Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevustest 2025. aastal

2025. aastal tegime otsuseid, mis mõjutavad Eestit pikaks ajaks: tõstame kaitsekulud esmakordselt üle 5% SKP-st, investeerides nelja aastaga riigikaitsesse lisaks 2,8 miljardit eurot. Samaaegselt vähendame jõudsalt bürokraatiat, teeme majanduskasvu toetavaid investeeringuid, sealhulgas suuname ligi miljard eurot teehoidu ja 4-rajaliste teede ehitusse Tartu ja Pärnu suunal. Hea uudis on ka see, et suurenevad Eesti inimeste sissetulekud -  alates uuest aastast kehtib kõigile 700 eurone tulumaksuvabastus. See jätab majandusse suurusjärgus 800 miljonit eurot ja keskmise palga  saajale ühe kuupalga aastas lisaks,“ ütles peaminister Kristen Michal. „Kõik need otsused, nii julgeolekus kui majanduses, on tehtud selleks, et Eesti oleks hästi kaitstud ja kindla tulevikuga riik.

Kristen Michal
Peaminister

• Juhitavate võimsuste olemasolu tagamine: Eleringile loodi õiguslikud hoovad reservvõimsuste hankimiseks ja uute juhitavate elektrivõimsuste rajamiseks. Saartalitlusvõime tagamise riigihanke võitis Eesti Energia tütarfirma Enefit Power OÜ. Lisaks kinnitati viis ettevõtet edukateks pakkujateks sagedusreservide pikaajalise ostu hankel – kokku pakuvad nad 236 MW ulatuses reserve. Valitsus suurendas Eesti Energia aktsiakapitali 100 miljoni euro võrra, et ettevõte saaks ellu viia oma strateegilises tegevusplaanis kavandatud investeeringud. 
• Muudeti elektrituruseadust ja omaniku ootuseid Eleringile, et tagada nii varustuskindlus kui ka konkurentsivõimeline elektri lõpphind. Elektrituruseaduse muudatustega saavad tarbijad rohkem võimalusi elektriturul osalemiseks. Omaniku uuendatud ootused võimaldavad Eleringil paremini suunata fookust nii energia lõpphinna konkurentsivõimelisena hoidmisele kui ka elektri ja gaasi põhivõrgu kriitiliste elementide kaitsele ning elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisele.  
• Valitsus esitas Riigikogule arutamiseks energiamajanduse arengukava (ENMAK) ja 2026. aasta alguses jõuab see valitsusse heakskiitmiseks. ENMAKi valmimine annab riigile kuni 2035. aastani ametliku ja siduva energiapoliitika teejuhi, mis suunab investeeringud, reeglid ja toetused taastuvenergia, varustuskindluse ja energiatõhususe eesmärkide poole. Tarbija jaoks muutub elektri- ja soojusvarustus kindlamaks ning on pikemas vaates stabiilsema ja konkurentsivõimelisema hinnaga, sest riigi plaan seab selge kursi odavamale taastuvenergiale ja tugevamale varustuskindlusele. 

• Õpetajate palgafond suureneb 2026. aastal 10%, palga alammäär kerkib 8% ja diferentseerimisfond suureneb 2%. 
• Loomisel on õpetaja karjäärimudel, mille eesmärk on motiveerida õpetajaid kvalifikatsiooni saavutamisel ja enesearendamisel. Karjäärimudeli astmetele vastavad palga alammäära koefitsiendid on järgmised: alustav õpetaja 1,0; õpetaja 1,0; vanemõpetaja 1,1; meisterõpetaja 1,3. Koolijuhtide professionaalse arengu toetamiseks viiakse edaspidi vähemalt kord aastas üldhariduskooli direktoriga läbi arenguvestlus ja viienda tööaasta jooksul atesteerimine. 
• Õppelaenu üliõpilastele atraktiivsemaks ja paindlikumaks muutmiseks esitati Riigikogule eelnõu, millega pikendatakse õppelaenu tagasimaksmise perioodi, langetatakse intressi ning kaotatakse eraisikust käendaja või kinnisvaratagatise nõue.  
• Keeleseaduse muutmise eelnõuga (Riigikogus) tõhustatakse järelevalvet eesti keele oskuse nõuete täitmise üle, tagatakse eestikeelne asjaajamine avaliku sektori asutustes ja parandatakse täiskasvanute eesti keele õppe korraldust.

