1. Alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu
Esitaja: haridus- ja teadusminister Liina Kersna
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärk on uuendada lasteaedade ja lastehoidude süsteemi ning luua senisest suurem sidusus alushariduse lõpptaseme ja põhihariduse lähtetaseme vahel. Senise koolieelse lasteasutuse seaduse asemel on plaanis kehtestada uus seadus, mis sätestab alushariduse korraldamise alused, selles osalevate isikute õigused ja kohustused, munitsipaal- ja eralasteaia ning munitsipaal- ja eralastehoiu tegevuse, rahastamise ja järelevalve.
Eelnõu järgi tuleb lasteaedades õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel lähtuda kaasava hariduse põhimõtetest. Eelnõuga määratletakse näiteks tingimused tõhustatud või eritoe rakendamiseks. Eelnõuga muudetakse paindlikumaks rühmade moodustamine ja suurem roll antakse lasteaia hoolekogule, kes avaldab arvamust ning teeb ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse kohta, samuti huvitegevuse korraldamiseks lasteaias.
Eelnõu näeb ette, et lasteaia õppekeel alates kolmeaastastest lastest on üldjuhul eesti keel ja igas rühmas peab olema tagatud vähemalt üks eesti keelt valdav täistööajaga õpetaja. Lasteaia pidaja otsusel võib lasteaias või rühmas lisaks eesti keelele kasutada ka teist õppekeelt või teisi õppekeeli, kuid eestikeelne õpe peab olema tagatud vähemalt pooles ulatuses. Eelnõu kohaselt määratakse uudsena nõuded lasteaia abiõpetajale, kellel peab olema keskharidus ja kutseseaduse alusel antud lapsehoidja kutse või keskharidus ja pedagoogilised kompetentsid.
Lasteaiad loetakse eelnõu järgi asutatuks õppeõiguse andmisega, lapsehoiuteenust saab osutada tegevusloa alusel. Senised lapsehoiuteenuse pakkujad peavad oma tegevuses edaspidi lähtuma tegevuskavast, mis on koostatud alushariduse riikliku õppekava alusel. Alushariduse riikliku õppekava kehtestab valitsus.
Eelnõuga ei muudeta lasteaia rahastamise süsteemi, kuid eelnõu järgi tuuakse võrreldes senise seadusega selgelt välja, et KOV võib vanema osalustasu ja toidukulu kas osaliselt või täies ulatuses katta. Munitsipaallasteaia ja -lapsehoiu rahastamine toimub KOVi eelarve vahenditest ja riigieelarvest eraldatakse KOVile toetust näiteks õpetajate tööjõukuludeks, täiendkoolituseks, eesti keele õppeks. Uudsena tuleb KOVil teise KOVi või eralasteaia või -lapsehoiu pidajaga leppida kokku kulude tasumise kord, kui vanema nõusolekul on munitsipaallasteaia koht asendatud.
Eelnõu seadusena rakendamisega kaasnevad aastatel 2022-2024 kulud seoses lasteaia pidajatele eesti keele õppeks summas 2,7 miljonit eurot aastas. Vastavalt riigieelarve seadusele jätkub KOVide toetamine antud valdkonnas sarnaselt senisele.
Eelnõu järgi jõustub seadus 2022. aasta 1. septembril. Olulisemate nõuete rakendamiseks nähakse ette üleminekutähtajad, näiteks peavad lastehoiu pidajad viima oma tegevuse nõuetega vastavusse hiljemalt 2025. aasta 31. augustiks, eesti keelt valdav ja täistööajaga õpetaja peab olema tagatud igas rühmas hiljemalt 2027. aasta 1. septembriks ning samuti ei kohaldata selle ajani seadusega ettenähtud kvalifikatsiooninõudeid abiõpetajale.
2. Vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Maris Lauri
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seaduseelnõuga täpsustatakse vanglateenistuse töökorraldusega seotud sätteid, et vanglateenistuse tööd vajadusel säästlikumalt korraldada. See tähendab näiteks võimalust korraldada mõni vangla ülesanne keskse struktuuriüksuse või teenistuskoha kaudu.
