprognoosi järgi, mis on aprillis, ja järgmine samm on septembris, kui riigieelarve tuleb riigikogule üle anda. Eesti Panga majandusprognoos on väga positiivne uudis. See näitab seda, et ka riigieelarve või lisaeelarve kriisiabimeetmed olid hästi sihitud, nii et majandus kiiresti taastub. See annab kindlasti põhjust optimismiks. Ja seda me vaatame septembris uuesti, kui tuleb uus sügisene majandusprognoos.
Nüüd, tulles teise küsimuse juurde … Mul läks meelest ära. Just, MES, jah. Ma mõtlesin, et kus see nüüd läks. MES ja KredEx, just. Jaa, me arutasime seda valitsuskabinetis ka, et tegelikult neid organisatsioone, kes veel tegelevad sarnaste asjadega, kui me võtame suures pildis, on EAS, KredEx, MES, no mõnes mõttes ka PRIA, KIK. Aga neil on natuke teistsugune spetsiifika. MES-il KredExil on väga sarnased suunad. Aga hetkel liigume kiiremini edasi KredExi ja EAS-i ühendamisega, sest see tundub olevat lihtsam, kuna nad on ühe ministeeriumi haldusalas. Selle kõrval me arutame ka täiendavaid võimalusi. Ehk me läheme samm sammu haaval, et liikuda sinna, et teenused oleksid ühes kohas.
Eelmisel nädalal me tegime valitsuskabinetis ka otsuse, mis puudutas äridiplomaatiat ja EAS-i esindusi. See on ka üks vaidlus, mis on olnud pikalt üleval, nimelt, kes Eestit välismaal esindab. Meil on olnud nagu EAS-i välisesindajad eraldi ja siis meil on olnud saatkonnad. Nüüd me otsustasime, et me viime need nagu ühtse juhtimise alla. Ütleme, ka selleks, et ettevõtjatel ja inimestel ei oleks mingit segadust sellega. Nii et need sammud tulevad, jah. MES, KredEx ja EAS – järgmine samm on MES-i analüüsimine ka, aga praegu on KredExi ja EAS esimene samm. Aitäh!
Juhataja
Järgmine küsimus TV3-st.
Sven Soiver, TV3
Küsimus Liina Kersnale nende õpihuvi laagrite kohta. Raha oli teil üks summa, taheti kaks miljonit rohkem. Kas te leiate selle raha või jäävad mingisugused laagrid tegemata? Ja kui ta selle kaks miljonit lisaks leiate, siis kust te selle võtate?
Liina Kersna
Aitäh! Hea küsimus. Me saime lisaeelarvega toetust 12 miljoni jagu ja need olid mõeldud esiteks õpihuvi laagrite jaoks ja teiseks erahuvihariduse toetusteks. Just nimelt selle erahuvihariduse toetuse taotlemise tähtaeg on lõppenud ja sealt jäi raha üle. Nii et me saame sedasama lisaeelarvest saadud raha kasutada vajaduse korral õpihuvi laagrite toetamiseks, kui on tõesti neid kvalifitseeritavaid laagreid nii palju, et see läheb üle kuue miljoni euro. Aga mul on väga hea meel, et huvi selle toetuse vastu oli suur. Meil on 611 taotlust, peaaegu kaheksa miljoni euro eest.
Neid valdkondi, mida kaetakse, on hästi palju. Seal on näiteks loovust arendavaid laagreid, spordilaagreid, reaalainetele pühendatud laagreid. Kõige suurem taotlus oli 1,2 miljonit „Rakett 69“ laagrid, mis on üles ehitatud teada-tuntud telesaate põhimõttel. Nad panevad ette, et kõikides Eesti maakondades koostöös õpetajatega neid laagreid läbi viiakse. Nii et hiljemalt juuli keskpaigaks on need hindamistulemused teada. Ja kui on kvalifitseeritud taotlusi rohkem kui kuue miljoni eest, siis me saame seda raha võtta teise kriisimeetme arvel, kus jäi raha üle.
