Kaja Kallase II valitsuse tegevusprogramm

Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2022–2023 on koostatud Eesti Reformierakonna, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu aluspõhimõtete elluviimiseks. Eesmärkide kaupa on valitsuse tegevusprogrammis ette nähtud ülesanded koos vastutava ministri, kaasvastutajate, otsuse langetamise tasandi ja tähtaegadega.

Üldised eesmärgid

Valitsuse kolm kõige olulisemat ülesannet on  Eesti riigi julgeoleku tagamine, üleminek eestikeelsele haridusele ja meetmete rakendamine energiakriisi ohjeldamiseks, et aidata inimestel toime tulla Ukraina sõjast tingitud hinnahüpetega. 

Eesmärk 1: Eestikeelne haridus ja kõrghariduse rahastamine

Võtame 1. novembriks 2022 vastu lasteaias ja põhikoolis eestikeelsele õppele ülemineku seaduse. Eestikeelsele haridusele üleminek toimub kolmes etapis: 

-  2022. aastal algab eestikeelsele haridusele üleminekut ettevalmistav faas;
-  2022. aastal algab eestikeelsele haridusele üleminekut ettevalmistav faas;
-  2024. aastal algab eestikeelsele haridusele üleminek esimeses ja neljandas klassis.

Eesmärk 2: Laiapindne riigikaitse

Valitsusliit seab prioriteediks Eesti kaitsevõime maksimaalse ja kiire väljaarendamise koostöös liitlastega. Kriitilisteks võimearendusteks peame õhu- ja ballistilise kaitse arendamist, kaudtule võimet ja maakaitse tugevdamist ning näeme selleks ette vajalikud vahendid personalivõimekuse kasvuks. Keerukamad ja kallimad kaitsevõimed arendame välja liitlaste toel ja koostöös.

Eesmärk 3: Ukraina toetamine

Toetame Ukrainat kõigil rahvusvahelistel tasanditel ning toetame jätkuvalt Venemaa Föderatsiooni majanduslikku isoleerimist. Oleme toeks sõjapõgenikke vastu võtvatele kohalikele omavalitsustele, pakume põgenikele eesti keele õpet ning suuname lapsi eestikeelsesse kooli. Loome sõjapõgenike koju tagasi pöördumist toetava programmi. 

Eesmärk 4: Energeetika ja elektriturureform

Muudame elektrituruseadust, et luua kodutarbijatele võimalus osta alates 1. oktoobrist 2022 elektrienergiat universaalteenusena. Kiirendame taastuvenergiale üleminekut ja seame eesmärgiks, et aastal 2030 toodetakse Eestis sama palju taastuvelektrit, kui on meie aastane tarbimise kogumaht. Toetame kortermajade ja väikeelamute energiatõhusat renoveerimist

Eesmärk 5: Metsandus

Vaatame üle RMK raiemahud, koostame metsateadusel põhineva metsanduse arengukava aastani 2030 ning käivitame arengukava vastuvõtmiseks kaasava Metsakogu.

Eesmärk 6: Merendus

Loome ühtse riigilaevastikku haldava organisatsiooni, jätkame rahvusvahelise laevaregistri väljatöötamist, toetame rannakulutuuri ja randlaste kalapüügiõiguse määratlemist seadusega.

Eesmärk 7: Toimetulek, peretoetused ja hinnatõusu leevendamine

Tõstame tulumaksuvaba miinimumi, suurendame lapse-, lasterikka pere ja üksikvanema lapse toetust, aitame kodutarbijatel toime tulla sõjast tingitud elektri-, gaasi- ja kaugkütte hinnatõusudega. Töötame välja pikaajalise üldhoolekande reformi kava. 

Muud poliitilised prioriteedid

Jätkame riigile kuuluvate osaluste erastamise ettevalmistamisega, sh Enefit Greeni täiendava osaluse börsile viimine. Loome programmi, suurendamaks erasektori investeeringuid elukondlikku kinnisvarasse väljaspool suurlinnu. Jätkame nõudepõhise ühistranspordi katseprojektiga, arendame riigisisest ühistransporti tihedama liinivõrgu loomiseks. Toetame rahvaraamatukogude innovatsiooni. Koroonaviiruse levikuga toimetulemisel seame eesmärgiks hoida ühiskond avatuna ning avalikud teenused kättesaadavad.

Üldeesmärkide saavutamise näitajad

Eesti keele osakaal 2021

  • 91 %
    oli algtase 2021. aastal

Vaata hetketulemust Statistikaameti veebilehelt.