Muudatuste tulemusel on justiitsministril rohkem võimalusi vanglasüsteemi töö korraldamisel ning seaduses sätestatud ülesannete jaotamisel. Justiitsminister võib otsustada ja määrata kindlaks ameti- ja teenistuskohad, kellel on õigus vanglat esindada, ja selle õiguse ulatus.
Lisaks kaasajastatakse teenistusõiguse norme ja ühtlustatakse vangistusseaduse teenistusõiguse regulatsioon politseiteenistust reguleerivate normidega, näiteks töö- ja puhkeaja, ületunnitöö ja lisapuhkuse osas.
Muudatused on planeeritud jõustuma 1. juulil.
3. Karistusregistri seaduse, karistusseadustiku ja lastekaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Maris Lauri
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seaduse muutmise eesmärk on tõsta laste turvalisust ja vähendada laste vastu suunatud süütegude toimepanemise ohtu. Selleks tõhustatakse kontrolli isikute üle, kellele kohaldatakse lapsega töötamise piirangut. Muudatuste jõustumisel saavad lisaks lasteasutustele ka lapsevanemad õiguse teha karistusregistrist päringuid lapsega töötava isiku kontrollimiseks. Päring on riigilõivuvaba. Päringu vastus kuvatakse lubatud/keelatud vormis.
Eelnõu kohaselt muudetakse süütegude loetelu, mille eest karistatud isikute nimesid ei asendata kohtulahendis initsiaalide või tähemärkidega. Samuti muudetakse süütegude loetelu, mille eest karistatud isikutel on keelatud lapsega töötada. Lapsega töötamise keeldu võivad vaidlustada isikud kelle süütegu on dekriminaliseeritud või viidud teise süüteokoosseisu alla.
Seaduses nähakse ette kohustus kontrollida lapsega töötamise lubatavust regulaarselt vähemalt korra aastas. Kontrolli süstemaatiline tegemata jätmine muudetakse väärteoks. Kontrolli mittetegevale juriidilisele isikule määratava rahatrahvi suurust suurendatakse 32 000 euroni.
Muudatused on planeeritud jõustuma 2022. aasta 1. septembril. Lapsega töötava isiku seadusele vastavuse regulaarse kontrolli tähtaega arvestatakse alates 2023. aasta 1. jaanuarist.
4. Kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Seaduse eelnõu
Kodakondsuse seaduse muudatusega antakse valitsusele õigus kaalutlusotsusega kodakondsus ära võtta naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud inimeselt, kui ta astub riigi- või sõjaväeteenistusse või militaarsesse organisatsiooni. Kodakondsus võetakse ära, kui sellise teenistusega kaasneb oht avalikule korrale või riigi julgeolekule. Ukraina sõja kontekstis tähendab see näiteks kodakondsuse äravõtmist isikutelt, kes lähevad sõdima Vene poolele.
Valitsus saab õiguse mitte ära võtta Eesti kodakondsust, kui inimese teenistus välisriigis Eesti julgeolekut ei ohusta, näiteks kui inimene läheb sõtta Ukraina poolele, et kaitsta Ukraina riigi territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust. Samas Eesti riik ei soovita, et Eesti kodanikud läheksid ühegi välisriigi eest sõdima, kuna riik ei saa tagada Eesti kodanike kaitset sõjaliste konfliktide piirkonnas.
Valitsus saab naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud inimeselt selle talt ära võtta ka juhul, kui inimene on süüdi mõistetud inimsusevastastes või agressioonikuritegudes.
Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõuga 576 SE, ehk eelnõuga, mis puudutab karistusi agressiooni toetamise ja sellega seonduva vaenutegevuse eest.
Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu poolthäälteenamus.
5. Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seadusega ratifitseeritakse Euroopa Nõukogu rahapesu ning kriminaaltulu avastamist, arestimist ja konfiskeerimist ning terrorismi rahastamist käsitlev konventsioon.
Konventsiooni eesmärk on raskete kuritegude ära hoidmiseks luua rahvusvaheline koostöö süsteem, mis tõhustab kurjategijatelt kriminaaltulu ja kuriteovahendite äravõtmist. Eesti allkirjastas konventsiooni 7. märtsil 2013. a. Konventsiooni on allkirjastanud 42 Euroopa Nõukogu liikmesriiki, kellest 37 on selle ratifitseerinud.
Eesti on ratifitseerinud Euroopa Nõukogu poolt 1990. aastal vastu võetud rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise konventsioon. Suur osa käesolevas konventsioonis olevatest sätetest on 1990. aasta konventsiooni sätetega identsed või sarnased. Muudatuste tõttu otsustas Euroopa Nõukogu koostada uue konventsiooni, mitte muuta vana.
Eesti õigus vastab konventsiooni põhimõtetele ega nõua rakendamiseks täiendavaid ressursse.
6. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine tulumaksuseaduse seaduse muutmise seaduse eelnõu Ukraina toetamiseks (542 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Isamaa fraktsioon eesmärgiga vabastada tulumaksust residendist juriidiliste isikute poolt Ukraina toetuseks tehtud annetused ja kingitused.
Rahandusministeerium nõustub, et tulumaksuseaduse muutmine on vajalik Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamiseks ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks.
Rahandusministeerium toob välja, et Riigikogu võttis 23. märtsil 2022. aastal vastu maksukorralduse seaduse muutmise ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (506 SE). Eelnõu 506 SE kohaselt on juriidilistel isikutel võimalik teha piirmäärata tulumaksuvabasid annetusi ja kingitusi konkreetsetele loetletud ühingutele. Seega on Ukraina toetamiseks vajalikud tulumaksuseaduse muudatused vastu võetud ning täiendavate muudatuste tegemine ei ole põhjendatud.
2) Arvamuse andmine karistusseadustiku täiendamise seaduse eelnõu (556 SE)
Esitaja: justiitsminister Maris Lauri
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Isamaa fraktsioon sooviga täiendada karistusseadustikku uue süüteokoosseisuga, mis keelustab Venemaa sõjategevust Ukrainas toetava rahvusvaheliselt levinud sümboolika avaliku kasutamise.
Justiitsministeerium toetab eelnõu eesmärki, kuid eelistab selle saavutamiseks valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse (agressiooni toetamine ja sellega seonduv vaenutegevus) eelnõuga kavandatud ettepanekuid.
Valitsuse algatatud eelnõu on mõeldud kohalduma laiemalt, kui üksnes konkreetne Vene Föderatsiooni poolt toime pandav agressioon, hõlmates ka muud inimsusevastased kuriteod ja sõjakuriteod ning genotsiidi.
7. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses põhikooli lõpetamise ja hindamise korraldusega 2021/2022. õppeaastal
Esitaja: haridus- ja teadusminister Liina Kersna
Tüüp: Määruse eelnõu
Määrusega kehtestatakse põhikooli lõpetamise ja hindamise korraldus 2021/2022. õppeaastal ja nähakse ette, et põhikooli lõpetamine ei sõltu ka tänavu eksamitulemusest. Selline kord kehtis ka kahel eelneval COVID-19 epideemia aastal.
Kui tavapäraselt on põhikooli lõpetamise üheks tingimuseks lõpueksamite sooritamine vähemalt tulemusega „rahuldav“, siis eelnõu näeb ette, et lõpueksami tulemus esitatakse protsendina maksimaalsest tulemusest. Selliselt kantakse tulemus ka põhikooli lõputunnistusele. Otsus on tingitud COVID-19 epideemia mõjust koolielule ja asjaolust, et õpilased on pidanud viimasel kahel aastal olema palju distantsõppel, mis pole samaväärne kontaktõppega.
