Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/live/z4rpZFVsKkU?si=ZKF7kwR32fYjAWw4
Juhataja Rasmus Ruuda
Tere päevast, õigemini tere hommikust! Täna on veel hommik. Valitsuse istung on lõppenud. Pressikonverentsil on peaminister Kaja Kallas, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning siseminister Lauri Läänemets.
Ja palun, nagu ikka, peaminister!
Peaminister Kaja Kallas
Tere hommikust! Alustame tõesti pressikonverentsi täna varem. Rõõm näha, et te olete kõik õigeks ajaks kohale jõudnud.
Me läheme täna väljasõiduistungile, et arutada eelarvet ja saada see eelarve kokku, seetõttu on pressikonverents täna varem.
2024. aasta riigieelarve ja nelja aasta eelarvestrateegia fookus on kõigepealt Eesti riigikaitse, nii sõjaline kui ka laiapindne, majanduskasv läbi rohereformide ja riigirahanduse jätkusuutlikkus.
Meie jaoks on endiselt väga oluline üleminek eestikeelsele haridussüsteemile, samuti jätkuvalt Ukraina toetamine, personaalse riiki väljaarendamine, samuti teadus-ja arendustegevus ning innovatsioon, mis annavad tõuke meie majandusele.
Selleks, et riigirahandust paremasse seisu saada, peame tegema ka ebapopulaarseid otsuseid, nagu maksutõusud ja kärped.
Valitsuse juba leitud lisatuluallikate ja kokkuhoiukohtade maht on suurusjärgus 1 miljard eurot, aga seda tööd tuleb ikkagi teha, sest järgmise aasta eelarvega me veel ei saavuta tulude-kulude tasakaalu.
Kuid pikemas plaanis oleme kokku leppinud eelarverevisjoni, pannud kokku juhtrühma, tegevuskava ja metoodika, kuidas seda teha. Ehk siis see võtab eelarve n-ö pulkadeks lahti, et analüüsida iga kuluartiklit, mida me teeme, ning leida tasakaal riigi võimaluste ja vajaduste vahel.
Siinkohal tahaksin eraldi märkida seda: pole õige öelda, et maksutõusud toovad kaasa maksukoormuse tõusu. Vastavalt rahandusministeeriumi hiljutisele majandusprognoosile jääb kogu maksukoormus järgmisel aastal sisuliselt samale tasemele, sest kasvavad nii sissetulekud kui ka SKT, inflatsiooni tõttu, ja pärast seda maksukoormus isegi langeb.
Selle teema lõpetuseks, eks meil on viimastel päevadel olnud väga palju kriitikat ja pahameelt selle üle, et keskkonnatasude eelnõu kiirkorras menetletakse ja kooskõlastamiseks on aega ainult kaks päeva. Absoluutselt mõistan seda pahameelt. Meil on kogu aeg see probleem, et me tahame teha uusi seadusi, sh makse kehtestada nii, et see oleks hea seadusloome tavaga kooskõlas ja seda järgides. Nende arutelude käigus on kindlasti selgeks saanud see, et kui me räägime näiteks automaksust, siis auto on eestimaalase igapäevases elus niivõrd olulisel kohal, et automaksu peab ühiskonnas põhjalikult läbi rääkima.
Me tegime selle eelnõu kohta väljatöötamiskavatsuse, see on just see plaan, et teha kõike korrektselt, aga tõepoolest on meil probleem selles, et ajakava on hästi kokku kuivanud. Enne eelarve vastuvõtmist peavad olema vastu võetud kõik seadused, mis eelarvet puudutavad, ja sellest tulenebki see lühike ajaraam. Nende asjadega peaks saama järgmise aasta eelarves ka arvestada.
Aga seda kõike me hakkame koalitsioonipartneritega ka sellel neljapäeval ja reedel arutama.
Sellel nädalal on oluline uudis ka see, et Venemaa ei kavatse seda sõda kuidagi lõpetada, ukrainlaste kannatused ikkagi jätkuvad ja me peame tõstma agressiooni hinda.
Üks samm, mida me sellel nädalal oleme teinud, on see, et eesti keelas alates eilsest välispiiril sisenemise Venemaa Föderatsiooni numbrimärki kandvatele mootorsõidukitele. Sellega me järgime Euroopa Komisjoni 8. septembril avaldatud sanktsioonide täiendavat tõlgendust, mille kohaselt ei ole Venemaa Föderatsioonis registreeritud transpordivahenditele enam lubatud siseneda Euroopa Liidu territooriumile.