• Töötati välja nõusolekuseadus (Riigikogu menetluses), millega kaitstakse seksuaalkuritegude ohvreid. 
• Kehtestati 1 sisse : 1 välja reegel. Iga uue ettevõtjatele ja kodanikele halduskoormust toova nõude kehtestamisel muudetakse mõni vana kehtetuks – see aitab piirata ja vähendada bürokraatlikke piiranguid.  
• Viidi läbi määruste revisjon. Kõigi valitsuse ja ministrite määruste läbivaatamise tulemusena muudetakse lihtsamaks või tunnistatakse kehtetuks 14% määrustest. Tänu sellele väheneb aruandluskohustus, paberaruanded asendatakse elektroonilise vormiga, loa- ja menetlusprotsessid muutuvad kiiremaks ja kasutajasõbralikumaks. 
• Algas riigi IKT konsolideerimine. Valitsus otsustas, et enamik avaliku sektori asutustetest läheb hiljemalt 2027. aasta alguses üle ühtsele, kesksele arvutitöökoha (ATK) teenusele (50 asutust 70-st juba on ATK teenusele üle viidud). See suurendab kuluefektiivsust ning parandab riigiasutuste küberhügieeni. Laiemalt on see esimene samm IKT konsolideerimises. 
• Lihtsustasime 1200 mikro- ja väikese organisatsiooni (<50 töötaja) küberturvalisuse nõudeid, asendades mahukad standardid selgete ja jõukohaste miinimumnõuetega (nn NIS). Tallinna Perearstide Selts valis nõuete leevendamise aasta tegijaks. 
• Valmistati ette Eesti-Rootsi vanglarendi lepe. Sellega säilitatakse sisejulgeoleku tagamiseks vajalik Tartu vangla ning vanglateenistujad olukordadeks, kus riigil neid tulevikus vaja läheb. Leping on Riigikogu menetluses.

