1. Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse, julgeolekumaksu seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu
Riigi kaitsekulude rahastamiseks on vaja stabiilset tulu. Seoses sellega kaotatakse algselt kuni 2028. aastani kavandatud julgeolekumaks, sealhulgas nii ettevõtte kasumimaks kui füüsiliste isikute maksustamine alates esimesest eurost.
Kaitsevõime pikaajaliseks tugevdamiseks tõstetakse alates 2026. aastast üldist tulumaksumäära 24%-ni ja ettevõtlustulu maksumäära 22%-ni. Jõusse jääb käibemaksumäära tõstmine 2025. aasta juulist 24%-ni, mis muutub tähtajatuks.
Ettevõtete tulumaksus tuuakse tagasi lihtne, ühetaoline ja ettevõtjasõbralikum lahendus, kus ettevõtted maksavad tulumaksu üksnes jaotatud kasumilt, mitte jooksvalt kasumilt. See hoogustab nii ettevõtlust kui majanduskasvu.
Muudatusel on positiivne mõju ka Eesti inimestele, eriti vähemkindlustatud maksumaksjatele, kuna tulumaks rakendub pärast maksuvaba tulu mahaarvamist. Praegune lahendus oleks toonud 2-protsendise maksukohustuse alates esimesest eurost.
Julgeolekumaksu rakendamine eeldas maksu- ja tolliameti aendusi mitmetes teenustes. IT-arenduste kulud oleks MTA-s olnud hinnanguliselt 950 000 eurot 2025. aastal, 735 000 eurot 2026. aastal2 ja 525 000 eurot 2027. aastal, mis nüüd ära langevad. Julgeolekumaksu kehtestamine eeldas ka sotsiaalkindlustusameti, tervisekassa ja töötukassa IT-arendusi, mille vajadus langeb muudatuste tulemusena ära.
2. Arvamuse andmine liiklusseaduse muutmise seaduse (kergliikurite ja pisimopeedide regulatsioon) eelnõu (614 SE) kohta
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart sooviga täiendada liiklusseadust nii, et KOV saab õiguse kehtestada oma territooriumil renditavate või üüritavate kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste piirarvu. Lisaks sätestataks seadusesse kohustus, et ettevõtja peab nimetatud liiklusvahendite rentimisel või üürimisel tagama vanusekontrolli nii, et ilma juhtimisõiguseta alaealine ei saaks sõidukit kasutada ja kuni 16-aastasel kasutajal oleks võimalus üürida või rentida ka jalgratturikiiver.
Kliimaministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Piirarv ettevõtjapõhiselt on sisuliselt majandustegevuse nõue (loakohustus), mis vajab reguleerimist seaduse tasandil ja laiemat lähenemist. Tegu on ettevõtlusvabaduse riivega, mis ei pruugi olla põhjendatud. Jalgratta ja kergliikuri puhul kehtib praegu vanuse alammäär ja vastava kvalifikatsiooni omandamise nõue ainult sõiduteel sõitmiseks, seega läheks rendi- või üürisuhte alusel nimetatud nõude üleüldiselt kehtestamine üldreegliga vastuollu. Pelgalt kiivri pakkumise võimalus ei garanteeri selle kasutamist.
Samuti nendib ministeerium, et juba kehtiva seaduse alusel on KOVil võimalik reguleerida ja suunata oma territooriumil teatud piirkondades sõidukite tihedust parkimis- ja kiirusenõuete kaudu.
3. Arvamuse andmine liiklusseaduse täiendamise seaduse eelnõu (616 SE) kohta
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ning Riigikogu liikmed Andre Hanimägi, Jaak Aab, Tanel Kiik ja Ester Karuse sooviga laiendada kohalike omavalitsuste võimalusi reguleerida kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste jagamist ja kasutamist.
Kliimaministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Jalgratta ja kergliikuri juhtimiseks kehtib vanuse alammäär ja kvalifikatsiooni nõue ainult sõiduteel sõitmiseks. Seega läheks rendi- või üürisuhte alusel nimetatud nõude üleüldiselt kehtestamine üldreegliga vastuollu.
