1. Karistusseadustiku, loomakaitseseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärk on ajakohastada karistusõigust nii, et see kaitseks inimesi paremini vägivalla, sh tõsiste ähvarduste ning digivägivalla eest.
Muudatused puudutavad eelkõige juhtumeid, kus kahju ei pruugi väljenduda ainult füüsilises vigastuses. Näiteks täpsustatakse lähisuhtevägivalla ja ähvardamise regulatsiooni, et hõlmata ka ähvardusi seksuaalvägivalla, vabaduse võtmise, lähedase inimese kahjustamise või intiimse materjali avaldamisega. Samuti luuakse selgem vastutus seksuaalse sisuga piltide või videote nõusolekuta levitamise ja sellise materjali avaldamisega ähvardamise eest, sealhulgas juhul, kui materjal on töödeldud või loodud tehisintellekti abil.
"Kehalise väärkohtlemise" puhul muudetakse juba paragrahvi pealkirja, et see ei jätaks eksitavat muljet, nagu kaitseks säte üksnes inimese kehalist tervist: „kehaline väärkohtlemine“ asendatakse pealkirjaga „füüsilise ja vaimse tervise kahjustamine“. Samal ajal tõstetakse karistuse ülemmäära ühelt aastalt kahele aastale, et raskematele, julmematele või intensiivsematele väärkohtlemise juhtumitele oleks võimalik reageerida teo tegelikule raskusele vastavalt.
Eelnõu tugevdab ka nende inimeste kaitset, kes sõltuvad igapäevases elus teise inimese hoolest. Kui hooldaja jätab abivajaja teadlikult ja korduvalt ilma vajalikust abist või kohtleb teda inimväärikust alandavalt, peab riigil olema võimalus sekkuda enne, kui tekib raske tervisekahjustus või eluoht. Loomapidamise puhul võimaldavad muudatused paremini reageerida olukordadele, kus looma pidamine ohustab inimesi, vara või looma ennast, ning raskemate julma kohtlemise juhtumite puhul karmimalt reageerida.
Laiemalt on eelnõu mõte anda selgemad tööriistad juhtumiteks, kus praegune õigus ei võimalda ohtlikule või alandavale käitumisele piisavalt täpselt reageerida. See ei tähenda iga eksimuse kriminaliseerimist, vaid keskendub teadlikule, korduvale või tõsiselt kahjustavale käitumisele. Muudatuste ühine eesmärk on suurendada kannatanute kaitset, ennetada raskemaid tagajärgi ja tagada, et karistusõigus vastaks paremini tänapäeva ühiskonnas ilmnevatele ohtudele.
2. Tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga lihtsustatakse ja ajakohastatakse maksudeklaratsioonide esitamist, et vähendada nii maksumaksjate halduskoormust kui ka riigi töökoormust. Seniste staatiliste deklaratsioonivormide asemel sätestatakse edaspidi seadustes esitatavate andmete loetelud, mis võimaldab Maksu- ja Tolliametil kujundada e-keskkonda paindlikumalt ning arendada automaatset andmevahetust majandustarkvarade ja MTA süsteemide vahel.
Muudatustega piiratakse paberdeklaratsioonide esitamist. Tööandjad peavad edaspidi esitama TSD deklaratsiooni elektrooniliselt sõltumata töötajate arvust. Seni oli kuni viie töötaja puhul võimalik esitada deklaratsioon paberil. Objektiivse takistuse korral jääb siiski võimalus taotleda paberil esitamise luba.
Ka füüsilised isikud peavad teatud juhtudel esitama tuludeklaratsiooni elektrooniliselt, näiteks suuremas mahus finantsinvesteeringutelt saadud tulu deklareerimisel. Põhjendatud juhul säilib ka neile võimalus esitada deklaratsioon paberil.
Elektrooniline deklareerimine aitab vähendada andmevigu, paranduste vajadust ja käsitsi sisestamist ning kiirendab andmetöötlust. Seadus on kavandatud jõustuma 1. detsembril 2026, osa muudatusi 1. jaanuaril 2027.
3. Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2020. a määruse nr 97 "Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskiri" ja Vabariigi Valitsuse 26. märtsi 2020. a määruse nr 23 "Paadenurme looduskaitseala kaitse-eeskiri" muutmine
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Määruse eelnõu
Alutaguse rahvusparki laiendatakse poole võrra, seniselt 45 019 hektarilt ligi 69 800 hektarini. Laiendamise peamine eesmärk on kujundada Alutaguse metsadest sidusam kaitseala ning parandada eelkõige lendorava ja metsise elupaikade kaitset. Laiendusest ligikaudu 7500 hektarit on juba praegu kaitse all, peamiselt liikide püsielupaikadena, ning ligi 17 000 hektarit on seni kaitseta maa, millest valdav osa kuulub riigile. Seni püsielupaigana kaitstavatel eramaadel kaitsekorda rangemaks ei muudeta. Kaitseala laiendamise käigus moodustatakse kaheksa uut piiranguvööndit ning rahvuspargi kaitse-eesmärke täiendatakse kümne taime- ja samblikuliigiga. Eelnõu koostamisel arvestati osaliselt maaomanike esitatud ettepanekutega.
4. Vabariigi Valitsuse 18. septembri 2025. a määruse nr 76 "Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse eraldamise ning toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord" muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu
Määrusega täpsustatakse teadus- ja arendustegevuse tegevustoetuse jaotamise põhimõtteid, kuna määruse esmakordsel rakendamisel 2026. aastal ilmnes mitme sätte ebaselgus. Muudatuste eesmärk on suurendada toetuse jaotamise läbipaistvust, ühtlustada arvestuspõhimõtteid ning tagada, et toetuse määramisel võetakse arvesse üksnes teadus- ja arendustegevusega otseselt seotud tulemusi. Selleks täpsustatakse tulemusnäitajate arvestamist, arvesse minevate tulude sisu ning sätestatakse selgelt tulud, mida toetuse arvutamisel ei arvestata.
Muudatused on valdavalt tehnilised ja täpsustavad ning senist praktikat oluliselt ei muuda, kuigi võivad vähesel määral mõjutada toetuse jaotumist asutuste vahel. Selgemad reeglid vähendavad ühtlasi teadus- ja arendusasutuste ning andmete kontrollijate halduskoormust, sest väheneb vajadus täiendavate selgituste ja andmepäringute järele. Kokkuvõttes muudab eelnõu tegevustoetuse jaotamise süsteemi selgemaks ja ühetaolisemaks.
5. Kolgi madaliku looduskaitseala ja Irbe madaliku looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Määruse eelnõu
Kolgi ja Irbe looduskaitsealad moodustatakse Eesti majandusvööndis asuvate väärtuslike mereelupaikade kaitseks. Aladel kaitstakse eelkõige karisid, kalade olulisi koelmu- ja toitumisalasid ning ohustatud lindude, sealhulgas auli, järvekauri, punakurk-kauri, väikekajaka ja mustvaera talvitus-, toitumis- ja rändepeatuspaiku. Kolgi kaitseala asub Saaremaast umbes 26 km läänes ja Irbe kaitseala Sõrve poolsaarest umbes 23 km edelas. Kolgi kaitseala pindala on 85,6 km² ja Irbe kaitseala 37,5 km².
Mõlemad alad määratakse sihtkaitsevööndiks, kus on keelatud uute ehitiste püstitamine, jahipidamine ja traalpüük, kuid inimeste viibimist ja ujuvvahenditega liiklemist ei piirata. Kaitsealadele meretuuleparke rajada ei saa, kuid nende moodustamine ei mõjuta oluliselt tuulikute rajamist piirnevatele arendusaladele.
6. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 53 "Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite kasutamise auditeerimine" muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõuga ajakohastatakse perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide toetuste auditeerimise korda.
Kehtiv auditeerimise määrus ei reguleeri eraldi toetusi, mille maksmine sõltub kokkulepitud tulemuste saavutamisest, mitte tehtud kuludest. Muudatuse kohaselt kontrollitakse selliste toetuste auditites rahastamistingimuste täitmist ja tulemuste saavutamist.
Kehtivas määruses on kasutusel Euroopa Liidu õigusest erinevad või aegunud mõisted. Seetõttu viiakse mõisted kooskõlla EL õiguse ja auditeeriva asutuse tegeliku töökorraldusega.
Kehtivas määruses on eraldi sätestatud ülesanded, mis ei ole iseseisvad auditiliigid või mida Euroopa Liidu õigus enam ei nõua. Need sätted tunnistatakse kehtetuks, vältides eksitavat tõlgendamist ja dubleerimist.
Muudatused suurendavad õigusselgust ja viivad auditeerimise korra kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Toetuse saajate õigused ega kohustused ei muutu ning täiendavaid kulusid ega halduskoormust muudatusega ei kaasne.
