1. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ühisraha, sealhulgas digieuro, ettepanekute kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Komisjoni ühisraha ettepanekud koosnevad kahest üksteist täiendavast seadusandlikust osast. Digieuro määruses käsitletakse digieuro võimaliku kasutuselevõtu õigusraamistikku ning euro sularaha määruses sularaha seadusliku maksevahendi staatust.
Ettepaneku kohaselt täiendaks digieuro euro sularaha. Kuna tegemist on keskpanga digirahaga, siis oleks digieurol Euroopa Keskpanga (EKP) otsene tagatis. Digieuro seega toimiks digitaalse rahakotina, mis võimaldab inimestel ja ettevõtjatel igal ajal ja igal pool euroalal digieuroga maksta.
Ettepanekuga antakse digieurole seadusliku maksevahendi staatus. Kehtiva ELi õiguse kohaselt on euroalal ainus seaduslik maksevahend euro sularaha. Seadusliku maksevahendi staatus tähendab, et euro sularaha tuleb üldiselt aktsepteerida teenuste ja kaupade eest maksmisel ning võlgade tasumisel. Uue paketi eesmärk on need normid selgemaks muuta, sealhulgas seoses digieuroga.
Euro sularaha seadusliku maksevahendi staatust käsitleva ettepaneku eesmärk on tagada sidusus avaliku sektori raha kahe vormi vahel. Euro sularaha puhul on eesmärk tagada sularaha vastuvõtmine kogu euroalal, samuti tagada seda, et inimestel on juurdepääs põhilistele sularahateenustele ja vabadus valida oma eelistatud makseviis.
Euroopa Komisjon valmistab ette digieuro kasutuselevõtu õiguslikku raamistikku, kuid digieuro kasutuselevõtu otsuse peavad tegema keskpangad. Nende positiivse otsuse korral võtavad ettevalmistused digieuro kasutuselevõtuks aega umbes 3 aastat.
Eesti toetab digieuro eesmärke, kuid leiame, et enne EL õigusraamistiku paika panemist vajavad veel analüüsimist nii õiguslikud kui majanduslikud mõjud ja võimalikud riskid.
2. Enefit Power ASi põlevkiviõli tehasest
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
11. oktoobril tühistas Riigikohus Narva-Jõesuu linnavalitsuse välja antud ehitusloa Enefit 280-2 õlitehasele. Tühistamise põhjuseks oli puudulik keskkonnamõju hinnang: tegemata oli ühe linnustikuala NATURA mõjuhinnang ja fenoolvee uuring. Riigikohus andis Enefit Power AS-le kahekuulise tähtaja, mille jooksul võib teha erandina selliseid ehitustöid, mis on hädavajalikud poolelioleva ehitise ohutuse ja säilimise tagamiseks. Kõik ehitustööd peavad hetkeseisuga lõppema 12. detsembril 2023.
Riigikohtu otsus rõhutab lisaks ehitusloa tühistamisele, et põhiseadus kohustab Eestit andma kliimaeesmärkide täitmisesse oma panuse. Eesti on liitunud Pariisi kokkuleppega, mis seab eesmärgiks globaalse temperatuuri soojenemise mitte rohkem kui 1,5 kraadi võrra. Tehase ehituse juures tuleb kliimaeesmärkidega arvestada.
Valitsus arutab teemaga seotud küsimusi ja erinevaid variante edasiseks.
3. Kultuuriranitsa rakendamise analüüsist ja ettepanekutest
Esitaja: kultuuriminister Heidy Purga
Kultuuriminister tutvustab valitsuse liikmetele kultuuriranitsa toetusmeetme analüüsi.
Tegemist on kultuuriministeeriumi eestvedamisel 2022. aastal loodud toetusega, mille eesmärk on tagada laste ja noorte osalemine kultuurielus, kultuuri hindava publiku järelkasv ning soodsad tingimused kultuuris osalemiseks. Analüüs kinnitab, et kultuuriranitsa toetusmeede on väga hästi vastu võetud. Hinnatakse nii kultuuriranitsa eesmärki kui ka seda, et toetusega ei kaasne taotlemise ega aruandluse lisakohustust. Kitsaskohana nähakse keskustest kaugemal asuvatele koolidele ning HEV õpilastele lisanduvat suurt transpordikulu, mis on kultuuriasutuste külastamisel vältimatu.
4. Tegevuskavast riigikaitseinvesteeringute kasutamiseks Eesti kaitsetööstuse tugevdamiseks
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Kaitseminister tutvustab valitsuse liikmetele tegevuskava riigikaitseinvesteeringute kasutamiseks Eesti kaitsetööstuse tugevdamiseks. Tegevuskava fookus on laskemoona-, relva- ja droonitootmist võimaldava tööstuspargi arendamisel ning valdkonna õigusruumi täiendamisel.
5. Julgeolekuolukorrast
Esitaja: peaminister Kaja Kallas
Valitsuse liikmed arutavad julgeolekuga seotud küsimusi.