Lisaks on vanusepiirangu puhul tegemist intensiivse isiku põhiõiguste riivega, mis peab olema kehtestatud seaduse tasemel ja mitte volitusnormi alusel KOVi poolt.
Samuti nendib ministeerium, et juba kehtiva seaduse alusel on KOVil võimalik reguleerida ja suunata oma territooriumil teatud piirkondades sõidukite tihedust parkimis- ja kiirusenõuete kaudu.
4. Arvamuse andmine keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (615 SE) kohta
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon sooviga kavandada 20 km mõjuala (kus makstakse tuulikute häiringu tõttu tasu) kõikidele 250 meetri ja kõrgematele tuulikutele, sõltumata nende paiknemisest maismaal või merel (praegu maismaal kuni 3 km).
Kliimaministeerium teeb valitsusele ettepanek eelnõu mitte toetada, kuna mere- ja maismaa tuuleparkidel on hulk erisusi ning maismaa tuuleelektrijaamade mõjualade ulatuslik laiendamine vajab täiendavat analüüsi.
5. Arvamuse andmine rahvatervise seaduse muutmise seaduse eelnõu (617 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatand Riigikogu liige Kalle Grünthal sooviga lõpetada rahva tervise kaitseks kellakeeramine.
Sotsiaalministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei toeta eelnõu, kuna suveaja kohaldamine tuleneb EL direktiivist.
6. Arvamuse andmine põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (620 SE) kohta
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsioon sooviga sätestada seaduse tasandil koolilõuna toetuse alammäär ühe õpilase kohta.
Haridus- ja teadusministeerium ei toeta eelnõud, kuna koolilõunatoetuse suurendamiseks ei ole vaja muuta seadusi, vaid planeerida selle katteallikad iga-aastases riigieelarve seaduses.
7. Arvamuse andmine võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (621 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsioon sooviga muuta elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu ennetähtaegse lõpetamise tingimusi.
Rahandusministeerium ning justiits- ja digiministeerium ei toeta eelnõu. Seletuskirjas ei ole põhjendatud, millistele andmetele tuginedes on valitud just eelnõus ette nähtud lahendus ja kas seda saab krediidiandja kulusid arvesse võttes pidada objektiivseks ja õiglaseks. Tegemist on laia ja olulise mõjuga muudatusettepanekuga, millele peab eelnema põhjalik mõjuanalüüs.
8. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses täiskasvanute koolituse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu eesmärk on teha vajalikud muudatused täiskasvanute koolituse seaduses, et rakendada mikrokvalifikatsiooniõpet. Muudatustega täiendatakse hariduse infosüsteemi andmeid ja täpsustatakse mõisteid.
Mikrokvalifikatsiooniõpet saavad pakkuda kõrgkoolid, kutseõppeasutused ja teised koolitusasutused, kui neil on vastav õigus ja tegevusluba.
Tänu määruse muudatusele saavad õppe läbinud inimesed tõendada omandatud mikrokvalifikatsiooni elektrooniliselt, mis on mugav nii tööle kui edasiõppimisele kandideerimisel.
9. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 "Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri" muutmine
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Määruse eelnõu
Halduskoormuse kasvu pidurdamiseks kehtestatakse nõue, et halduskoormuse lisandumisel tuleb mõni nõue kehtetuks tunnistada.
See loob eelduse, et lisanduv haldusnõue on alati põhjalikult läbi kaalutud.
Nõue hakkab kehtima nii seaduste kui määruste väljatöötamisel.
Muudatustega täpsustatakse nõudeid ka seaduste väljatöötamiskavatsusele, seaduseelnõule ja seletuskirjale.
Väljatöötamiskavatsustes tuleb näiteks hakata vastama ka küsimusele, kas plaanitava seadusega halduskoormus kasvab, ja kui kasvab, siis mille võrra on kavas olemasolevat halduskoormust vähendada. See on vajalik selleks, et juba õigusloome varajases etapis kaalutaks halduskoormuse suurendamise vajalikkust ja otsitaks selle vähendamise võimalusi. Lisaks VTK etapis võimalus küsida ka sihtrühmadelt ettepanekuid selle kohta, mille arvelt olemasolevat halduskoormust nende hinnangul võiks vähendada.
10. Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2017. a määruse nr 1 "Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel ja reservasendusteenistujale reservasendusteenistuses ja erakorralises reservasendusteenistuses osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord" muutmine
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu eesmärk on suurendada reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstavat toetust.
Sõduri ametikohal tõstetakse toetust 37-lt 55 euroni, allohvitseri ametikohal 40-lt 60 euroni ning ohvitseri ametikohal 50-lt 75 euroni õppekogunemisel osalemise päeva eest.
Poole suurem tasu õppusel osalemise eest hakkab kehtima tagasiulatuvalt 21. aprillist. Nii saab õiglasemat tasu maksta ka nendele reservväelastele, kes osalesid aprilli lõpus õppusel OKAS 25, samuti inimestele, kes osalevad käimasoleval aasta suurõppusel “Siil”.
11. Vabariigi Valitsuse 9. juuli 2021. a korralduse nr 250 "Rohereformi juhtkomisjoni moodustamine" muutmine
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt muudetakse rohereformi juhtkomisjoni esimehe ametinimetust tulenevalt muudatuste tegemisest valitsuse koosseisus k.a. 31. märtsil. Kliimaministri asemel nimetatakse esimeheks energeetika- ja keskkonnaminister.
12. EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaaosa riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Korralduse eelnõu
Valitsus algatab EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaaosa riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Eriplaneering algatatakse riigi põhivõrguettevõtte Elering AS taotlusel.
EstLink 3 rajatakse merre Eesti ja Soome vahele. Olemasoleva 330 kV võrgu ja merekaabli randumiskoha vahelise maismaaosa planeeringualaks määratakse ala Lääne-Nigula vallas suurusega ligikaudu 513 km2.
Planeeringuga kavandatakse vajalikud rajatised ja ehitised, mis on vajalikud EstLink 3 ühendamiseks olemasoleva võrguga.
EstLink 3 merekaabel võiks valmida aastaks 2035 ja selle koguvõimsuseks on kuni 700 MW.
Kolmas elektriühendus Soomega tagab Eesti varustuskindluse ja energiajulgeoleku ning toob kasu kogu Euroopa ülekandevõrgule.
Seoses EstLink 3 merekaabli rajamisega tuleb tugevdada ka olemasolevat võrku ja võimaldada suuremaid ülekandevõimsusi Eesti põhivõrgu ida ja lääne regioonide vahel. Vastava riigi eriplaneeringu algatas valitsus samuti Elering AS taotlusel eelmise aasta 31. oktoobril.
13. Eesti Vabariigi ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli eelnõu heakskiitmine ning volituse andmine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Korralduse eelnõu
Korraldusega kiidetakse heaks Eesti ja Liechtensteini vahelise topeltmaksustamise vältimise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ning selle protokolli eelnõu ning volitatakse välisministeeriumi asekantsler sellele alla kirjutama.
Leping sätestab maksustamisõiguse jagamise, võrdse kohtlemise ja maksudest hoidumise tõkestamise. See põhineb OECD mudellepingul, kuid on kohandatud kahe riigi vajadustele. Lepingu kohaselt võib tuluallikariik füüsiliste isikute dividendide ja intresside puhul kehtestada kuni 10% maksu, litsentsitasude puhul kuni 5%. Äriühingutele makstavad dividendid on maksuvabad. Leping näeb ette ulatusliku teabevahetuse, mis ei sõltu residendistaatusest ega teabe liigist. Eesti kasutab topeltmaksustamise vältimiseks nii vabastus- kui tasaarvestusmeetodit.