Põhikooli lõpetamiseks on eelnõu kohaselt vaja sooritada põhikooli lõpueksamid, milleks on eesti keel või põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud juhul eesti keel teise keelena, matemaatika ja aine õpilase valikul. Lisaks on põhikooli lõpetamiseks vajalik tingimus õppeainete viimaste aastahinnete tulemus vähemalt „rahuldav” või „arvestatud” ja õpilase kolmandas kooliastmes sooritatud loovtöö. Eelnõu järgi võib õppenõukogu otsusega anda lõputunnistuse õpilase või tema seadusliku esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse põhjal ka õpilasele, kelle viimane aastahinne on kuni kahes aines „nõrk“ või „puudulik“.
Eelnõu järgi nähakse ette erisused ka põhikooli lõpetamisel 2021/2022. õppeaastal lihtsustatud õppes. Põhikooli lõpetamise tingimusteks on viimaste aastahinnete tulemus vähemalt “rahuldav” või „arvestatud“, samuti eesti keele ja matemaatika koolieksami ning valikeksami tegemine. Põhikooli lõpetamine ei sõltu samuti eksamitulemusest. Õppenõukogu otsusel võib põhikooli lõputunnistuse anda lihtsustatud õppes õpilase või tema seadusliku esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse põhjal ka õpilasele, kelle viimane aastahinne on kuni kahes õppeaines „nõrk” või „puudulik”.
Alates 2020. aasta kevadest on koroonaviirusest tingitult olnud koolikorraldus ebastabiilne. Õpilased on olnud nii üleriigiliselt kui ka piirkonniti lühemat ja pikemat aega distantsõppel. Kuigi käesoleval õppeaastal ei suunanud valitsus koole distantsõppele, on õppeaasta jooksul olnud viiruse leviku takistamiseks osaliselt distantsil paljud koolid üle Eesti. Mitmete koolide poolt on distantsõpet 2021. aasta sügisel ja 2022. a alguses rakendatud korduvalt. See on avaldanud olulist mõju laste õpingutele ja õpitulemustele, mistõttu kehtestatakse tänavuseks põhikooli lõpetamisele leebem korraldus.
Ettepaneku ka tänavu siduda lahti põhikooli lõpueksamite tulemused kooli lõpetamisest, esitasid märtsi alguses haridus- ja teadusministeeriumile Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Õpetajate Liit, Eesti Haridustöötajate Liit ja Eesti Koolijuhtide Ühendus.
Määrus jõustub üldises korras.
8. Nõuded valla- või linnavalitsuse osalemisele liiklusjärelevalve ülesande teostamisel ning nõuded automaatse liiklusjärelevalve süsteemi paigaldamisele ja käitamisele
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Määruse eelnõu
Määrus kehtestatakse liiklusseaduse muudatuste rakendamiseks. Liiklusseadus näeb valla- või linnavalitsusele ette võimaluse osaleda liiklusjärelevalves, paigaldades oma haldusterritooriumile kiiruskaamera, et tuvastada foori keelava tule ajal sõitmise või lubatud sõidukiiruse ületamisega seotud rikkumisi.
Järelevalvesüsteemide kasutamise peamine eesmärk on liiklusohutuse parandamine. Seetõttu tuleb need paigaldada esmajoones kohtadesse, kus on liiklusnõuete rikkumise tagajärjel korduvalt juhtunud raskeid inimkannatanutega liiklusõnnetusi või kus liiklusnõuete rikkumine võib selliseid õnnetusi kaasa tuua.
Määrus jõustub üldises korras.