Nendel autodel lubatakse välispiiri kaudu lahkuda, samuti ületada Euroopa Liidu sisepiire. Lähiajal me kindlasti arutame, mida teha nende autodega, mis siin juba on. Aga lähemalt räägib sellest siseminister.
Eesti julgeoleku jaoks on väga olulised arengusuunad, nimelt, Eesti allkirjastas Saksamaal meie ajaloo suurima kaitsehanke, keskmaa õhutõrjesüsteemide IRIS-T ostulepingu ligikaudu 360 miljoni euro väärtuses, seda just sellepärast, et sõda Ukrainas on näidanud, et õhukaitse on väga olulise tähtsusega elanike, relvajõudude ja kriitilise taristu kaitseks.
Lisaks on oluline see, et Hispaania pikendas õhutõrjesüsteemi HIMARS üksuse rotatsiooni Eestis. Samal ajal on Hispaania hävitajad Ämaris juba kolmandat korda NATO-Balti õhuturbemissioonil.
Ühtlasi toimub õppus Ussisõnad, mis on suurim reservväelaste väljaõpetamisele keskenduv õppekogunemine. Lühikese ajaga saavutatakse sellega täiendavalt 10 000 reservväelase organiseeritus ja praktilised eeldused maakaitse arenguks.
Eile pidas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen iga-aastase kõne olukorrast riigis. Arusaadavalt, kuivõrd järgmine aasta on Euroopa Parlamendi valimised ja vahetub ka Euroopa Komisjon, oli see väga paljuski tagasivaatav kõne.
Aga mul on siiski hea meel, et äramärkimist leidsid meie jaoks mitmed olulised valdkonnad, kus komisjon plaanib järgmise aasta jooksul konkreetseid samme astuda. Näiteks, Euroopa konkurentsivõime tõstmine, halduskoormuse vähendamine.
Aruandluskoormuse vähendamiseks 25% võrra oleme me ise Eestis teinud erinevaid ettepanekuid. Olen ise selle teema ka üldkogul tõstatanud, et andmeid tuleks ettevõtetelt küsida ainult ühe korra, sest alati, kui sa teed midagi, ei tee sa midagi muud. Sellega saab ettevõtete koormust vähendada.
Edasi tuleb liikuda digipöördega, soodustada innovatsiooni, kasutades ka tehisintellekti võimalusi. Meile olulise teemana leidis mainimist ka tuuleenergia roll taastuvenergiale üleminekul.
Ja oluline on ka see, et komisjoni president pühendas olulise osa oma kõnest Ukraina toetamisele ja liitumisele Euroopa Liiduga. Me oleme olnud väga häälekas Ukraina toetaja, just selles võtmes, et kui nad kõik tingimused täidavad. Ja seda oli rõõm ka kuulda.
Valitsus võttis istungil vastu kaheksa otsust. Kiitsime heaks ÜRO mereõiguse konventsioonile tugineva merealade elurikkuse kaitse kokkuleppe eelnõu, millega uuendatakse maailmamere kasutamise korda. See konventsioon kehtib 1982. aastast ega näita võimalusi, et meredele on võimalik rajada päikeseparke või tehislinnu või kasutada mere geneetilist materjali ravimite tootmiseks. Kogu selle progressi tarbeks vajavad vanad reeglid uuendust, et maailmameri ja selle elustik oleks edaspidigi kaitstud.
Ja valitsus lubas kasutusele võtta Sorbisterit ravimivaru, kuna tarneraskuste tõttu on seda ravimit novembrini puudu. Eestis on umbes 197 patsienti, kellele see ravim on igapäevaselt väga oluline, nimelt see tagab ägeda neerupuudulikkusega inimeste südamelihaste töö. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Ja nüüd palun, haridus- ja teadusminister!
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Aitäh! Haridus- ja teadusministril on täna ka ainult üks teema ja see teema on eelarve, kuna see puudutab väga paljusid olulisi aspekte.
Ma alustan sellest, et me peame endale ka valitsuses tunnistama – ja seda ma ka tunnistame ja see ülesanne seisab meil ees –, et pikaajaliste kulude kasv eelarves meil ei ole tegelikult ikka veel kontrolli all. Kärped on tehtud, kärped puudutavad valdavalt sellist kiiret reha, mida on võimalik suvel teha, aga see ei ole veel lahendus. Meil on vaja päriselt edasi minna ka pikaajaliste kulude kasvu kontrolli alla saamisega.