Määrus jõustub üldises korras.
7. Kaitseministeeriumi kantsleri teenistusest vabastamine
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu
Kaitseminister esitab valitsusele ettepaneku vabastada ametist kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk alates 15.9.2026.
Kuusk on töötanud kaitseministeeriumi kantslerina 1. septembrist 2024.
8. Eesti kodakondsuse andmine (30 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 30 isikule naturalisatsiooni korras.
9. Eesti seisukohad energiamärgistuse ja rehvimärgistuse lihtsustamise (COM(2026) 565) kohta
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Euroopa Komisjon esitas 24. juunil 2026 ettepaneku lihtsustada ja digitaliseerida energiamärgistuse ja rehvide märgistamise nõudeid, vähendades ettevõtjate halduskoormust ja parandades nõuete täitmist, eelkõige veebikaubanduses.
Muudatused puudutavad peamiselt energiamärgiste laialdasemat digitaliseerimist ja EPREL-i andmebaasi kasutamist, tootjavastutuse kohustuste täpsustamist ning märgiste ajakohastamise lihtsustamist. Komisjoni hinnangul võimaldavad muudatused ELis säästa ligikaudu 125 miljonit eurot halduskulusid aastas. Ettepanek ei muuda energiamärgistuse süsteemi põhieesmärke ega ülesehitust, vaid lihtsustab olemasolevate nõuete rakendamist. Eesti toetab ettepaneku lihtsustamise ja digitaliseerimise eesmärki, kui see vähendab reaalselt ettevõtjate halduskoormust ja andmete dubleerimist ning säilitab tarbijatele vajaliku teabe kättesaadavuse. Uued kohustused peavad olema proportsionaalsed ja praktiliselt rakendatavad ning turujärelevalve tugevdamisel peab säilima liikmesriikide paindlikkus ja riskipõhine lähenemine.
10. Eesti seisukohad ELi andmekaitsemääruse (EL) 2018/1725 muutmise kohta, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Euroopa Komisjon avaldas 23. juunil 2026 eelnõu COM(2026) 314, et muuta määrust (EL) 2018/1725, mis reguleerib isikuandmete töötlemist Euroopa Liidu institutsioonides, organites ja asutustes. Eelnõu peamine eesmärk on ühtlustada õiguskaitse- ja kriminaalõiguse valdkonnas tegutsevate ELi asutuste andmekaitseraamistikku ning vähendada kehtiva regulatsiooni killustatust. Praegu on andmekaitsenormid jaotunud määruse (EL) 2018/1725 (edaspidi EUDPR) ning üksikute asutuste asutamisaktide vahel.
Eelnõu eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada ELi õiguskaitse- ja kriminaalõiguse valdkonnas tegutsevate liidu institutsioonide, organite ja asutuste suhtes kohaldatavat andmekaitseraamistikku. Selleks laiendatakse EUDPRi IX peatüki kohaldamisala Euroopa Prokuratuurile ning koondatakse kõigi ELi institutsioonide, organite ja asutuste suhtes ühtmoodi kohaldatavad andmekaitsenormid senisest suuremas ulatuses ühte õigusakti. Eelnõuga täpsustatakse ja ühtlustatakse muu hulgas andmekaitseametnike ülesandeid, töötlemistoimingute registreerimist, järelevalveasutuste koostööd, rahvusvaheliste andmeedastuste korda ning Euroopa Andmekaitseinspektori järelevalvevolitusi. Eesmärk on vähendada kehtiva regulatsiooni killustatust, suurendada õiguskindlust ja tagada andmekaitsenormide järjepidev kohaldamine kõigi asjaomaste ELi asutuste suhtes, säilitades samal ajal võimaluse kehtestada asutuste tegevuse eripärast tulenevaid erinorme nende asutamismäärustes. Eelnõu on osa laiemast justiits- ja siseküsimuste valdkonna reformipaketist, mille eesmärk on tugevdada ELi õiguskaitse- ja kohtuasutuste koostööd, parandada andmevahetust ning suurendada liidu suutlikkust võidelda raske ja piiriülese kuritegevusega.
Eesti toetab üldjoontes eelnõu eesmärkide saavutamist, eelkõige määruse kohaldamisala laiendamist Euroopa Prokuratuurile, Euroopa Andmekaitseinspektori volituste ühtlustamist ja rahvusvahelise andmeedastuse regulatsiooni korrastamist.
