„Putin tahab, et me arutaksime tema soovinimekirja selle asemel, et tegeleda rahu saavutamisega Ukrainas. Meil ei ole Venemaaga Euroopa julgeolekukorralduse üle midagi arutada, see toimib kenasti. Kui sooviksime selles muutusi, siis vaid seda, et Ukraina saaks EL ja NATO liikmeks ning Venemaa lõpetaks tapmise. See oli ka minu sõnum riigijuhtidele – keskendume olulisele, rahule Ukrainas, ja ei lase ennast Putini virvatulukestest meelitada,“ ütles Michal reedel Dublinis toimunud Euroopa Ülemkogu mitteametlikul kohtumisel.
Euroopat esindavad Ukraina rahukõnelustel Euroopa Liidu institutsioonid ning E5 ehk Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Poola ja Ühendkuningriik. Michali sõnul on Euroopa Liidu juhtidel, Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costal ja Euroopa Komisjonil institutsioonina vastutus koordineerida ja esindada liikmesriikide ühiselt kokku lepitud seisukohti.
„Samal ajal kui eri pealinnades aktiivseid vestlusi rahu teemal peetakse, jätkab Venemaa Ukraina ründamist. Ukrainal seisab ees väga raske talv. Euroopa Liit peab leidma vahendid, et aidata Ukrainal sellest läbi tulla ja tagada talle kõik vajalik enda kaitsmiseks,“ ütles Michal. „Eesti annab Ukrainale täiendavalt 6,5 miljonit eurot. Sellest 4,5 miljoni eest saadame Ukrainale vedureid ja kaks miljonit eurot suuname sõjaaegse taastamise programmi SPUR 2.0 toetuseks.“
Euroopa liidrid arutasid Dublinis ka seda, kuidas tehisintellekti arendamisel USA ja Hiinaga sammu pidada. Arutelus osalesid Mistrali juht Arthur Mensch ja tehisintellekti üks teerajajaid professor Geoffrey Hinton. Kõne all olid investeeringud, Euroopa ettevõtete kasvuvõimalused, andmete kasutamine ning üha võimsamate tehisintellektimudelite kontroll.
„Tehisintellekt võib anda palju vähestele või tõsta kogu ühiskonna taset. Euroopa peab püüdlema viimase poole. Me ei tohi asendada sõltuvust imporditud fossiilkütustest sõltuvusega välismaisest tehisarust,“ ütles Michal.
Peaministri sõnul on Euroopa Liidul olemas kaks suurt eelist: suur ühisturg ja andmed. Nüüd tuleb need paremini tööle panna. „Me ei saa jääda üksnes teiste loodud tehisintellekti kasutajaks. Meil peavad olema ka omad tugevad ettevõtted ja tehnoloogiad. Peame tegema oma ettevõtetesse investeerimise lihtsamaks. Ettevõtted vajavad kapitali, arvutusvõimsust ja võimalust kasvada kogu Euroopa Liidu turul,“ ütles Michal.
Michali sõnul peab selleks koostööd tegema usaldusväärsete partneritega ning kasutama paremini oma kaubandus- ja majandussuhteid. Samuti tuleb panustada valdkondadesse, kus Euroopal on võimalus maailmas läbi lüüa, näiteks robootikasse, isejuhtivatesse sõidukitesse ja nutikatesse tervishoiulahendustesse.
Peaminister rõhutas ka vajadust tehisintellekti riske ühiselt maandada. „Tehisintellekt areneb kiiresti ja selle mõju ulatub üle riigipiiride. Peame juba praegu mõtlema, kuidas kõige võimsamaid mudeleid sõltumatult testida ja tagada, et need jääksid inimeste kontrolli alla,“ ütles Michal.
