Peaminister Kristen Michali pressiavaldus ühisel pressikonverentsil Läti peaministri Evika Siliņaga Riias

01.11.2024 | 17:13

Hea Evika, head ajakirjanikud!
Mul on hea meel, et üks minu esimesi välisvisiite peaministrina toimub just Lätti.

Oleme head naabrid, sõbrad ja liitlased. Meie ühised ettevõtmised teevad meid tugevamaks ja meie hääle paremini kuuldavaks. Järgmise aasta veebruaris sünkroniseerime oma elektrisüsteemid Mandri-Euroopaga. See on suurepärane näide sellest, kuidas tihedas koordinatsioonis kolme Balti riigi vahel saavutame oma eesmärgid.

Aitäh, Evika, veel kord, et pakkusite kodu Balti õhuturbe missioonile ajaks, mil meie Ämari baas remondis oli. Meie ühised tegevused Balti piirkonna kaitsmiseks sõjaliste ja hübriidohtude vastu on äärmiselt tähtsad. Muuhulgas peame koos teiste samameelsete naabritega jätkama koostööd, et saada Euroopa Liidu kaasrahastus Balti kaitsevööndile. Sama oluline on tagada ELi toetus kriitilise infrastruktuuri vastupanuvõime suurendamiseks.

Balti riigid on viimastel aastatel oma kaitsekulusid tõstnud ning võtnud kohustuseks kulutada kaitsele üle 3% SKPst. Julgustan ka kõiki teisi meie NATO liitlasi meie eeskuju järgima. 2% SKP-st ei ole enam piisav, et tagada NATO uute kaitseplaanide täielik elluviimine. Haagi tippkohtumisel tuleb see latt tõsta vähemalt 2,5 protsendini.

Koos Venemaa heidutamisega on ainus tee püsiva ja õiglase rahu tagamiseks Euroopas Ukraina aitamine võidule. Peame aitama kõigega, millega saame ning julgustama teisi sama tegema. Eesti panus lähiaastatel moodustab 0,25% SKPst.

Toetame Ukraina võiduplaani, see seab kindla fookuse eesmärgi saavutamiseks. Peame jätkama jõupingutusi selle nimel, et agressor oma tegude eest maksma panna, kehtestades sealhulgas uusi sanktsioone ja vähendades olemasolevatest meetmetest kõrvale hiilimist. Tõhustamaks võitlust sanktsioonide rikkumise vastu, kehtestasime Eestis augustist täieliku tollikontrolli.

Lisaks leppisime kokku koostöös järgmise ELi pikaajalise eelarve läbirääkimistel. Meie ühine eesmärk on muuhulgas tagada jätkuv toetus Balti riikide ühistele taristuprojektidele. Rail Balticu projekti edukas jätkamine nõuab meilt kõigilt lisapingutusi. Selgus, kuidas tagada raudtee põhiliini töövõime 2030. aastaks, on oluline, et võimaldada edasist rahastamist nii järgmisest Euroopa ühendamise rahastu voorust kui ka muudest finantsallikatest.

Rõõm on näha, et Eesti investeeringud Lätti kasvavad. Oleme igati valmis kaasa aitama Läti investeeringute kasvule Eestis. Täna avab Eesti energiakontsern Utilitas siin Lätis, Targales, 10 mW suuruse akupargi, mille näol on tegemist Baltikumi suurima erainvestori poolt rajatud akupargiga. See on oluline investeering, mis panustab võrguteenustesse ajal, mil valmistume liituma Mandri-Euroopa sagedusalaga. Sellised investeeringud aitavad kaasa taastuvenergiale põhineva energiasüsteemi üldisele arendamisele. 

Kevadel avab meie uues saatkonnahoones Riias uksed ettevõtluskeskus, mis hakkab pakkuma teavet Eesti ärikeskkonna võimalustest ja toetama ärikontaktide loomist. Loodetavasti aitab omavaheliste sidemete tugevdamisele kaasa Tartu-Riia vahelise raudteeühenduse avamine.

Üks meie kahepoolse koostöö edusammudest on kahtlemata märtsist kehtima hakanud piiriülene digiretsept. Kindlasti leidub teisigi häid retsepte, kuidas tõhustada meie koostööd nii riigi kui erasektori tasandil. Häid väljavaateid pakuvad selleks nii taastuvenergia, mille suurepäraseks näiteks on avamere tuulepotentsiaali avav ühine projekt ELWIND kui teised rohetehnoloogiad, IT, aga ka näiteks kaitsetööstuse sektor, mille arengule plaanib minu valitsus jõuliselt kaasa aidata. Täna Ādaži  baasi külastades oli võimalus veenduda, et Eesti ja Läti jagavad ühist arusaama uute tehnoloogiate tähtsusest NATO kaitsevõimele.

Aitäh!

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

open graph imagesearch block image