9. Kaitseväe osalemine Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni kollektiivse enesekaitse operatsioonil
Esitaja: kaitseminister Kalle Laanet
Tüüp: Korralduse eelnõu
Tulenevalt Venemaa rünnakust Ukrainale 24. veebruaril aktiveeris Põhja-Atlandi Nõukogu Eesti palvel NATO kaitseplaanid ja volitas NATO Euroopa vägede ülemjuhatajat astuma vajalikke samme NATO heidutushoiaku tugevdamiseks ja kaitsevalmiduse tõstmiseks. Selleks, et NATO aktiveeritud kaitseplaanide tegevusi ellu viia, on teiste liitlaste kõrval vajalik ka Eesti panus NATO reageerimisjõududesse (NRF), mis on liitlaste vägedest koosnevad kõrges valmiduses olevad üksused.
Korraldusega kehtestab valitsus õigusliku aluse Eesti panustamiseks NRF-i mereväekomponendiga.
10. Eesti kodakondsuse äravõtmine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt teeb siseminister ettepaneku võtta isikult ära Eesti kodakondsus, kuna ta sai selle pettuse teel.
11. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb valitsusele ettepaneku anda Eesti kodakondsus praegu Ukraina kodakondsuses inimesele, kes on sooritanud eesti keele oskuse ning Eesti põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamid. Kodakondsuse taotlejal on Eestis püsiv sissetulek, tähtajaline elamisluba ja registreeritud elukoht, ta on elanud siin rohkem kui kaheksa aastat. Inimesele antakse Eesti kodakondsus tingimusel, et ta vabastatakse Ukraina kodakondsusest.
12. 1968. aasta liiklusmärkide ja -signaalide konventsiooni Euroopa lisakokkuleppe muudatuste heakskiitmine
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Korralduse eelnõu
1992. aasta otsusega ühines Eesti liiklusmärkide ja -signaalide konventsiooniga, mis on koostatud 8. novembril 1968 aastal Viinis ja 1993. aastal ühines Eesti seda täiendava Euroopa lisakokkuleppega, mis on koostatud 1. mail 1971 aastal Genfis. Lisakokkulepet on aastate jooksul muudetud ja muudatused vajavad riigisisest heakskiitmist. Käesoleva korraldusega kiidetakse lisakokkuleppe 27. novembril 1995 ja 28. märtsil 2006 jõustunud muudatused.
13. 1968. aasta teeliikluse konventsiooni Euroopa lisakokkuleppe muudatuste heakskiitmine
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Korralduse eelnõu
1992. aasta otsusega ühines Eesti 1968. aasta teeliikluse konventsiooniga ning 1993. aastal konventsiooni Euroopa lisakokkuleppega, mis on koostatud 1. mail 1971 Genfis. Lisakokkulepet on aastate jooksul muudetud ja muudatused vajavad riigisisest heakskiitmist. Korraldusega kiidetakse heaks lisakokkuleppe 28. augustil 1993, 27. jaanuaril 2001 ja 26. märtsil 2006 jõustunud muudatused.
14. 8. novembril 1968. aastal Viinis koostatud teeliikluse konventsiooni muudatuste heakskiitmine
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Korralduse eelnõu
1992. aasta otsusega liitus Eesti teeliikluse konventsiooniga, mis on koostatud 8. novembril 1968. aastal Viinis. Konventsiooni on aastate jooksul muudetud ning muudatused vajavad riigisisest heakskiitmist. Korraldusega kiidetakse heaks konventsiooni 3. septembril 1993, 28. märtsil 2006, 23. märtsil 2016, 19. septembril 2016 jõustunud muudatused ja 13. jaanuaril 2021 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi ÜRO) peasekretärile esitatud muudatusettepanek.
15. 8. novembril 1968. aastal Viinis koostatud liiklusmärkide ja -signaalide konventsiooni muudatuste heakskiitmine
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Korralduse eelnõu
1992. aasta otsusega liitus Eesti liiklusmärkide ja -signaalide konventsiooniga, mis on koostatud 8. novembril 1968 aastal Viinis. Konventsiooni on aastate jooksul muudetud ning muudatused vajavad riigisisest heakskiitmist. Korraldusega kiidetakse heaks 30. novembril 1995, 28. märtsil 2006 ja 18. jaanuaril 2008 jõustunud muudatused.