Ja seal on mitmeid tegevusi, mida me selle, 2024. aasta eelarve puhul veel arvestada ei saa. Aga 2025. aasta eelarve tegemisel ja RES-i tegemisel on üsna oluline, et me veel kord võtame jõuliselt ette dubleerimised, mida meil on päris palju eri valdkondades, ja teeme need korda.
Eesti 200 seisukohalt on vaja kokku leppida ka ministeeriumite tegevuskuludele tipp-piiri tõmbamine, sellepärast et ka seal tegelikult kulud ei ole pikaajaliselt kontrolli all.
Millest peaminister ja ka valitsus on väga palju rääkinud, on nulleelarve tegemine. Me kinnitasime ära ka selle metoodika, mismoodi me nulleelarvet teeme. Järgmise aasta jooksul tehakse ära päris põhjalik revisjon 60% riigieelarve ulatuses ja sealt peavad tulema siis need lahendused, mis puudutavad pikaajaliste kulude kontrolli alla saamist.
Personaalse riigi väljaarendamise üks oluline komponent on ju vajaduspõhisele toetuste süsteemile üleminek ehk see, et me saame personaalselt inimesi toetada vajaduspõhiselt, ja ka seal on võimalik pikaajalised riigi kulud kontrolli alla saada.
Nii et need suured reformiprotsessid on tegelikult veel töös. Lahendused peavad jõudma RES-i 2025. aasta eelarve kokkuhoiu ossa.
Siis teine oluline aspekt ka juba järgmise aasta eelarve kokkupanemisel meie vaatest on see, et majanduselanguse tsüklis tehtav eelarve peab majandust toetama, st investeeringuid tuleb teha, eratarbimist peab toetama, eksporti peab turgutama. Ja ka valitsussektori kulusid külmutada ei saa sellisel kujul, nagu me oleme võib-olla kuulnud siin ettepanekuid, sellepärast et selles majandustsüklis, kus me täna oleme, toob see pikemas plaanis pigem kahju kui kasu.
Seetõttu investeerida meil tuleb ja investeeringud tuleb teha nii rohepöördesse, mis majanduskasvu kindlasti toetab, kui ka digipöördesse. Investeeringuid tuleb teha ka taristusse. Need investeeringuprojektid me seal Vihulas kindlasti üle vaatame, aga meie seisukoht on see, et majanduskasvu selles faasis neid investeeringuid teha tuleb.
Investeerida tuleb kindlasti ka haridusse. Eesti 200 prioriteedid järgmise aasta eelarves on digipööre ja personaalse riigi arendamine, st investeeringud digitaristusse ja vajaduspõhiste toetuste väljatöötamisse, aga samuti eestikeelsele haridusele üleminek ja õpetajate palgatõus.
Jätkuvalt on olulisel kohal loomulikult Ukraina abistamine, mis meil valitsuses on ühine eesmärk, nii et Eesti 200 kindlasti toetab prioriteedina seda, et me sellele eelarves tähelepanu pöörame.
See on minul praegu kõik. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Siis palun, siseminister!
Siseminister Lauri Läänemets
Aitäh! Tervist! Tõesti, eelarve läbirääkimiste viimane lõpufaas on meil kohe algamas. Julgen oletada, et need on ühed kõigi aegade keerulisemad läbirääkimised, sellepärast et me oleme kokkuhoiukohti tublilt otsinud ja kindlasti vaatame tulevikku ka, neid võimalusi. Aga kui vaadata eelarvesse sisse, siis suurusjärgud on nii erinevad, et ega kokkuhoiukohtadega ei parandaja ega lahenda neid keerulisi ülesandeid, mida see eelarve esitab.
Selle koha pealt sotsiaaldemokraadid on täiesti nõus, et me peaksime vaatama majanduse seisu ka, nii et me lihtsalt ei räägi rahast ja eelarvest, vaid me räägime ka investeeringutest.
Võib-olla me peame teatud sektorite peale rohkem mõtlema. Siin on palju teedest räägitud, võib-olla me saame puidusektoris midagi teha. Aga iga investeering tähendab jälle raha vajadust, on ju, ja kui sa seda laenu ei võta, siis on aus neid tekkivaid kulusid katta muud moodi. Eks me sellest kõigest hakkame rääkima.