14. Viisanõude kehtestamine Gruusia diplomaatiliste passide ja teenistuspasside kasutajate suhtes ja Vabariigi Valitsuse 20. novembri 2006. a korralduse nr 635 "Viisanõudest loobumine Gruusia diplomaatiliste passide kasutajate suhtes" kehtetuks tunnistamise
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Korralduse eelnõu
Korraldusega kehtestatakse viisanõue Gruusia diplomaatiliste ja teenistuspasside kasutajatele. See tuleneb Euroopa Liidu nõukogu otsusest peatada viisalihtsustuslepingu osaline kohaldamine, kuna Gruusia võimud on rikkunud inimõigusi ja demokraatlikke põhimõtteid. Kuna diplomaatiliste passide kasutajad esindavad neid võime, loetakse viisanõude kehtestamine vajalikuks. Ülejäänud Gruusia kodanikud saavad jätkuvalt viibida ELis viisavabalt kuni 90 päeva 180 päeva jooksul. Viisalihtsustuse peatamine nõuab riigisisese õiguse alusel vastava viisanõude kehtestamist.
15. 8. novembril 1968. aastal Viinis koostatud teeliikluse konventsiooni muudatuse heakskiitmine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks 8. novembril 1968. aastal Viinis koostatud teeliikluse konventsiooni 9. augustil 2023 ÜRO peasekretärile esitatud muudatusettepanek, mis on tehnilise iseloomuga. Näiteks see, et tunneli läbimisel oleksid sõidukil sisselülitatud tuled, isegi juhul, kui tunnel on valgustatud või see, et mootorsõidukil ei pea tingimata olema tahavaatepeegleid juhul kui sõiduk on varustatud tahavaatekaameraga. Rahvusvaheliselt jõustusid muudatused 9. veebruaril 2025. Eesti riigisisene õigus juba vastab neile nõuetele.
16. Advokaadikutse kaitse konventsiooni heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks advokaadikutse kaitse konventsioon.
Konventsiooni eesmärk on tugevdada advokaadikutse kaitset kõikides osalisriikides ühetaoliselt, võimaldada advokaadil oma kutse täitmisel tegutseda sõltumatult, kartmata diskrimineerimist, rünnakuid, ähvardusi, ahistamist ja hirmutamist, kutsealase tegevuse põhjendamatut takistamist või sellesse sekkumist.
Kaitse laieneb üksikute advokaatide, samuti nende kutseühenduste tegevusele, samuti ka advokaatide poolt tööle võetud või muu lepingu alusel kaasatud nende abistamiseks. Eestis on vajalik täiendada KrMS regulatsiooni seoses advokaadibüroode ja Advokatuuri võimaliku läbiotsimisega kriminaalmenetluses.
17. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus isikule, keda on kolmel korral kriminaalkorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud.
18. Eesti kodakondsuse andmine (24 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 24 isikule tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest. Neist 1 on praegu Iisraeli Riigi, 1 Leedu Vabariigi, 1 Valgevene Vabariigi, 1 Nigeeria Liitvabariigi, 1 Moldova Vabariigi, 1 Armeenia Vabariigi, 1 Kameruni Vabariigi, 1 Egiptuse Araabia Vabariigi ja 16 Venemaa Föderatsiooni kodanikud.
19. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus isikule, keda on kahel korral kriminaalkorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud.
20. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on kriminaalkorras 11 korral karistatud, kuid kelle karistused on kustunud.
21. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on kriminaalkorras 14 korral karistatud, kuid kelle karistused on kustunud.
22. Riigieelarve tegevuspõhise liigenduse muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Alates 2020. aastast on riigieelarve tegevuspõhine, mis tähendab, et riigi strateegilised eesmärgid on seotud kasutada olevate vahenditega. Riigieelarve seadus kinnitatakse programmide ja programmi tegevuste lõikes. Kui ministeerium peab vajalikuks muuta järgmise aasta riigieelarve eelnõus programmi tegevuste nimetust või arvu, peab ministeerium vastava ettepaneku esitama rahandusministeeriumile 1. Aprilliks ning valitsus selle kinnitama 30 aprilliks.
Programmi tegevuste koosseis kinnitatakse lõplikult aastase riigieelarve vastuvõtmisel Riigikogus.
Käesoleva aasta 1. aprilliks esitasid ettepanekud programmi tegevuste muutmiseks justiits- ja digiministeerium, kaitseministeerium, kliimaministeerium, regionaal- ja põllumajandusministeerium, siseministeerium ja sotsiaalministeerium.
Rahandusministeerium koondas programmi tegevuste muudatusettepanekud, hindas nende vastavust kehtivale regulatsioonile ning esitab muudatused valitsusele heakskiitmiseks.