16. Austria Vabariigi, Belgia Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise eelkõige terrorismi-, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku rände vastases võitluses piiriülese koostöö tõhustamise lepingu artikli 42 lõike 1 alusel tehtav deklaratsioon
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Riigikogu võttis 16. märtsil vastu Austria Vabariigi, Belgia Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise eelkõige terrorismi-, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku rände vastases võitluses piiriülese koostöö tõhustamise lepinguga ühinemise seaduse muutmise seaduse, millega jäeti seadusest välja riiklikud kontaktpunktid, riiklikud kontakt- ja koordineerimispunktid ning pädevad asutused ja ametnikud ning anti valitsusele volitus otsustada nende määramise deklaratsiooni tegemine ja muutmine.
Korralduse eelnõu formuleerib konventsiooni alusel tehtavad deklaratsioonid uuesti, kuna asutuste nimede või kontaktisikud on muutunud.
17. COVID-19 uuringute eelarve suurendamine ja nende tegevuste, milleks võib eraldada Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelise reservi vahendeid, loetelu muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Liina Kersna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Valitsus täpsustab teadmistepõhiste tervisepoliitika otsuste langetamiseks vajalike COVID-19 uuringute eelarvet ja kinnitab COVID-19 uuringute katteallikad nii, et 5,5 miljonit eurot kaetakse REACT-EU vahenditest ning 2,38 miljonit eurot valitsuse reservi sihtotstarbelistest vahenditest. Uuringute mahu kasv ei nõua täiendavat raha eraldamist riigieelarvest. Muudetakse varasemalt valitsuse reservi sihtotstarbelistest vahenditest eraldatud 2,5 miljoni euro sihtotstarvet.
Rahandusminister on valitsuse reservi sihtotstarbelistest vahenditest eraldanud 2,5 miljonit eurot, kuid selle sihtotstarvet tuleb täpsustada selliselt, et seda võib kasutada nii REACT-EU-st saadavate abikõlblike kulude ajutiseks finantseerimiseks kui ka lõpuks uuringute mahu kasvu katmiseks. Kasutamata vahendid tuleb tagastada reservi, kui REACT-EU-st finantseeritavad projektid on lõpetatud ning väljamaksed meetmest tehtud.
18. Eesti seisukohad Euroopa Liidu uute omavahendite paketi kohta
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Euroopa Komisjon esitas 22. detsembril nõukogule ettepaneku uue põlvkonna omavahendiliikide kohta, mis koosneb järgmistest osadest: ettepanek suunata eelarvetuluks 25% EL kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames kogutud tuludest. See hõlmaks nii tänast süsteemi kui selle laiendamist meretranspordile, lennunduse lubatud heitkoguste ühikute enampakkumise suurendamist ning uuena eraldi maanteetranspordi ja hoonete heitkogustega kauplemise süsteemi tulusid. Teiseks suunaksid riigid 75% piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi (CBAM) sertifikaatide müügist saadavast tulust ELi eelarvesse. Kolmanda uue tuluallikana näeb komisjon tulu, mis põhineb suurimate ja kasumlikemate hargmaiste ettevõtete jääkkasumi osal, mis jaotatakse OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastase kaasava raamistiku kokkuleppe alusel maksustamiseks ümber liikmesriikidele.
Omavahendite ettepanekutega on seotud ka 2021-2027 pikaajalise EL eelarve määruse muutmise ettepanek. Komisjon pakub välja automaatse mehhanismi, mis kohandaks EL pikaajalise eelarve iga-aastasi ülempiire vastavalt kogutud uute tulude mahule võimaldades sellega taasterahastu laenude tagasimaksmist. Lisaks soovib Komisjon suurendada 2021-2027 pikaajalises EL eelarves eelarvemahtu kavandatava kliimameetmete sotsiaalfondi jaoks. Fondi loomise ettepaneku esitas komisjon 14. juulil 2021 esitatud kliimapaketi „Eesmärk 55“ osana, et leevendada sotsiaalseid mõjusid, mis kaasnevad hoonete ja maanteetranspordisektori lisamisest heitkogustega kauplemise süsteemi. Kui 2021-2027 pikaajaline EL eelarve 2020. aasta lõpus kokku lepiti, ei olnud selle fondi loomine veel kavas ja eelarves selleks vahendeid ette ei nähtud.