Ma arvan, et palgad on oluline teema, millest me räägime. Tõesti, järgmise aasta palgad – me oleme sellest rääkinud, et võib olla väga keeruline järgmisel aastal palgatõusu teha. Õnneks sellel aastal oluliselt palgatõusud toimusid päästjatel, politseinikel ja õpetajatel. Aga pikas perspektiivis ma julgen arvata, et külmutada palgatõusu neljaks aastaks on vist keeruline.
Elanikkonnakaitse on see, mis sotsiaaldemokraatide jaoks kindlasti veel siin eelmainitud asjadele [lisaks] oluline on. Ja loomulikult ka liikuvusreform ehk see, et Eestis hakkaks rohkem sõitma busse ja ronge ning piletisüsteem muutuks mõistlikuks ja inimesed pääseksid liikuma.
See tegelikult aitab ju kaasa kõigile keskkonnaeesmärkidele ja kliimaeesmärkidele. Kui see on seotud automaksuga, siis mõlemad asjad töötavad mõistlikult, üks maks motiveerib võib-olla rohkem ühistransporti kasutama, aga selleks, et ühistransporti saaks kasutada, peab see olemas olema. Nii palju praegu eelarvest.
Aga kaks teemat veel. Venemaa numbrimärkidega autod. Tõesti, eile läks idapiir kinni, sisse neid autosid enam ei lasta. Eilse õhtuni mitte ühtegi autot ka piirile ei ilmunud, võib-olla ka Venemaa pool teeb tööd, nii et ei lastagi sealtpoolt kedagi läbi ja öeldakse juba, et Eestisse need autod ei pääse. Umbes 40 sõidukit päevas oli tavaliselt see arv, mis Eestisse liikus.
Nüüd küsimus on selles, tõesti, mis saab neist sõidukitest, mis siin juba on, sellepärast et Euroopa Komisjoni tõlgendus selle sanktsiooni rakendamisest on selline, et need sõidukid peaks konfiskeerima, neid ei tohiks enam ka Euroopast välja lasta, tegemist on sanktsioneeritud kauba liikumisega.
Kuna seda rakendust pole üheski Euroopa riigis sellisel kujul väga tehtud, välja arvatud see, et Saksamaa teatud kujul on midagi teinud – eilne välisministrite kohtumine ka tõi tulemuse, et kellelgi täpset teadmist ei ole, kuidas seda detailselt rakendada –, siis meie ametkonnad peavad nüüd hakkama hakkama vaatama ja seda ette valmistama.
Me ei saa praegu siin öelda, kas homme, nädala pärast või kuidas ja kellele helistama peab või kes mida tegema peab. Sellega nüüd tegeletakse. Ja eelkõige peale politsei- ja piirivalveameti, kes peab ellu viima seda ühel hetkel võib-olla rohkem, see ekspertteadmine asub maksu- ja tolliametis, nemad on eksperdid selles küsimuses, mis puudutab sanktsioneeritud kaupu ning seda, kuidas ja mida nendega teha.
Aga oluline teema tegelikult on ka see, et viimastel nädalatel on Läti ja Valgevene piiril olnud järjekindlalt ja palju ebaseaduslikke piiriületusi. Ühtepidi testib Valgevene oma piiririikide võimekust ja teistpidi on tegemist hübriidrünnakutega. Kui varem me rääkisime palju Poolast ja Leedust, siis nüüd on jälle Läti ka pildile tulnud.
Tegelikult olukord on pingeline, jätkuvalt. Esmaspäeval tõkestas Läti piirivalve 103 isiku ja teisipäeval 70 isiku piiriületust. Ja lätlased on pöördunud Eesti poole ka sooviga abi ja tuge saada.
Me oleme otsustanud, et me saadame Eestist Lätile lisajõude piirile appi. Politsei- ja piirivalveamet teeb hetkel ettevalmistusi, et 10–20-liikmeline meeskond läheks Estpol-8 egiidi all lätlastele appi, eelkõige piiripatrull. Aga meeskond komplekteeritakse sedamoodi, et seal oleksid ka massiohje väljaõppega politseinikud.
Me oleme valmis lätlasi aitama seni, kuni neil vajadust on, et neid meeskondi seal piiri peal vahetada. Ühtpidi me õpime ise sellest, sest meil hetkel neid intsidente ei ole, ja teistpidi on oluline, et naabritel läheks hästi, sest siis läheb meil ka. Aitäh!
Juhataja
Aitäh ministritele! Nüüd palun küsimused. Öelge oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on. Palun!
