Peaminister Kristen Michali sõnul on Eesti ettevõtjad ja inimesed töötervishoiu ja tööohutuse seaduse uuenemist pikisilmi oodanud. „See on viimaste aastate üks suuremaid pingutusi riigi tervemõistuslikumaks muutmisel. Enam ei pea näiteks üksi töötav inimene iseendale end esmaabi andjaks määrama ega perearstikeskus määrama eraldi esmaabiandjat üksnes formaalse nõude täitmiseks. Kokku saavad ühe korraga lahenduse 31 ettevõtjate tõstatatud probleemi, tööohutuse süsteem muutub selgemaks ja tõhusamaks ning kaob tarbetu kulu, säilitades samal ajal töötajate ohutuse,“ ütles Michal.
Majanduskasvu nõukoja juhi Viljar Arakase sõnul on töötervishoiu reform nõukoja üks olulisemaid ettevõtmisi, kuna vastavaid ettepanekuid esitati nõukojale mitmete erialaliitude poolt. „Eesti ettevõtetest ligi 95 protsenti on mikroettevõtted, kus töötab alla kümne inimese. Õigusraamistik peab selle reaalsusega arvestama – mõne töötajaga ettevõttele ei ole mõistlik panna samu formaalseid kohustusi, mis on loodud kümnete või sadade töötajatega organisatsiooni jaoks. Ettevõtja peab saama keskenduda oma äri kasvatamisele, mitte nõuete täitmisele nõuete pärast,“ ütles Arakas. „Soovin tunnustada nii ettevõtjaid, kes osutasid elulistele probleemidele, kui ka ametkonda ja riigikogu, kes on selle mahuka reformi läbi töötanud ning lahendusteni viinud,“ lisas ta.
Suurimad muudatused puudutavad ühe inimese ettevõtteid. Kui ettevõtte omanik, ainus juhatuse liige ja ainus töölepinguga töötaja on üks ja sama inimene, ei kohaldu talle enam suur osa tavapärastest töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest. Näiteks ei pea ta iseendale koostama töövahendi ohutusjuhendit või riskianalüüsi ega läbima töötervishoiuarsti tervisekontrolli. Mõjuanalüüsi järgi annab see ettevõtjatele hinnanguliselt 13,7 miljonit eurot kokkuhoidu aastas.
Lihtsustuvad ka ohutusjuhendite nõuded. Näiteks ei pea tööandja enam koostama eraldi juhendit tehtava töö kohta ning ka töövahendi puhul ei ole see nõutud, kui tootja kasutusjuhend sisaldab juba vajalikku ohutusteavet. Selle muudatuse potentsiaalne kokkuhoid on hinnanguliselt 6,5 miljonit eurot aastas.
Muutuvad ka väiksemate ettevõtete töötervishoiu nõuded ja esmaabikorraldus. Alla kümne töötajaga ettevõtted ei pea enam esitama riskianalüüsi Tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonda ega tellima iga kolme aasta järel terviklikku töötervishoiu olukorra analüüsi. Uue töötaja tervisekontrolli tähtaeg pikeneb neljalt kuult kuuele. Paindlikumaks muutub ka esmaabikorraldus: esmaabiandjat ei pea enam määrama juhul, kui inimene töötab üksinda või kui tegemist on tervishoiuteenuse osutajaga. Ühises töökeskkonnas saavad tööandjad esmaabi korraldada ka ühiselt.
Seadus annab tööandjale ka selgema aluse töötaja joobeseisundi kontrollimiseks põhjendatud kahtluse korral ning suure ohuallikaga töökeskkonnas ka ennetavalt. Tööinspektsiooni järelevalve muutub samal ajal andmepõhisemaks: amet saab senisest paremini kasutada töötamise registri ja töövõtuahela andmeid, mistõttu väheneb ettevõtjate vajadus esitada samu andmeid eraldi mitmele ametile.
Riigikantselei tellitud analüüsi järgi on reformi suurim majanduslik mõju väike- ja mikroettevõtetele, kelle jaoks kaovad seni ebaproportsionaalset suurt halduskoormust ja formaalseid kohustusi tekitanud nõuded.
Efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda on alates 2025. aasta kevadest kogunud ja hinnanud ettevõtjate ettepanekuid Eesti ettevõtluskeskkonna lihtsustamiseks ning jälginud nende elluviimist.
Ülevaade majanduskasvu nõukoja ettepanekutest ja nende elluviimisest:
https://www.riigikantselei.ee/majanduskasvu-noukoda