Komisjoni ettepaneku järgi hakkaks uus omavahendite süsteem kehtima 2023. aastast ning selle tulusid kasutataks EL taasterahastu rahastamiseks võetud ELi laenu tagasimaksmiseks varem, kui pikaajalise EL eelarvega kokku lepiti (alates 2028. aastast). See tähendab, et alates 2028. aastast kulub laenu tagasimakseks vähem vahendeid kui prognoositud. Kui uusi omavahendeid enne 2028. aastat ei kehtestata, siis ei hakata ka ELi laenu varem kui 2028. aastal tagasi maksma.
19. Eesti seisukohad intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtu raamistiku kohta
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Eelnõu aluseks on 2020. aasta detsembris Euroopa Komisjoni vastu võetud teatis säästva ja aruka liikuvuse strateegia kohta , milles tehakse ettepanek Euroopa transpordisüsteem põhjalikult ümber kujundada, et muuta selle toimimine sujuvamaks ja tõhusamaks. Teatis nimetab intelligentsete transpordisüsteemide (ITS) kasutuselevõttu peamiseks meetmeks, mis muudab transpordisektori senisest ohutumaks, keskkonnasäästlikumaks, usaldusväärsemaks ja mugavamaks. ITSi all mõeldakse süsteeme, milles rakendatakse infokommunikatsiooni- ja sidetehnoloogiaid teeliikluse valdkonnas (infrastruktuuris, sõidukites), liikluskorralduses ning ka liidesena erinevate transpordiliikide vahel. Sellisteks süsteemideks Eestis on linnade ja maanteede liikluse monitoorimise, juhtimise ja teavituse lahendused nagu muutuvteabega liiklusmärgid, targad foorisüsteemid ja teeilmajaamad ning liiklusseire lahendused. Lisaks kuuluvad siia erinevad transpordiandmeid jagavad teenused nagu ühistranspordi infosüsteem, üleriigiline reisiplaneerija Peatus.ee. Intelligentsete transpordisüsteemide senine regulatsioon pärineb eelmisest kümnendist.
Algatuse eesmärk on suurendada intelligentseid teenuseid ja juba olemasolevate süsteemide koostalitlusvõimet, luua tõhus kooskõlastusmehhanism kõigi intelligentsete transpordisüsteemide sidusrühmade vahel ning parandada intelligentsete transpordisüsteemide teenuseid toetavate andmete olemasolu, kättesaadavust ja jagamist. Käesoleva ettepanekuga ajakohastatakse prioriteetsete teenuste valdkondade nimestikku, kus tuleb välja töötada spetsifikatsioonid ning seejärel tagada andmete kogumine ja kättesaadavus. III lisas kehtestatakse liikmesriikidele kohustus teatud kuupäevaks luua määratletud andmeliigid. IV lisas kehtestatakse liikmesriikidele kohustus luua liiklusohutusega seotud minimaalse üldise liiklusteabe teenus 31. detsembriks 2026.
