1. Eksperimenteerimise raamistikust
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Uute tehnoloogiate arendamise ja turule toomisega kaasneb vajadus nende testimiseks reaalses keskkonnas. Selleks, et Eesti säilitaks oma innovatsioonivõimekuse ja positsiooni Euroopa digitaalsete ühiskondade eesotsas, on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koos justiits- ja digiministeeriumiga välja töötamas riiklikku eksperimenteerimise raamistikku ehk nn regulatiivliivakaste.
Raamistiku eesmärk on luua ettevõtetele suunatud regulatiivne õigusnormide standard, mis toetab innovatsiooni ja võimaldab testida uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid ka olukorras, kus seadused ei ole veel elumuutustele järele jõudnud.
Regulatiivliivakast on turvaline ja kontrollitud reaaleluline testimiskeskkond, kus riik lubab reguleerimata või regulatsioonidest tulenevatele nõuetele mittevastavate lahenduste ajutist katsetamist kindlaksmääratud tingimustel ja järelevalve all. See võimaldab koguda väärtuslikku tagasisidet seadusandluse uuendamiseks ja innovatsiooni kiirendamiseks, et riik saaks teha andmetel põhinevaid otsuseid.
2. Tööstusalade eelisarendamisest
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tööstusinvesteeringute teostamiseks sobiva ala leidmine ning erinevad tegevused enne investeeringu realiseerimist on ettevõtjale ajamahukas ja tegevuste rohke protsess, mille tõhusam ja kiirem korraldus aitaks kiirendada investeeringute tegemist ja kasvatada Eesti konkurentsivõimet laiemalt.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on koondanud tööstusalade kohta info ja kaardistanud potentsiaalselt prioriteetsed tööstusalad. Nende arendamine on aeganõudev, hõlmab mitmeid osapooli, kooskõlastusi, uuringuid jms. Samuti puudub arendusprotsessil tihti eestvedaja, arendustööks vajalik raha ning osapoolte erinevad huvid ja motivatsioon ei vii alati tulemuseni.
Strateegiliste tööstusalade väljaarendamise kiirendamiseks on otstarbekas luua võimalused olulise nende bürokraatiavabaks eelisarendamiseks ja töötada välja vastavad kriteeriumid selliste alade määratlemiseks.
See võimaldaks valida välja teatud eelisarendatavad tööstusalad ja luua nende väljaarendamiseks erilähenemine. Oluline on planeeringute kiirendamine ja tööstusaladel taristu väljaehitamine ning võimalusel arendustöö rahaline toetamine, samuti kaasnevate keskkonnaalaste uuringute läbiviimine ning infovahetuse tõhustamine. Samuti aitaks tööstusalade välja ehitamisele ja investorite meelitamisele kaasa regionaalsed investeeringuagentuurid, mis pakuks investorile terviklahendust koos kaasnevate teenustega.
3. Täiskasvanute oskuste edendamisest kui majandusarengu võtmest (OECD täiskasvanute oskuste uuring ja järeldused valitsuse tegevusteks)
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
OECD rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring PIAAC annab värskeima ülevaate Eesti täiskasvanute oskustest ja sellega seotud murekohtadest.
Kuigi Eesti täiskasvanud paistavad rahvusvaheliselt silma heade infotöötlusoskustega, on hoolimata ministeeriumite, töötukassa jt pidevatest investeeringutest täiskasvanute täiend- ja ümberõppe võimaluste arendamisse ühtlase oskuste tõusu asemel oskused polariseerunud.
Näiteks toob uuring välja, et kaasaegses haridussüsteemis omandavad täiskasvanud küll väga head oskused, kuid kui töö ei võimalda neid realiseerida või edasi arendada, oskused langevad.
Minister annab valitsuse liikmetele ülevaate uuringu põhijäreldustest.
