„Mul on hea meel, et Riigikogu kinnitas täna Eesti julgeolekupoliitika alused. Tänases julgeolekukeskkonnas on erakondadeülene konsensus väga oluline sõnum nii meie enda inimeste jaoks kui ka rahvusvaheliselt. See on selge signaal, et me peame tegema senisest rohkem ja kiiremini sõjalise kaitse ja laia riigikaitse tugevdamiseks, nii ise kui koos liitlaste ja partneritega. Venemaa täiemahuline agressioonisõda Ukrainas näitab, millise mastaabiga ohtudega Eesti ja kogu vaba maailm silmitsi seisavad,“ ütles peaminister Kaja Kallas.
Peaminister rõhutas, et kohanemine halvenenud julgeolekukeskkonnaga juba toimub: „Eesti on ajalooliselt kõrgele tasemele tõstnud oma kaitsekulud. 2022. aastal suunasime sõjalisele kaitsele täiendavalt rohkem kui 1,2 miljardit eurot ja käesoleval aastal ületavad kaitsekulud 2,85 protsendiga ühe miljardi euro piiri. Samuti suurendasime Siseministeeriumi valitsemisala palgafondi 2023. aastaks rohkem kui 50 miljoni euro võrra. Esmakordselt sai 2022. aastal sihtpärase rahastuse elanikkonnakaitse.“
Julgeolekupoliitika aluste dokumendis tuuakse välja, et tulenevalt Venemaa suunalt kasvanud sõjalisest ohust on vajalik sõjalise kaitse kulude tase tõsta vähemalt 3 protsendini SKP-st, millele lisandub Eesti kui liitlasi vastuvõtva riigi kulude rahastamine. Sarnaselt sõjalise kaitse kuludele tuleb uuendatud julgeolekupoliitika aluste järgi tagada riigi eelarvestrateegias püsirahastus elanikkonnakaitse arendamisele, et tagada ühiskonna toimimise järjepidevus tervikuna kõikvõimalikes kriisides.
Eesti julgeolekupoliitika uuendatud kontseptsioon lähtub avarast julgeolekukäsitlusest. Sõjalise kaitse kõrval hõlmab see ühiskonna sidusust ja riigi kerksust, majandusjulgeolekut, elutähtsaid teenuseid, sisejulgeolekut, samuti rahvusvahelist tegevust.
Julgeolekupoliitika alused on raamdokument, millest lähtutakse valdkondlike arengu- ja tegevuskavade koostamisel. 2023. aasta julgeolekupoliitika alused on järjekorras viies ja need toetuvad 2017. aasta julgeolekupoliitika alustele. Dokumendi koostab valitsus ja peab kinnitama Riigikogu. Julgeolekupoliitika aluseid täiendatakse või muudetakse vastavalt sellele, kuidas muutuvad julgeolekukeskkond ja Eesti julgeoleku tagamise võimalused, kuid iga Riigikogu koosseis uuendab neid vähemalt iga nelja aasta järel.
Julgeoleku ja riigikaitse koordineerimisest ja riigikogus heakskiidu saanud julgeolekupoliitika alustest saab täpsemalt lugeda riigikantselei.ee veebilehelt.