• Toetati Ukrainat sõjaliselt: Eesti panustas 0,34% SKP-st Ukraina sõja võitmisse. Sellest 95 miljonit eurot läks Eesti kaitsetööstuse toodangu soetamiseks. Lisaks tarniti Ukrainale 10 000 mürsku ja muud kaitseotstarbelist varustust ning panustati 10 miljonit eurot, et rahastada Ukraina jaoks USA-st hangitavat kaitsevarustust. Kaasjuhiti IT-koalitsiooni, mis on Ukraina jaoks kogunud üle miljardi euro väärtuses toetust, õpetati välja Ukraina instruktoreid. Lisaks soetati Ukrainale laskemoona liitlaste ja partnerite toetatud rahaliste vahendite abil. 
• Sõjaliseks riigikaitseks eraldati üle 5% SKP-st, arendades riigi kaitsevõimet tervikliku süsteemina. See hõlmab nii heidutust ja kaitset, juhtimist ja olukorrateadlikkust kui ka manöövrit ja tuletoetust, üksuste kaitstust ja vastupidavust ning logistikat ja liitlaste vastuvõtuvõimet. 2025. aastal tarniti Eestile kuus HIMARS suurtükiväe raketiheitjat, 12 ratastel liikursuurtükki CAESAR, kuus täiendavat liikursuurtükki K9 (kokku 30), suures koguses eri kaliibriga laskemoona, mitusada soomukit. Taristust sai valmis näiteks mehitamata lennuvahendite väljaõppekeskus Nurmsis, sõja- ja katastroofimeditsiini keskus Tartus, Ida-Virumaal alustas tööd uus õhuseire radarikompleks. 
• Tugevdati kaitsevalmidust maal, merel, õhus ja küberdomeenis. Toimus ligi 16 000 osalejaga suurõppus Siil, mille eesmärk oli rahvusvahelises raamistikus kontrollida Kaitseväe üksuste lahinguvalmidust ja harjutada liitlasvägede Eestisse siirmist. Viidi läbi kaks lisaõppekogunemist. Merel piirati Venemaa varilaevastiku tegevust ja tagati veealuse kriitilise taristu kaitset. Oluliselt suurendati droonide seire- ja tõrjevõimet, tugevdades Kaitseväe võimet reageerimida õhuohtudele. Samuti viidi drooniõppe ajateenijate väljaõppesse, koolidesse ja laiemale elanikkonnale suunatud programmidesse. Küberdomeenis tugevdati side- ja IT-süsteemide hukukindlust ning viidi läbi NATO suurim küberõppus Cyber Coalition ja maailma suurim küberõppus Locked Shields. 
• Kehtestati kaitsetööstuspargi eriplaneering Ermistus ja Põhja-Kiviõlis ning valiti neli ettevõtet valikpakkumise kaudu. Tõenäoliselt jõutakse sel aastal kokkuleppele ka viienda ettevõttega, kes soovib tulla Põhja-Kiviõli alale. See loob eeldused moonatootmise alustamiseks Ermistus 2027. aastal ja Põhja-Kiviõlis 2028. aastal. 
• Detsembris käivitati Ämari minitööstuspargis külgmiinide tootmine. Samuti loodi riigi äriühing Hexest Materials AS sõjalise lõhkeaine tootmiseks. Need tegevused suurendavad Eesti strateegilist autonoomiat kriitiliste sõjamaterjalide tootmisel, tagades moonavarude ja lõhkeainete kättesaadavuse kaitsevõime tugevdamiseks. 
• Kaitseväkke loodi tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus, mille ülesanne on koordineerida Kaitseväe võitlusvõime jätkusuutlikku kasvu.  
• Reservteenistuse toetamiseks suurendati reservväelase toetusi ja ette on valmistatud ajateenijate toetuste suurendamine alates 2026. aastast. Tööandjate ja ettevõtjate liitudega sõlmiti hea tahte kokkulepped reservväelaste töötasu säilitamiseks, mis tugevdab nii kaitsetahet kui ka riigi mobilisatsioonivõimet. 

• Otsustati 2026. aastast tõsta riigilt palka saavate kultuuritöötajate miinimumpalka 7,5% ehk 120 euro võrra – 1600 eurolt 1720 euroni.   
• Suurendati treenerite tööjõukulu riiklikku palgafondi 1 miljoni euro võrra ehk 12,76 miljoni euroni, mis tõstab treenerite miinimumpalga 1520 euroni. 
• Suurendati laulu- ja tantsupeoliikumise ning kirjaniku- ja kunstnikupalga eelarvet.   
• Kinnitati spordiseaduse muudatused, millega ajakohastati spordieetika reeglite järgimist, spordiürituste korraldamise nõudeid ning vabatahtlikele kohtunikele makstava hüvitise piirmäära. 
• Suurendati 2019. aastal loodud Eesti tippspordi toetussüsteemi Team Estonia eelarvet alates 2026. aastast seniselt 7,7 miljonilt 9,7 miljoni euroni. Lisarahastus jaotub sportlaste, koondiste ja tugiteenuste vahel, et tagada tippsportlastele vajalik tugi rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks ning poodiumile tõusmiseks. 
• Suurendati 2026. aastast rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetust 2 miljoni euro võrra 4 miljoni euroni.