Karoliina Vasli, Delfi
Küsimus on siseministrile. Päästjad ja politseinikud, palgaküsimus. Te räägite siin pikast perspektiivist ja sellest, et on keeruline. Kas järgmisel aastal teie hinnangul ei ole lootust palgatõusuks? Aitäh!
Lauri Läänemets
Lootus on alati. See ei kao kuskile. Ja minul see lootus on tugev. Aga meil on ju pigem nendel eelarveläbirääkimistel oluliselt keerulisemad küsimused. Palk loomulikult, ja loomulikult me räägime sellest. Aga meil on siin ka see kokkuhoiukohtade nägemus olnud erinev ja praegu on küsimus ja arutelu pigem selles, et kui me paneme siseministeeriumile sellised suured kärpenumbrid, siis lõpuks seal kulu jaguneb kaheks. Me ei jaga mingisuguseid tohutuid toetusi siseministeeriumis, vaid seal on kas masinad, hooned või siis töötajad. Ja kui sa paned kärpe peale, siis sa saad ühest-kahest võtta.
Tavaliselt masin ja hoone tähendab seda, et inimest enam pole vaja, või kui inimese võtad ära, siis pole masinat ja hoonet vaja. Igal juhul tähendab see kärpimist ja selle struktuuri vähendamist. Noh, minu minu hinnangul see ei ole mõistlik. Me arutelude käigus vist oleme ka jõudnud sinnamaani, et see sellisel kujul mõistlik ei ole.
Mure on. See valitsus, mis oli Reformierakond ja Keskerakond, tegi ju kärped tulevikku, riigi eelarvestrateegias on sees järgmisel aastal kärbe, mis puudutab politseid, umbes 2 miljonit eurot, päästeamet 800 000 eurot. Sisuliselt päästeameti puhul tuleb kolm väiksemat komandot ära kaotada, et seda raha leida. Politsei puhul tähendab see 50–60 politseiametnikku.
Tegelikult me ei tohiks neis asju teha. See on probleem. Minu hinnangul me peame nende kahe päeva jooksul leidma sinna lahendused. Selliselt vaatame, kuhu me välja jõuame.
Kui siseministeeriumist lihtsalt rääkida, politseinikest ja päästjatest, siis ainuüksi see, et me praegu pole jõudnud kokkuleppele, et me tegevuskulusid suurendame, inflatsiooni tõttu tegevuskulud, siis siseturvalisus on kallimaks läinud 16 miljonit eurot. Kui me selle peale raha ei pane, siis siseministeeriumi kärbe või kokkuhoid on 16 miljonit eurot ainuüksi sellest tulenevalt. Aga sellele lisanduvad veel elanikkonnakaitse ja kõik need asjad.
Nii et noh, lõpuks need küsimused tuleb ära lahendada. Iga asi, mis sealt tegemata jääb, tähendab sisemist raha leidmist, ja tavaliselt tuleb see niimoodi, et peab inimesi vähendama.
Esimene asi, mida me tegelikult valitsusega tegema läheme, on see, et me ei hakkaks siseturvalisust kärpima, kokku tõmbama, ja siis, kui me selles oleme kokkuleppele jõutud, on teine asi see, et me saame rääkida palkadest.
Karoliina Vasli
Sarnane küsimus ka tegelikult haridusministrile. Õpetajad. Mainisite ka, et väga usutav, et seal oleks rahastust, et võib-olla töötasu tõsta.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Jaa, noh, selles mõttes Eesti ei ole vaene riik. Ma tean, et riigieelarves tegelikult kärpekohti veel on, me saaksime selle protsessiga edasi minna.
Ja õpetajate palga puhul on ikkagi see seis, et kui me täna õpetajate palka ei tõsta, siis järgmisel aastal on õpetajad palga mõttes ikkagi tööturul ääremaal, uuesti tagasi selles olukorras, kus nad on ühed madalama palgaga töötajad haridussektoris. Ma arvan, et seda me keegi ei taha, nii et selle eest tuleb tegelikult seista.
Johannes Voltri, rahvusringhääling
Küsimus peaminister Kaja Kallasele. See on niisugune komplekt küsimusi seoses selle laenulepinguga Novaria Consultile.
Ma saan aru, et algselt anti laen 5. jaanuaril, siis pank … … oleks.