Eesti toetab eelnõu üldisi eesmärke ning direktiivi kohaldamisala laiendamist andmete olemasolu tagamiseks prioriteetsetes valdkondades: teabe ja liikuvusega seotud teenused; reisimise, transpordi ja liikluskorraldusega seotud teenused; liiklusohutuse ja turvalisusega seotud teenused; koostoimelise, ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse teenused. Toetame direktiivist tulenevate teenuste laienemist ka väljapoole TEN-T võrgustikku olevatele tiheasustatud aladele, juhul kui kohaldamisala aluseks võetakse mõistlik liiklustiheduse alampiir (näiteks teed liiklussagedusega üle 2000 sõiduki päevas); ülejäänud aladel väljaspool TEN-T võrgustikku peaks ITS kasutamine põhinema vabatahtlikkusel. Toetame direktiivis sätestatud andmeliikide (eeskirjade ja piirangute andmed; võrgu seisundi andmed; turvaliste parkimiskohtade andmed ning mitmeliigilise liikuvuse võimalusi käsitlevad andmed) kättesaadavaks tegemist, ent eelistame eelnõu tähtaegade edasilükkamist kahe aasta võrra.
20. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni kohta, mis käsitleb taastuvenergiaprojektide loamenetlusi ja elektriostulepingui
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Üheks kitsaskohaks taastuvenergia kasutuselevõtul on lubade ja muude haldusmenetlustega seotud takistused, nagu seadusandluse keerukus, menetlusaega määravad nõuded ning vajaliku pädevusega ametnike puudumine mh kohalikes omavalitsustes. See kõik hirmutab investoreid, tekitab viivitusi projektide rakendamisel ja muudab selle plaanitust kallimaks. Takistusi esineb ka pikaajaliste taastuvelektri ostulepingute väljatöötamisel, ehkki need lepingud võiks järgnevatel aastatel soodustada turupõhise taastuvenergia ulatuslikumat kasutuselevõttu.
Euroopa Komisjon kavandab probleemide lahendamiseks esitada suunised. Kavandatud suunistes käsitletakse taastuvenergiaprojektidega seonduvaid levinumaid takistusi seoses lubade ja haldusmenetlustega, samuti taastuvenergia direktiivi asjakohaste artiklite ülevõtmisel esinevaid üldisi probleeme, lisaks sellele esitatakse näiteid asjakohastest headest tavadest. Suunistes tuuakse välja senini püsinud kitsaskohad, mis ei lase täiendava taastuvenergia tootmisvõimsuse tagamisel täies ulatuses kasutusele võtta elektrienergia ostulepingute potentsiaali ning tuuakse ka selle kohta heade tavade näiteid ja lahendusi. Konsultatsioonile vastamise tähtaeg on 12. aprill 2022.
Eesti leiab, et on oluline liikmesriikide üleselt lihtsustada ja eemaldada regulatiivseid ja muid barjääre, mis on seni takistanud suuremahuliste taastuvenergeetika projektide elluviimist ning seeläbi kliimaeesmärkide saavutamist. Me toetame taastuvenergia projektide haldusmenetluse (sh planeeringute ja lubade menetluse) protsessi kiirendamist ja konsolideerimist, et riikidele olulisi projekte saaks kiiremini ellu viia. Toetame komisjoni suuniste väljatöötamist. Leiame, et ELis võiks kehtida ühtne soovituslik ajaraam haldusmenetluse protsessi jaoks ning teeme ettepaneku kaaluda komplekslubade kasutuselevõttu, eriti meretuuleparkide rajamisel. Taastuvenergia projektide arendamisel on oluline arvestada nii erinevate lahenduste mõju taastuvenergia eesmärkide saavutamisele, keskkonnale ja elurikkusele, riigikaitsele, sotsiaal- ja majandusarengule kui ka võtta arvesse tehnoloogilist jätkusuutlikkust.
21. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 11. aprilli 2022. a istungil ja informatsioon piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
11. aprillil 2022 toimub Euroopa Liidu välisministrite kohtumine Luksemburgis, kus põhiteemadena tulevad aruteluks Vene agressioon Ukrainas ning Global Gateway algatus. Päevakajalise punktina puudutatakse EL-Hiina 1. aprilli tippkohtumise järelmeid. Valitsusele esitatakse heakskiitmiseks täiendav seisukoht Global Gateway teemal, mis rõhutab, et Euroopa Liit peab toetama Global Gateway algatuse kaudu ka Ukraina taastamist Vene agressioonist.