• Käivitati suuremahuline investeeringute meede. Toetusmeetme eesmärk on hoogustada vähemalt 100 miljoni euro suuruste investeeringute tegemist Eestisse nii siinsete ettevõtjate kui ka välisinvestorite poolt. Meede avanes kevadel ja septembris tehti esimesed toetusotsused, kui kolm projekti kogumahuga ligi 400 miljonit eurot said riigipoolse toetuse 44 miljoni euro ulatuses.  
• Arendati reaalajamajanduse lahendusi, et muuta andmevahetus ettevõtete ja riigi vahel võimalikult automaatseks. Eesmärk on andmete küsimist vähendada 90% ja 2027. aastaks standardiseerida 150 ettevõtjatele suurimat halduskoormust tekitavat aruannet. 2025. aastal valmisid Statistikaametis arendused, mis võimaldavad palga- ja tööjõuandmete ning majutusasutuste andmete edastamist masinloetavalt. Sai valmis Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmesilla lahendus, mis võimaldab mikroettevõtetel edastada andmeid majandusaastaaruande automaatseks koostamiseks Äriregistris. 
• Kiideti heaks töölepingu seaduse muudatused, mis võimaldavad töötajal ja tööandjal sõlmida soovi korral paindliku tööaja kokkuleppeid ehk töötada fikseeritud koormuse asemel tööajavahemikuga. Tegu on täiendava võimalusega inimestele, kes ei saa või soovi kindla täis- või osakoormusega töötada, nt tudengitele, pensionäridele või vähenenud töövõimega inimestele. Lisaks täpsustati töötajate töö- ja puhkeaja reegleid ning noorte tööaja tingimusi.  
• Viidi ellu töötushüvitiste reform. Aasta alguses vastu võetud seadusega muudetakse põhjalikult töötutoetuste korraldust. Muudatused tagavad selgema ja töötamist toetavama töötuskindlustuse süsteemi. Muudatused jõustuvad 2026. aastal. 
• Koostöös ministeeriumide ja ettevõtjatega valmis majanduskasvu kava, pöörates erilist tähelepanu tööstusele. Ellu viidud tegevused toetavad ettevõtete kasvu ja innovatsiooni ning aitavad luua Eestile majanduskeskkonda, mis meelitab ligi investeeringuid ja toetab ettevõtluse arengut.   
• Koostöös ettevõtjate nõukojaga vähendati bürokraatiat: kaotati ebavajalikke töökeskkonnaalaseid nõudeid ja kohustusi, et vähendada nii tööandjate kui ka Tööinspektsiooni halduskoormust. Tarbijakaitseseaduse muudatustega kaotati kohustus väljastada paberil ostukviitungeid ja arveid. Lihtsustati Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti lubade ja järelevalve korda: muudatused puudutavad peamiselt sideturgu, raadiosidet, lõhkematerjale, alkoholi ja tubaka jaemüüki, väärismetalltooteid, tarbijavaidlusi ning reisiettevõtjaid.  
• Planeerimise tõhustamiseks esitati Riigikogule planeerimisseaduse muudatused, mis võimaldavad muu hulgas kohalikel omavalitsustel kiiremini ja paindlikumalt reageerida arendustele, lõpetada vananenud või seiskunud planeeringuid ning vähendada formaalseid ja ajamahukaid kohustusi. Lisaks on loomisel kiirteed strateegilistele projektidele ning 2026. aasta algusest tehakse kättesaadavaks riiklik planeeringute menetluse infosüsteem.  
• Eesti energiajulgeoleku toetamiseks algatati tuumaelektrijaama riigi eriplaneering ja EstLink 3 ühenduseks Rehemäe-Aulepa maismaaosa riigi eriplaneering. Samuti on alustatud planeerimistegevustega Tallinna piirkonna võrgu tugevdamiseks, et tagada EstLink3 jaoks vajalik ülekandevõimsus ning võimaldada tulevikus uutel tarbijatel ja tootmistel Harjumaal võrguga liituda.   
• Alustati ministeeriumi allasutuste reformimisega. Maa- ja Ruumiamet läks üle teenusepõhisele juhtimisele. Suured ümberkorraldused on käimas ka Töötukassas ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-s.

