„Rohepööre saab olla ainult inimeste rohepööre. Kõige tähtsam on tagada, et sel teekonnal oleksid meie inimesed hoitud ja keegi ei jääks maha. Peame üheskoos otsima võimalusi, kuidas leevendada muutuste mõju vähemkindlustatutele. Toetame Euroopa Liidu eesmärki suunata osa heitkogustega kauplemise tulust sotsiaalsete tagajärgede leevendamiseks,“ ütles peaminister Kaja Kallas. „Pikas perspektiivis püüame luua uut majandusmudelit, mis võimaldaks hoida ja jätkata majanduskasvu loodust hävitamata.“
Kliimameetmete sotsiaalfondi loomisega soovib Euroopa Komisjon pakkuda liikmesriikidele võimalust suunata 25% laiendatud heitkoguste kauplemise süsteemist saadud tulust ajutistele abimeetmetele ja investeeringutele hoonete energiatõhususse, uutesse kütte- ja jahutussüsteemidesse ning keskonnasõbralikusse sõidukitesse ja odavasse ühistransporti. Ettepaneku kohaselt suunataks fondi kaudu liikmesriikidele 2025.–2032. aastaks 72,2 miljardit eurot. Eesti osa selles võiks olla umbes 207 miljonit eurot. Samas seisavad veel ees läbirääkimised heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi ja EL eelarve tuluallikate muutmise üle, millega fondi loomine on seotud.
Samuti vaatas rohepoliitika juhtkomisjon täna läbi säästlikute laevakütuste algatusega seonduvat. Algatusega tahetakse suurendada taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste kasutamist ELi meretranspordis. Eesti näeb algatuses selle praegusel kujul mitmeid tõsiseid riske ja peab oluliseks tagada piisav aeg uute tehnoloogiate välja töötamiseks ja vajalike investeeringute tegemiseks.
Keskkonnaminister Erki Savisaare sõnul on kliimapaketis punkte, mille osas on Eestil läbirääkimistel teistsugune positsioon, kuid leidub ka ettepanekuid, millega põhimõtteliselt nõus oleme. "Laevakütuste algatuse puhul peame enne suurte muutuste elluviimist jõudma toimivate tehnoloogiate väljatöötamiseni. Energiatõhususe eesmärgi juures peame kindlustama, et hoonete ning kütte- ja jahutussüsteemide renoveerimisse panustatavad summad oleksid piisavad, et endaga muutust kaasa tuua," sõnas Erki Savisaar.
Rohepoliitika juhtkomisjon arutas Eesti seisukohti ka taastuvenergia direktiivi ettepaneku osas, mis näeb ette Euroopa Liidu taastuvenergia eesmärgi suurendamist 40%-ni liikmesriikide tihedas koostöös, ning ELi energiatõhususe eesmärgi osas, mille kohaselt peaksid liikmesriigid 2030. aastaks ühiselt vähendama energiatarbimist vähemalt 9% võrra võrreldes 2020. aastaga. Tulevaste kõrgete fossiilkütuste hindade vastu aitavad kõige paremini just taastuvenergia osakaalu kasv ja säästlikum tarbimine. Arutati ka pakutud muudatusi energiatoodete maksustamises, mis aitaksid edendada puhtamaid tehnoloogiaid ja tühistaksid fossiilkütuste konkurentsieeliseid.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas sõnas, et Eestis tuleb taastuvenergia tootmisele kiiresti suurem hoog sisse saada ning energiatarbimine peab muutuma tõhusamaks. „Kuigi oleme Eestis süsinikuheidet tublisti vähendanud, peame veelgi pingutama. Kliimapaketiga seame kogu Euroopa Liidule ühtse eesmärgi, kuid oluline on, et riikidele jääks seejuures ka teatav paindlikkus valida, milliste tööriistadega on nende eripärasid arvestades eesmärgini kõige mõistlikum jõuda. Peame töötama nii energiatootmise, hoonete, tööstuse kui ka transpordi säästlikumaks muutmise nimel ning suunama ühtlasi ka tarbijat tegema aina teadlikumaid valikuid.“
Samuti otsustas juhtkomisjon toetada Euroopa Komisjoni piirimeetme ettepanekut, mis kohustaks kolmandate riikide ettevõtjaid, kes impordivad oma tooteid ELi, maksma tootmisest tekkinud süsinikuheite eest. Piirimeetmega soovitakse hõlmata terase, alumiiniumi, tsemendi, väetiste ja elektrienergia import.
Osa seisukohti „Eesmärk 55“ eelnõude kohta kiitis valitsus heaks juba eelmisel nädalal. Järgmisena arutab neid Riigikogu. Eesti lähtub nendest seisukohtadest läbirääkimistel ELi Nõukogus.
Taustaks:
Valitsuse rohepoliitika juhtkomisjoni juhib peaminister ning selle alalised liikmed on ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister, haridus- ja teadusminister, keskkonnaminister, maaeluminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, riigihalduseminister ja välisminister. Komisjoni eesmärk on koordineerida rohepoliitika elluviimist Eestis kestliku majanduskasvu edendamiseks. Komisjon töötab valitsuse otsused läbi enne valitsuse istungeid ning töö tulemusena saavad ministrid senisest paremini koordineerida mitut valitsemisala puudutavaid küsimusi ja ülesannete täideviimist. Juhtkomisjoni juurde on loodud ka ekspertidest koosneva rühm, kelle ülesanne on teha valitsuskomisjonile ettepanekuid, mille põhjal koostab valitsus tegevuskava rohepoliitika edukaks elluviimiseks Eestis.