Programmide arv jääb ettepaneku kohaselt 2026. aasta riigieelarve liigenduses samaks, programmi tegevuste arv väheneb. Ministeeriumite esitatud programmi tegevusi korrastavad ettepanekud lähtuvad põhimõttest, et programmi tegevus on terviklik väärtus, mis koondab teenused alates poliitika kujundamisest kuni teenuste pakkumise ja järelevalve tegemiseni. Programmi tegevuse eelarve detailsema jaotuse esitab ministeerium programmidokumendi lisas, kus kajastatakse teenuste nimetused, eesmärgid, lühikirjeldused ja indikatiivsed maksumused.
Muudatusettepanekute heakskiitmisel on 2026. aasta eelarve kulud jaotatud 43 programmi ja 171 programmi tegevuse vahel, mis tähendab tegevuspõhises liigenduses eelarveridade vähendamist 21 võrra.
23. Perehüvitiste seaduse vanemahüvitise töötuse erisätte rakendamise analüüs
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Sotsiaalminister esitab vanemahüvitise suuruse arvutamisel töötusega arvestamise põhimõtte rakendamise mõjude järelhindamise aruande, mis esitatakse ka Riigikogule.
Vanemahüvitise töötuse erisäte võimaldas jätta vahemikus 1.1.2021–31.12.2023 sündinud laste eest määratud vanemahüvitise arvestusperioodist välja Eesti Töötukassas töötuna arvel oldud aja, et vältida laste saamise edasilükkamist töötusest tingitud väiksema vanemahüvitise tõttu ja tagada koroonakriisi tõttu töö kaotanud vanemahüvitise saajate parem toimetulek.
Järelhindamise aruanne annab ülevaate vanemahüvitise töötuse erisätte tulemuslikkusest, osapoolte tagasisidest ja ettepanekutest ning soovitustest, kuidas rakendada edaspidi eriolukorrast tulenevaid erimeetmeid.
24. Ülevaade 2024. aastal Euroopa Inimõiguste Kohtus lahendatud Eesti Vabariigi vastu esitatud kaebustest
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisministeerium annab valitsusele ülevaate 2024. aastal Euroopa Inimõiguste Kohtus (EIK) Eesti vastu esitatud kaebustest.
Aasta jooksul esitati Eesti kohta 97 kaebust, milles ei tuvastatud ühtegi inimõiguste rikkumist, ning enamik avaldusi tunnistati vastuvõetamatuks. Aasta lõpus oli pooleli 24 avaldust. EIKi töökoormus üldiselt vähenes ning ka Venemaa vastu esitatud kaebuste arv langes järsult. Eesti osales mitmes rahvusvahelises menetluses ning jätkas EIKi otsuste täitmise järelevalvet. Samuti tegeleb Välisministeerium ka ÜRO raamistikus esitatud kaebustega.
25. Sihtasutuse Rootsi-Eesti Koostööfond juhatuse liikmete määramine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisminister teeb ettepaneku Sihtasutuse Rootsi-Eesti Koostööfond juhatuse koosseisu muutmiseks seoses praeguse juhatuse liikmete volituste lõppemisega 17. aprillil 2025.
26. Läänemere riikide vahel sõlmitava veealuse kriitilise taristu kaitse koostööd käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi heakskiitmine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisminister esitab valitsusele heakskiitmiseks Läänemere riikide vahel sõlmitava vastastikuse mõistmise memorandumi, mille algatamise ettepaneku tegi aasta algul NATO Läänemere liitlaste tippkohtumisel Helsingis peaminister Kristen Michal.
Rahvusvahelise leppe eesmärk on tugevdada koostööd veealuse kriitilise energia- ja sidetaristu kaitsmisel ja parandamisel.
Koostöö algatati reaktsioonina Estlink 2 rikkumisele.
Kasvava veealuse taristu tõttu suureneb vajadus ühise kaitse ja vastupanuvõime järele.
Eestile on oluline eelkõige taristu kiire parandusvõimekuse arendamine.