• Taastati ühetaoline tulumaksuvaba miinimum, kus 700 eurot tulumaksuvaba miinimum kehtib kõigile inimestele. 
• Ettevõtete tulu maksustamisel tuuakse tagasi lihtne ja ettevõtjasõbralikum lahendus, kus tulumaks tuleb tasuda üksnes jaotatud kasumilt, mitte jooksvalt kasumilt. Ettevõtlust ei koormata enam kahe paralleelse maksusüsteemiga. See hoogustab nii ettevõtlust kui ka majanduskasvu. 
• Mootorsõidukimaksu seadusesse lisati alus laste eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamiseks juba 2025. aastast. Vähendamist saavad automaatselt vanemad või hooldusõigusega täiskasvanud, kellel on vähemalt üks 18-aastane laps. Iga lapse eest vähendatakse vanema mootorsõidukimaksu kohustust 100 euro võrra aastas ehk kokku 16,3 mln.  Lisaks vähendati oluliselt väikebusside maksumäära, mille tagajärjel väheneb keskmine maksukohustus 183 eurolt 63 eurole ja kokku makstakse vähem ca 1,7 miljonit eurot. 
• Algatati positiivse krediiditeaberegistri eelnõu, et ennetada inimeste sattumist ebaõiglastesse võlaskeemidesse. 2028. aastal alustab tööd krediiditeaberegister, mis annab tervikliku ülevaate inimeste laenukoormusest. Probleem on liigne laenamine, eriti väikeste tarbimislaenude puhul; 2024. aasta lõpuks oli mittepankade antud võlgnevusega lepinguid ligi 47 000. Uus seadus kohustab kõiki laenuandjaid edastama registrisse laenuinfo 24 tunni jooksul, mis parandab taustakontrolli ja annab inimestele võimaluse seada endale laenukeeld. 
• Kestlikkusaruande esitamise tähtaeg lükati edasi kahe aasta võrra ning algatati Euroopa Liidus arutelu selle aruandluse vabatahtlikuks muutmise üle. Euroopa Liidu liikmesriigid ja parlament jõudsid detsembris kokkuleppele kestlikkusaruandluse olulises ja põhimõttelises lihtsustamisest, mis piirab aruandluse kohustuse vaid suurte ettevõtetega ja vähendab märkimisväärselt aruandluse jaoks vajalike andmete mahtu.   
• Riigieelarve baasseaduse muutmise tulemusena suurendati eelarve arusaadavust ja läbipaistvust, võeti üle Euroopa Liidu eelarveraamistiku direktiiv, täpsustati toetuste andmise sätteid ning kohalike omavalitsuste rahastamise tingimusi. Riigieelarve seaduse ülesehitus töötati välja koos Riigikogu rahanduskomisjoniga. Suurenes ka Riigikogu roll – ministritele pandi kohustus teavitada Riigikogu jooksvatest eelarve muudatustest kohe. 
• Võlaõigusseaduse muudatustega täpsustati põhimakseteenuse regulatsiooni, finantsvaldkonnaga seotud väärteo- ja järelevalvemenetluse pädevusi ning riigilõivu sularahas tasumist. Lisaks sätestati elutähtsa teenuse osutajatele kohustus pakkuda hädaolukorras võrguühenduseta kaardipõhiseid makseid, et inimesed saaksid kasutada valitud poodides, tanklates ja apteekides pangakaarti ka hädaolukorras. Selleks peavad pangad hakkama klientidele pakkuma võrguühenduseta toimivaid pangakaarte, et tagada esmatarbekaubad ka siis, kui kaupmehe makseterminal ei ole ühenduses panga maksesüsteemiga.