Millist rolli pank üldse mängis selle laenulepingu sõlmimisel? Mis oli panga roll? Teine küsimus: milliseid näpuvigasid siis pank märkas, et see leping tuli uuesti sõlmida? Ja kolmas küsimus: miks ei kajastunud see eelmises majanduslike huvide deklaratsioonis? Aitäh!
Kaja Kallas
Jaa. No ma olen tänaseks ju selle esialgse lepingu ka esitanud ja kõik komisjoni liikmed saavad võrrelda, mis olid need näpukad.
Panga roll on see, et kuna mina olen n-ö PEP ehk politically exposed person, siis lähevad kõik sellised asjad suurema kontrolli alla. Ja pangal on alati … Ühesõnaga, pangal on oma kommentaarid. Seda saab võrrelda, mis selles lepingus siis muudetud oli.
Ja mis puudutab nüüd seda avalike huvide deklaratsiooni, siis mina olen kogu aeg lähtunud eeldusest, et see on kalendriaasta. Aga nüüd tuleb välja ... Ja tõesti, ma isegi mõtlesin, kuidas ma … Ma olengi teinud vea, et ma olen oma tulud kõik õigesti deklareerinud avalike huvide deklaratsioonis, aga ma olen lihtsalt seda teinud kogu aeg kalendriaasta kohta.
Ja ma mõtlesin, et kuidas ma nagu nii valesti aru saan, aga ma võtsin välja selle juhendi ja see ongi nii, et ühed asjad pead sa tegema kalendriaasta järgi … Noh, tegelikult ta on nagu eeltäidetud. Kui sa teed selle avalike huvide deklaratsiooni, [siis põhjus,] miks ta on kuu aega peale maksudeklaratsiooni, on see, et kõik, mis sa sinna oled esitanud, on eeltäidetud. See on kalendriaasta kohta.
Aga tõepoolest, kui ma seda juhendit loen, siis ma näen, et nõuete koha pealt peab olema see selle deklaratsiooni tegemise päeva seisuga. Nii et see ongi inimlik eksitus.
Ma olen kõik asjad deklareerinud, lihtsalt ma olen deklareerinud kalendriaasta kohta. Järgmine kalendriaasta – miks te seda kõike teate, ongi see, et ma olen selle laenu seal deklareerinud.
Johannes Voltri
Aga küsiksin ikkagi üle, mis need näpuvead siis olid või miks oli vaja see leping uuesti teha, lihtsalt et avalikkusel kõik hästi selge oleks.
Kaja Kallas
Mul ei ole seda lepingut ja neid lepinguid praegu kaasas. Ja need ei ole avalikud dokumendid. Ma lihtsalt tahan aru saada, mis see mure on, mida te üritate praegu lahendada. Kas te väidate, et ma ei ole andnud oma abikaasa finantsvaldusettevõttele laenu? Või mis see asi on, mis te tegelikult teada tahate?
Seal olid mingid sõnastuse muudatused. Noh, selles mõttes, komisjonile on lepingud esitatud ja komisjon saab neid neid võrrelda. Ma ei saa nagu aru, mis see kahtlus on, mida te üritate esitada praegu sellega seoses.
Mulle lihtsalt tundub, et soov on hästi segaseks seda vett ajada, justkui tohutult on nagu küsimusi. Aga ma olen kõik esitanud. Ja noh, tegelikult mida see nagu näitab, on see, et komisjonile ma olen need asjad esitanud ja komisjon peaks olema justkui kinnine, aga ometi komisjoni liikmed lähevad nende asjadega ajakirjandusse. Loo moraal on pigem see, et tegelikult ühtegi konfidentsiaalset dokumenti sinna esitada ei tohi, sest siis see kõik on automaatselt avalik.
Mul ei ole selles osas … Kõik on ju nagu selge – andsin laenu oma abikaasa finantsvaldusettevõttele, sain vastu intressid, intresside pealt olen maksnud tulumaksu, olen deklareerinud seda oma avalike huvide deklaratsioonis, olen deklareerinud seda oma maksudeklaratsioonis, nii et selles mõttes olen olnud väga läbipaistev.
Juhataja
Jaa, palun, Madis!
Madis Hindre, rahvusringhääling
Eelarvekõnelustel kõige esimene olulisem osa on ju eelarvepositsiooni kokkuleppimine. Riigieelarve baasseaduses toodud eesmärk liikuda 0,5% võrra võrra SKT-st struktuurse tasakaalu poole seab rahandusminister Mart Võrklaeva sõnul kohustuse järgmise paari päeva jooksul leida lisaks näiteks suvistele kärbetele veel 200 miljoni euro jagu tulu- või kärpekohti.
