“Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem on üle 20 aasta olnud Euroopa kliima- ja konkurentsivõime poliitika nurgakivi. See on ennast õigustanud. Heide on jõudsalt vähenenud ja väheneb edasi, majandus kasvanud ning vähenenud on Euroopa sõltuvus imporditavatest fossiilkütustest. Energiajulgeoleku kasvu ja stabiilse majanduse huvides on, et heitkoguste süsteem oleks ka edaspidi usaldusväärne ja ettevõtete jaoks võimalikult prognoositav,” ütles energeetika- ja keskkonnaministerAndres Sutt. “Ettevõtetel peab olema aega ja võimalust investeerida puhtamatesse tehnoloogiatesse, ilma et järsud hinnahüpped või liiga kiiresti vähenev toetus nende konkurentsivõimet kahjustaks.”
Euroopa [EK1] [EK2] Komisjon tegi ettepaneku muuta tasuta eraldatavate ühikute soojuse- ja kütuseprotsesside arvutusaluseid aastateks 2026–2030. Muudatuse eesmärk on keerulises majandusolukorras leevendada kulude kasvu ja toetada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet. Ettevõtetele soovitakse anda rohkem võimalusi investeerida puhtamasse ja väiksema heitega tootmisse. Kui algse metoodika järgi oleks tasuta ühikute arv vähenenud ligikaudu 34%, siis muudatusega oleks vähenemine ligikaudu 18%. Eesti tootmisettevõtted, mis kuuluvad heitkogustega kauplemise süsteemi, võidavad hinnanguliselt kokku 20 000 tasuta ühikut ehk ligikaudu 1,5 miljonit eurot aastas.
Eesti taotleb, et soojuse ja kütuse võrdlusaluste uuendamisel hõlmatakse sinna ka põlevkivisektor. See toetab Ida-Virumaa õiglast ja sujuvat üleminekut puhtamale majandusele.
Pärast 2030. aastat on üks olulisemaid muudatusi heite vähendamise tempo aeglustamine: kui kehtiva direktiivi järgi jõuaks uute ühikute turule lisandumine sisuliselt nullini 2039. aasta paiku, siis ettepaneku järgi pikeneks trajektoor ligikaudu 2047.–2048. aastani. Eesti toetab heite jätkuvat vähendamist, kuid peab oluliseks, et selle tempo oleks kooskõlas puhtamate tehnoloogiate kasutuselevõtu võimalustega.
Eesti jaoks on oluline, et tasuta ühikute eraldamine jätkuks piisavas mahus seni, kuni ettevõtetel on võimalik oma tootmist puhtamaks muuta. Tasuta ühikute eesmärk on võimaldada ettevõtetel teha üleminekuks vajalikke investeeringuid olukorras, kus järgmine heidet oluliselt vähendav tehnoloogia ei ole veel turuküps. Näiteks põlevkiviõlitööstuses eeldab heite edasine oluline vähendamine süsiniku kinnipüüdmise ja säilitamise tehnoloogia kasutamist, mis ei ole veel majanduslikult tasuv ega laialdaselt kasutatav. Seetõttu leiab Eesti, et sellisele tööstusele tuleb võimaldada erand, et tasuta ühikute saamine jätkuks piisavas mahus ka pärast 2030. aastat. Samuti ei tohi halvemas olukorras olla ettevõtted, kes on juba heite vähendamisse investeerinud – ka neile peab säilima võimalus saada tasuta ühikuid pärast 2030. aastat.
Eesti peab oluliseks ka heitkoguste süsteemi ühikuhinna stabiilsust ja prognoositavust. Komisjoni ettepanek sisaldab turustabiilsuse meetmeid, kuid Eesti soovib tõhusamat mehhanismi, mis võimaldaks hinna liiga kiire tõusu või teatud hinnalävendi ületamise korral tuua turule täiendavaid ühikuid. See vähendaks järske hinnahüppeid ja annaks ettevõtetele investeeringute tegemiseks suurema kindluse.
Kolmas oluline küsimus on liikmesriikide kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumistulu. Ettepanekuga kavandatakse uusi keskseid rahastusvahendeid, komisjoni halduskulude rahastamist ja ühikute reserveerimist, mille tulemusel jääks liikmesriikidele vähem tulu. Eesti ei toeta ümberjaotusi liikmesriikide tulu arvelt Euroopa Komisjoni ettepanekuga kavandatud mahus ning peab oluliseks säilitada riikidele piisav paindlikkus oma enampakkumistulu kasutamisel. Need vahendid võimaldavad riikidel investeerida heite vähendamisse, puhtamasse energiasse, energiatõhususse ja teistesse keskkonnahoidlikku majandust toetavatesse lahendustesse.
Uute rahastusvahendite, sealhulgas investeeringukiirendi puhul tuleb täpsustada nende mahtu, tingimusi ja mõju liikmesriikide tuludele. Oluline on, et ELi kesksetele rahastusvahenditele oleks reaalne ligipääs ka väiksematel majandustel ja väiksema tööstusbaasiga riikidel. Samuti peab süsteem tunnustama riike ja ettevõtteid, kes on juba heidet oluliselt vähendanud.
Euroopa Komisjoni ettepanek on laiendada heitkogustega kauplemise süsteemi ka väiksematele laevadele ja olmejäätmete põletamisele. Merenduses on Eesti jaoks oluline arvestada saartevaheliste ühenduste ja jääoludega. Vältida tuleb ka ettevõtete topeltkoormust, kui merenduse heitkoguste vähendamiseks lepitakse kokku rahvusvahelised meetmed. Jäätmete puhul tuleb Eesti hinnangul arvesse võtta juba rakendatud riiklikke meetmeid, sealhulgas Eestis kehtivaid keskkonna- ja süsinikdioksiidi tasusid.
Eesti on olnud heitkoguste süsteemist netokasusaaja. Alates 2013. aastast on Eesti saanud CO₂ ühikute enampakkumisest üle 2,3 miljardi euro tulu, mida on kasutatud muuhulgas ühistranspordi ja raudtee arendamiseks, hoonete energiatõhusamaks muutmiseks ning taastuvenergia toetamiseks.