• Kehtestati ühistranspordi rahastusmudel, mis katab rongi- ja bussiliikluse pikaajalised kulud, taristutasude kasvu ning uute elektrirongide kasutuselevõtu. 54,47 miljonit eurot lisaraha võimaldas lõpetada ühekordsete lisataotlustega kaasnenud ebakindluse ja luua eeldused prognoositavaks planeerimiseks. 
• Tallinna-Kloogaranna liinil võeti kasutusele uued Škoda elektrirongid.  2026. aasta algusest hakkavad uued rongid sõitma Tapa ja Tallinna vahel. Kokku on tellitud 16 uut rongi, mis võimaldavad tulevikus tihendada sõiduplaane ja lühendada reisiaegu. Uued rongid saab kasutusele võtta eeldatavalt 2026. aasta lõpuks pärast taristutööde lõppu. 
• Algatati AS-i Eesti Post erastamise ettevalmistus koos sõltumatu erikontrolliga, mis annab täpse ülevaate ettevõtte varalisest seisust ja äriloogikast. Ettevõte toodi tagasi kasumisse, parandades kulukontrolli, juhtimist ja sisemisi tööprotsesse. 
• Sigade Aafrika katku tõrjeks ja ennetamiseks eraldati täiendavalt üle 18 miljoni euro. See hõlmas 8,85 miljoni euro ulatuses veterinaarseadusest tulenevat kahjude hüvitamise kohustust loomapidajatele ja taudikollete likvideerimisega seotud kulusid 2,65 miljoni euro ulatuses ning erinevaid ennetus- ja tõrjemeetmeid 6,7 miljoni euro ulatuses, sh konservide kokkuost, laboratoorsed uuringud, matmiskohtade rajamine ja põllumajandustootjatele investeeringutoetus loomakasvatushoonete kasutuselevõtuks kriisi lahendamisel.  

• 2026. aasta jaanuarist tõusevad siseturvalisuse eesliinil töötavate eriteenistujate palgad vähemalt 10%. See tähendab väärikat palka meie politseinikele, päästjatele ja päästekorraldajatele. 
• Vastu võeti hädaolukorra seaduse muudatused, mis seab ootuse, et uutesse suurematesse hoonetesse tulevad alates 1. juulist 2026 varjendid. Samuti peavad avaliku sektori ja elutähtsat teenust osutavate asutuste töötajad läbima elanikkonnakaitse koolituse ning nemad saavad omakorda enda lähedasi ja tuttavaid paremini nõustada. Samuti on nüüdseks olemas süsteemsed lahendused ohuteavituseks: 10. detsembril toimus ohututeavituse testimine. 
• Riigikogule esitati korrakaitseseaduse eelnõu, millega on võimalik perevägivalla toimepanija suhtes rakendada viibimiskeeldu kuni 72 h. Nii on võimalik ohvreid paremini kaitsta. 
• Tehti olulised rahalised otsused sisekaitse tugevdamiseks: Politsei- ja Piirivalveametile soetati uued massiohje veekahurid, maismaapiiripunktidele paigutati uued läbipääsutõkked, uuendati teenistusrelvi, lähiajal peaksid valmima uued lõhkamiskohad demineerimiseks, täiendust on saanud raadiojaamad. 

• Tehti oluline samm Eesti tervishoiusüsteemi kvaliteedi parandamiseks ja patsiendiohutuse suurendamiseks – jaanuarist hakkab Terviseametis tööle uus kvaliteedikeskus. 
• Loodi õiguslik alus personaalmeditsiini laialdaseks kasutuselevõtuks – valitsus kiitis heaks inimgeeniuuringute seaduse eelnõu, mis on osa laiemast tervishoiu uuendamisest, mis keskendub kvaliteedile, ennetusele ja targale andmekasutusele. Geeniandmete laiem kasutuselevõtt on innovaatiliseks tööriistaks ning aitab tulevikus vähendada ka ravikulusid.  
• Astuti oluline samm Eesti tervishoiule järelkasvu tagamiseks. 18. detsembril allkirjastatakse sotsiaalministri ning haridus- ja teadusministri vahel konsensuslepe, millega kaasneb õdede vastuvõtumahtude kasv ning farmatseutide, füsioterapeutide ja tegevusterapeutide toetamine. Esmakordselt on leppes kirjas ka eriõdede vastuvõtu miinimummahud, mis on olnud tervishoiusektori pikaajaline ootus. Uus lepe on aluseks jätkusuutlikuks tööjõu planeerimiseks ning aitab tagada kvaliteetsete teenuste jõudmise inimesteni ka tulevikus. 
• Detsembris käivitatakse heaolutehnoloogiate innovatsiooniprogramm, millega annab riik hoogu tervishoius ja hoolekandes uudsete heaolutehnoloogiate kasutuselevõtuks. Fookus on digilahendustel ja kaugteenustel, mis võimaldavad eakatel ja erivajadusega inimestel võimalikult kaua iseseisvalt ja turvaliselt kodus elada, lähedaste hoolduskoormust vähendada ja spetsialistide puudust leevendada.  
• Tervishoiutehnoloogia arendamiseks allkirjastasid sotsiaalminister, majandus- ja tööstusminister ning erialaorganisatsioonide esindajad ühise tervisetehnoloogiate koostöömemorandumi, mille raames luuakse era- ja riigisektori koostöös innovatsioonisõbralik keskkond, mis võimaldab arstidel ja patsientidel arendada rohkem nutikaid lahendusi, parandades sellega ravi ja igapäevaelu. 