Eesti keele osakaal 2023

  • > 91%
    on sihttase 2023. aastaks

2023. aastal on eesmärgiks, et Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal on suurem kui 91 protsenti.

Eestit turvaliseks riigiks pidavate inimeste osakaal 2022

  • 90% oli
    algtase 2022. aastal

Vaata hetketulemust Statistikaameti veebilehelt.

Eestit turvaliseks riigiks pidavate inimeste osakaal 2023

  • > 90%
    on sihttase 2023. aastaks

2023. aastal on eesmärgiks, et Eestis elamist peab turvaliseks enam kui 90% inimestest.

Teistest rahvustest inimeste kontaktid eestlastega 2020

  • 2,0 oli algtase 2020. aastal

2020. aastal oli teisest rahvustest inimeste kontaktide määr eestlastega 2,0 ja eestlaste kontaktid teisest rahvusest inimestega 1,7.

Vaata hetketulemust Statistikaameti veebilehelt.

Teistest rahvustest inimeste kontaktid eestlastega 2023

  • > 2,0 on sihttase 2023. aastaks

2023. aastal on teisest rahvustest inimeste kontaktide sihttase eestlastega suurem kui 2,0 ja eestlaste kontaktid teisest rahvusest inimestega sihttase on suurem kui 1,7.

Taastuvenergia osakaal 2020

  • 30,1% oli algtase 2020. aastal

Vaata hetketulemust Statistikaameti veebilehelt.

Taastuvenergia osakaal 2023

  • > 30,1% on sihttase 2023. aastaks

2023. aastal on eesmärgiks, et taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest oleks suurem kui 30,1%.

Keskkonnatrendide indeks 2020

  • 68,75 oli algtase 2020. aastal

Vaata hetketulemust Statistikaameti veebilehelt.

Keskkonnatrendide indeks 2023

  • > 68,75 on sihttase  2023. aastaks

2023. aastal on eesmärgiks, et keskkonnatrendide indeks on suurem kui 68,75.

IMD konkurentsivõime 2021


  • 26
    oli algtase
    2021. aastal
     

2021. aastal oli Eesti Rahvusvahelise Juhtimise Arendamise Instituudi (IMD) rahvusvahelise konkurentsivõime indeks 26.

Vaata hetketulemust Statistikaameti veebilehelt.

IMD rahvusvahelise konkurentsivõime indeks 2021

  • > 26 on sihttase 2023. aastaks

2023. aastal on eesmärgiks, et Eesti tase Rahvusvahelise Juhtimise Arendamise Instituudi (IMD) rahvusvahelise konkurentsivõimes kasvab üle 26.

Kohortsündimuskordaja 2021


  •  
    1,83
    oli algtase
    2021. aastal

2021. aastal oli Kohortsündimuskordaja 1,83. Teine näitaja on suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) 16-aastaste ja vanemate inimeste osakaal, mille algatse 2021. aasta oli 2,3%.

Vaata hetketulemust Statistikaameti veebilehelt.

Kohortsündimuskordaja 2023

  • suurem kui 1,83 on sihttase 2023. aastaks

2023. aastal on eesmärgiks seatud, et kohortsündimuskordaja on suurem kui 1,83 ning suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) 16-aastaste ja vanemate inimeste osakaal on väiksem kui 2,3%.

Väljaspool Harjumaad loodud SKP 2020

  • 53,4 %  oli algtase 2020. aastal

2020. aastal oli väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta Euroopa Liidu keskmisest 53,4%. Teine mõõdik on elukeskkonnaga rahuolu määr, mille algtase 2020. aastal oli 84,54%.

Vaata hetketulemust Statistikaameti veebilehelt.

Väljaspool Harjumaad loodud SKP 2023

  • > 53,4%  on sihttase 2023. aastaks

2023. aastal on eesmärgiks, et väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta Euroopa Liidu keskmisest on suurem kui 53,4% ja rahuolu elukeskkonnaga kasvab.

Hea valitsemise indeks 2020

  • 1,3 oli algtase 2020. aastal

2020. aastal oli Eesti valitsuse tõhusus Hea valitsemise indeks (Worldwide Governance) alusel 1,3.

Vaata hetketulemust Statistikaameti veebilehelt.

Hea valitsemise indeks 2023

  • 1,3 on sihttase 2023. aastaks

2023. aastal on eesmärgiks, et Eesti valitsuse tõhusus Hea valitsemise indeks (Worldwide Governance) alusel on vähemalt 1,3.

Kaja Kallase II valitsuse olulised dokumendid

1 | 1

Viimati uuendatud 18.08.2022