Sven Soiver
Kui palju seal üle jäi? Kas see katab kogu selle asja?
Liina Kersna
Seal jäi üle suurusjärgus poolteist miljonit – mälu järgi ütle – sellest erahuvihariduse meetmest. Nii et ei pruugi täpselt kaheksat miljonit kokku saada, aga me ei ole neid taotlusi suutnud veel hinnata selle koha pealt, kui palju nendest kvalifitseeruvad. Me väga loodame, et kõik need, kes kvalifitseeruvad, saavad siiski rahastuse.
Sven Soiver, TV3
Endiselt raha teemal küsin. Ehk siis, peaminister, te olete öelnud, et kui sügisene majandusprognoos ja kõik läheb paremini, siis võib-olla ei pea nii suuri kärpeid tegema. Kui nüüd majanduskasvu prognoositakse palju suuremana ja maksulaekumine on arvatust palju parem, siis kui häid uudiseid või mis näitajaid te ootate, et öelda: seda 60 miljonit ei pea kärpima või üldse ei pea kärpima? Kui häid uudiseid te ootate?
Kaja Kallas
Esiteks, ma arvan, et see võimalike kokkuhoiukohtade otsimine on siiski mõistlik mõte. Sest nagu ma olen korduvalt öelnud, viimase viie aasta jooksul on riigi kulud kasvanud üle 47% kõikidest kuludest. See kasv on olnud väga-väga suur. Tulud ei ole sellele järele tulnud. Riigieelarve auk on endiselt väga suur. Ja see, et me otsime sünergiat eri ministeeriumite vahel, minu arvates ongi vajalik. See on see riigireform, mida on pikalt nõutud, nii et me tegelikult teeme asju ühes kohas, inimese seisukohalt. Nii et ma arvan, et sellega me kindlasti jätkame. Ja nagu ma ütlesin ka varem, eelarvekalender on paigas. Ka praegused head uudised majandusprognoosi näol ei pane meid seda eelarvekalendrit kuidagi selles mõttes muutma, vaid me saame teha otsuseid siis, kui nende otsuste aeg on.
Liina Kersna
Ma arvan, et igal ministeeriumil tasub aeg-ajalt vaadata üle tööprotsessid ja otsida, kuidas oleks võimalik neid optimeerida, teha mõistlikumalt. Meie haridus- ja teadusministeeriumis ka teeme seda analüüsi, et mida teeb ministeerium, mida teeb haridus- ja noorteamet, aga mida teevad ka ülikoolid ning kas näiteks äkki neid asju, mida teeb ministeerium või teeb Harno, võiks teha ülikoolid. Meil on Tallinnas ja Tartus haridusteaduste instituudid, kus ka väga palju arendatakse teste, arendatakse õppekavu ja tehakse koolitusi. See, et me vaatame üle need tööprotsessid ja vajaduse korral neid optimeerime, on igati mõistlik.
Sven Soiver
Täpsustav küsimus ministeeriumide vahelise koostöö ja ühtsete sõnumite kohta jms. Teie ütlete, et ranitsatoetus tuleb võimalikult kiiresti, aga kultuuriminister ütleb, et kokkuleppele ei jõutud, kas tuleb või ei tule.
Liina Kersna
No mina ei öelnud seda, et tuleb võimalikult kiiresti. Seda me peamegi sügisel arutama. Muidugi, see võiks tulla ja meie ühine eesmärk ju see on, et ta tuleks. Eks siis sügisel näeme, kas on vahendeid selleks. Aga eesmärgina on see meil ühine.
Kaja Kallas
Jaa, ma ütleks ka, et koalitsioonilepingus me oleme selles ju kokku leppinud, et me seda teeme. See, milles meil ei ole veel detailides kokkulepet, on see, kuidas. See on see seis.
Juhataja
Kui rohkem kommentaare ja küsimusi ei ole, siis on meie pressikonverents lõppenud. Tänan teid!