• Parandati kodude kättesaadavust noortele peredele, suurendati riiklikku tagatist eluaseme soetamiseks ja laiendati seda turutõrkepiirkondadesse. Selleks muudeti riiklikult tagatud elamumajanduslaenude sihtrühmi ja laenutagatiste ülempiire. Käenduse tagatise ülempiir tõuseb seniselt 80 000 eurolt 150 000 eurole.   
• Valmis riigiteede teehoiukava 2025–2028. Jätkub põhimaanteede neljarajaliseks ehitamine ning liiklusohtlike lõikude ümberehitamine, samuti hoitakse paremas korras tugi- ja kõrvalmaanteid. Järgmiste aastate jooksul valmib Pärnu suunal ligi 45 kilomeetri ulatuses ning Tartu suunal üle 21 kilomeetri neljarajalisi teelõike. 2025.–2028. a suunatakse Eesti teedevõrgu arendamisse ja korrashoidu kokku 932,3 miljonit eurot. Lähinädalatel esitatakse valitsusele järgmine teehoiukava aastateks 2026–2029, mille kohaselt suunatakse järgmise nelja aasta jooksul teehoidu juba enam kui miljard eurot.  
• Suurendati teehoiu investeeringuid varasema perioodiga võrreldes tänu mootorsõidukimaksust laekuvatele tuludele ja REARM-programmile: aastatel 2026–2029 suunatakse mootorsõidukimaksust teehoidu kokku 261 miljonit eurot ning struktuurfondide REARM-programmi kaudu teetaristu arendamisse kokku 83 miljonit eurot. 
• Rail Balticu projektile eraldati lisarahastus, 267 miljonit eurot 2026-2027. aastaks. Valitsuskabinet andis Kliimaministeeriumile ülesande jätkata Rail Baltica rajamist etapiviisiliselt. Kogu Eesti trass kaeti lepingutega. Need sammud võimaldavad täita eesmärki, et hiljemalt 2030. aastal oleks rajatud kogu Eestit läbiv vähemalt ühe rööpapaariga piiriülene Rail Baltica raudteeühendus kaheteelisel muldkehal. Projekti esimene etapp hõlmab ettevalmistustöid kahe rööpapaari rajamiseks, kuid tagab ühe rööpapaariga rongiliikluse võimaluse Tallinnast Kaunaseni ja sealt edasi mööda olemasolevat trassi Poolasse.

• Venemaa varilaevastiku tegevusest tulenevate ohtude ja veealuse kriitilise taristu kaitseks Läänemerel allkirjastati Läänemeremaade Nõukogu riikidega vastastikuse mõistmise memorandum.  
• Venemaale surve tugevdamiseks ning sõjamasina rahastamise takistamiseks töötati Euroopa Liidu suunal sanktsioonipakettide heakskiitmiseks. Praeguseks on heaks kiidetud 19 sanktsioonipaketti.  
• Ukraina abistamine on olnud mitme ministeeriumi ühine pingutus, sh on välisministeeriumi roll selles olnud väga oluline. Vt täpsemalt kaitseministri tegevuste alt alapunkti „Toetasime Ukrainat sõjaliselt“.