Memorandum toetab ka ELi kaabliturvalisuse tegevuskava eesmärke ja aitab tugevdada piirkondlikku koostööd ja koordineerimist kogu ELis.
27. Eesti seisukohad rikkumismenetluse nr 2024/2257 (riikliku energia- ja kliimakava ajakohastatud versiooni puudumine) kohta
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Euroopa Komisjon saatis Eestile 12. märtsil 2025 põhjendatud arvamuse rikkumismenetluses nr 2024/2257. Komisjon leiab, et Eesti ei ole täitnud määruse (EL) 2018/1999 (energialiidu ja kliimameetmete juhtimisraamistik) kohustust esitada komisjonile 30. juuniks 2024 riikliku energia- ja kliimakava ajakohastatud versiooni.
Eesti nõustub komisjoni etteheitega ning lubab esitada riikliku energia- ja kliimakava ajakohastatud versiooni komisjonile 2025. aasta esimesel poolel pärast kliimakindla majanduse seaduse eelnõu heaks kiitmist valitsuses.
28. Eesti seisukohad rikkumismenetluse nr 2024/2278 (põletusseadmetest eralduva heite piiramine) kohta
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Euroopa Komisjon saatis Eestile 12. märtsil 2025 ametliku kirja rikkumismenetluses nr 2024/2278, sest Eesti ei ole nõuetekohaselt siseriiklikku õigusesse üle võtnud põletusseadmetest õhku eralduvate teatavate saasteainete heite piiramist käsitlevat direktiivi (EL) 2015/2193.
Eesti nõustub kahe komisjoni etteheitega ning direktiivi nõuetekohaseks ülevõtmiseks 1) ühtlustab õhusaasteloa ja registreeringu omaja õigused ja kohustused atmosfääriõhu seaduses, mille jõustumise aeg on 2026. aasta teises pooles, ja 2) lisab heite piirnormide ületamisel keskmise võimsusega põletusseadme käitamise peatamiseks keskkonnaseadustiku üldosa seadusesse võimaluse tunnistada käitaja keskkonnakaitseluba kehtetuks.
Eesti ei nõustu komisjoni etteheitega, et Eesti pädeval asutusel keskkonnaametil ei ole õigust käitajalt nõuda heite piirnormidega vastavusse viimist põhjendamatu viivituseta. Keskkonnaametile antud õigused juba võimaldavad seda käitajalt nõuda.
29. Eesti seisukohad ebaseaduslikult liidus viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmist ja turvaliste päritoluriikide Euroopa Liidu nimekirja loomist käsitlevate määruste eelnõude kohta
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Euroopa Komisjon soovib luua ühtse tagasisaatmissüsteemi, et kiirendada ebaseaduslikult ELis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasipöördumist. See hõlmab ühiseid menetlusi, vastastikust tunnustamist ja selgeid reegleid nii vabatahtliku kui sunniviisilise tagasisaatmise kohta.
Eesti toetab süsteemi tõhustamist, sealhulgas koostöökohustuse kehtestamist tagasisaadetavatele, pikemaid kinnipidamis- ja sissesõidukeelutähtaegu ning põgenemisohu aluste laiendamist. Samas ei toeta Eesti kohustust peatada automaatselt tagasisaatmine vaidlustamise ajaks ega kriminaalõigust puudutavate normide lisamist eelnõusse.
Eesti tagasisaatmiste täitmise määr on juba kõrge (2024. aastal 92%) ning eelnõu ei muuda oluliselt Eesti senist süsteemi. Samuti toetab Eesti varjupaigamenetluse määruse muutmist ja ELi tasandil turvaliste päritoluriikide nimekirja kehtestamist, säilitades samas õiguse kehtestada siseriiklikke nimekirju.
EL tagasisaatmispoliitika kujundamise lähtealuseks on rahvusvahelise õiguse põhimõte, et riigil on õigus kontrollida välismaalaste riiki saabumist, riigis viibimist ja vajadusel tagada nende riigist lahkumine sunni kohaldamisega. Samas meetmed, mida välismaalase suhtes tema väljasaatmiseks kohaldatakse, peavad arvestama isiku põhiõigusi. Riive mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Riive õigustamiseks tuleb kaaluda, kas eesmärk vältida ebaseadusliku rände ebasoovitavaid mõjusid Euroopa Liidu avalikule korrale või riigi julgeolekule kaalub üles isiku muu põhiõiguse.
30. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni 2021-2027 eelarveperioodi ühtekuuluvuspoliitika fondide määruste muudatuste ettepanekute kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Komisjoni ettepanekute kohaselt saaks liikmesriigid vabatahtlikult suunata enda ühtekuuluvuspoliitika toetuste kasutamata raha ümber uutele strateegilistele prioriteetidele: kaitsele, konkurentsivõimele, julgeolekule ja idapiirialadele, taskukohaste eluasemete, veemajanduse kriisivalmiduse ja energiasüsteemi ümberkujundamise toetustele. Täiendavat paindlikkust pakutakse suuremate ettemaksete, suuremate EL poolsete toetusmäärade ning pikema abikõlblikkuse perioodiga.
Eesti jaoks tähendab see võimalust suunata osa veel kohustustega katmata toetustest kaitsevaldkonnale ning EL poolne suurem toetusmäär vabastaks riigieelarvest kaasfinantseerimiseks ettenähtud vahendeid.
Eesti on olnud üks kiiremaid ühtekuuluvuspoliitika rakendajaid, mistõttu meie võimalused ümberpaigutusteks on piiratud. Seetõttu on oluline, et kokkulepitavad tingimused oleksid paindlikud ja võimaldaksid meil osa saada kõigist pakutud võimalustest.
31. Eesti seisukohad Euroopa Liidu hariduse, noorte, kultuuri ja spordi nõukogu 12. mai 2025. a istungil
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
Euroopa Liidu hariduse, noorte, kultuuri ja spordi nõukogu 12. mai 2025. a istungil võetakse vastu resolutsioon ühise Euroopa kraadi märgise ja võimaliku ühise Euroopa kraadi edasiste sammude kohta ning nõukogu soovitus Euroopa kvaliteeditagamise ja tunnustamise süsteemi kohta kõrghariduses.
Kuigi esialgses soovituse eelnõus oli Eesti vastu soovituse lisas esitatud ühisõppekavade kriteeriumidele, mis olid aluseks Euroopa kraadi märgise ja Euroopa kraadi väljastamisel, siis võrreldes esialgse tekstiga saavutati kriteeriumide sõnastamisel Eestile sobiv paindlikkus ning täpsustused, mistõttu saab Eesti läbirääkimiste tulemusena toetada nõukogu soovituse vastuvõtmist.
32. Eesti seisukohad eurorühma 12. mai 2025. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 13. mai 2025. a istungil
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
12. mai eurorühma tavaformaadi päevakorras on aruanne pangandusliidu arengutest ülevaate teevad ühtse pangandusjärelevalve (SSM) juht ja ühtse kriisihaldusmehhanismi (SRB) juht. Valmistatakse ette Euroopa Stabiilsusmehhanismi aastakoosolek (ESM).
Eurorühma laiendatud formaadis tehakse kokkuvõte aprillis Washingtonis toimunud globaalsetest (IMF) ja riikide gruppide (G7, G20) kohtumistest. Lisaks saavad ministrid ülevaate digieuro ettevalmistustööde seisust.
13. mai majandus- ja rahandusküsimuste nõukogul kinnitavad rahandusministrid eeldatavalt imporditud toodete ja impordi käibemaksu reeglite direktiivi uuendamise eelnõu. Kuigi Arutatakse 19.03.25 avaldatud Euroopa julgeolekuinstrumendi (SAFE) ettepaneku üle. Tavapäraselt on päevakorras Venemaa Ukraina vastase täiemahulise agressiooni finants- ja majandusmõjude teema, kus Eesti rõhutab sanktsioonide olulisust ning vajadust võtta Ukraina toetamiseks kasutusele Venemaa külmutatud varade põhiosa.
Konkurentsivõime, lihtsustamise ja ärikeskkonna parandamise teemaline mõttevahetus keskendub säästude ja investeeringute liidule, mille arendamise tegevuskava EL Komisjon hiljuti avaldas.
