1. Noortevaldkonna arengukavast 2021–2035
Esitaja: haridus- ja teadusminister Liina Kersna
„Noortevaldkonna arengukava 2021–2035“ on jätkuks noortevaldkonna arengukavale 2020, milles seatakse noorsoopoliitika sihid järgmiseks 15 aastaks. Eesmärk on luua eeldused selleks, et noortel kõigis Eesti piirkondades oleks võimalik elada tervislikku ja täisväärtuslikku elu ning võimestada ja muuta kogukonda ja riiki selliselt, et Eestis on maailma parim keskkond kasvamiseks, elamiseks ja eneseteostuseks.
Arengukava sisaldab nelja strateegilist eesmärki:
HOOG - Noored on loov ja ühiskonda hoogsalt edasiviiv jõud – hariduse, kultuuri, majanduse, keskkonna ja teiste valdkondade edenemise nügijad ning eestvedajad.
OSA - Noorte õiguste kaitsmine riigis on järjepidev ning noorte aktiivne kodanikuosalus toetatud.
ISE - Kvaliteetne noorsootöö (sh noorte huviharidus) on kättesaadav üle Eesti ning loob kõigile noortele võimalused mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks, kogemuste pagasi rikastamiseks ja iseseisvumiseks
KINDLUS - Noorte üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ning ennetatakse kindlustunnet suurendava turvavõrgustiku abil.
Vabariigi Valitsus arutas arengukava eelnõud 29. oktoobril 2020. aastal ning saatis selle enne lõplikku kinnitamist Riigikogule arutamiseks.
Arengukava eelnõu on esitatud valitsusele lõplikuks heaks kiitmiseks, enne seda tutvustatakse strateegiadokumenti valitsuse kabinetinõupidamisel.
Valitsus kiitis arengukava istungi otsusena heaks ning haridus- ja teadusministeerium avaldab selle oma kodulehel.
2. COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud küsimustest
Esitaja: peaminister Kaja Kallas
Valitsuse liikmed arutavad koroonaviiruse levikust tingitud olukorraga seotud küsimusi.
3. Olukorrast Valgevene-Läti piiril
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Siseminister annab valitsuse liikmetele ülevaate olukorrast Valgevene-Läti piiril seoses migratsioonisurvega.
4. Ettepanekust elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (direktiivi ülevõtmine) edasise menetlemise võimaldamiseks
Esitajad: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Eelnõuga võetakse Eesti õigusruumi üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/9442 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta.
Valitsuse liikmed arutavad eelnõuga seotud küsimusi, mis defineerivad täpsemalt Eesti suurima jaotusvõrguettevõtja, Elektrilevi OÜ, juhtimise ning sõltumatuse. Arutusel on elektrituru direktiivi ülevõtmise hetkeolukord ja võimalikud alternatiivid, mis võimaldaks eelnõu esitamist Riigikogule.
5. Analüüsist ja ettepanekutest vesiniku-ressursside kasutuselevõtu kohta
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Eestis on suurim potentsiaal ning kõige positiivsema sotsiaalmajandusliku mõjuga vesiniku kasutusele võtmine transpordi valdkonnas, aga ka hoonete energiavarustuses, tööstussektoris ja energiatööstuses. Kuid Eestis rohelise vesiniku tootmiseks ja turule toomiseks on ennekõike oluline ambitsioonikate taastuvenergia eesmärkide püstitamine ja elluviimine, et tekiks vajadus ja eeldused taastuvenergia salvestamiseks vesinikuna ning selle hilisemaks kasutuselevõtuks. Nõudlust taastuvatest allikatest toodetava elektri järele saab rahuldada täiendavate taastuvenergia vähempakkumiste plaanimise, planeeringute ja lubade menetlustoimingute tõhustamise, riigikaitseliste piirangute leevendamisega riigikaitsesse panustavate lisaseadmete soetamise abil ning tegevuskava koostamise ja elluviimisega meretuuleparkide rajamiseks Eestis.
6. Toetusvabade investeeringute hoogustamisest taastuvelektri tootmisseadmetesse
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Valitsuse liikmed arutavad võimalusi, kuidas hoogustada toetusvabade taastuvelektri tootmisseadmete rajamist ja maandada ühtlasi avaliku sektori elektriostu hinnariski, kasutades selleks pikaajalist elektri ostumüügilepingut.
2020. aastal ulatus taastuvelektri tootmise toetamiseks kogutav tasu tarbijatelt üle 97 mln euro. Tänu sellele toetusele rajatud elektrijaamadele on Eesti oma taastuvelektri toodangut neli korda tõstnud (0,5 TWh aastal 2009 vs 2,1 TWh aastal 2019). Selleks, et täita 2030. aastaks taastuvelektri kasutamise eesmärki (4,3 TWh) kohaliku taastuvelektriga, peame oma taastuvelektri toodangut veel vähemalt kaks korda suurendama. Toetus on seni olnud vajalikuks garantiiks investoritele ja finantseerijatele, et investeeringuid taastuvenergia tootmisseadmetesse tegelikkuseks saaks.
Avaliku sektori elektritarbimine (hinnanguliselt 0,7…1,2 TWh/a) moodustab märkimisväärse osa Eesti elektritarbimisest (8,44 TWh). Seeläbi on ka avalikul sektoril suure energiatarbijana väga hea võimalus turupõhiseid taastuvenergia investeeringuid initsieerida, maandada seeläbi riigi elektriostu riske ning vähendada kulusid elektri ostmisele. Eesti riik oleks sellise pikaajalise taastuvenergia ostulepingu edendajana Euroopas ainulaadne.
7. Uue parvlaeva ehituse hankimisest mandri ja suursaarte vahelistele parvlaevaliinidele
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Valitsuse liikmed arutavad uue parvlaeva ehituse hankimisega seonduvat.
8. Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. a määruse nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord“ muutmise eelnõust
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Arutusel on muudatused, mis puudutavad peamiselt ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise korda Eesti sisemerel. Muudatuste kohaselt ei ole käitlemine enam lubatud kõigil sisemeres olevatel ankrualadel, vaid tellitud riskihinnangu kohaselt on selleks valitud teatud ankrualad, mis on määrusele lisatud. Samuti on piiratud lubatud käitlusviise sisemeres ning muudatuste kohaselt on sisemeres valitud ankrualadel edaspidi lubatud vaid punkerdamine. Teised muudatused puudutavad ametkondade muutunud nimetusi ja käitlemisest teavitamist.