Eesti valmistub uueks EL-i konkurentsivõime rahastuseks
2028. aastal käivitub Euroopa Konkurentsivõime fond (EKF), mis avab liikmesriikidele uued võimalused ettevõtluse ja innovatsiooni rahastamiseks. Kuna fondi rahastusele konkureerivad kõik liikmesriigid, peab Eesti end positsioneerima paindliku ja investeerimisvõimelise riigina.
Eesti tugevusteks on kõrge riskikapitali tase elaniku kohta, lihtne maksukeskkond ja tugev startup kultuur. See on heaks eelduseks, et meelitada siia rahvusvahelisi riskikapitali fonde ja ingelinvestoreid, et võimestada väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE-de) kiiremat arengut.
TAIP nõukogu liige Maive Rute, Euroopa Komisjoni tööstuse, siseturu ja VKE-de peadirektroraadi asetäitja investeeringute ja innovatsiooni alal, tõi samas välja ka Eesti ettevõtluse kasvu pidurdavad süsteemsed puudujäägid: „ Näiteks pole Eestis arengupanka ega piisavat strateegilist mõju omavat ekspordiagentuuri, ettevõtluslaenude hind ja kättesaadavus on halvemad kui mujal Euroopas, ning me pole seni ära kasutanud täielikult InvestEU rahastusprogrammi kapitalisoodustusi.“
Nõupidamisel arutati väike- ja keskmise suurusega ettevõtete laenude kättesaadavuse muresid. Näiteks on alla ühe miljoni euro suurused laenud VKE-dele Eestis püsivalt kallimad kui Lätis, Leedus või Saksamaal. Paindlike rahastusvõimaluste, sh riskikapitali kättesaadavus on kriitilise tähtsusega teadmuspõhiste innovaatiliste VKE-de kasvul ja laienemisel väljapoole Eestit.
Nõupidamisel otsustati, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus ja rahandusministeerium esitavad kapitali kättesaadavust toetavad ettepanekud 2026. aasta esimesele TAIP nõukogu istungile.
Andmemajanduse ja tehisintellekti taristu arendamine
TAIP nõukogu liige, Dan Bogdanov, tegi ettekande Eesti andmemajandusest terviseandmete väärindamise näitel, samuti kõneles ta tehisintellekti taristu loomisest.
Andmete targem kasutamine aitaks muuta tõhusamaks mitmeid valdkondi, tervishoiu kõrval ka haridust, põllumajandust, aga mh ka elektri paindlikkusturgu ning kestlikku aruandlust. Andmemajanduse edendamine nendes valdkondades ei too riigile küll otsest lisatulu, kuid tõstaksid Eesti majanduse efektiivsust ja otsuste kvaliteeti.
Arutelul rõhutati ka vajadust vähendada dubleerimist tehisintellekti taristu arendamisel.
Märgiti, et oluline on luua Eesti tehisintellekti-taristu, millel töötavad isikuandmeid ja konfidentsiaalseid andmeid kasutavad teenused. Sellise taristu loomisel tuleb kasutada Euroopa Konkurentsivõime Fondi võimalusi. Justiits- ja digiministeerium peab hindama riigisisest töötlemist vajavate tehisintellekti kasutavate teenuste taristu mahtu ja esitama plaani taristu loomiseks.
Ministeerium peab välja töötama lahenduse, kuidas luua ühtne infrastruktuur riigi andmekogudest teadustööde ja poliitikauuringute andmete välja andmiseks. Samuti ettepanekud, kuidas tagada Eesti riigi andmekogude väärindamiseks vajalik andmete kvaliteet ja kompetents.
Nõupidamisel arutati ka haridus- ja teadusministeeriumi juhitavat strateegiliste uuringute programmi (SUP) käivitamist alates 2027. aastast. Programm koondaks ministeeriumite ja riigikantselei teadus- ja arendustegevuse lisarahastuse ühtsetele alustele. Selle eesmärk on tugevdada teaduse rolli suurte ühiskondlike probleemide lahendamisel ja strateegiliste poliitikauuringute läbiviimisel.
Samuti anti nõupidamisel ülevaade autoriõiguse seaduse muudatustest, mille eesmärk on ajakohastada autori isiklike õiguste regulatsiooni. Praegune süsteem on ebaselge, sest osa õigusi, näiteks teoste muutmine või töötlemine, on reguleeritud nii isiklike kui varaliste õiguste hulgas, mis võib kahjustada teose autori au ja väärikust. Muudatustega soovitakse luua selgem raamistik viiesteose muutmise õiguse varaliste õiguste alla. Autorile jääb siiski õiguse sekkuda, kui muudatus kahjustab tema au ja väärikust.
TAIP istung toimus eile. Loe rohkem TAIP kohta: https://valitsus.ee/taip