Küsimus on kõigile. Kas teie jaoks see on dogma, millest kinni hoida? Või arvestades, et meie riigieelarve baasseadus on praegu pisut rangem kui Euroopa oma, kas teie hinnangul tasub kaaluda ka baasseaduse muutmist pisut leebemaks? Ja kui ei tasu, kas siis saab seda täita ka ilma täiendavate maksumuudatuste kokku leppimiseta? Aitäh!
Kaja Kallas
Aitäh! Teie küsimuses ongi juba see kirjas, et see ongi kõik väga keeruline, selliseid dilemmasid on seal väga palju. Aasta 2016, kui tegelikult muudeti eelarve baasseadust nii, et headel aegadel võib reserve kulutada või headel aegadel ei pea eelarve olema plussis, pani selle lumepalli veerema. Ja see teine pool, mis puudutab struktuurset tasakaalu, noh, need nõuded on sees.
Vahepeal olid kriisid, kus eelarvereegleid Euroopa tasemel hoopis lõdvendati, sest kriisis ei suuda keegi nendest kinni pidada. Aga nüüd me oleme olukorras, kus need eelarvereeglid taastuvad, ja me peame sinna sisse mahtuma.
Tõepoolest, meil on rangem seadus. Aga kõik need asjad on meil tegelikult täna ja homme arutusel. Olukord on keeruline. Ma praegu ei välistaks mitte midagi, sest need läbirääkimised on ees, aga nii nagu ütlesid mõlemad koalitsioonipartnerid, need on äärmiselt keerulised läbirääkimised kõikide nende murekohtadega seoses, mis meil tegelikult ees on, ühelt poolt majanduse jahenemine peaks nagu majandust turgutama, teiselt poolt eelarvepuudujääk ja laenukoormus, mis toob meile 1% puhtalt intressideks mineva kulu, 1% SKT-st, ja kõik need muud soovid, mis tegelikult riigiga seoses on ja siis need kokkuhoiukohad. Nii et selline väga-väga keeruline pusle, mida me siis väikeste tükkidena ikkagi hakkame seal lahendama.
Lauri Läänemets
Jah, ma vastan ka. Ma arvan, et see ei ole 200 miljonit, see on suurem summa. Teatud kriitilised vajadused on, no lihtsalt on kriitilised vajadused ka ühes või teises kohas, kasvõi see eestikeelsele haridusele üleminek ja näiteks sellised asjad teevad selle summa suuremaks.
Me hakkame vaatama tõesti ja otsima, kuidas me siis selle positsiooni parandamises kokku lepime. Ma usun, et rahandusministril on ettepaneku ja et tegelikult rahandusminister kujutab ette, kuidas seda teha. Kuulame ära ja siis saame arutada, kas niipidi või naapidi.
Aga lõppkokkuvõttes ma ei tea, kas selle seaduse muutmine nüüd nagu mõistlik on. Ta on meil ikkagi konkreetne asi ja konkreetne kaitse, sest ükstapuha, kes valitsuses on, alati on kriitilised kulud ja alati on vaja raha. Kui neid reegleid ei ole, võib-olla siis on oluliselt kergem selle riigieelarvega lappama minna, aga pärast seda n-ö tagasi purki saada on keeruline.
Pigem on küsimus selles, et kui kulutusi tehakse, siis laenu tuleb võtta ja laenu on normaalne võtta ja see kõik on mõistlik tegevus. See, mis on meil varasemalt pikalt olnud niisugune eelarvedogma, millest mille pärast see praegune olukord osaliselt tekkinud on, on see, et me ei taha seda siis ka ausalt maksurahaga katta.
Maksud on ebapopulaarsed asjad, aga lõppkokkuvõttes siis, kui sa teed kulutusi, sa pead maksurahaga seda katma. Ja nii ongi. Valimistel on väga palju lubatud seda, et maksud ei tõuse, maksud langevad, aga uusi asju me teeme. Tegelikult on see põhiprobleem, sinna me oleme jõudnud selle pärast just, et valimislubadused on olnud nagu sellised poolikud või vastukäivad.
Ja ma arvan, et vaadates Eesti riigieelarve seisukorda ja olukorda ja üldse tulevikku ka, siis ma ütlen täiesti kindlalt, et tulevikus meil kindlasti on astmeline tulumaks, me ei pääse sellest. Kuskilt peab see raha tulema. Vaesust me võime ju maksustada, aga vaesus tekitab uusi probleeme, siis me peame hakkama sotsiaaltoetuseid jagama järjest rohkem, see pole mõistlik. Arvatavasti kunagi tulevikus on meil lisaks astmelisele tulumaksule ka mingisugused varamaksud neile, kellel on palju rikkust ja jõukust, sest sealt on võimalik panustada selle ühiskonna toimimisse. Aitäh!
Madis Hindre
Palun Kristina Kallasel ka vastata.
Kristina Kallas
Jaa. Me koalitsioonikõnelustel leppisime kokku, et me sellest baasseadusest hoiame kinni. See oli tegelikult koalitsioonikõnelustel kokkulepe. Aga reaalsus on ka see, et tänaseks on majandusprognoosid muutunud võrreldes sellega, mis oli koalitsioonilepingu arutamise hetkel, kui on muutunud ka tegelikult eelarve arvestus.
Need kokkulepped, mis me koalitsiooniläbirääkimistel tegime, on täna täpsustunud. Ja seal on omakorda täpsustunud selles mõttes meie kahjuks see, et tegelikult on neid kulusid rohkem, kui koalitsiooniläbirääkimistel tabelina meil ees seisis. Selle tõttu ma arvan, et me peame nüüd positsiooni läbirääkimised uuesti lahti võtma ja selle nagu paika panema.
Aga fakt on see, et selline trend, mis täna on olnud, kus püsikulude kasv on ületanud kordades tegelikult eelarve tulusid, eks ole, ja ka majanduskasvu päris korralikult, ja püsikulude kasvu katteks ei ole võetud mitte maksuraha, vaid on võetud laenu, siis kõige suurem ülesanne, mis meil ees seisab, on just nimelt sellele trendile piduri peale panemine ja lahenduse leidmine, kuidas me saame jõuda selleni, et laenu võtmine ei ole tabu, aga laenu võtmist selleks, et katta püsikulude kasvu, nagu on siin juhtunud, me kindlasti jätkata ei saa.
Ja see suur ülesanne meil seal täna selle eelarve kokkupanemisel just nimelt selles seisneb.
Juhataja
Aitäh! Nüüd viimane küsimus.
Jaroslav Tavgen, Delovõje Vedomosti
Küsimus siseministrile. Millal umbes peaks selguma, kas Vene autosid konfiskeeritakse või mitte? Ja mis on üldine valitsuse tuju – kas teha kõik, mis ennast sõltub, et need autod ikka konfiskeerida, või teha kõik, mis endast sõltub, et panna see küsimus vaiba allla?
Lauri Läänemets
Jah, ma ei saa üldist valitsuse seisukohta kommenteerida, seda me pole sellisena arutlenud, aga ma saan rääkida, mis minu seisukoht on.
Minu seisukoht on see, et sanktsioon on täitmiseks ja tegelikult tuleb need autod konfiskeerida. Minu arvates me peaksime selle juurde jõudma, sellepärast et … No mul tekib üldse küsimus, miks Eestis sõidavad need Vene numbrimärgiga autod on või miks keegi, kes elab Eestis, omab Vene numbrimärgiga autot.
Võib-olla seal on mõni väga asjalik põhjus, siis seda võib eraldi vaadata, aga nagu üldprintsiibis tegelikult ei peaks neid autosid siin sellisena olema.
Oleks hea, kui need maksud ja liikluskindlustused ja kõik tehakse ära Eestis, kui need autod siin sõidavad, on ju, püsivalt. Ja ülejäänud on sanktsiooni küsimus, kes siia tuleb ja kuidas tuleb, ei peaks tulema.
Millal? Ma täpselt ei oska öelda. Nagu ma ütlesin, ekspert on maksu- ja tolliamet. Ma loodan, et sealt tuleb see põhisisend ja ametkonnad tegelikult peaks ette valmistama. Ja siis on poliitilise valiku küsimus, mida ja kuidas me teeme.
Küsimus ongi, kuidas seda on hästi palju, sest Euroopa Komisjoni suunis on ju väga suur ja üldine ja see suunis ju ei puuduta ainult autosid. Lõppkokkuvõttes siin meedias on ju räägitud, et peaaegu kuldketi vaid ka kaelast ära võtta selle loogika kohaselt, aga noh, kas see on mõistlik, kas sellega, kui me rebime inimestel kõik riided seljast, midagi saavutab, on iseasi. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Tänaseks lõpetame.
